vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Ajalugu: Võrkpalli sünnimaaks peetakse USA-d (1985). Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Võrkpall algajatele Võrkpalli õpetamist tuleb alustada õpilastele mängu eesmärgi selgitamisest. See on: saata pall üle võrgu nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel. Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima tehnikat. Servimine: Pallingu löömiseks on erinevaid võimalusi: 1) alt või ülevalt; 2) eest või küljelt; 3) hüppelt või maast; 4) vindiga või planeerivalt.
spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses
1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallingu hetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga) ja iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad
Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. 7 Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Mängu juhtimine Võrkpallimängu juhivad kohtunikud. Esimene kohtunik asub kohtunike pukil ja juhib mängu, tema otsused on lõplikud. Teine kohtunik asub esimese kohtuniku vastas, väljaku küljel võrguposti kõrval ja abistab esimest kohtunikku. Kohtunik-sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli. Neli(kaks) piirikohtunikku seisavad väljaku nurkades vabaalas ja jälgivad piire. Mängukäik Mäng algab loosimisega, valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Palli kest on valmistatud elastsest materjalist, tänu millele
tehniline viga). Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Eesti võrkpallurid
Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond . Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Mängu reeglid: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga
* Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: taga- vasakpoolne, taga-keskmine ja taga-parempoolne. Mängijate vaheline asetus väljakul: * Iga tagaliinimängija peab asuma keskjoonest kaugemal kui tema vastav eesliinimängija. * Ees- ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses. 2.4 Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). (1) Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. (1)
Võrkpallitossude ülesandeks on hüppejärgsel maandumisel põrutuse pehmendamine. Põlvekaitsed on vajalikud põlvede kaitsmiseks ja säästmiseks laskumisel. Igal mängijal peavad olema võistlussärgid, millel on nii seljal kui ka rinnal olema numbrid 1-18. Mängust Võrkpall on pallimäng, kus mängivad vastastikku kaks võistkonda võrguga poolitatud mänguplatsil. Mängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaste mängualale nii, et pall maanduks maha või nii, et pall läheks vastase puudutusest auti. Samas peab ka palli takistama maandumast oma väljakupoolel. 2 Mängureeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele. Seda nimetatakse pallinguks ehk serviks. Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul
eesvasakpoolne, eeskeskmine ja eesparempoolne. * Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: tagavasakpoolne, taga keskmine ja tagaparempoolne. Mängijate vaheline asetus väljakul: * Iga tagaliinimängija peab asuma keskjoonest kaugemal kui tema vastav eesliinimängija. · Ees ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu
...................................... 7 MÄNGU REEGLID ..................................................................................................................................... 8 Punktide arvestamine.......................................................................................................................... 8 VÕRKPALL Võrkpall on pallimäng, kus mängivad vastastikku kaks võistkonda võrguga poolitatud mänguplatsil. Mängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaste mängualale nii, et pall maanduks maha või nii, et pall läheks vastase puudutusest auti. Samas peab ka palli takistama maandumast oma väljakupoolel. AJALUGU Võrkpall sündis 1895. aastal USAs ja selle loojaks peetakse võimlemisõpetajat William G. Morganit, kes nimetas seda mängu mintonette'ks. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon ehk FIVB loodi 1947. aastal. FIVB's on praegu 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid on umbes 200 miljonit.
................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................. 16 SISSEJUHATUS Võrkpallimängu sünnimaaks on Ameerika Ühendriigid, mängu leiutati1895. aastal. Olümpiamängude kavasse võeti võrkpallimäng 1964. aastal ning alates sellest ajast on võrkpallimängus toimunud suur progress. Võrkpalli elemendid saab jagada ründe- ja kaitsetegevusteks. Ründetegevused on palling, rünnak, ründesööt ning kaitsetegevused on blokeerimine, pallingu vastuvõtt, kaitsemäng. Võistkond saab võita punkti neljal erineval moel: pallingust, blokeerimisest, rünnakust või vastase eksimuse korral. Mängu tulemus sõltub võistkonna ja iga mängija suutlikkusest sooritada erinevaid tehnilisi elemente (M. Häyrinen jt., 2004). Käesoleva referaadi eesmärgid on anda teaduskirjandusel põhinev ülevaade võrkpalli
Võrkpallur peab olema valmis kiireks liikumiseks. Liikumistehnika hõlmab stardi- ja lähteasendeid ning liikumisviise koos peatumisoskusega. Stardi- ja lähteasendid Asendiks nimetatakse mängija kehahoiakut, mille ta võtab enne mingi tegevuse alustamist. Kõige olulisem on põhiasend ehk valmisasend. Põhiasend: · Põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas · Keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Enne liikuma hakkamist võtab mängija stardiasendi, mis peab tagama täieliku valmisoleku Iga eelneva tehnilise elemendi sooritamist võtab mängija lähteasendi. Stardiasendeid liigitatakse: · Kõrguse järgi põlveliigese nurk · Toetuspinna järgi:
sekundiga. 5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul, aega hakatakse palli kätte saamise hetkest lugema ja sama on ka audist mängu panekuga ning mängija ei tohi palli seistes enda käes üle 5 sekundi hoida. 3 sekundi reegel. Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas(kui mängija kolmesekundialast lahkumist takistatakse kuidagi, siis ei arvestada seda, kui reeglite rikkumist). Mänguaeg Mängu nromaalaeg koosneb neljast 10-minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit
vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul. Et saata pall vastase väljakule, tohib võistkond palli lüüa (puudutada) kolm korda, lisaks puutele, mis toimub sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib mängida ka jalaga.
