Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vulkaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vulkaan, vulkaanid, laava, vulkaanilise, kihtvulkaan, lõhe, kihtvulkaani, koonused, magma, vulkanism, pursked, kilpvulkaani, purset, kilpvulkaanid, kihtvulkaanid, vulkaaniline, vulkaane, pilved, gaas, lõõmpilv, lahaar, mistõttu, laamad, vulkaanipursked, pliinia, vulkanismi, maar, vulkaanipursete, vulkaanist, tsunami, lameda, island, kiirestSisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Vulkaanipursked Pursketüübid Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt
ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. Foto 2, Mercalli skaala (Carol Varley ja Lisa Miles "Laste geograafiaentsüklopeedia" lk 18) Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. (vt kasutatud kirjandus 1) 1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io
Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. 3.Geoloogilised protsessid Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma: * Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus
Vulkaani tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan
7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
maakoore. Esinevad vulkaanipursked, maavärinad, tekivad vulkaanilised saared.Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal. b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke. c.) kahe mandrilise laama põrkumine (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende
võimalik muutumine ookeaniliseks rifiks. 6) mandriliste laamade põrkumine – kurdmäestikud 4. Vulkaanide tekkepõhjused, levikud ning liigitamine kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid) http://images.google.com/url? q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid
Vulkaanipurse Üheks suurimaks katastroofiks, mis võib inimeste, loomade ning taimede tavapärast elutegevust segada, peetakse vulkaanipurskeid. Siiski on vulkaanipursked piisavalt harva aset leidev nähtus, et selle pärast igapäevaselt muretseda pole vaja. Õnneks on ka tänapäevane tehnoloogia ning teadlaste valvsus abiks vulkaanipursete ettenägemiseks, kuid pole olemas kaljukindlaid arvamusi. Sageli juhtub nii, et kustunuks loetud vulkaanid ärkavad taas ellu.Seega võib ette ennustada paljutki, kuid paraku ei saa keegi kindlalt ette teada looduse käike. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Seega lihtsustatult on vulkaanid enamasti rahulikud ja vaiksed mäed, mis erinevad teistest mägedest
Galerase vulkaan Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus. Ta asub umbes kümne kilomeetri kaugusel 400 000 450 000 elanikuga Pasto linnast. Galerase kõrgus on 4276 meetrit. Galeras on Colombia kõige aktiivsem vulkaan. Peamiselt andesiitne vulkaan on aktiivne olnud üle miljoni aasta. Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset. Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline
Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses rõhu vähenemisega kõrge temperatuuriga magmast temas olevad gaasid ja veeaur, nn
Vulkaanid Silver Ratnik Kenno Epler Mihkel Välja 11a Sisukord 3 Vulkaani mõiste 4 Vulkaanide levik 5 Magma 6 Kilpvulkaanid 7 Kihtvulkaanid 8 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 9 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 10 Vulkaanipursete ennustamine 11 Kasutatud kirjandus Vulkaani mõiste · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Vulkaanide seisundid: 1) Kustunud inimajaloo jooksul mitte pursanud 2) Seiskuvad ajutise purske rahu seisundis olevad 3) Aktiivsed pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad Vulkaanide levik · Levivad eelkõige litosfääri laamade piirkonnas massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis
Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas
magnesiovusiidiiks. ALUMINE VAHEVÖÖ E. MESOSFÄÄR - 660 km kuni 2900 km. Vp ja Vs tõusevad kogu selle tsooni piires ühtlaselt koos geostaatilise rõhu pideva kasvuga. 200 km enne tuuma ja vahevöö piiri toimub kivimite tiheduse ja seismiliste lainete levikukiiruse kasvu järsk vähenemine. Seda tsooni nimetatakse D´´ kihiks (nimi on pandud seismiliste lainete järgi mida kasutati selle tsooni avastamisel). Arvatakse et selles kihis genereeritakse vahevöö alaosast tõusvad ülessulanud magma hiidtilgad (diapiirid v. pluumid) MAA TUUM - Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa tsentrisse. 5200 km sügavusel eraldub selge seismiline sise ja välistuuma piir. Kuna S-lained tuumas ei levi ja Maa taha tekivad nii S ja P lainete varjatud tsoonid viitab see selgelt tuuma välimise vöö vedelale olekule. Põhiliselt meteoriitsetele, seismilistele ning Maa tiheduse andmetele tuginedes võib väita et Maa tuumas on ülekaalus metallilised elemendid, põhiliselt raud, tõenäoliselt veel
Joonis 7. Mandrilaamade põrkumine D. Kahe ookeanilise laama põrkumine Joonis 8. Ookeaniliste laamade põrkumine Vasakpoolsel kaardil on näha, et Jaapan asub väga lähedal kolme laama kokkupõrkekohale. Parempoolsel joonisel on näha, et antud piirkonnas Vaikse ookeani koor sukeldub Euraasia laama alla (NB! antud piirkonnas on mõlemad laamad ookeanilised). Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine. Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); NB! Vaata, õpi: VULKANISM JA VULKAANILISED KIVIMID http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 9
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid?
Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel asuvad süvamere setted.
1 Maa siseehitus Maa kuulub "kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapnik, räni ja rauaühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaatoksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.
· sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid D. Kahe ookeanilise laama põrkumine VULKAANID. ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti viskoossusega hästi liikuvast basaltsest graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse
liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi. TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini
Välistuum Ca. 2200 km. Koosneb põhiliselt rauast, niklist ja hapnikust. Sisetuum Arvatakse, et tohutu kuumuse tõttu on välistuum vedelas olekus ja sealne aeglane ringiratast voolav aine tekitab Maa magnetvälja. Sisetuum Kuumus 4500ºC. Läbimõõt 2200 km. Arvatakse, et tänu hiigelrõhule ja kuumusele on metallid seal tahkes olekus ja kuumus eraldub radioaktiivsete reaktsioonide tõttu. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. 3. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerimine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud
c) kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam (Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid) d) kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antiilid) e) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- Vaikses ookeanis Hawaii ahelik (Mauna Loa, Hawaii saar; Yellowstone’i rahvuspark USA-s) Vulkanism- Maa sügavamates kihtides ülessulanud kivimainese magma purskumine või voolamine planeedi pinnale. Näitab, et Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine. Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine järeltõugetena. Maavärinad võivad peale laamad liikumise tekitada ka vulkanismi, maalihked.
on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke,
Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid,
välistuum vedel tuum sisetuum tahke 4) Mandriline ja ookeaniline maakoor, nende ehitus ja võrdlus. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moondekivimitest. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem)
* Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga. Need mõjutavad vulkaani kuju ja purskeprotsessi. Näiteks viskoosse koostisega magma, tänu selle on vulkaani kraater väike mägi, millelt tõuseb suitsu. Kõrge viskoossusega magma võib põhjustada ka plahvatusliku purske. Madala viskoossusega magma on aga tavaliselt kõrgema temperatuuriga ning voolab kiiresti. Aluseline vedel laava voolab kiiresti, eemale vulkaanist ja moodustab kilpvulkaani, happelised
Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Rift on maakoore väljavenitumisel tekkinud suur alang (murrangulõhe sügavus kuni 5km), mida ümbritsevad nihkemurrangud, mille siirdepinna kallakus on üle 70°. Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel vulkaanid tekivad kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid,
Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoti Maa pinnal nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaama, siis tekib kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja rakselt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti . rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis,
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks.
annaabi.ee 
