kokkusurutud adjabaatiliselt kuumenenud (kuni 150° C) õhku , enne mootori silindritesse juhtimist, soojusvaheti kaudu. Turbokompressor aitab kaasaegsete kolbmootorite kasutegurit tõsta ligi 40% ja enamgi. Levinumalt kasutatakse turbiinis ja kompressoris tsentrifugaal-labamasinaid, kus turbiin muudab kolbmootori silindritest väljuvate heitaaside vooluenergia pöördliikumiseks ning kompressor vastupidi - muudab pöördliikumise kokku surutud õhu voolamiseks. Pilt Turbokompressori tööpõhimõte KOKKUVÕTE 1.1 Turbokompressori eelised Turbokompressori kasutamise tulemuseks on kütte täielik põlemine, vähendub oluliselt selle tarbimine, on võimalik saavutada parimaid võimu tulemusi (peaaegu 40 % võrra rohkem), peaaegu pole vibratsiooni . Samuti vähendab mürgiseheitme tase mis on väga hea looduse ökoloogiale. 1.2 Turbokompressori puudused Esiteks on see, et selliste mootorid hooldus on kallim
Vergilius, Publius Maro (7019 eKr), Rooma luuletaja Aeg on raha, Benjamin Franklin'ile (17061790), USA riigitegelane ja füüsik Aeg on kingitus, mida isegi kõige tänulikum saaja ei suuda iialgi tagasi maksta. Seneca, Lucius Annaeus (u 4 eKr65 pKr), Rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ainus viis aega võita on teda mitte tähele panna. Arvo Valton (1935), Eesti kirjanik. Liivakella valmistamine Mina valmistasin liivakella, mis on tehtud kahest väiksest purgist. Liiva voolamiseks panin kahe purgi vahele puidust pulga, mille sisse on puuritud peenike auk. Purgid kinnitasin pulga külge liimiga. Kirjelda kuidas tuli idee, millest saaks teha, kuidas saaks teha jne.. Mõõtmed? Materjalid? Kõige raskem liivakella valmistamisel liiva täpne mõõtmine. Kuna minu liivakell on väike, saab sellega mõõta ainult ühe minuti (täpselt minut??), ja siis peab liivakella jälle pöörama. Miks sa tegid nii väikese kella?? Reaalses elus sellist kella on rake kasutada.
kraanid 7. Katse jooksul mõõtepaaki 1 kogunenud vee maht määratakse nivooklaasi 2 mõõteskaalalt. Veekulu reguleeritakse kraani 3 abil Mõõtepaaki tühjendatakse kraani 5 kaudu. 3 TÖÖ KÄIK Enne katse alustamist kontrolliti, et veepaak oleks tühi ning väljalaske kraan suletud. Seejärel määrati esimene rõhulang ja veekuluks 30 dm3 vett. Järgmisena avatakse impulsstorude ventiilid ning vee sisselakse kraan. Stopperiga määratakse ajavahemik 30 dm3 vee voolamiseks paaki. Katse lõpul suletakse kõik ventiilid. Iga uue katse alguses määratakse uus ja eelnevast väiksem rõhulang. Katse viidi läbi viie erineva rõhu juures. 4 4 KATSEANDMETE TÖÖTLUS Matemaatilised avaldised ja valemid 1. Ühes sekundis diafragmat läbiva vee hulk (valem 1) (Valem 1) kus Q´ on paaki voolanud veehulk dm3
4. Turbulentne voolamine ja reinoldsi arv Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks. Nagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi
Siia on koondatud ka kulbi või lusika välimusega noad. · Pariisikartuli nuga väike, kulbikujulise teraga nuga, mida kasutatakse pariisikartulite tegemiseks. Võivad olla erinevates suurustes, erinevas mõõdus pariisikartulite lõikamiseks. · Oliivikulp oliivide hõlpsamaks välja võtmiseks purgist või muust nõus. Oliivikulp on väike kulp, mille põhjas on augud liigse vedeliku või õli välja voolamiseks. · Kiivilusikas - kiivilusikal on ühe külje peal tera, millega kiivi pooleks lõigata ning lusikas viljaliha väljalõikamiseks või söömiseks. Võib olla valmistatud ka plastikust. · Jäätisekulp lusika kujuga kulp, mille abil vormitakse jäätisest pallikesi. Kasutatakse ka melonist pallide lõikamiseks ning trühvlite, pralineede ja muude maiustuste vormimiseks. 1.3 RIIVID
peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Veenide seinad on pehmed ja suhteliselt õhukesed. Ristipidi läbilõigatult langeb veen kokku. Nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Silelihasrakud paiknevad veeniseina keskmises rakukihis. Nende abil toimub veenisisese rõhu säilitamine, mis on vajalik vere voolamiseks. Veenides panevad vere liikuma peamiselt keha lihaste kokkutõmbed. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti (sageli kaasneb ühe arteriga kaks veeni), mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. Veenid asuvad seetõttu peamiselt jäsemete pinna lähedal naha all (arterid paiknevad tavaliselt sügavamal). Vere liikumist veenides soodustab ka sissehingamisel suurtes õõnesveenides tekkiv hõrendus (osaline
võrdlevat hindamist mastaapanalüüsi abil. Toome sisse horisontaalse ruumimastaabi L , sügavuse mastaabi H ja ajamastaabi T ning läheme üle dimensioonitutele koordinaatidele ~ x ~ y z ~ t x= ; y= ; ~ z = ; t = . Toome sisse ka kiiruse mastaabid U , W ja läheme üle L L H T u v ~ = w . Geostroofiliseks voolamiseks dimensioonitutele kiirustele u~ = ; v~ = ; w U U W nimetatakse liikumist, mille puhul rõhu gradiendist tingitud jõud (horizontal pressure gradient force) on tasakaalus Coriolis'e jõuga: 1 p - fv = - x 1 p (8.1) fu = - y s.t. liikumine on statsionaarne, arvesse ei võeta mittelineaarseid liikmeid ja turbulentset
kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon-Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks: kus t - vedeliku voolamise aeg sekundites läbi viskosimeetri kapillaari ja C - viskosimeetri konstant (passist). Kuna viskoossus sõltub temperatuurist, siis tema väärtust ei anta ilma temperatuurita, vaid alati tuuakse ära temperatuur, mille juures ta on määratud.
horisontaalne (või ligikaudu horisontaalne, mis tuleb tõestada) Põhjavesi: Põhjavesi on peaaegu vaba organismisedest, millised on kahjulikud inimesele Temperatuur on suhteliselt püsiv Keemiline koostis on püsiv Vooluhulgad stabiilsed Põhjavesi tavaliselt mage Statsionaalrne voolamine voolusid mida vaadeldakse sõltumatuna ajast, või millise parameetrid ei sõltu ajast nimetatakse stat voolamiseks. Mittestatsionaarne voolamine Keskkond on isotroopne, kui ta omadused on sarnased kõigis puntkides kõigis suundades. Põhjavee vool on küllastunud, kui kõik keskkonna tühikus on täidetud vedelikuga, poorid on täidestud veega. Hg läbilõige S-O siluri-ordiviitsiumi veekihid, heledam värv näitab sügavust, millest alates karbonaatkivimid on vettpidavad. S-O - siluri.ordiviitsuimi veekihid, tumedam värv näitab puukaevude suuremad erideebited. D2-1 Kesk-Alam-Devoni veekihid
kaudu varustati linna veega. Esialgu kaeti nende ehitamise kulud sõjasaagist, keisririigi ajal oli eelarves eriti oluliste avalike tööde rahastamiseks omaette kulurubriik. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi
Moodustuskoha erinevusest on tingitud ka palatalisatsioon e peenendus nt kas (küsisõna), kas_s · Palatalisatsioon on nähtus, mille korral konsonant omandab i-lise varjundi nt palk (omastav palga) ja pal_k (omastav palgi). Palataliseeritud vasted on eesti keeles neljal konsonandil: l', n', s', t' Eesti keele õigekirjas ei tähistata palatalisatsiooni, sõnastikus tähistataksent pal'k, kas'k 13. Missugused on kõne prosoodilised tunnused? Inimkõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks · Sõnu on kergem hääldada ja tajuda, kui need on rütmiliselt liigendatud · Rütmilisuse tagamiseks vahelduvad kõnevoolus rõhulised ja rõhuta silbid · Kõne prosoodilised (e suprasegmentaalsed) tunnused on rõhk, põhitoon, kestus (NB! Suprasegmentaalsed tunnused on häälikutest suuremate kõneüksuste (silp, sõna, lause) tunnused) 14. Kirjeldage silbi ehitust (tooge näiteid)?
Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud, järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks.
Paljud hotellid on pannud ka sildid, kus on kirjas, et kui külastajad jätavad oma rätiku põrandale, siis koristajad vahetavad selle ära, kui aga rätik ripub kuskil, siis seda ei tehta. See on ka üks viis, kuidas pesumaja arved hoida väiksena ja sellega näidatakse, et hoolitakse loodusest ning oluliste ressursside säästmisest. Lisaks pesumaja väikestele arvetele, saab kokku hoida ka vee kulutusi hotellitubades, nimelt paljudes hotellides on dussidel vee voolamiseks vaja vajutada nupule, et vesi hakkaks jooksma ning teatud aja hetkel kui vett vett enam ei tule, siis tuleb uuesti vajutada nupule. Samuti ka paljudel kraanidel on liikumisanduriga vee voolamine seotud, kui liigutad käsi kraani all, siis hakkab vesi voolama ja kui ei liiguta, siis vett ei tule. Samuti kasutatakse seda süsteemi ka meeste tualettideds- pissuaaridel. Lihtne viis, kuidas hoida veekasutamise pealt kokku, mitmel erineval viisil. 9
suhtes. Tasandi z=0 suhtes ristlõike energia Er=h+v2/2g, kus h-voolu sügavus. Er peab olema const. Energia jaguneb potentsiaalseks ja kineetiliseks: E r=Erp+Erk; Erp=h, Erk=v2/2g=Q2/2gA2 Siit kui h muutub kas min või max-seks, E r alati ulatub lõpmatusse. Ristküliku sängis Erk=Q2/2gh2. Kui Er on minimaalne, voolu sügavust nim kriitiliseks 1 sügavuseks, voolamist aga kriitiliseks voolamiseks. !Kriitiline sügavus: Er min=hkr+vkr2/2g Froude´I arv Fr, mis võrdne Fr=Q2B/gA3=1, B-pealtlaius. Et see on niimoodi, siis vkr2/ghk 2 kr=1, kus hk kr on kriitilise voolu keskmine sügavus=Akr/Bkr. vkr /2g=0,5hk kr, ja seega Er min=hkr+0,5hk kr. Rietkülikulises sängis hk kr=hkr ja Er min=1,5hkr . 5.Rahulik ja käre vool. Kriitiline sügavus: Voolu olukord sõltub sellest, missugune energia on ülekaalus:
Molekulid on vedelikes lähedases kontaktis oma naabritega. Vastasmõjude tulemusena on molekuli lähim naabrus suhteliselt hästi korrastatud, suurematel kaugustel ilmneb korrapäratus. Molekulide kineetiline energia vedelikes on piisavalt suur selleks, et ületada molekulidevahelisi jõude ja liikuda üksteise suhtes. Vedelikele on omane voolavus, seda iseloomustab viskoossus . Viskoossus ja pindpidevus on mõlemad põhjustatud molekulidevahelistest interaktsioonidest. Voolamiseks peavad molekulid saama vabalt liikuda, nendevahelised tõmbejõud toimivad aga vabale liikumisele vastu tugevamate interaktsioonidega vedelikud on 4 viskoossemad. Viskoossus enamasti alaneb temp tõustes. Pindpinevus - Vedeliku sees olevad molekulid on (tõmbumis) vastasmõjus kõigist suundadest, pinnakihis olevad molekulid aga mitte. Tulemusekks on, et pindmised molekulid
Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud, järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks.
