Vooluvee kujundatud pinnavormid Vooluvesi võib tekitada väga mitmesuguseid pinnavorme. Vooluvete toimel on kujunenud Eesti suurimad negatiivsed kulutusvormid - jõeorud. Eesti jõeorud on väga eriilmelised. Isegi ühe ja sama jõe erinevad lõigud võivad olla erinevat tüüpi orgudes. Kõige sagedamini Eestis esinevad orutüübid on: Sängorud Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialda...
Vooluvee tekkelised pinnavormid Maapind muutub vooluvete toimel väga tugevasti. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõekallasteks. Suurvee või tulva ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse lammiks. Kiirevooluline jõgi erodeerib (kulutab maapinda ja kannab setteid minema) kivimeid ja kannab neid edasi. Suurvee ajal muutub jõgi laiemaks ja vool tugevamaks ning seetõttu...
Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhuli...
Tartu Kivilinna Gümnaasium SISE- JA VÄLISTEGURITE TOIMEL KUJUNENUD PINNAVORMID. Kerli villems 7b Tartu 2009 Sisukord : 1. Sisukord ........................................................ lk 2 2. Sissejuhatus .................................................. lk 3 3. Tuuletekkelised pinnavormid ...................... lk 4 -5 4. Rannikutekkelised pinnavormid .................. lk 6 -8 5. Vooluveetekkelised pinnavormid ............... lk 9 - 10 6. Liustikutekkelised pinnavormid ................ lk 11 12 7. Kokkuvõte .................................................... lk 13 8. Allikad ........................................................ lk 14 2 Sissejuhatus Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna ...
Hüdrosfäär Nim. Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. VESI: 1) Soolane 97% 2) Mage HÜDROSFÄÄR 1) Sisemeri – 1. Liustikud 2. Põhjavesi 3. Järved 4. Jõed 5.Mullavesi 6. Veeaur armosfääris 2) Maailmameri - 1.ookeanid 2.mered ja lahed Jõgede äravool Vett, mis piki voolusängi kõrgemalt madalamale liigub nim. jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1) Sademete hulk ja reziim 2) Aurumine –t 3) Valgala suurus 4) Jõgede langusest 5) Valgala taimestikust VALGALA ehl jõgede äravooluala jaotub kaheks: 1. PERIFEERSED äravoolualad – jõgedevesi jõuab maailmamere nt. kõik Eesti jõed, enamus maailma suurimad jõed. 2. Sise-äravoolualad – vesi voolab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbedesse. Nt VOLGA jõgi. Esinevad ajutise v...
VOOLUVEE TEGEVUS Sisukord Üldiselt Vooluvee kujundatud pinnavormid Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud Kanjonorud Vooluvee kuhjav tegevus Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Üldiselt Maa tähtsaim erinevus kõigist teistest planeetidest on vesi - vedel vesi. See aine, mis katab ~71% meie planeedi pinnast ning mille liikumine on üks olulisimaid Maa pinda kujundavaid tegureid, on lõpuks ka arvatavasti meie kõigi alus ja sünnihäll. Vooluvee kujundatud pinnavormid Erinevat tüüpi orud: Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud
Ristsõna: Kollastes ruutudes olevatest tähtedest saad moodustada Eesti pikima jõe nime. Vastus: Võhandu jõgi 162 km 1. Mageda veega vooluvee kogu. 2. Madal, kivine ja kiire vooluga jõeosa. 3. Jõe voolutee. 4. Ühte järve või merre voolavate jõgede jõgikonnad moodustavas... 5. Vee langemine üle järsu astangu. 6. Maa-ala kust jõgi saab oma vee. 7. Mis viivad vee peajõkke? 8. Jõgi, mis viib vee peajõest välja. 9. Jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. 10. Peajõgi koos lisa- ja haeujõgedega. 11. Kuidas nimetatakse kohta, kust jõgi saab alguse? 12
