Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Voolu toime". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rikkevool, rikkevoolu, kere, inimkeha, kereühendus, kahjutu, juhiühendus, suurusest, vooluahelas, alalispinge, enamlevinud, pingestamata, kulgemise, teest, näivtakistus, kehaga, krampe, südamelihaste, vereringe, verevarustus, kestuseks, efektiivväärtus, rikkevoolukaitse9 Voolu toime inimesele 129 10 Kirjandus 132 4 1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
elektriseadmetes ja -võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraal juhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Korras isolatsiooni puhul on lekkevool väike. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, s.o. muutub rikkevooluks, mida võib tingida: _ isolatsiooni üldine halvenemine (juhtmete niiskumine), _ isolatsiooni kohalik halvenemine, _ kereühendus elektriseadmetes, _ maaühendus liinides, _ pingestatud voolujuhtide puudutamine inimeste või loomade poolt. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa (vahetu kokkupuude) või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa (kaudne kokkupuude), läbib tema keha vool, mille suurus on määratud inimkeha, kokkupuutepindade, riiete, esemete jpm. takistusega. Kuna inimese või looma keha takistus on vahemikus 0,5...1
elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise juhtiva osaga, nagu vee- ja küttetorustikud, voolujuhtivad põrandad jms
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust;
Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn. akupunktuursetes tsoonides. Nendes kohtades on naha takistus kordi väiksem. Samuti on kesknärvisüsteem sealtkaudu otseselt mõjutatav. Viimase asjaolu tõttu on surmajuhtumi tõenäosus, kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi. Täiendavad inimkeha takistust ja elektrilöögi toimet mõjutavad tegurid a Voolu teekond kehas a Voolu liik: Alalisvool või vahelduvvool. Alalisvool on ohutum 120V alalisvoolu kahjustustele vastab 42V vahelduvvoolu kahjustusi. Alalisvoolul puudub kinnihoidev toime a Vahelduvvoolu sagedus (joonis) a Puudutamise iseloom: kindel, juhuslik, lühiajaline a Õhuniiskus niiskuse suurenedes takistus väheneb a Temperatuur temperatuuri tõusmisel takistus väheneb
Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn. akupunktuursetes tsoonides. Nendes kohtades on naha takistus kordi väiksem. Samuti on kesknärvisüsteem sealtkaudu otseselt mõjutatav. Viimase asjaolu tõttu on surmajuhtumi tõenäosus, kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi. Täiendavad inimkeha takistust ja elektrilöögi toimet mõjutavad tegurid a Voolu teekond kehas a Voolu liik: Alalisvool või vahelduvvool. Alalisvool on ohutum 120V alalisvoolu kahjustustele vastab 42V vahelduvvoolu kahjustusi. Alalisvoolul puudub kinnihoidev toime a Vahelduvvoolu sagedus (joonis) a Puudutamise iseloom: kindel, juhuslik, lühiajaline a Õhuniiskus niiskuse suurenedes takistus väheneb a Temperatuur temperatuuri tõusmisel takistus väheneb
90-100 500 fibrillatsioonilävi Südame fibrillatsioon tähendab seda, et inimese süda püüab hakata kokku tõmbuma sama sagedusega kui on voolusagedus. Mida pikem on mõju aeg, seda suurem on tõenäosus, et vooluga resonantsi sattumine leiab aset. Inimkeha elektriline takistus ei ole konstantne, see sõltub niiskusest, naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal; takistus esineb piirides 600...100 000 oomi. Arvutustes võetakse inimkeha takistuseks 1000 oomi. Joonis1. Naha struktuur Naha eritakistus on (1,2-2)x 106 oom x cm; Siseorganitel ainult 120-180 oom x cm. Joonis 2 Ohtlikud puktid kehal Sagedusest loetakse kõige ohtlikumaks vahelduvvoolu sagedust 50-60 Hz kuni 150 Hz. Voolu liik vahelduv, alalis Voolu tee läbi organismi Kõige ohtlikum on, kui vool läheb läbi südame ja kopsude, seega siis peast kätte või jalga, ühest käest teise või käest jalga.