25 m ujulas, kuna pöörded kiirendavad. 50 m ujulas võisteldes liidetakse 25 m ujulas saadud ajale teatud aeg juurde. 15. Kirjelda ühe ujumisviisi tehnikat (käte töö, jalgade töö, hingamine). Sinu vastus oli: Vabalt - toimub kõhuliasendis ning hingatakse võimalikult vähe. Pikematel distantsidel hingatakse üle kolme tõmbe. Ehk siis kolm käte tõmmet - hingad - kolm käte tõmmet - hingad teiselt poolt. Käte tõmbed peavad olema võimalikult pikad ning terve aja teed jalgadega tööd, liiguvad vaheldumisi. 16. Milliseid distantse ujutakse kroolis? Milliseid teistes ujumisviisides? Sinu vastus oli: 25 m, 50 m, 100 m, 200m on kõikides viisides esindatud. Kroolis on lisaks 400m, 800m ja 1500m. Kompleksis on ainult 100m, 200m või 400m. 17.Nimeta tuntumaid Eesti ujujaid. Kas Eesti ujujad on osalenud OM-del? Sinu vastus oli: Jane Trepp, Martti Aljand, Triin Aljand, Martin Liivamägi, Natalia Hissamutdinova jne. OM-del on osalenud - Aljandid ja Liivamägi. 18
jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul. Et saata pall vastase väljakule, tohib võistkond palli lüüa (puudutada) kolm korda, lisaks puutele, mis toimub sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Kuidas mängitakse võrkpalli? Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib
sõrmede viipava liigutusega teele - Pall läheb korvi poole teele üle sõrmeotste, andes pallile tagurpidi vindi - Palli saatmisel viske lõppfaasis osutavad viskekäe ranne ja sõrmed otse korvile Vabavise: Vabavise on ühekäe-ülaltvise väikeste erinevustega. Enne vabaviske sooritamist asetab mängija tihti kõigepealt viskekäepoolse jala vabaviskejoone taha, siis teise jala. Jalad on joone taga paralleelselt või viskekäepoolne jalg veidi eespool ja õlgadelaiuselt ning keharaskus on võrdselt mõlema jala päkal. · Et hästi vabaviset sooritada: - Visketehnika on sama kui ühekäe-ülaltviske puhulgi. - Keskendumine ja lõdvestumine. - Jala asetamine joone taha, viskeks mugava asendi sissevõtmine. - Viskekäe asetamine pallile, teine käsi toetab kõrvalt. - Vaade korvile. - Tabava vabaviske ettekujutamine. - Sügav sisse-välja hingamine. Kuna vabavise nõuab väga kõrgeprotsendilist tabavust, on igal viskel tugev psühholoogiline surve
Tennist jälgida tuleb võimalikult palju, seejuures tingimata erinevaid mängijaid. Heal ja sobival varustusel on tennisemängus suur tähtsus. Eelkõige puutub kokku algaja tennisehuviline reketiprobleemiga, soovitatav on algusest peale mängida oma isikliku, sobiva reketiga. Riietus olgu avar ja võimaldagu ka kõige laiema amplituudiga liigutuste sooritamist. Tennisemäng koosneb üksikutest löökidest. Põhilööke on üldse seitse: eeskäelöök, tagakäelöök, palling, lendpall, rabak, küünalpall ning tilkpall. Olenevalt palli keerlemisest lennul esineb kolm põhilist löögi liiki: lame-, kaetud-, lõigatud löök. Lameda löögi puhul lendab pall õhus keerudeta, reketi asend jääb löögi suuna suhtes muutumatuks selle ajavahemiku kestel, mil pall asub reketil. Kuna pall on võrgu kindlaks ületamiseks suunatud veidi alt üles, on löögisuunaga risti olev reket maapinna suhtes õige vähe kaldu. Lameda löögi