Second level Third level Maailma tuntuim kanjon Fourth level Asub Ameerika Fifth level Ühendriikides Colorado platool Selle on moodustanud Colorado jõgi 446 km pikk 29 km lai 1,6 km sügav Teke Tekkinud Colorado jõe vooluvee erodeeriva mõju ning tugevate tuulte poolt. Vähemalt 10 miljonit a tagasi lookles Colorado jõgi mööda hiigelsuurt tasandikku. Esmalt erodeerusid pehmemad 2 miljoni aasta vanused lubjakivid, seejärel argilliidi ja liivakivi kihid. Kõige vanemad kivimid on 2 miljardit aastat vanad graniidid ja kildad, mis moodustavad tänapäevase kanjoni põhja. Click to edit Master text styles Second level Third level
Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm - liiv, 5-70 mm - kruus, veerised, >70 mm - munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kuna liiv ja kruus on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud, esinedes samades settetüüpides, moodustuvad nad tihti kompleksmaardlad. (Joonis 1)
Grand Canyon · Kanjonid on järskude seintega sügavad orud, mis on erodeerunud tuule või vooluvete tegevuse mõjul. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel settekivimitest platoodel vooluveed üldistavalt võib märkida, et kanjonite ja paljude teiste punaste huvitavate kivimivormide tekkeks on vaja, et aluspõhi koosneks vooluvee poolt suhteliselt kergesti erodeeritavatest kivimitest. Maailma suurim kanjon Suur Kanjon, Colorado Kanjon, Grand Canyon - võtab enda alla 446 km pikkuse territooriumi, on maksimaalselt 29 kilomeetrit lai ja 1,6 km. sügav. Sellise ainulaadse ,, hiiglase" on vorminud teine hiiglane Colorado ürgjõgi, Suure Kanjoni suur kujur.Loodus on Colorado jõele kätte andnud kaks olulist tingimust -vooluvete toimele kergesti järele andvad
ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Suurema osa loodusvarade (energia, tänapäevased põllukultuurid) säästev kasutamine eeldab nii majandustegevuse kui ka vaimsete väärtuste ümberhindamist. Loodusvarasid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvateks loodusvaradeks loetakse muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa jõuvarusid (päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). Taastumatuteks loodusvaradeks loetakse maagid, kaevandatavad (fossiilsed) kütused, maapõuesoojus (geotermiline energia) ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini.
arhitektuuripärl mis on tuntud üle Ehitatud 11-15 saj. maailma. VENEMAA. Moskvas asuv Punane HIINA. Peking. Suur Hiina müür on riigi väljak on riigi keskus . Ta on 300 m pikk kaitserajatis, mida ehitati 3 saj. eKr kuni ja 70 m lai. 17 saj.-ni. Müüri pikkus on 8851,8 km. ARAABIA ÜHENDEMIRAADID. Abu Dhabi. Burj Khalifah on Dubais asuv maailma kõrgeim pilvelõhkuja (828 m). Grand Canyon ehk Suur kanjon on tuntuim vooluvee (Colorado jõgi) tulemusena tekkinud järskude seintega looduslik ime. PERUU. Lima. Machu Picchu on kadunud inkade linn mida loetakse maailmaimeks. Asub 2350 m kõrgusel ja on Lõuna-Ameerikas turistide lemmikkoht. TANSAANIA. Dodoma. Serengeti rahvuspark on vanim ja populaarseim safaril käimise koht. Seal elutseb miljoneid loomi. Veel asub riigis Kilimanjaro mägi, Aafrika kõrgeim mäetipp 5895 m.
