Liisusalmis koos liigutustega (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

· Lühikesi silpe tavatseb venelane hääldada pikalt, näiteks * iisa, *eema pro isa, ema. Venekeelset last aitab keeleõppimisel see, kui vajaduse korral pöörata tähelepanu järgmistele seikadele: · Korda vigaseid lauseid õigetena, et laps kuuleks korrektset eesti keelt. · Võimaluse korral aseta uued õpitavad sõnad lausesse või fraasi.  · Vajaduse korral korda lauseid erinevas sõnastuses. · Kasulik on lugeda koos eestikeelseid luuletusi ja lastesalme.(1998, 7) Lapse eneseusu tõstmiseks võib pakkuda ka vanematele kaasa salmikesi ja jutukesi, mida proovida kodus koos õppida. Nähes, et ema, kes on lapsele teatud vanuses kõige olulisem inimene püüab ka õppida võõrkeelset teksti, motiveerib last tohutult. Samas annab see vanemale ka kindlustunnet juurde, et tema lapsega tõepoolest tegeletakse. Koostöö vanematega läbi õppeprotsessi tekitab usalduslikuma suhte õpetaja ja vanema vahel. 1.3

Alushariduse pedagoog

46

doc

Mänge lastele - referaat

Padjasõda (reeglid!) Lõpuks otsib igaüks endale ühe mõnusa paiga, paneb pea padjale ning kuulab rahulikku muusikat. VÕILEIVAMÄNG Eesmärgid: arendada fantaasiat ja osavust, õppida takistustest üle hüppama Vanus: alates 3. eluaastast Osavõtjad: piiramatu arv mängijaid Vahendid: suurem hulk erinevat värvi patju Mängu käik: Mäng peaks näitama lastele, kui tugevaks ja osavaks saab see, kes võileivad alati ära sööb. Mängu on hea mängida keset tuba vaibal. Koos õpetajaga hakatakse meisterdama patjadest "võileiba" ja proovitakse järjekorras, kes jõuab sellest üle hüpata. Alumiseks padjaks tuleks valida pruunides toonides padi ehk "leib". Sellest jõuavad kõik kindlasti üle hüpata. Nüüd määritakse leivale "võid", st et pruunile padjale asetatakse kollane, ja proovitakse jälle üle hüpata. Edasi võivad nii lapsed kui õpetaja lasta fantaasial lennata ja panna võileivale

Mäng

120

pdf

Õpetajaraamat

lapsi kindlakskujunenud protseduuri järgi jne). 10  Õpetajaraamat Sissejuhatav tegevus lõpetab laste eelmised tegevused, fookustab laste tähelepanu, alustab keeleõppetegevuse rütmi ja kinnistab õpilase-õpetaja-keskkonna vahel kuju- nenud suhtlemismustrit. Heaks tegevuse alustamise võtteks on hommikuring. · Lapsed ja õpetaja istuvad vaibal või seisavad koos ringis. Kõik lapsed tervitavad üksteist sõnadega ja kättpidi. Harjutustes ja mängudes on hea kasutada pehmet palli, mida üksteisele edasi antakse. Kuna laste sõnavara on väike, võib igaüks öelda oma nime või mõne eestikeelse sõna, mida ta teab. Teised võivad seda kor- rata. · Õpetaja ja lapsed istuvad ringis ja plaksutavad rütmi: Kes on täna meiega? Vova on täna meiega! Kes on täna meiega? Liisa on täna meiega! Küsivad ja vastavad

Eesti keel

102

doc

Mängud

....................................................................................... 73 MÕMMIDE KOHVILAUD .................................................................................................. 74 KAALUME RIISI................................................................................................................. 75 PANEME AKNALE SILDI KÜLGE ..................................................................................... 76 TEEME KOOS SÜÜA........................................................................................................ 76 KAARDIPAKK ................................................................................................................... 78 4.eluaasta:............................................................................................................................. 80 HELIREDELID ...............................................................................................

