Teised kultuurikeskused: Ateena (esiplaanil) ja Pergamon (kogus kuulsust). Teater kaotas oma tähtsuse. Kirjutati vaid komöödiaid teemadel: armastus, perekonnaelu jms. Taas tõusis esile luule, mida tunti sel ajajärgul nime all Aleksandria luule, kuna Aleksandria oli tähtsaim luulekeskus. Luulelt oodati elegantset stiili ja naudingut. Mitte midagi enamat (mõtteid, lahendusi probleemidele, midagi lahti mõtestada jne.). Filosoofias pandi rõhku inimese voorustele. Pöörduti inimese hingevajaduste poole, otsiti õnne ja hingerahu võtit. Filosof Epikuros ja tema järglased olid arvamusel, et maailm koosneb aatomitest, kuid sellest õpetusest suurema populaarsuse saavutas Zenoni loodud Stoitistide koolkond (Stoitism), mis ütles, et kõik on jumalate poolt ette määratud, ja saatusele ei ole mõtet vastu hakata. Nende arust hirmust surma ees üle saades ja elu mõõdukalt nautides saavutaski hingrahu, ning filosoofia aitab inimestel hirmust üle saada.
Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele. Nad on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimib Püha Vaim. Jumalikud voorused on usk, lootus ja armastus. 9. Mis on patt? 9. Patt on ,,Igavese Seadusega vastuolus seisev sõna, tegu või soov" (püha Augustinus). Patt on Jumala solvamine allumatusega Tema armastusele. Patt haavab inimese olemust ja vigastab inimeste ühtekuuluvust. Kristus näitas oma ristikannatuses, kui tõsine asi on patt, ning võitis selle oma halastusega.
sageli neist sündmustest ise osa võtnud. Nii kuulus ka Caesar ka ajalookirjutajate hulka. Sootuks teist laadi on aga augustuse ajal kirjutanud ajaloolase Titus Liviuse looming. Augustuse innustusel ja toel kirjutas ta mitmeosalise teose ,,Linna asutamisest alates", milles esitas Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Tema arvates oli Rooma saavutanud oma võimsuse tänu niisugustele traditsioonilistele voorustele nagu vaprus, lihtsus ja distsipliin. Titus Liviuse kirjapanekud kujutavad endast aga rohkem legende kui ajaloofakte, kuid annavad siiski hea ülevaate. Rooma kirjandus pärast Augustust Kuldesle ajajärgule järgnes nn hõbedane ajajärk. Ei kerkinud esile silmapaistvaid kirjanikke. Loodi luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid. Levinud oli lühikeste, sageli iroonilise sisuga luuletuste epigrammide ja satiiride kirjutamine. Nende
Ta mõtleb ainult sellest, et peab Pariisist ruttu lahkuma, kuigi samal ajal poeb keegi teine tema armastatud naise sängi. Villon haletseb end palju, tema luule on justkui pihtimus, milles oma tundeid ja mõtteid paljastab. Ilmselt on ta segaduses ja enesega pahuksis, et toob linnast lahkumise põhjuseks ja kujundiks armastatu põlguse, sest ajalooliste allikate tõttu on teada, et mees varjas end kohtu eest. b) „Suur testament“ keskendub üldiselt inimestele ja nende puudustele ning voorustele. Käsitletakse ka sel ajal inimeste elus tähtsat rolli mänginud kirikule ja usule ning kuidas see inimesi muudab. Teoses keskendutakse erinevatele inimtüüpidele. Villon elas 15. sajandi keskpaigas, mil keskaegne mõttelaad hääbus ja humanism pead tõstis, mistõttu suutis uuenduslike vaadetega oma ajast ees olnud kirjamees näha iganenud ajastu vigu. c) Villon kujutab oma luules pordumaja elanikke ja külastajaid, joodikuid, kelme ja röövleid,