Mehaanilised toimed: Löögid (AG) Vibratsioon (AH) Muud mehaanilised toimed (AJ) (väljatöötamisel) Taimede ja/ või hallituse toime (AK) Loomariigi toime (AL) Elektromagnetiline, elektrostaatiline või ioniseeriv toime (AM) Päikesekiirgus (AN) Seismiline toime (AP) Äikese toime (AQ) Õhu liikumine (AR) Tuul (AS) 5 Käiduolud Inimeste elektriohuteadlikkus (BA) Inimkeha elektritakistus (BB) (väljatöötamisel) Inimeste kontakt maapotentsiaaliga (BC) Evakuatsioonivõimalused hädaolukorras (BD) Käsiteldavate või säilitatavate materjalide iseloom (BE) Ehitise omadused Ehitusmaterjalid (CA) Ehitiste kujundus (CB) ÜHILDATAVUS Tuleb välja selgitada need elektriseadmete omadused, mis võivad kahjustada muid elektriseadmeid või nende talitlust või mis võivad häirida elektritoidet
Tihendatud pritsmekindlat kummikesta ja kaitsesoonega pikenduskaablit saab kasutada märgades ruumides, väljas ja ka pakasega. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead mete_kasutamine.html 8. Millistest teguritest oleneb elektrikahjustuse ulatus? V: voolutugevus, voolu liik, mõju aeg, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, väliskeskkonna tegurid, inimese individuaalsed iseärasused. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 9. Mida peab ohutuse seisukohast silmas pidama enne kui asute tööle elektriseadmega? V: Peaks lugema kasutusjuhendit, häire või rikke korral reageerida koheselt, pistikupesasse panna õige pistik, niiskes ja märjas keskkonnas olla väga tähelepanelik elektritarvetega. A:[7] 10
Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraal juht, kuid mitte pen juht. Kautsevahendid- kaitsevarje, isoleeritud või isoleerimatta tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise vältimiseks. Kaitsekate, kaitsepiire osa, mis kaitseb igast harilikust juurdepääsu suunast tuleva otse puute eest. Kaitsepiiretena võib kasutada laus seinu, uksi, võre või traat võrk piirdeid kõrgusega vähemalt 1800mm, mis peavad tagama, et inimkeha mistahes osa ei saa küündida pingestatud osa läheduses asuvasse ohutsooni. Kaitsetõke- osa mis takistab juhusliku, kuid mitte tahtliku otsepuudet, kaitsetõketeks võivad olla nt: katted, tõkkepuud, ketid ja köied ning alla 1800mm seinad, üksed, võre või traat võrk piirded, mis oma madaluse tõttu ei kuulu kaitsepiirete hulka. Isoleerkate(isoleer plaat)- isoleermaterjalis valmistatud jäik plaat või painduv kate, mida
Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temp. Tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 15. Millest ja kuidas sõltub keha takistus? V: Inimkeha elektriline takistus ei ole konstantne, see sõltub niiskusest, naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal; takistus esineb piirides 600...100 000 oomi. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 16. Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas)? Mida teha, mida mitte? V: Niiskes või märjas ruumis kasutage pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas
Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temp. Tõusus, südame, peaaju ja närvide õlekuumenemises. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 1 Millest ja kuidas sõltub keha takistus? 5 V: Inimkeha elektriline takistus ei ole konstantne, see sõltub niiskusest, . naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal; takistus esineb piirides 600...100 000 oomi. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 1 Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas)? Mida teha, mida mitte? 6 V: Niiskes või märjas ruumis kasutage pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, . millel on isesulguv kaas
kiirusega (nii nagu rööpergutusmootoritki). Seejuures tuleb rootoriahelasse lülitada suur takistus. Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. Sellise generaatori koormuseks on rootoriahelasse lülitatud takisti või lühisasünkroonmootori rootori enda takistus. Tuleb arvestada, et alalispinge puhul tuleb arvesse ainult staatorimähise oomtakistus. Seega peab pinge olema väiksem vahelduvpingest. Staatorimähised võivad olla alalispingele lülitatud mitmeti. Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootor töötab endaergutusega asünkroongeneraatorina. Esialgne ergutusvool tekib rootori jääkmagnetismi arvel. Asünkroonmootor
sõnastas. Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). , kus · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A) · U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). Ohmi seadus vooluringe kohta-Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: , kus · I on vooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa
1 s. Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi, mis liiguvad). 2) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma liikumise põhjus), ehk teisiti öelduna: peab olema elektriväli.. Vabadeks laengukandjateks metallides on ühistunud valentselektronid ehk juhtivus- elektronid. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolu suund ja tugevus muutub perioodiliselt. Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks f on Euroopa riikides (sh. Eestis) valitud 50 hertsi (võnget sekundis) ning perioodiks T seega 20 millisekundit: 1 1 T = = = 0,02 s = 20 ms . f 50 Hz
elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. - - II-ohutusklassi põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata - III-ohutusklassi põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi.
