soosida ühtesi, muidu tekib mass ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad ja pärilusprobleemid, kuhu kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Hapsburgid, kes omakorda läksid tülli. Sekkusid veel Inglismaa ja Türgi. Sõjardpaavstid Lahendus: Utopism radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, kus puuduvad pärilikud aadlid, tõeline aadellikkus seisneb voorustes. Voorusõpetus Erasmuselt Alternatiivne voorusõpetus Machiavellilt 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärgiks Gloria ja fama(kuulsus) -> vajalik oma staatuse ja riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik. Vooruslik valitseja saavutab eesmärgid, kontrollide saatust
mõõdupuuks selliste sõdade puhul, osalesid hoopis ilmalike valitsejate kombel ise ka ning astusid sõjavägede etteotsa ning olid sageli poliitilises käitumises veel ebamoraalsemad kui mitmed ilmalikud valitsejad. Sellises situatsioonis oli küsimuseks, et kuidas on võimalik üldse ellu jääda ning samal ajal ausust ja õiglust säilitada. Lahendused 1) Utopism Thomas More – vooruslikkus, ühisomand, aadli puudumine. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 2) Alternatiivne voorusõpetus Machiavelli.Pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 4
3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. * Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust: * Utopism. Thomas More. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikus seisneb voorustes. * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust
vägivalda pidada sõna kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu hoolitseda riigi kui terviku eest Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud, kes omavahel konflikti läksid paavstlik dekadents lahendused: 1) Utopism (T. More) radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand Päriliku aadli puudumine Tõeline aadellikkus seisneb voorustes 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus) 3) Alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli) Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega valitseja eesmärk: au ja kuulsus selleks vajalik: staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine suureks kõik, mis riiki säilitab ja suuruseni viib, on vooruslik vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust silmakirjalikkus ja salakavalus valitseja arsenalis
Reformatsioon sai ususõdade mõõtme. Humanistid pakkusid kolm erinevat lahendust: 1. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus (tekitatakse visioon hoopis teistsugusest maailmast). Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) 17 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) · Teadlik vastandamine varem kirjutanutele. · Valitseja peab vajadusel oskama olla mitte hea. · Valitseja eesmärgid: au(gloria), kuulsus (fama kandub edasi peale surma)
apelleeris rohkem tervele mõistusele. Selle tõttu tema arvates ka, kui ei ole esmaseid substantse (olemise tasandis subjekt), ei saaks olla ka midagi muud. Substantsid ei kujuta endast massi, vaid on individualiseerivad. Põhjused- teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks. Põhjus võrdub liikumise allikas. Põhjused on uutmoodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. 5. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Eluviis: õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires.
Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise. Tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. 4
Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti; sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13) Lahendusvariandid: utopism (Thomas More: radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, ühisomand, päriliku aadli puudumine); klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus); alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli). Viimased kaks käitumisjuhendid valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärk au ja kuulsus, selleks vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine; kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Vooruslik ehk virtuoosne valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. Valitseja peab oskama kohaneda olukorraga. 5. Erasmuse juhised valitsejale Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast
eudaimonism, hedonism, stoitsism, epikureism, kristlik eetika, I. Kanti ,,kategoorilise imperatiivi" doktriin jt. PLATONISM filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud. ARISTOTELESE ,,KULDSE KESKTEE DOKTRIIN" - Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. EUDAIMONISM (kr eudaimonia - õnnelikkus, hea käekäik või saatus) - eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei
Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. - Paavstilik dekadents sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust erinevatelt kaasaegsetelt humanistidelt: - utopism. Thomas More ,,Utoopia". Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine, tõeline aadellikkus seisneb voorustes. - Erasmus ,,Kristliku printsi kasvatamine" klassikaline humanistlik voorusõpetus. - Machiavelli ,,Valitseja" alternatiivne voorusõpetus. Viimased kaks samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. Kirjutatud samal eesmärgil (saada õukonnas tööd). 4) Machiavelli voorusõpetuse põhiprintsiibid Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks on vajalik: oma staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine ,,suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste ,,voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne
Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503- 13) Lahendused: · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik
toeks selliste sõdade puhul, aga osalesid hoopis tavakodanike kombel ise ka. Moraalne allakäik. Lahendusvariandid: 1. Thomas More: esitada visioon täiesti radikaalselt erinevast ühiskonnast(utopism). Ühisomand. Kui ei ole eraomandit, ei ole ka ambitsiooni. Voorus ongi tõeline aadellikkus. Võim ei pärandu, vaid võimule on võimalik saada oma vooruste kaudu. Kuna ei paku välja teostust, võib seda nimetada pigem kriitikaks kui reaalseks lahenduseks. 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Tuleb uuesti leida üles antiiksed voorused. Erasmus. 8 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli. Kritiseeris humanistlikku maailma pilti, andis hoopis uue arusaama voorustest. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid ,,Valitseja". Kõik, mis meid oma eesmärgini viib, ongi voorus(uus tähendus). Valitseja
* Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust humanistidelt: * Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine( tõeline aadellikus seisneb voorustes). * Erasmus. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. * Machiavelli. Alternatiivne voorusõpetus. "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Viimased 2 samast zanrist: käitumisjuhis valitsejale. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e.