sellepärast ei tahtnud ka Printsess de Cléve's loo lõpus härra de Nemoursiga abielluda, sest ta kartis võtta vastutust. Ta arvas, et ta ei saa hiljem oma soovist taganeda. Autori jaoks on ideaalne abielu selline, kus ollakse tõeliselt armunud ja pühendunud. Sellist abielu on kujutatud teoses võimatuna, sest see oli Fayette'i kaasajal uudne. Printsess de Cléve'ist loob autor eeskuju kui kõige vooruslikumast naisest, kes isegi siis kui võimalus avaneb, jääb kindlaks oma voorustele ja ei abiellu teise mehega. Härra de Cléves on kui truu abikaasa musternäidis, kes pärast oma naise ülestunnistust ei hülga teda ning armastab teda ikka samamoodi. Ta hindab väga printsessi ausust ning teeb kõik, mis suudab, et daam pahede küüsi ei langeks. Ma arvan, et printsess de Cléves'ile ei olnud kasulik, et ta oma mehe ees ülemäärast kohustust tundis. Lõpuks suri ta üksinda kloostris ning arvan, et ta oli seal
lämmatab oluliselt meie enda vaimset arengut. Varjatud vihkamine, mis on meis tekkinud mitmesuguste pettumuste tagajärjel, käivitab omakorda nii vaimse kui kehalise enesemürgitamise. Ühtlasi pimestab ta meid ja nõnda meil ei õnnestugi näha kaasinimeste voorusi ja meeldivaid omadusi ega kannatuste raskust, mida neil tuleb taluda. Sõbralikkuse ja kaastunde kasvatamine võib kaasa tuua muutusi meie suhtumises teistesse, avada silmi teiste voorustele ja probleemidele, ajendada õrnust kõige suhtes, mis elab, ning juhtida meie vihkamist teiste inimeste pealt ära. Kuid kogu selle vihkamise allikaks on arusaam, et igaüks on omaette isiksus, ning seda ei saa välja juurida ühiskondlike tunnete kasvatamisega. Need iseenesest ei saa teha midagi muud, kui asendada isiklikku egoismi kollektiivse egoismiga, aga see tee ei vii rahule. Viha Üks suuremaid takistusi kaastunde arendamisel teiste vastu on vihkamine. Tavaliselt arvatakse, et
4. Kõrgema olendikultus a) Ajendiks olid kahjulikud mõjud, mida tõi kaasa sunniviisiline dekristianiseerimine. Rahvas oli rahuolematu. b) M. Robespierre asus kaitsma ristiusku, öeldes Voltaire'i sõnadega: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda" · 1793 anti välja dekreet usukultuste vabaduste kohta. Uueks religiooniks sai kõrgema olendi kultus koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ning voorustele · Pühadeks said revolutsiooni tähtpäevad (14. juuli, 22. sept, 10 aug.) · Kiriku muusika asemele tulid ilmalikud laulud. 5. Kiriku eraldamine riigist a) Konvent andis välja dekreedi (peale jakobiinlaste kukutamist), millega riik muutus täiesti ilmalikuks, kirik jäeti välja riigieelarvest. Prantsusmaa revolutsioon ja kultuur 1. Suhtumine kultuuriväärtustesse Kultuuriväärtuste hävitamine Kultuuriväärtuste kaitse
oma vallutussõdu · Sootuks teisiti on kirjutanus Titus Livius o augustuse sõber ja vabariigi pooldaja o ,,Linna asutamisest alates" rooma ajalugu romulusest ja rooma rajamisest kuni augustuseni o püüdis esile tuua ajaloost õpetlikku sõnumit o tema meelest on rooma saavutanud oma võimsuse tänu traditsioonilistele voorustele nagu vaprus, patriotism, lihtsus ja distsipliin Rooma kirjandus pärast Augustust · augustuse kuldsele ajajärgule järgnes kirjanduses hõbedane ajajärk · kirjandus ei käinud alla · loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid · laialdaselt hakkasid levima epigrammidja satiirid · kujutati tabavalt ja teravmeelselt tolle aja igapäevaelu. · hakkas kujunema romaanianr · antiikromaani 2 silmapaistvaimat esindajat on
” Ta oli nimelt veendunud, et kõlblust ollakse kõlbeliselt õigustatud käsitlema üksnes iseseisva eesmärgi, mitte aga vahendina selleks, et saavutada midagi muud, kõlblus-välist. Kui keegi küsib: “Aga mis ma selle eest saan, et ma kõlbeline olen?”, siis on ta Kanti silmis juba kõlblus-vaatekohalt hälbinud. Kuid just selline oli mitte ainult sofistide, vaid ka enda Platoni seisukoht: vooruslik tuli olla seetõttu, et see tasus ennast ära. Tänu voorustele omab inimene enam šansse saavutada eudaimonia`t, oma loomupärast sihti. Seega ei olnud kõlblus Platoni jaoks mitte väärtus omaette, nagu Kanti käsitluses, vaid oli seda ikka koos nende soovitavate tagajärgede, konsekventsidega, mis kõlblusest eeldatavasti pidid tulenema. Kui nii, siis on aga Sokratese ja Platoni positsioon avatud sofistide kriitikale, kes said kerge vaevaga leida kogemusest
Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine. Keskmeks on küsimused: mis on hea ja halb; milline on õige ja vale. Need on suunatud mõistmisele, milline on Jumala silmis kõlbeline inimene. Normide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega: jumala igavene tasu või karistus (nt põrgu või paradiis). Lisaks Jumalalt saaetud seadustele, käskudele ja kohustustele on oluline arendada vooruseid. Kreeka filosoofiast pärit voorustele mõõdukus, vaprus, õiglus, mõistlikkus lisanduvad usk, lootus ja armastus. Uusaja eetikas saab käsitleda Kanti ja Benthami teooriad. Kanti deontoloogilise teooria järgi tuleb leida selline moraalireegel, mille mõistusolen vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab. Benthami teleoloogiline teooria väidab, et iga inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning üritab vältida kannatusi. Moraalne on tegevus, mis
,,On küll." [1824] ,,Niisiis," jätkasin, ,,oleks see [scil. hariduse andmine] oskus juhatada vahend teisale, nõnda et ta pöörduks ümber mingil kombel kõige kiiremini ja tulemuslikumalt; see ei ole oskus nägemine te- masse panna, vaid korda seada, sest hing küll omab nägemisvõimet, aga ei ole õigele poole pööra- tud ja ei vaata sinna, kuhu peaks." ,,Näib küll nii," ütles tema. ,,Nüüd, teised hinge voorused (nii nagu neid nimetada tavatsetakse) paistavad olevat lähedased keha voorustele kuna neid varem hinges tegelikult ei ole, pannakse nad sisse harjumuste kujundamise ja treeninguga10 mõtlemise voorus aga, nagu näib, kuulub kindlasti millegi jumalikuma juurde, mis ei käota küll iialgi toimeväge, aga vastavalt teisale juhtimisele saab kasulikuks või headtege- vaks või ka käsutuks ja hukatust toovaks. Või ei ole sa veel märganud selliseid, kelle kohta öeldak-
püüda nad ühendada võitlusse oma riigi eest. Vahele tuli sõda ja me ei tea, kui tõsine see Masingu indiaani revolutsiooni plaan oli. Ta arvas, et küllap oleks ta olnud liidus vasakpoolse presidendi Jacobo Arbenz Guzmániga ja küllap oleksid USA toel Guzmáni kukutanud parempoolsed ta maha lasknud. Nagu vanad juudi prohvetid pööras ka Masing palju rohkem tähelepanu lääneilma ja läänestuva-saksastuva Eesti pattudele kui voorustele, ta oli võitlev müstik. Muidugi ei olnud talle võõrad ka lunastusvisioonid. Nendest on ta kirjutanud minu meelest oma 9 kõige kaunimad luuletused, millest kahjuks suurem osa on ikka veel avaldamata, kuigi Uku Masingu Kolleegium on välja andnud päris hea valiku tema esseedest. Galaktika misjonär Nii on mul võimalik tsiteerida oma Masingu lemmikluuletusi ainult peast. Talle meeldis
läbi viima sundkorras. Kõrgema Olevuse kultus: Ajendiks olid kahjulikud mõjud, mida tõi kaasa sunniviisiline dekristianiseerimine. Rahvas oli rahuolematu. M. Robespierre asus kaitsma ristiusku, öeldes Voltaire'i sõnadega: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". 1793 anti välja dekreet usukultuste vabaduste kohta. Uueks religiooniks sai kõrgema olendi kultus koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ning voorustele. Kiriku muusika asemele tulid ilmalikud laulud. Kiriku eemaldamine riigist: Konvent andis välja dekreedi (peale jakobiinlaste kukutamist), millega riik muutus täiesti ilmalikuks, kirik jäeti välja ka riigieelarvest. Endiselt kehtisid kõik seadused vandest keeldunud vaimulike vastu. Hiljem tühistati nende vastased repressiivsed aktid, kuid samal ajal ei olnud Seadusandlik Koprus siiski nõus katoliiklust taastama. 22. Suur Prantsuse revolutsioon ja kultuur.