Nii mees kui ka täkk hukkunud. Ainult vai, mille külge täkk seotud olnud, oli veel hiljaaegu näha järve tagumisel serval. Teadlaste arvates on Järveotsa piirkonna vanim järv, mis on tekkinud mandrijää taandumisel Joldiamere staadiumis 10 300 - 9300 aastat tagasi. Järv kujunes põhja-lõunasuunalise Selgküla vallseljaku idaküljele. Vallseljakute e. ooside tekitajaks on mandrijää sulavee setted. Tekkimise põhjuseks on vooluvee kuhjav toime jääsisestes ja alustes lõhedes. Kuna mandrijää all liigub vesi väga suure surve all, siis kiirevoolulisest veest setivad välja suuremõõdulised osakesed (kruus, veerised). Suvel käiakse Järveotsa järves palju suplemas ja kalastatakse, talvel kui järve peale on tekkinud paks jääkiht, sõidetakse seal jäärada. Kalastik ei ole kuigi liigirikas. Esinevad mudamaim ja koger, leiduvat ka ahvenat, karpkala, rünti ja särge. Varem on olnud järves jõevähki.
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad? Volga jõe suue Kaspia alamik Venemaa lääneosa Lääne-Siberi kiltm Hiina idaosa Suur-Hiina tasandik Manause linn Amazonase mada Tura linn Kesk-Siberi Mississippi jõe suue Mississipi madalik lauskmaa Ülessanne. 2 Mis riikide elanikud võivad öelda, et Me elame Himaalajas? Nepaal, Bhutan, Hiina, Bangladesh, India Me elame Alpides
aega veega kaetud. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid a) Voored leivapätsi kujulised künkad, paiknevad paralleelselt, rühmiti moodustavad voorestikke. Kõrgus paarkümmend meetrit. Laius paarsada meetrit. Pikkus paar kilomeetrit. b) Mõhnad künkad kõrgusega 3040 meetrit. Rühmiti moodustavad mõhnastikke Võivad levida mõhnastikena. c) Oosid vallseljakud, üksikud pika vallid, paarisaja meetri laiused, paarikümne kilomeetri pikkused. 7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4. Tuuletekkelised (luited) 5. Elu tekkelised (sipelgapesad, tuhamäed) 8. Maavarad * Sisaldab orgaanilisi aineid *1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare
Organismide jäätumine. jäägid. * Erineva koostisega kivimid * Lubjakivi, kivisool. * Kuiv, jahe kliima, ka kõrbes, * Niiske ja soe kliima. kõrgmägedes. 7. VOOLAV VESI * Kulutab (jõesängid, kärestikud, joad, uhtorud); * Kannab materjali edasi; * Kuhjab materjali (lammid, deltad). erosioon - pinnase ärakanne tuule või vooluvee poolt. uhtorg - voolava vee poolt tekitatud järskade nõlvadega lõhe maapinnas. LAINETE TUGEVUS * Lained kulutavad - tekivad järsakud ja pangad; * Lained kuhjavad - tekivad rannavallid ja maasääred.
sooldumist. • Sõda vee pärast on olnud 1967. aastal Iisraeli ja naabermaade vahel. 1964 valmis Iisraelis veeprojekt, mille käigus tekkis konflikt Araabia Liigaga, mis lõppes 1967. aastal õhurünnakutega Süüria aladel. • Mulla degradeerumine- mulla kahjustumine ja hävimine. Põhjustab vee ja tuuleerosioon, tööstus ja põllumajandusresostus, valed põllumajandusvõtted • Mulla erosioon- pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel • Mulla sooldumine-vees lahustuvate soolade kogunemine mulla pealmistesse kihtidesse ja pinnale • Vesiviljelus- inimestele vajalike veeorganismide kasvamine looduslikes või tehislikes veekogudes • Territoriaalmeri- 12 meremiili rannikust ehk umbes 22km • Majandusvöönd- 200 meremiili ehk 370km. Rannikuriigil on seal alas õigus uurida, katsuda, kaitsta ja majandada
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-S...