- Ei tohi teha riiklikke võlgasid riikide vahelises kaubanduses. - Ükski riik ei tohiks teise riigi konstitutsiooni ja valitsemisse vägivaldselt sekkuda. - Ükski riik sõdides teise riigiga ei tohiks lubada endale selliseid vahendeid, mis vastastikuse usalduse tulevaseks rahuks teeksid võimatuks: palgamõrtsukate kasutamine, mürgisegamine, kapitulatsiooni murdmine, reetmisele ajendamine võideldava riigiga. Voorusõpetus - Inimese kohustused iseenda vastu: - Sa ei tohi olla vastuolus iseendaga. - Kohustus enese alalhoiuks. Enesetapp on kuritegu, samuti enese vaimne, hingeline või füüsiline hävitamine. - Kohustus olla tõepärane ja pidada endast lugu. Vastandid on ihnus ja valetamine. - Moraalne enesetunnetus, mis nõuab tungimist südame sügavustesse on igasuguse inimliku tarkuse algus. Tunne iseennast! - Siia kuulub ka religioonikohustus
Vastandid: · Üldise ajaloo ideest maailmakodaniku kadedus, tänamatus ja kahjurõõm. vaatenurgast. · Tähelepanelikkuse kohustused, sest inimene olla · Igaveseks rahuks. tähendab väärikust. · Kommete metafüüsika · Inimene ei ole vahend vaid alati eesmärk. · Igasugusel inimlikul toimimisel on kaks külge: · Voorusõpetus väline ehk juriidiline ning sisemine ehk moraalne. · Tähelepanelikkuse vastandiks on tagarääkimised · Siit teose kaks osa: ja mõnitamine. · "Õigusõpetuse metafüüsilised lähtealused" ja · Armastus ja tähelepanelikkus on ühendatud "Voorusõpetuse metafüüsilised lähtealused." sõpruses.
Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob tasakaalu. 2. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) · Teadlik vastandamine varem kirjutanutele. · Valitseja peab vajadusel oskama olla mitte hea. · Valitseja eesmärgid: au(gloria), kuulsus (fama kandub edasi peale surma) · Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning kasvatamine "suureks" (grandezza) · Kõik, mis riiki säilitab, viib edasi ,,suuruseni", on vooruslik.
Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi · Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503-13) Lahendus kriisisituatsioonis? · 3 erinevat retsepti 3-lt kaasaegselt humanistidelt: · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid 20 · Valitseja, 15. ptk. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma
Näiteks otsustus, et Mari peaks tegema aborti, tähendab muuhulgas, et igaüks, kes on Mariga oluliselt sarnastes tingimustes, peaks tegema aborti. Alasdair MacIntyre: Nii on mõisted hea, õiglane, kohus lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist ega sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi. Tema põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb??? MacIntyre arvates on meil 2 võimalust: kas valida Aristotelese voorusõpetus või Friedrich Nietzsche üliinimese õpetus (mida järgis Hitler). Kolmandat alternatiivi pole. Aristotelese kohaselt on inimesel olemuslik loomus ja olemuslik eesmärk, inimesel on eesmärk ehk telos. Voorus. Eetika peaks meid juhtima otsima inimloomusele vastavat eesmärki ja seda teostama. MacIntyre: Inimese eesmärk on eudaimonia (täiuslik elu) ja voorus on omadus, mis edendab selle eesmärgi saavutamist.
Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi. Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. Lahendus: a. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikkus seisneb voorustes). b. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. c. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on kuulsus (fama) ja au (gloria). Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning kasvatamine "suureks" (grandezza).
moraaliotustused on universaalsed ettekirjutused. Alasdair MacIntyre · Väitis, et teaduslikud teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse. · Mõisted hea, õiglane, kohus on lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist eba sobi enam õigupoolest kellelelgi ega millelelgi. · Tema põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb?; vastus: ajaloolisele traditsioonile. · Tema arvates 2 võimalust: o Valida Aristotelese voorusõpetus või o Friedrich Nietzche üliinimese õpetus (seda järgis Hitler) · Inimene olla tähendab täita eerinevaid rolle pereliikmena, rahvusena, filsoofina, sõdurina. Siis kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja neist lahus, lakkab inimene olemast funktsionaalne mõiste. · Inimese eesmärk on eudaimonia e täiuslik elu ja voorus on omadus, mis edendab selle eesmärgi saavutamist. Vooruseetika:
Radikaalselt erinev “Valitseja” (ilmus 1532). Pühendatud võimu taastanud Giuliano di Medici’le ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas 1531 “Discorsi e. arutlus Titus Liviuse Rooma ajaloost” – tõeline aadellikus seisneb voorustes) Vastandlikud hinnangud ajaloos: kurat või „kuradi advokaat“? Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus “Kristliku printsi Valitseja, 15. ptk. kasvatamine” 1516 Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli “Valitseja” 1513 (ilmus 1532) sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna
Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu, muidu mäss ja riid. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad 1494-1559, pärilusprobleemidest välja kasvanud tüli, kuhu kaasati Euroopa suurvõimud, ka sõjardpaavstid. LAHENDUSED: 1) Utopism, Thomas Moore ,,Utoopia" radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, kus puudub pärilik aadel, aga eksisteerib ühisomand. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus, Erasmus - kristlik valitseja peab valitsema rahva nõusolekul. Nõusoleku saab vaid siis, kui rahvas kuningat armastab. Pärilikus monarhias ei saa valida kuningat, aga teda saab kasvatada, seega on oluline leida printsile õiged õpetajad. Valitsemisel tuleb lähtuda Cicero valitsejaideaalist, juhinduda humanistlikest printsiipidest ja voorusliku käitumise koodeksist.
Tänu sellele alternatiivile on inimesed automaatselt vooruslikud, nad ei saagi voorusetult käituda. More uskus, et ühiskonna korraldus ongi probleemiks, miks inimesed käituvad mitte vooruslikult. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas tõeline aadellikus seisneb voorustes, õilsuses). Ei ole kindel, kas More ise uskus sellise ühiskonna saavutamisse. · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. Idee oli kirjutada veelgi parem valitsemisõpetus, mis tooks välja valitsemise pahupooled, puudused. · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532). Machiavelli esitas mõlemast erineva alternatiivse voorusõpetuse. Desiderius Erasmus (14661536) Euroopa tuntuim humanist, õppis Pariisis ja Torinos, elas Burgundias (kroonprints Karl V
Utoopias puudub eraomand. Kui ei ole eraomandit, ei ole ka ambitsiooni, hoiab ära alamad tungid. Puudub ka aadel või klassiühiskond. More rõhutas, et voorus ongi tõeline aadellikkus. Võim ei pärandu, vaid võimule on võimalik saada oma vooruste kaudu. Kuna ei paku välja teostust, võib seda nimetada pigem kriitikaks kui reaalseks lahenduseks. 2. Desiderius Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta 1 ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 3. Machiavelli esitas alternatiivse voorusõpetuse klassikalisele humanismile, kus ta pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele
o Nii on mõisted hea, õiglane, kohus lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist ega sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi. Eetika aluse küsimus · MacIntyre eesmärgiks pole argumenteerida ühegi eetilise süsteemi kasuks ega kahjuks. · MacIntyre põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb? o Vastus: ajaloolisele traditsioonile. · MacIntyre arvates on meil 2 võimalust: kas valida Aristotelese voorusõpetus või Friedrich Nietzsche üliinimese õpetus (mida järgis Hitler). Kolmandat alternatiivi pole. Vooruseetika (virtuism*) Virtus (lad k), virtue (ingl k) "voorus" Aristotelese teooria keskne mõte on see, et inimesel on olemuslik loomus ja olemuslik eesmärk (mõte). Meie ajal on järel vaid moraali keel ja näilisus, eetika terviklik sisu on suurelt osalt hajunud ja hävitatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