Kõige lihtsam sööt on siseküljesööt ja see tuleb omandada esimesena. Veereva palli söötmisel siseküljega tuleb jalg pallile panema sobiva nurga alt. Kui pall liigub mängijani otse eest ja ta tahab teha söötu samas suunas tagasi, tuleb panna jalg otse vastu ja lüüa sellega suunas, kuhu pall peab jõudma. Kui pall tuleb otse, aga mängija tahab seda lüüa muus suunas, tuleb leida jalale sobiv nurk , et pall õiges suunas edasi sööta. Samamoodi peab talitama külje pealt mängijani veerevate pallidega. Söödu hetkel on raskus alati tugijala peal! Kui pall tuleb külje pealt, tuleb see edasi sööta kaugema jalaga (vasakult tulev pall parema jalaga ja paremalt tulev pall vasaku jalaga). Kaugema jalaga on lihtsam lüüa, sest siis on vaja ainult jalg vastu panna. Lähima jalaga edasi söötes on suurem võimalus eksida. Siseküljega on hea anda lühemaid passe
reketid tehtud puidust. Reketi kaalule ja kujule pole seatud mingeid piiranguid, kuid reketi pikkusel ja laiusel on teatud mõõtmed, mida ei tohi reket ületada. Reketi raami pikkus koos käepidemega ei tohi ületada 81,28 cm ja kogulaius 31,75 cm. (Eesti Tennise Liidu kodulehekülg) Punktimäng algab ühe mängija palli mängu panemisest (servist). Punkt kestab kuni pall lendab out’i või ei suudeta palli lihtsalt üle võrgu lüüa. Punkte loetakse 15-0, 30-0, 40-0 ja siis juba geimi võit. Igas geimis servib vaid üks mängija ja vastane tõrjub. (ITF Rules of tennis 2017: 11) Out- kui pall lendab väljaku piiridest välja Igas geimis servib vaid üks mängija ja vastane tõrjub. Punkte loetakse 15, 30, 40 ja siis juba geimi võit. Kui mängija võidab geimi esimese punkti, on seis “15” tema eduks, järgmine punkt “30”, kolmas “40” tema eduks ja neljanda punkti võitmisel loetakse ta geimi võitnuks. Kui mõlemad
*1 punkti vise- vabaviske joone tagant sisse saades *2 punktivise-mänguolukorras sisse saades *3 punktivise-kolme punkti joone tagant sisse saades *Tagasimäng- *Mäng kestab 40 minutit, 4veerandit iga neist 10 minutit. Kaitsetaktika: *mees mehe kaitse- igale mängijaile jagatakse üks vastane *maa-ala kaitse- mängijal on vastav territoorium mida kaitsta teiste mängijate eest. Tehnilised eksimused: * rohkem kui kaks sammu palliga jooks *kahekordne- kui põrgatades võtad palli kahte kätte ning hakkad edasi põrgatama, tegelikult peab siis söötma või korvi viskama. *palli kandmine- õhku viskamine ja püüdmine Võrkpall. Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule
· teha palliga kuni 3 sammu; samm loetakse sooritatuks, kui a) kahe jalaga põrandal seisev mängija tõstab ühe jala ja paneb selle uuesti maha või nihutab jalga ühest kohast teise; b) ühe jalaga põrandale toetuv mängija püüab palli ja puudutab see¬järel teise jalaga põrandat;(oleneb olukorrast. Kui mängija on paigal siis küll kuid kui mängija on liikumises, siis loetakse seda kui 0-sammu) c) pärast hüpet maandub mängija ühele jalale ja hüppab siis samal jalal või puudutab põrandat teise jalaga; d) pärast hüpet maandub mängija korraga mõlemale jalale, tõstab siis ühe jala ja paneb selle uuesti maha või nihutab jalga ühest kohast teise; · seistes paigal või liikudes palliga a) põrgatada palli üks kord ja püüda ühe või mõlema käega; b) põrgatada palli korduvalt ühe käega või veeretada, siis uuesti kinni püüda või ühe või mõlema käega üles võtta.