1) Utopism Thomas More – vooruslikkus, ühisomand, aadli puudumine. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 2) Alternatiivne voorusõpetus Machiavelli.Pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid klassikalised moraalireeglid peaksid kehtima alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele. Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada
Moraalsed pühakud · Moraalse kohustuse järgimine muutub kõikehõlmavaks, moraalivälised teod (nt kitarrimäng oma lõbuks) ei ole enam võimalikud. · Susan Wolf väidab artiklis "Moral Saints" (1982), et moraalsed pühakud on väga ebaatraktiivsed, sest neil pole võimet nautida nautimisväärset elu. Nad on igavad, huumorimeeleta ja "nii, nii kenad". · Wolf rõhutab, et ei tohiks keskenduda ainult ühte tüüpi voorustele, nt ainult moraalsetele. Vooruseetika puudused · Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. · Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. · Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. R
Ärgu ta sekkugu sellesse. Antagu teemandile need ajastud, mida ta vajab kasvamiseks, ja ärgu loodetagu kiirendada igavikulise sündi. Sõprus nõuab harrast kohtlemist. Me räägime küll sõprade valimisest, ent sõbrad valivad end ise. Aukartus mängib selle juures suurt rolli. Kohtle oma sõpra kui suurejoonelist vaatemängu. Muidugi on tal voorusi, mis pole sinu omad ja mida sa ei suuda austada, kui pead tahes-tahtmata teda enda läheduses pidama. Astu eemale; jäta neile voorustele ruumi; lase neil kasvada ja avarduda. Oled sa sõber oma sõbra nööpidega või tema mõtetega? Suurele südamele jääb ta ikka võõraks tuhandes üksikasjas, millele võib läheneda üksnes kõige pühitsetumal pinnal. Jäägu poiste ja tüdrukute osaks pidada sõpra enda omandiks ja ahmida üllaima hüve asemel kiiret ning kõikerikkuvat naudingut.9 Ostkem endale sissepääs sellesse gildi pika prooviajaga. Miks peaksime teotama üllaid ja kauneid hingi, ennast neile peale surudes
mind kõnelemas ja milles ma ennast ja teisi olen kontrollinud – ent ilma säärase sügavama enesekontrollita ei ole elu üldse inimväärne.” (38 a) 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sokratese “Mis on X?”-küsimuse tähendus tema eetika-alastes aruteludes ei ammendu aga püüdega teada X-i. Sokrates paistab olevat uskunud, et kui inimene suudab anda olemusmääratlusi voorustele – nagu näiteks õiglus või vaprus – , siis saab ta enda käsutusse ka kriteeriumi, mille abil on võimalik igal konkreetsel juhul otsustada, kas üks tegu ka tõepoolest on õiglane või vapper. Vähe sellest, vooruste mõistuslik olemustunnetus varustab tema vaate järgi inimesed kindlate ja muutumatute standarditega, mille järgi tuli oma elu ja tegevust korraldada. Sokratese niisugune kõlbluse-käsitus on saanud filosoofia ajaloos endale nimetuse eetiline intellektualism
ausus, sõbralikkus, lahkus, ausus, töökus, õiglus, lojaalsus, tagasihoidlikkus, mõistlikkus, enesekindlus, enesekontroll, enesedistsipliin, taktitunne, mõtlikkus, tolerantsus. ·Moraalsed voorused: ausus, headus, mittekahjustamine, õiglus, lahkus, tänulikkus, jne. ·Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, tarkus, puhtus, jne. Millest voorused koosnevad ? ·Iga vooruse puhul erinevad elemendid. ·Voorustele iseloomulik Aristoteles järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, seega keskel, olles "kuldne kesktee". ·Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei ole mitte reeglite omandamises vaid eeskujude järgimises. ·Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. ·Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Miks on voorused tähtsad ? ·Voorused on iseloomuomadused, mida inimestel on hea omada.
