Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vööndid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mullad, horisont, kõrb, troopika, aurumine, tundra, gleimullad, mineraal, tundravöönd, okasmets, rohtla, poolkõrb, kontinentaalne, aurumise, niisketes, mullakiht, toor, kõdu, huumushorisont, horisondis, mustmullad, sooldunud, kõrbemullad, punamullad, turvastunud, aluselised, happelised, gleistumine, leetumine, kamardumine, kuivamine, segamine12.09.2012 TUNDRA- OKASMETSAD ROHTLA KÕRB-JA TROOPIKA VÖÖND POOLKÕRB JOONIS 4.15 4.19 4.21 4.24 4.25 (horisontide nimetused) KLIIMA 1)Madalad 1)Jahe 1)Soe 1)Kõrge temp 1)Kuum temperatuurid 2)Niiske kontinentaalkliima 2)Aurumine 2)Niiske
Hapniku puudumisel on mikroorganismid sunnitud kasutama orgaanilise aine hapendamiseks (oksüdeerimiseks) mineraalides olevaid rauaühendeid. Selle toimel muutuvad mulla mineraalhorisondid sinakashalliks. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist (mineraliseerumist) nimetatakse turvastumiseks. Sellest tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti: CG (gleistunud lähtekivim) ja AT (toorhuumus). Turvastunud gleimuldi leidub ka teistes vööndites, kus valitsevad pidevalt liigniisked tingimused. Tundrale on iseloomulik ka polügonaalpinnas, mis on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised
Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine – iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Kamardumine – on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 5.Peamised mullas toimuvaid protsessid, millistes tingimustes esinevad? Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis
D aluskivim. Asub lähtekivimi all. On varasema geoloogilise ajastu kivim. Mõju mullale kaudne. E väljauhtehorisont, heleda värvusega. Toiteelemendid ja saviosakesed on välja uhutud. G gleihorisont, sinakas hall. AT toorhuumus, tüüpiline gleimuldadele. T turvas Aurumise ja sademete vahekorra mõju mullatekkele. Mullad on tihedalt seotud kliima ja taimkattega, mis paiknevad Maal tsonaalselt (vööndiliselt). Ka mullad paiknevad Maal tsonaalselt (enamasti). 1) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurumist.Sademete vesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, toimub leostumine ja lahustuvate toitainete kadu. Mullaviljakus langeb. 2) Tasakaalustatud aurumine on võrdne sademetega. Toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. Muld on parajalt niiske. Mustmullad (Ungari). 3) Aurumise ülekaal aurumine suurem kui sademed
Inimtegevus Niisutus, kuivendus, maaharimine, väetamine jne nim mulla kultuuristamiseks . Inimene tõstab mulla viljakust, kuid teeb tihti ka kahju. Mullaviljakuse taandareng degradeerumine kõrbestumine. Mullahorisondid Muld jagunes erineva värvuse, tüseduse, tihedusega kihtideks, mida nim mullahorisontideks. Horisont muutub mulla arengu käigus. A huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv B saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Savimineraalides on palju rauda- punaka tooniga C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, mille peale on tekkinud muld. Lähtekivimis ei toimu mullatekke protsesse veel. D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne.
Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte
t mulla arengu käigus. 13. Mida tähendab muldade gleistumine? Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). 14. Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaaluline. 15. Selgitage, miks on k õrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale?
kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas.
Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised - ülekaalus kuivas kliimas, kes temp. kõikumise ulatus ja sagedus on suur (kõrb). b) pragudes oleva vee jäätumine - jäätumisrabenemine on suur jahedas kliimas (jääkõrb, tundra, mäestik). Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu, väikseim murend on liiv. · Keemiline murenemine e. porsumine - Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine: hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks
Kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad õhuga ja lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja koosnevad suures osas kvartsist, mida taimedel kasvamiseks vaja pole. Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett ja õhule on vähe ruumi ja sisaldavad K, Ca, Mg jm. -Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Künklikul reljeefil päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. -Aeg (mulla vanus) looduslikus olekus tähendab küpsusseisund mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris teadud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Mulla arengu käigus lähtekivimi keemilised toitainevarud aastatuhandete vältel ammenduvad, sest murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada
mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Mullahorisondid Muld jaotuv erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest üleminek toimub sujuvalt. A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogumine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont), kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punakat tooniga.
ehk väljauhtehorisont. Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Kamardumine mullatekkeprotsess , mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Ferralisatsioon suureneb Fe ja AL ühendite sisaldus mullas. Küsimused: 1 Muld, selle kujunemine. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega. a) Mulla koostis jaguneb kaheks: · 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid)
Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile 4) Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus 5) Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid 6) Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist 7) Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 7.Kus Eestis võib näha alles tekkivaid/kujunevaid muldi? Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mererandadel, soolase vee mõjupiirkonnas, levivad nõrgalt sooldunud rannamullad, mis on reeglina noored, alles kujunemisjärgus olevad mullad.) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu
vaesed, kuid savid seevastu sisaldavad aga palju taimedel vajalikke toitaineid. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu tõttu jaotub murendmaterjal, mullaosakesed ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Ka päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varjus olevad mullad püsivad jahedate ja niisketena. Eestis kõrgusevahed pole suured, muldade erinev soojenemine ja kuivamine on märgatavam kevadel. Mulla vanus arengu käigus saavutab muld aja jooksul küpsusseisundi. Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir
keemilised(toitainete sisaldus) ja füüsikalised(mulla lõimis) omadused, määrab, kas on aluseline või happeline, soojenemiskiiruse, õhu ja niiskuse sisalduse. · Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub eri reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi
Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Kuivendamine maa kuivendamise tõttu muutub märjemate muldade künnihorisondi huumusseisund sarnaseks temast kuivemate muldade omaga, kusjuures mullaliigi tunnused alusmullas säilivad 7 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1
Peavad olema mõõdukad · reljeef-põhjustab mulla erosiooni-ära kannet · organismid-taimed, ussid, putukad, bakterid liigniiskus · inimtegevus e.antropogeenne tegur- kujundab · aeg- määrab ära paksuse kultuurmuldasid, väetamine, niisutamine, kuivendamine. Degradeeruvad e.saastuvad mullad. Ülekasutamine- liigne karjatamine,monokultuurid. Mullahoriston Iseloomustus O- metsakõdu Tekib metsa all ja koosneb erineva lagunemisastemega puuvarisest ning taimedest kui maapinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horiston seob vett, vähendab auramist, reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust.
Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee diapasoon Wakt = O U D 0...75 (Wväli-Wnärb)·Dm=? Mm/10cm Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: · mulla mehhaanilisest koostisest · mulla niiskuse sisaldusest · mulla struktuursusest · mulla lasuvustihedusest Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb 50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Vee aurustumine mullas Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud: · mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist · mullalasuvustihedusest. Tihedamas mullas on rohkem kapillaare · õhurõhust · tuulest · maapinna reljeefist
liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud · jämetolm 0,05-0,01 mm · keskmine tolm 0,01-0,005mm · peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on -0,01 mm; 0,01mm - on füüsikaline liiv ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm · kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) · molekul - 1 nm Lõimis Füüs. savi tähistus nimetus grupeerimine sisaldus 0%-5% l1 sõre liiv kerged mullad 5%-10% l2 sidus liiv 10%-20% sl saviliiv 20%-30% ls1 kerge liivsavi keskmised mullad 30%-40% ls2 keskmine liivsavi 40%-50% ls3 raske liivsavi rasked mullad 50%-65% s1 kerge savi 65%-80% s2 keskmine savi 80%- s3 raske savi Rähksus katteväärtus kaaluliselt aste Nõrgalt rähkne 0-5% -10% 1. Keskmiselt 5-10% 10-20% 2.
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- · niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks · vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks · külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Mullaprofiil on mulla läbilõige, kus saame ülevaate erinevatest mullahorisontidest. Mullahorisondid erinevad värvuse, tüseduse, tiheduse ja toitaineterikkuse poolest.
Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 22. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 23.Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas
Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid.
· Mulla kores jaotatakse: · 1...10 mm kruus · 1...10 cm peenkivid (rähk, klibu, veeris) · 10...20 cm väikekivid · 0,2...1 m suurkivid (munakad, kamakad) · >1 m rahnud, pangad 8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. · Kerged mullad: l, sl · Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls · Rasked mullad: ls3, s · Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub
Mulla või mõne selle horisondi saviosakestega rikastumine võrrelduna lähtekivimiga: Keemilised muutused, aga savistumine ei säili: karbonaatidest ja alustest vaesunud, Fe ja Al 1. jämedate osakeste peenenemine murenemise jm. protsesside tulemusel mullamassis 2. 2. org. Jäänuste mineralisats. Vabanenud lihthapendite omavahelisel reaktsioonil ja Moodustunud horisont on akumulatiivne raua suhtes Bf, parasvöötmes Baf (Bw) ümberkristalliseerumisel Veemahutavus suureneb, vee läbilaskvus ei pruugi suureneda Savistumiseks on vaja: Meil seoses savistumise ja ülavete kogunemisega 1. Mulla lähtekivimi koosseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille Sooldumine e. salinisatsioon
inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine,
Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb hapnik-toimub hingamine ja lämmastik-toimub fotosüntees. Biosfääris elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. See sfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär
Kõigepealt leiab aset kulutus ehk denudatsioon (vesi, tuul). Edasi tuleb transportimine ja siis toimub akumulatsioon. Maaväliste jõudude geoloogiline tegevus 1)vee geoloogiline tegevus- vesi võib olla erinev: a)ajutiste vooluvete geoloogiline tegevus avaldub seal, kus on tegemist liigestatud reljeefiga- mulla pinnale tulnud sademete vesi hakkab mööda nõlva alla voolama, sellega kantakse mulla peenemaid osakesi minema ning toimub erosioon ehk ärakanne, tekivad erodeeritud mullad, kuhu jäävad alles suured kivid ehk eluuvium. Ärakantud materjal on deluuvium ja need mullad on deluviaal ehk pealeuhtemullad. Mida järsem on nõlv, seda intensiivsem on erosioon. b)alaliste vooluvete geoloogiline tegevus avaldub jõgede puhul, kus voolusängis leiab aset kulutus (põhja ja kalda erosioon, eriti põrkekalda puhul Suudmesse tekib delta. Jõesetted jäävad maha ka lammialale, tekivad lammimullad. c)põhjavee
Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak majandusliku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid Kivimiteringe mineraalainese looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette-, moonde- ja magmakivimite. Tardkivim nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim.
Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% Füüsikaline liiv osakesed läbimõõduga üle 0,01mm Füüsikaline savi osakesed läbimõõduga alla 0,01mm Kores kõik osakesed kokku, mille suurus üle 1mm Peenes kõik osakesed kokku, mille suurus alla Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. 1mm Maakoore 4 vöödet: 1)20-80 km SiAl vööde 2)ca 900 km SiMa vööde 3)vahevöö raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4) Tuum Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha
mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. mikroorganismid, mesofauna Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus: muldade kultuuristamine, degradeerumine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Loe http://ael.physic.ut.ee/globe/Kasiraamat/ mulla peatükk Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani.
annaabi.ee 