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
4.Potentsiaal. 1. Mida nimetatakse potentsiaaliks? Kuidas potentsiaali tähistatakse? 2. Millega võrdub resulteeriv potentsiaal kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt? 3. Mida nimetatakse pingeks? Kuidas pinget tähistatakse? 4. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Mõõtühikute kümnendliited Nimetada tähtsamaid konstante. 5.Alalisvool (põhikoli füüsikakursusest). 1. Nimetada vooluahela osad. 2. Mis on vooluring? Kas vooluahelas võib olla ka mitu vooluringi? 3. Mida tehakse kestva voolu saamiseks vooluahelas (eesmärk, kuidas seda tehakse)? 4. Mis ülesanne on vooluallikal? 5. Mis on tarviti? Tuua näiteid? 6. Mis on tarviti ülesanne? Tuua näiteid. 7. Juhtmete ülesanne. 8. Lüliti ülesanne. 6.Elektriskeemid. 1. Joonestada lihtsaim taskulambi vooluring või selle skeem. 2. Mida nimetatakse elektriskeemiks? 3. Mis kasu on elektriskeemidest? 4. Struktuurskeem. 5. Põhimõtteskeem. 6. Montaaziskeem. 7
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet
talub kostvalt ilma sisemise läbilöögita.. Piirpinge on otseses sõltuvuses nimi- võimsusest. Takistuse temperatuuritegur (TKR) näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel l K võrra. Sõltuvalt takisti tüübist võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Mürapinge on takistil tekkiva nn. soojusliku müra efektiivväärtus (uV) temale rakenduva alalispinge l V kohta. Piirsagedus on suurim töösagedus, mil antud takisti töötab ilma parasiitmahtuvuste ja -induktiivsuste toime olulise mõjuta. Piirsagedus sõltub konkreetsest takisti tüübist. Takistite olulisemad parameetrid nagu nimitakistus, tolerants ja mõnikord ka võimsus kantakse markeeringuga takistitele. Markeering võib olla kas arv-, arvtäht- või värvkoodis. Ridade E6..
.. korda suurem. Seega jõud on võrdeline proovilaengu suurusega. See järeldub ka Coulumb`i seadusest. Kuidas me ka ei muudaks proovilaengu suurust jääb talle mõjuva jõu ja laengu suuruste suhe antud välja punkti jaoks muutumatuks. F / q = 2F / 2q = 3F /3q = ............ = const. Seega jõudsime järeldusele, et elektrivälja igas punktis on proovilaengule mõjuva jõu ja tema laengu suuruse suhe muutumatu, ega sõltu laengu suurusest. Seda muutumatu suurust võib kasutada elektrivälja iseloomustamiseks. Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektriväljas positiivsele üksiklaengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet, mis arvuliselt võrdub jõuga, millega väli mõjutab laengut E=F/q kus: E ( N / C ka V / m ) - elektrivälja tugevus antud punktis, F ( N ) - laengule mõjuv jõud antud punktis, q ( C ) - laengu suurus.
Alaldi Silufilter Silufilter Uvälj JOONIS 3.2 Sagedusmuundamisega toiteseadmes alaldatakse esmalt võrgupinge nn. otsetoitealaldis (trafota alaldi), kust saadakse alalispinge 300 V, see muundatakse vahelduvpingeks sagedusega 20kHz ... 1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse. Toodud suhteliselt keerulise skeemiga saadakse võimsuse ja gabariitide suhteks kuni 200 W/dm3 ja erijuhtudel kuni 1000 W/dm3, seega on massi ja gabariitide kokkuhoid 5...25 korda. Peamine kokkuhoid tuleb trafost, millist on kõrgetel sagedustel võimalik valmistada mõnesajagrammilise ferriitsüdamikuga toroidtrafona
keerulisem plokkskeem s.o. sagedusmuundamisega toiteallikas, mille plokkskeem on toodud joon.3.2. Trafo Alaldi Silufilter Muundi + U välj ~220V Alaldi JOONIS 3.2 Sagedusmuundamisega toiteseadmes alaldatakse esmalt võrgupinge nn. otsetoitealaldis (trafota alaldi), kust saadakse alalispinge 300 V, see muundatakse vahelduvpingeks sagedusega 20kHz ...1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse. Toodud suhteliselt keerulise skeemiga saadakse võimsuse ja gabariitide suhteks kuni 200 W/dm ja erijuhtudel kuni 1000 W/dm , seega on 3 3 massi ja gabariitide kokkuhoid 5...25 korda.