15 % kõrgustikud 37 % lavamaa ab. Kõrg. Üle viiekümne m . 46 % madalikke . ab.kõrg. alla 50 m. 2% orundid. tekke järgi : 1 . liustiku tekkelised Nt : Voored ( vooremaa, laiuse voor 144m ) 2. raskusjõutekkelised nt rusuhunnik 3. igikeltsatekkelised Nt . Söllid lohk,mis on tekkinud jää sulamisel. 4. tuuletekkelised.nt Liivaluited 5. mere ja jää tekkelised. Nt Pank e. klint 6. vooluvee tekkelised nt. jõeorg. 7. põhhjavee tekkelised nt. karstipinnavormid 8. kosmosetekkelised.- nt. / metreoiidikraatrid. 9. inimtekkeline e. tehispinnavormid. Nt . * tuhamäed e. aheraine mäed Kliimat kujundavad tegurid : · Geograafiline asend => kaugus ekvaatorist => päikese kiirguse hulk · Hoovused · Tuuled · Pinnamood e. reljeef => mõjutab sademeid ( eestis sajab kõige rohkem kõrgustikel)
tootma. Selle tulemusena jäävad naabrite maad ja kaevud vee alla. Ettevõtliku inimesena otsustab härra Vesipapp nüüd ka vett müüma hakata, kuid vee võtab ta puhastamata otse jõest. Et oma eraomandust kaitsta ehitab ta võrkaia kuni poole jõeni mõlemale poole tammi. 1. Milliseid veeseaduse punkte härra Vesipapp rikub? § 8. Vee erikasutus § 9. Vee erikasutusluba ja ajutine vee erikasutusluba § 13. Vee kasutamine olmes § 16. Vee-energia saamine § 17. Vooluvee tõkestamine §1. Vooluveekogu tõkestamine Vooluveekogu tõkestamiseks loetakse: 1) jõe, oja, kraavi või kanali voolusängi tõkestamist rajatisega, millega tõstetakse tehislikult looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit; §3. Maaomaniku nõusolek vooluveekogu tõkestamiseks 1)Tõkestamist kavandav isik peab saama vooluveekogu tõkestamiseks nõusoleku maaomanikult, kellele kuuluvale maale tõkestusrajatis ehitatakse või kelle maa niiskusreziimi see mõjutab. § 18
Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Põlevkivi leiukaart Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Liivakivi sisaldab tihti konkretsioone ja kivistisi, ehkki viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist Fosforiit Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti
(taastuvad ja taastumatud loodusvarad) Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavara) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on need, mis säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Kui mõelda eest loodusvarade peale, siis tuleb esimesena meelde põlevkivi, mida kasutataks suuremalt osalt elektri tootmiseks. Seda kaevandatakse Ida-virumaal.
piiramine, veekogudesse; Kasvuhooneeffekt Erosioon Loodusvarade kasutamine Kasvuhooneefektiks Probleemi Erosioon on peamiselt Taastumatud loodusvarad on nimetatakse Maa lahendused:Tuleks tuule või vooluvee metallimaagid, soojenemist, mis on vähendada õhu toimel pinnase sette kaevandatavad kütused tingitud Maalt lähtuva saastatust: ärakanne, mis viib (põlevkivi, maagaas, soojuskiirguse põlevkivielektrijaamad mulla viljakuse kivisüsi,nafta), mineraalsed tagasipeegeldumisest es parandada vähenemisele ning maa maavarad (fosforiit),
ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo); · selgitab jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel; Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus,kurrutus, samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon, karst; KLIIMA · teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus, · pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning
A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult absoluutset kõrgust. Mäeks loetakse positiivset pinnavormi, mille suhteline kõrgus on üle 200 meetri. Maad mõjutavad vastandlikud jõud: 1) MAA SISEJÕUD (endogeensed) maavärinad, vulkanism, laamade liikumine, kivikihtide kurrutamine. Uuendab ehk noorendab reljeefi. 2) MAA VÄLISJÕUD (eksogenees) Päikese energia. Protsessid : kivimite murenemine, tahke materjali ärakanne, tuule, vooluvee ja raskusjõu mõjul. välisjõud hakkavad kulutama reljeefi. Pinnavormide jaotus tekke järgi: 1) STRUKTUURSED PINNAVORMID (maa sisejõud) -Tekkinud maa sisejõudude toimel. Mäestikud on tekkinud laamade kokkupõrkel. 2) MURENEMISPINNAVORMID (maa välisjõud) karstinähtus (karstumine) 3) KULUTUSPINNAVORMID ( maa välisjõud) on tekkinud tahke materjali edasikandel. 4) KUHJE PINNAVORMID (maa välisjõud) Jõe deltad, maa sääred. EROSIOON pinnase ärakanne.