seaduspärasusi. Kunstnik paneb kivisse idee ja vormi ilu. Plotinose käsitlustes on techne vastandatud loodusega. Ilu on korrastatus. Inimesel on potentsiaali laskuda nii madalamasse või kõrgemasse olemise hierarhiasse - intellekti. Kunstniku võimuses on anda asjadele ilu, millele loodus on ilus andmata jätnud. Plotinose kunstnik jäljendab ideid. Inimene peab esmalt alustama iseendast, jõudma arusaamisele, msi on ilu temas eneses. Iniene peab samastuma iluga iseendas, seda voorustele kohandades. Kunstnik peab iseenda esteetiliselt realiseerima. Kunstnik peab olema ilus. Kunstis väljenduvad ideed paremini kui looduses. Kunstniku roll on anda elule rohkem olemist, sellega intensiivistub ka intellekt. 15 7 9). Luik, Tõnu 1994 Heideggeri tõlgitsevais jälgedes Akadeemia 1/ 86-97 (KÜSIMUS: Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu.)
kas ta osaleb linnriigi asjade üle otsustamisel ning kui väärtuslik ta linnale on. Orjade töö on ka linna toimimiseks vajalik, kuid orjadel voorus puudub. Aristoteles eristab loomupäraseid orje mitteloomupärastest (neid, kes on saanud orjaks näiteks jäädes sõjavangi). Loomupärastel orjadel puudub mõtlemisvõime ning neil puudub igasugune voorus, nad on suutelised vaid käske täitma. Linnakodanike voorusteks on oskus kuuletuda ja ka käskida, valitsejal aga on lisaks kodaniku voorustele ka praktiline tarkus, mis võimaldab tal juhtida linna poliitikat. Inimese voorus on lahutamatult seotud poliitilise kogukonnaga, polisega, mille liige inimene on ning milles ta ka osaleb. Kodanikud ei tee tööd, sest tööd tehes poleks neil linna asjade jaoks aega. Naised ei ole kodanikud, sest naine on viimistlemata mees (naises tunded domineerivad mõtlemisvõime üle), mistõttu teda valitseb mees ja ta ei saa olla kodanikuks. Samuti valitseb orja peremees ja barbarit kreeklane
läbi. Augustuse innustusel ja toel kirjutas ta suurteose “Raamatud linna rajamisast alates”, milles esitas Rooma üksikasjaliku ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Titus Liviuse eesmärk polnud mitte ainult selgitada välja ajaloolist tõde – selles osas toetus ta peamiselt oma eelkäijatele – vaid tuua ajaloost esile seal sisalduv õpetlik sõnum. Tema meelest oli Rooma saavutanud saavutanud oma võimsuse tänu sellistele traditsioonilistele voorustele nagu vaprus, patriotism, lihtsus ja distsipliin. Selle tõestuseks tõi ta hulgaliselt näiteid oma riigi kangelaslikust minevikust. Kuid ühes maailmariigiks muutumisega hakkasid roomlased Titus Liviuse meelest oma voorustest järkjärgult lahti ütlema ja sellest tulenes traditsioonilise vabariikliku korra allakäik. Kuna ka Augustuse püüdis taastada muistseid voorusi ja kaitsta rooma kommete puhtust, siis oli Titus Liviuse töö talle väga meeltmööda.
elukorralduse tuumaks. Igasugune majandustegevus kuulub pigem eraelu sfääri. Reaalses elus valitsevad alati erinevate inimeste vahel eriarvamused, milline elu on õnnelik, milliste väärtuste, hüvede poole pürgitakse. Aristoteles eritleb selles plaanis väliseid (söök, rikkus), kehalisi (tervis, jõud) ja hingelisi (tarkus, rahulolu) hüvesid. Õnnelikkuseks on need kõik vajalikud, ent kõige olulisemad on hingelised. Õnn on hinge suutlikkus toimida vastavalt voorustele. Voorust omakorda mõistis Aristoteles hinge teatud toimimisvõimena. Kuivõrd erinevalt Platonist ei tunnista Aristoteles indiviidi hinge surematust, siis üksikisiku õnnelikkus on võimalik vaid siinpoolses elus. Kas inimene on tegelikult elanud õnnelikuna, saab selgeks alles elu lõpus, isegi järeltulijate käekäik on selles hinnangus oluline. Kõige täiuslikum õnnelikkus on autarkiline, iseenda loodud, maailmast maksimaalselt sõltumatu, õnnelikkus.