nagu näiteks: elektroonika- ja arvutustehnika lülitused, elektriline transport jne. Seejuures vajalikud alalispinge ja voolu väärtused võivad olla küllaltki erinevad. Pinged mõnest voldist kuni kümnete kilovoltideni ja voolud mõnekümnest mikroamprist kuni kümnete tuhandete ampriteni. Trafo ülesandeks on muuta võrgupinget sel määral, et toiteseadme väljundis oleks nõutava suurusega alalispinge. Vastavalt vajadusele võib trafo olla nii pinget vähendav kui ka pinget tõstev. Peale selle võimaldab trafo alalisvooluliselt isoleerida toiteseadme vahelduvvoolu võrgust. Trafole järgneb alaldi ehk alalduslülitus, mis koosneb dioodidest. See on toiteseadme kõige tähtsam osa, mis ei tohi kunagi toiteseadmes puududa. Alaldi väljundis tekiv pinge on tugevasti pulseeriv, mis tõttu ta ei ole sageli otseselt kasutatav.
võimendid, integraalvõimendi) 3. Signaali iseloomujärgi · madalsegedusvõimendid helivõimendid helisageduslike sageduste võimendamiseks, iseloomulik et nad toimivad helisageduste piirkonnas (20 Hz-20KHz) · alalispingevõimendi ( 0-3..5KHz) põhiline kasutamis ala on automaatikas, andurite puhul mille väljund on alalispinge (termopaar, termotakisti) · ribavõimendi võimendi, mis võimendab väga rangelt määratud suhteliselt kitsas sagedusalas (f1-f2) see sagedusala võib kuuluda erinevate sagetuste piirkonda, on olemas madal sageduslike helivõimendeid [katlaleegi signalisaator, tetonatsiooni andur(5KHz on kõlina hääl-süüde on vale)] Parameetrid: 1
Enamikel juhtudel kasutatakse kas ühe- või kahekordseid kogumislatte), kusjuures peetakse silmas, et latt kujutab endast kolmefaasilist konstruktsiooni, mida lihtsuse mõttes kujutatakse primaarkommutasiooniskeemidel ühejoonelistena. Millist skeemi igal konkreetselt juhtumil kasutada, sõltub nõuetest elektriedastuse töökindlusele, see aga omakorda alajaama tähtsusest elektrisüsteemis, vajadusest elektrivõrku teatud olukordades sektsioneerida ja lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu jooksul. Kõrgepingejaotlad on seotuse tõttu ülekandevõrguga üldjuhul keerukama primaarskeemiga, keskpingejaotlatele esitatavad nõuded on nõrgemad, eriti kui on tegemist piiratud ulatusega tarbijarühmade toitmisega keskpinge/madalpinge (ingl. MV/LV) alajaamadest. Elektrisüsteemis tuleb alati arvestada seadmete tõrkevõimalustega
6. Mootori käivituslülituse programmeerimine loogikakontrolleris: elektriskeem (a), kontaktaseskeem (b), loogikaskeem (c) ja käsulist (d) Programmeeritav kontroller kujutab endast spetsialiseeritud mikroarvutit, mis võib olla valmistatud kompaktkontrollerina (joonis 4.7, a) või moodulkontrollerina (joonis 4.7, b). Kompaktkontroller paigaldatakse juhtimiskooste liistule, moodulkontrolleri moodulid valmistatakse trükkplaadikoostetena ning paigaldatakse kere raamis olevatesse pesadesse. a b Joonis 4.7. programmeeritava kontrolleri väliskuju: kompaktkontroller (a) ja moodulkontroller (b) 115 4.2. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
annaabi.ee 