väetamisest tekkiv veereostus. Selle tagajärjel on mitmetes maakera piirkondades magevee puudus (Aafrika ja Aasia) , sest mageveekogud on eriti saasteohtlikud. Samuti vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut ja ka veekogude eutrofeerumist. Selle parandamiseks oleks vaja puhastada heitvesi ,tuleks õigeaegselt väetada ja kasutada läbimõeldud niisutussüsteeme põllumajanduses. Erosioon ja kõrbestumine. Erosioon on siis tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne , mis viib mulla viljakuse vähenemisele. Kõrbestumise tagajärgedeks on viljakate muldade hävimine, harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine, veekogude kuivamine ja sooldumine, mis on inimtervisele ohtlik. Selliste tagajärgede põhjusteks on paduvihmadest ja üleujutustest tingitud vooluveed, tuul ning ka inimtegevusel on suur roll : monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine (maa sooldumine) ja metsade hävitamine
Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine veega. Kultus pinnavormid-välis jõu toimel, näiteks: jõe deltad, luited, maasääred( Kassari juures, sääretipp-maasäär) Erosioon-see on pinnase ära kanne, tuule, vooluvee ja jää raskusjõu toimel. Kivimid on looduslike mineraalide kogumid. Mineraalid on tahked orgaanilised kindala ehitusega ained. Kivimite kõige rohkem lagundavaks jõuks on järsk temp. Muutumine. Kivimite liigitus tekkeviisi järgi. 1.Tardkivimid on tekkinud magma tardumisel. a) Maakoore sees-süvatardkivimid(graniit) b) Maapinnal-pursketardkivimid vulkaalniline tuff Oma olemuselt on tardkivimid vastupidavad kristallse struktuuri tõttu. 2
KT Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. · Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht(100-200km). · Laamtektoonika on laamade tekkimine, liikumine, vastastikumõju ja hävinemine. · Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. · Sete on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. · Metamorfism ehk moone on kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustel. · Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
10.geoloogilised protsessid- jõeorgude lammimullad, millele kannab üleujutus aineid juurde, ka laugetel mererandadel kannab vesi nt Na ja Cl. Organogeense tekkega on soomullad- kuj kõrge põhjavee tasemega veega küllastunud aladel, kus org aine ladestub min osa pinnale. Mulla degradatsioon- inimtegevuse poolt põhjustat mulla kahjustumine/hävimine. Jaotub 4ks: erosioon, deflatsioon, füüsikal ja keemil degradatsioon. Erosioon- pinnase ärakanne vooluvee poolt(tugev vihmasadu, lumesulavesi) kui vesi ei suuda maapinda imbuda, kallakpindadel, hõreda taimestikuga aladel. Deflatsioon e tuulekanne- stepi-ja kõrbevööndis mulla ärakanne tuule poolt, tasasel kuival, hõreda taimestikuga maal, tuul kannab ära huumusrikka ülaosa. Keemil degradatsioon- tööstuses tekkivad kahjul ained saastavad mulda(väävliheitmed, mis põhj happesademeid, muldades intensiivistub toitainete väljakanne ja raskemetallide liikuvus), ka üleväetamine
Loodusvarade liigne tarbimine · Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. · Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad: 1. Taastuvad : muld, mets , veevarud ja toit ja osa ka jõuvarusid(päikese, tuule, vooluvee ja biomassi energia). 2. Taastumatud: maagid, kaevandatavad (fossiilsed) kütused, maapõuesoojus (geotermiline energia) ja tuumaenergia. · Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Rahvastikuprobleemid · Peamiseks probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. · Kui inimkond rahvastiku
ENERGIAMAJANDUS ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASIT...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita mõisted: Litosfäär-on Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Laamtektoonika-on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Rift-on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Sete-on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