Mäng

36

pdf

Neid linde me tunneme

Õppematerjal tutvustab Eestis enam levinud linde (16 liiki). Õppevahend sisaldab liikide bioloogilist kirjeldust, mänge, jutukesi, luuletusi, mõistatusi ja eestlaste rahvapärimust, et luua paremaid võimalusi lindude tundmaõppi- miseks ja õueõppe korraldamiseks nii lasteaedades kui koolide algklassides. Õppevahend koosneb kahest osast: · metoodiline materjal, mis on mõeldud täiskasvanule, · õppematerjal ­ liike iseloomustavad pildid koos liigikirjeldustega. Materjali koostajad on püüdnud kokku koguda eesti rahvapärimustes, -lau- ludes ja -juttudes esinevaid seletusi lindude elu- ja päevarütmi kohta. Metoo- dilise materjali ülesanne on abistada õpetajat tema igapäevatöös koduloo õpetamisel. Raamat on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, et aidata neil leida olulisemat teaduslikku ja rahvapärimuslikku infot Eesti lindudest. Vanasõnade, mõistatuste, rahvapärimuste kaudu on võimalik lastes huvi

Bioloogia

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ebareeglipärasest platsist siit-sealt neemedena esile tõrkusid. Palee kõrge gooti 1 fassaadi keskel asuv suur trepp, mida mööda vahetpidamata kahekordne inimvool üles-alla liikus, kuni see vahemisel platvormil katkes, et laiade lainetena mõlemat kõrvalasuvat kallakpinda mööda kahte harru valguda, see suur trepp, 1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega võtame ka meie ta vastu ja omaks, et sellega iseloomustada keskaja teise poole arhitektuuri, mille põhialuseks on teravkaar, selle kaare järglane, mis oli keskaja esimese poole stiili tunnuseks. (Autori märkus.) 7 ütlen ma, voolas vahetpidamata alla platsile nagu kosk kuhugi järve. Karjumine, naer ja tuhandete jalgade trampimine tekitas suurt müra ja kära. Aeg-ajalt see müra ja kära suurenes, vool, mis

Kirjandus

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Ta oli juba niipalju nuttu ja pisaraid näinud, ometi polnud ta kunagi seda lõhna tundnud, mitte kunagi. Ainult õpetajaproua pisarad lõhnavad nõnda, kui ta leinab terve koguduse silma all oma ainukest poega; õpetajaproua pisarad ja Mauruse esimese järgu õppeasutise puutrepp -- ainult need kaks asja ilmas. Ülal trepiotsal ootas Indrekut toatuhvleis halli habemega ja kräsus kulmudega vanahärra, hoides mingisugust ebamäärast värvi öökuue hõlmu pahema käega kõhul koos ja sirutades paremat Indrekule vastu. ,,Tere, tere," ütles ta sulaval häälel, kuna lõtv käepigistus poisi üle läve väikesesse tuppa tõmbas. Kui vanahärra läks pahema käega ust sulgema, kuna ta paremaga ikka veel Indreku kätt hoidis, langesid vaheliti pandud hõlmad laiali ja nende alt tuli nähtavale aluspesu. ,,Kuidas oli teie nimi?" küsis vanahärra ja lisas juurde: ,,Kuulsin küll, aga vana pää ei pea kinni." Ja kui Indrek oli vastanud, ütles ta: ,,Ilus nimi, väga ilus nimi

Eesti keel

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

Perenaine arvas, et esmaspäeva õhtuks ilmub ta tingimata, aga ei ilmunud. Teisipäevalgi jõudis juba lõuna kätte, ilma et peremehest oleks kippu või kõppu kuulda olnud. See oli isegi perenaise meelest liig. Juba reedel läks peremees hobusega välja ja teisipäeval ikka veel tulemata! Muidugi, kirikulistelt kuulis perenaine kõik, mis tal vaja oli kuulda: kuulis sedagi, et Pearu pühapäeval kõrtsi ees uue naabriga rindupidi koos olnud. Samuti teadis perenaine, et häda temale, kui ta julgeks minna oma meest kõrtsist koju kutsuma, sest mehel oli ju seal «rehnutipidamist». Häda on perenaisel siiski, kui peremees ükskord ise vaevaks võtab koju tulla. Häda on alati ja igaviisi. Aga perenaine oli hädaga harjunud, on ta ju mõisa ja peremeest orjanud, on kõigega leppinud, pole millelegi vastu ajanud, isegi sellele mitte, kui tema praegune mees teda hakkas endale naiseks tahtma

Kategoriseerimata

Kommentaarid (1)