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end ülesse leida
(kaldenurk (50-60). 6. Asend “kohtadele!” - Jooksja astub pakkudest mööda nende ette ja võtab lähtasendi. Kõigepealt käed maha ja jalad paika, siis käed paika joone taha. Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Õlad on lähtejoone kohal. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 7. Asend “valmis!” - Jooksja võtab optimalse lähteasendi. Puus tõstetakse õlavöötmest kõrgemale. Õlad on kätest veidi eespool. Vaade endiselt alla. Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120– 140kraadise nurga all. Keharaskus kätel ja esimesel jalal. 8
harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 5. Asend “valmis!” - Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120–140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool. 6. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). 7. Tõkkejooks 1
pani võid sisse, pani soola sisse, (imiteeri) puder sai valmis. Andis süüa Pöialpoisile, (anna pöidlale) andis süüa Kotinõelale, (nimetissõrmele) andis süüa Pikk-Peetrile, (keskmisele sõrmele) andis Nimeta-Matsile, (sõrmusesõrmele) andis Väike-Atsile. (väiksele sõrmele) Andis sinule, andis minule, nämm-nämm-nämm! KIISUKÕDI Miilu-maalu, miisu, kus on meie kiisu? (ringita näpuga lapse peopesal) Trepist üles, trepist üles, (kõnni sõrmedega mööda lapse kätt õla poole) trepi alla peitu! (kõdita lapse kaenlaalust) SILE TEE Laps istub põlvedel. Sile tee, sile tee, sile tee, (kõiguta põlvi paremale-vasakule) künklik tee, künklik tee, (hüpita põlvedel) auk! (aja põlved kergelt laiali, nii et laps kukub "auku") TII-TII, TIHANE Tii-tii, tihane, vaa-vaa, varblane, (lapse ja oma käed vaheldumisi, käeseljad õrnalt kinni, liiguta rütmis üles-alla) hüppas üle oa-aia, kargas üle kapsaaia. (sama)
kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 6. Asend "kohtadele!" - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 7. Asend "valmis!" - Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool. 8. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend "KOHTADELE!", asend "VALMIS
auto sõidab mäest alla. Virra-vurra mäest üles, pirra-parra mäest alla." · Korda sama salmi, tõstes ja langetades lapse jalgu. · Lõpeta mäng lapse õhkutõstmisega. · "Alla" jõudes anna alati lapsele musi. UURINGUTE ANDMETEL aitab armastav õhkkond lapses usaldust tekitada. 15 See mäng loob sinu ja lapse vahele usalduse ning tugevdab ka lapse lihaseid. KRIBINAL-KRABINAL · Liigu sõrmedega lapse kätt mööda üles ja siis tagasi alla, lugedes samal ajal järgmist salmikest: "Hiir läks tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäele. Piiks-piiks! Tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäest alla." · Korda sama lapse teise käega. · Ütle "piiks-piiks" väga ilmekalt - üsna pea püüab laps seda matkida. UURINGUTE ANDMETEL julgustab ilmekas kõne imikuid end emotsionaalselt väljendama. See omakorda aktiveerib
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
juures erinevalt. Mis seda põhjustab? Miks libisevad uusad lumel paremini kui näiteks liival? Suuskade hea libisevuse eelduseks on asjaolu, et teatavates tingimustes tekib suusatalla ja lumeosakeste kokkupuutepunktides õhuke, mõne mikroni paksune veekile. See kile funksioneerib vedela määrdeainena ning suusk libiseb hästi. Paljudel juhtudel on veekile aga liiga paks või selle teke takistatud ning siis suusad ei libise nii hästi. Klassikaliseks jalatõukeks valmistumisel kantakse kogu keharaskus ühele suusale ning suusk peatatakse. Suusa seiskumise hetkel lakkab veekile olemast ja vedelhõõrdumine asendub mitmeid kordi suurema kuivhõõrdumisega (kogenud suusataja tunnetab hästi, kuidas paraja külmaga suusk jalatõuke hetkel kinni haakub). Tõukel, kui rõhk suusale märgatavalt suureneb, surutakse määrdest mõnevõrra kõvemad lumeosakesed määrdesse ja suusk peab hästi. Õigesti määritud suuskade korral eemaldub lumi suusatallalt pärast tõuke lõppu või
b. Käskluse peale “Relv lae ja kaitseriivista” või käsuga määratud kaugusele Kontrollige, et sihikud oleks seatud õigesti. Vasaku käega viige tuleümberseadur asendisse R ja vinnastage relv. Veenduge, et vinnastuskäepide oleks täielikult tagumisse asendisse viidud ning laske sellel vabalt ette joosta. Parema käe pöidlaga lükake tuleümberseadur asendisse S. Tõstke relva pära õlga, raskus viige eesolevale jalale, hoidke vintraud suunatuna ette maha ja vaadake üle sihiku ette. Hoidke pea püsti ning vaadelge ees asuvat maa-ala või teile määratud laskeala. c. Käskluse peale “Tühjaks lae” Viige relv horisontaalasendisse. Jälgige, et parem nimetissõrm oleks päästikukaitsel. Vasaku käega pange tuleümberseadur asendisse S ning avage salvetasku. Kallutage relva paremale. Vasaku käega eemaldage salv, vajutades vasaku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