pääsemisel ja võimul püsimisel. Loomulikult pole poliitilisel voorusel selliselt midagi ühist kristliku voorusega. [29]c) "naasemine aluste juurde". Vabaduse ja saatuse vastandamise teema oli humanistidele väga oluline. Machiavelli järgi inimkonna üks osa on saatuse vallas, teine sõltub voorustest ja vabadusest. Valitseja seisab oma voorusega saatuse vastu, kasutamaks seda enda huvides ära. M. leidis, et Rooma impeerium võlgnes oma sünni pigem (vallutaja) voorustele, kui saatusele. Ehkki M. realistlik käsitlus keskendub ainuvalitsusele, on tema ideaaliks siiski vabadusele ja headele tavadele rajatud vabariik. [30]Imponeeris 20. saj. diktaatoritele (Mussolini, Stalin, Hitler). Kas naturalistlik realist või küüniline pamfletist? Näiteks: ajaloo näidetest järeldab Machiavelli, et valitsejal on alati kergem võita nende sõprust, kes olid varem tema vaenlased, kui nende toetust, kes said tema
1 ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 3. Machiavelli esitas alternatiivse voorusõpetuse klassikalisele humanismile, kus ta pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 47. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Machiavelli käsitles ,,Valitsejas" seda, kuidas tulla toime reaalses maailmas, kus lõviosa inimestest ei ole vooruslikud ja moraalsed. Esitas alternatiivse vooruseõpetuse klassikalisele humanismile, mis oli tema jaoks kujuteldav tõde
otsustamisel ning kui väärtuslik ta linnale on. Orjade töö on ka linna toimimiseks vajalik, kuid orjadel voorus puudub. Aristoteles eristab loomupäraseid orje mitteloomupärastest (neid, kes on saanud orjaks näiteks jäädes sõjavangi). Loomupärastel orjadel puudub mõtlemisvõime ning neil puudub igasugune voorus, nad on suutelised vaid käske täitma. Linnakodanike voorusteks on oskus kuuletuda ja ka käskida, valitsejal aga on lisaks kodaniku voorustele ka praktiline tarkus, mis võimaldab tal juhtida linna poliitikat. Hea kodanik ja hea inimene. Inimese voorus on lahutamatult seotud poliitilise kogukonnaga, polisega, mille liige inimene on ning milles ta ka osaleb. Kodanikud ei tee tööd, sest tööd tehes poleks neil linna asjade jaoks aega. Naised ei ole kodanikud, sest naine on viimistlemata mees (naises tunded domineerivad mõtlemisvõime üle), mistõttu teda valitseb mees ja ta ei saa olla kodanikuks. Samuti valitseb orja
võimatu ühendada tööelu ja distsipliiniga ja üleüldse eesmärgipärase eluviisi moraalse te alustega. See on kultuur, mille modernism on täis vaenulikkust majanduse ning juhtorganite relatsioneeritud argipäeva konventsioonide ja vooruste vastu. Neokonservativismis kerkib küsimus, kuidas panna kehtima norme, mis piiraksid ohjeldamatust, taaslooksid distsipliini ning tööeetika, vastandaksid individuaalsete võimete konkurentsi voorustele sotsialistliku nivelleerimise. Lahenduseks peab Bell religiosset uuenemist, igal juhul ühendust loomulike 79 loomupäraste traditsioonidega, mis on kriitika suhtes immuunsed, võimaldavad selgepiirilist identiteeti ning loovad üksikisikule turvalise eksistentsi. Charles Taylor Taylor, Charles 2000. Autentsuse eetika
Vaesus pole minu süü. Igaüks teab, et kirjanduslikust tööst keegi rikkaks ei saa ja et heade raamatute kõige osavamadki autorid ei saa niigi palju, et neil talvel alati tuli kaminas leegitseks. Ainult juristid nopivad teri, jättes teistele teadusaladele vaid põhu. Võiks nelikümmend väga head vanasõna ette tuua filosoofide katkiste mantlite kohta. Oh, majesteet, halastus on ainus valgus, mis võib paista suure hinge kõigisse sügavustesse. Halastus näitab valgust kõigile teistele voorustele. Ilma temata ainult kobatakse ringi, nagu pimedad jumalat otsides. Halastus, mis samane on suuremeelsusega, tekitab armastust alamates ja see on valitsejale kõige tugevam ihukaitsja. Mis on teile, teie majesteedile, kelle sära kõiki pimestab, see, et siin maa peal on rohkem ühe vaese inimese võrra, ühe vaese süütu filosoofi võrra, kes häda ja viletsuse sombus ümber hulgub oma tühja tasku ja niisama tühja kõhuga? Majesteet, ma olen õpetlane
annaabi.ee 