Voor ovaalne moreen, liiv, kruus liustiku voolimine Otsamoreen piklik moreen, liiv, kruus liustiku kuhje Moreenküngas ümar moreen liustiku kuhje Oos piklik kruus, veeristik liustikujõe kuhje Mõhn ümar kruus, liiv, savi jääjärve kuhje 9. Vooluvee tekkelised sälkorg (sängorg), moldorg, lammorg, kaldavall, soot, terrass. Meretekkelised rannabarrid, maasääred, rannavallid. 10. Karstumine põhja- ja pinnavee sõõvitav tegevus. 11. Tuiskliivahanged, rannaluited, mandriluited. 12. Meteoriiditekkelised: lohud. Elutekkelised sootasandikud(rohu- ja samblamättad, älved ja laukad), kuhilpesad, loomarajad,linnamäed, põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ja aherainemäed ehk terrikoonid. LISA
tööd VOOLUKIIRUSE SEOS JÕE POOLT TEHTAVA TÖÖGA ülemjooks voolukiirus keskjooks suur voolukiirus alamjooks keskmine vool aeglane kulutab põhja kulutab ehk kaldaid meri PÕJAEROSIOON ehk SETITAMINE KALDAEROSIOON kujunevad deltad oskab selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel: lammi ja settetasandiku tekkimine; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: Kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. Setetete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad sette lavad, -tasandikud ja deltad. Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi
*vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.*õhukest pinnakatet JÕED (erosioon-ülemjooksul;setete transp-keskjooksul;akumulatsioon e setete kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e. valgla- ala, kust jõgi kogub oma vee. Estuaarsuue e. lehtersuue- tekib, kui tõusu/mõõna vaheldumisega kantakse setted kaugemale merele.(looted, hoovused viivad setted ära) *JÕGEDE TÜÜBID 1.uhtorg- ajutine jõgi taimkatteta kallakpindadega jäärakus e. ovraagis(tekit.aj vooluvee poolt) 2.sängaorg- noor jõgi, kus vesi pole veel endale suuremat orgu suurnud kulutada.Jõeorg koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5.moldorg- vanemad jõed, kus põhja-ja küljeerosioon on tasakaalus. 6.lammorg- aegl.voolul
pinnavorm, mille suht kõrgus on üle 200m PINNAVORMIDE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI 1)Strukt.pv- tek. maa sisejõudude toimel(endogeensed jõud) mäestikud, vulkaanid, süvikud 2)Murenemis pv- maa välisjõudude toimel (eksogeensed) *karstinähtus ja sellega kaasnevad pv- kivimite füs ja kem reag. veega 3)kultus pv- välisjõudude toimel, rannaastangud(pangad), liustikuorud ja jõeorud 4)kuhje pv- välisjõudude toimel, jõedeltad, luited, maasääred *Erosioon- pinnase ärakanne tuule, vooluvee, jää, raskusjõu toimel. LAAMTEKTOONIKA- õpet. laamade ehitusest ja liikumisest (maakoor koos 35. erinevast laamast) *Protsessid laamade servaaladel 1) Tõukuvad/lahknevad- peale üks. erandite esineb ainult ookeani põhjas. 2)Põrkuvad laamad- a)ookeaniline- ja mandriline laam. *ookeanilise mk hävinemine *kivimitekihtide kurrutamine, mäestike teke(Andid) *süvikute teke *vulkanism, maavärinad b)mandriline ja mandriline laam- *kivimitekihtide kurrut. ja
komponentide (füüsikalist) eemaldamist algsetest kivimi-/settekehadest. Voolusängi oõhjas veeretades liiguvad kõige jämedamad osakesed. Tasakaaluprofiil - jõe voolusängi pikkiprofiil, kus sängi erosioon ja setete akumulatsioon jõesängis on tasakaalus. Sisuliselt erodeeritakse igas tasakaaluprofiili punktis igal ajahetkel täpselt niipalju setteid kui samast punktist neid läbi transporditakse ja samas punktis setteid settib. Vooluvee setteid (vooluvee poolt setitatud sete) sängis ja orundis nimetatakse alluuvium'iks. Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik, mis reeglina kujuneb jõe erosioonibaasi langemisest tingitud jõesängi sisselõikumisel/sügavnemisel. Soot - tugevalt mendreerunud sängi läbimurdel eraldunud sängilõik; jõesängist eraldunud seisuveekogu. 9. Setete kuhjumine jõgede suudmealadel ja settematerjali sissekande bilanss maailmameres.
* Vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks * Elusolenditest saab loomset,taimset toitu. Taimed,loomad ehituseks,maitseks,ravimiteks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks,määrdeõlideks,küttematerjaliks jne. Probleemi lahenduseks: hävimisohus liike võetakse kaitse alla; haruldaste liikide elupaikade säilitamine;kaitsealade rajamine;osaliselt ka loomaaiad;võitlus röövkaubadusega;loodusvarade säästlik tarbimine. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne,mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Mis on probleemi põhjusteks? * Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed * Tuul * Monokultuuride kasvtamine * Liigniisutamine * Metsade hävimine * Liigkarjatamine Probleemi tagajärjed * Viljakate muldade hävimine * Harimiskõlbmatute maa alade suuremine * Sooldumine,mis ohustab inimese tervist * Veekogude kuivamine
Koos turbasamblaga kõdunevad ka teised rabataimed ning nii tekibki turvas. 14. Kas võide on õige või vale: 1) Raba on soo esimene arenguaste - VALE 2) Kõik seened va. Söögiseened on pigem kahjurid. - VALE 3) Kõdusoometsades on palju tuuleheidet, kuna puude juurestik on pindmine.- ÕIGE 4) Järvede toitelisus vahetub kiiresti looduslikult. - VALE 5) Vesi-lobeelia kasvab mineraalide- ja toitainetevaestes järvedes. ÕIGE 15. Nimeta 4 tegurit, mis mõjutavad vooluvee taimkonda: 1. Voolu kiirusest 2. Jõesängi ehitusest 3. Kalda ehitusest 4. Setetest 16. Märgi liik/liigid, mis ei sobi Eesti jõgedega seostuvate tüüpiliste taimeliikide hulka: konnarohi, harilik kukehari, mürkputk, luigelill, konnaosi, kollane vesikupp, rannikas, pilliroog. 17. Nimeta 4 Eesti looduses kasvavat söödavat taime: 1. Harilik sarapuu 2. Harilik jänesekapsas 3. Harilik pihlakas 4. Harilik jõhvikas 18
Savi on purdsete, mille terasuurus on väiksem kui aleuriidil. Savi koosneb savimineraalidest. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Tsemenditootmine toob kaasa keskkonnaprobleemid: õhu saastumise. Kruus ja liiv Kruus ja liiv on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigis geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kruus ja liiv Liiv on peenepurruline sete (tera suuruse alla 5 mm), mis
juhivad jõevee kõrvale, hävitavad põliselanike elukeskkonda, kaovad loomade jootmiskohad ja loomad tõrjutakse aina kuivematele aladele. 9. Põllumajandusega kaasnevad keskkonna probleemid. Mulla degradeerumine ehk mulla kahjustumine ja hävimine; seda põhjustavad pemiselt vee- ja tuuleerosioon, tööstus- ja põllumajandusreostus, valed põllumajandusvõtted (ülekarjatamine, üleniisutamine ja muldade kinnitallamine). Mulla erosioon ehk mulla pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel. Mulla sooldumine ehk vees lahustuvate soolade kogunemine eelkõige mulla peamistesse kihtidesse ja pinnale. Alanduslehter ehk põhjavee liigse väljapumpamise tõttu puurkaevu ümber tekkinud koonusekujuline põhjaveetühimik, kus põhjavee tase on madalam, kui seda ümbritseval alal. Loomakasvatuse mõju on see, et hävitatakse metsi, palju loomi ühel väiksel maa- alal ehk loomsete jäätmete kontsentratsioon ületab kohaliku keskkonna taluvusvõime. 10
kollakas, hallika või roheka tooniga. Keemiline valem:KAl2(AlSi3O10) (F,OH)2 LIIVAKIVI Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim, mis kuulub purdkivimite hulka Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. LUBJAKIVI Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Lubjakivi koosneb peamiselt kaltsiidist. Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega
LOODUSGEOGRAAFIA mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Lõuna-Aasia) ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam)M(soojem) FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE FRONT!! antitsüklon, kõrgrõhuala- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla tsüklon, madalrõhuala- õhk pöörleb vastupäeva, alt üles MULLAD KESKKONNAPROBLEEMID happesademed- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam põhjused: 1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim ...
Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetri pikkused. Millised taimed kasvavad veekogudes? Taimede hulgas võime eristada magevee ja soolase vee taimi, vooluvee ja seisuvee taimi. Magevee taimed ei suuda enamasti kasvada soolases vees ja soolase vee taimed magevees. Vooluvee taimi iseloomustavad seisuveetaimedega võrreldes pikemad ja voolujoonelisemad lehed ning sitkemad varred. Sellised kohastumused võimaldavad neil paremini taluda veevoolu purustavat toimet. Veekogude taimi rühmitatakse ka nende välisehituse ja kasvukoha põhjal: A - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival;
Liustiku risti- ja pikilõhed M A A T E A D U S M A A T E A D U S Wikipedia Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes M voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. A A OOS T E A D U S Mõhnad: kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse su...
LIIVA KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis 2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraa...
33. (6) Millest sõltub puurkaevu toodang? 34. (6) Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 35. (6) Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? 36. (5) Sood ja nende liigitus. 37. (5) Murenemine. 38. (5) Mis on voor? 39. (5) Maakoore kõikuvad liikumise? 40. (5) Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? 41. (5) Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 42. (4) Vooluvee geoloogiline tegevus 43. (4) Kuidas liigitatakse tardkivimid? 44. (3) Maakoore kurrutusliikumised. 45. (2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme 46. (2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 47. (1) Mis on stratotüüp? 48. (1) Mis on alvar? 49. (1) Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? 50. (1) Maavarad Eesti pinnakattes. 51. (1) Kuidas tekib põhjavesi? 52
Keemia elukeskkonna kaitsel Referaat Inimese eluks kõige vajalikumad loodusvarad - õhk, vesi, muld, taimed ja loomad - on taastuvad. Kuid inimkond kasutab kõiki neid varasid nii intensiivselt, et looduskeskkond ei suuda tekkinud survele alati vastu seista. Nii peab inimene püüdma vältida ja leevendada oma tegevuse kahjulikku mõju. Keskkonna kaitsmine on tegelikult inimkonna kaitsmine tema enda eest. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid oma jääkgaaside, tahma ja tolmuga. Suurlinnades võib tuulevaikse ilmaga tekkida õhus suitsust ja suitsulisandeist mürgine udu, nn sudu. Korstnatest koos suitsuga kõrgele tõusnud keemilised ühendid lahustuvad õhuniiskuses, tekitades happeid. Õhureostuse vältimiseks tuleb korstnatele paigaldada filtrid, mis jääk-gaasidest kahjulikud lisandid välja korjavad. Sõidukimootorite heitgaasides on inimese tervisele eriti ohtlikud ...
kiht, millel lasub pinnakate Pinnakate ehk kvarternaarisetted. Pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Moreen materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasa haaratud ning sulades maha jäetud. (Eestis väga laialdaselt levinud sete, suurem osa eesti muldadest põhineb moreenil). Rändrahn - rahn (läbimõõt üle 512 mm) , mis on liustiku poolt algsest asukohast minema viidud. Sete enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. (mereloomade jäänused, soolalademed). Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Tardkivim ehk. Magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Moondekivim kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.(kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