mtekitab tuul. Arvutustes kasutatakse keskmisi tuulekiirusi. Soojavoolu korral läbi piirde võib tekkida külmasild. See tekib kohtades, kus soojustus on nõrgenenud ja soojakaod suurenevad 101. Kuidas toimub piirde soojatakistuse arvutus? Soojavoolu arvutus läbi piirde: Piirde omadus on takistada soojavoolu ja piirde soojapidavust iseloomustatakse nn soojatakistusega. Piirde soojatakistus Rt näitab aega tundides, mis kulub 1,16W sooja voolamiseks läbi seina 1 m2, kui õhutemperatuuride vahe on 1oC(K). d m 2o C Soojatakistus arvutatakse valemiga: R = W d -materjalikihi paksus [m] -materjali sooja-erijuhtivus Piirde soojatakistus: on kihtide soojatakistuste summa: m 2o C Rt = R si + R1 + R2 + ... + Rm + R se W
Laeva püsti keerav jõumoment kaob, järgneb ümberminek. Hüdrodünaamika Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju. 1.15 Voolamist iseloomustavad suurused Rõhu sõltuvus punkti koordinaatidest ja ajast: Sellist liikumist, milles nii kiirus u kui ka rõhk millises tahes vedeliku punktis sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka ajast t, nimetatakse ebastatsionaarseks voolamiseks: Kõik suurused sõltuvad ajast: ja . Muutumatu ehk statsionaarne voolamine ajast ei sõltu. Voolamist iseloomustavad muutujad ajas ei muutu: ja . Statsionaarne voolamine võib olla ühtlane ja mitteühtlane. Ühtlane voolamine: ühtlane on kogu ulatuses ühesugune vool, st piki voolu ei muutu ei vooluhulk, elavlõige, keskkiirus ega kiirusjaotus ristlõikes
kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon- Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks: kus t - vedeliku voolamise aeg sekundites läbi viskosimeetri kapillaari ja C - viskosimeetri konstant (passist). Kuna viskoossus sõltub temperatuurist, siis tema väärtust ei anta ilma temperatuurita, vaid alati tuuakse ära temperatuur, mille juures ta on määratud.
kasutati poolkerakujulist kuplit. Akveduktid ehk veejuhtmed kuuluvad Rooma ehitustehnika kõige eriomasemate saavutuste hulka. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku, mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse, kus ta voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse,
Esialgu kaeti nende ehitamise kulud sõjasaagist, keisririigi ajal oli eelarves eriti oluliste avalike tööde rahastamiseks omaette kulurubriik. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, jaotati vesi eluhoonetesse,
keha kaal, siis on keha ruumalale vastava vedelikuhulga kaal, mida võib nimetada ka välja tõrjutud vedeliku kaaluks.) · Bernoulli võrrand (tuletusega). Kui rõhutasakaal puudub, hakkavad vedelikuosakesed liikuma. Osakesele mõjuv jõud tähendab, et Sel juhul räägime rõhuväljast, mis on skalaarne väli; sellisesse välja sattunud osakestele mõjub jõud ja nad hakkavad liikuma. Vedeliku liikumist nim. voolamiseks. Reaalse vedeliku korral on osakeste kiirused torus erinevad, seetõttu tuleb mõõta voolu kiirust torust välja voolava veehulga kaudu. Ideaalse vedeliku korral on kiirused võrdsed ning kirjeldused ekvivalentsed. Nii saame toru aja jooksul mistahes ristlõiget läbivaks veehulgaks ; kiiruseks ajaühikus toru ristlõiget läbinud vedeliku hulga järgi on seega suhe .
ühesuunalises liikumises. 8 vasak vatsake - aort - suur vereringe (varustatakse eri kudesid hapnikuga) - ülemise ja alumise õõnesveen - parem koda - parem vatsake - väike vereringe (kopsukapillaarides toimub vere küllastamine hapnikuga ja vabaneb CO2st) - kopsuveen - vasak südamekoda - vasak vatsake Veresooned jagunevad: • Arterid - summutamine. Rõhulaine silumine ühtlasemaks voolamiseks. • Arterioolid - Mõjutavad oma kontraktsiooni/dilatatsiooniga avatud kapillaaride arvu. • Kapillaarid - Vahetusveresooned. Vahetavad rakkudevahelise vedelikuga hapnikku, toitaineid, hormoone, elektrolüüte • Veenulid - Vahetusveresooned. Seintes puudub lihaskiht. • Veenid - Mahtuvusveresooned. Teatud vahemaa tagant asetsevad klapid mis võimaldab verel liikuda ainult ühes suunas. Väike vereringe: kopsuringe. Kopsuveenide süsteem
Ruumilisus- looduslikus olukorras on põhjavee vool kirjeldatav ja toimub kolme- mõõtmelises ruumis. Tegelikku: näiteks arvutiga modelleerides või arvutades jne on vaja kolme parameetrit, neid on aga väga raske mõõta. Arvutiga programmee- rides tuleb teha valikuid, millest lähtuvalt tuleb teada lähteandmeid. Voolu sõltuvus ajast- voolusid, mida vaadeldakse sõltumata ajast või millise pa- rameetrid ei sõltu ajast, nimetatakse statsionaarseks voolamiseks. Vooludel, millitel parameetrid muutuvad ajas on mittestatsionaarsed voolamised. Keskkonna ja vedeliku omadused- keskkond on isotroopne, kui ta omadused on sar- nased kõigis punktides kõigis suundades. Keskkond on anisotroopne, kui tema oma- used on erinevad erinevates suundades. Keskkond on homogeenne, kui tema iseloom omadused, anisotroopia , isotropia tingimused on püsivad kõigis punktides. Kui vas-
kriitiliseks põhjakaldeks i kr. Kui voolusängi tegelik kalle on väiksem kui ikr on sängis rahulik voolamine ehk i ˂ ikr; h ˃hkr ja Fr ˂ 1. Suurendades renni põhjakallet nii et i˃i kr on voolamine käre ja h ˂ h kr ja Fr ˃ 1. Kui i = ikr on tegu kriitilise voolamisega. 7. Vooluhüpe, selle tüübid ja tekkimise tingimused. • Paisu mõjust allpool AB-s on enamasti rahulik voolamine. St käre voolamine peab kusagil minema rahulikuks voolamiseks. Sellisel üleminekul täheldatakse kiiret voolutäite suurenemist. Sellist nähtust nim hüdrauliliseks hüppeks ehk vooluhüppeks (VHÜ).VHÜ tekkimise tingimus paisu taga väljendab seos 3.34: hc˂hkr; t>hkr • Sõltuvalt hüppe tüübist on erinev tema asukoht. a) Kui ilmneb, ahassügavuse kaassügavus ja alumise bjefi sügavus on võrdsed (kehtib seos hc= h’ ja AB rahuliku voolu täide t = h’)’ võib öelda, et hüpe tekib
igas vedelikupunktis ning vedeliku enese iseloomustamiseks üksnes tema tiheduse tundmisest ,siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ( u ) ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttu ka vedeliku viskoossust. Üks vedeliku voolamisega seotud tegureid on aeg ( t ) . Sellist liikumist , milles nii kiirus u kui rõhk p millises tahes vedeliku punktis sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka ajast , nimetatakse muutuvaks e. ebastatsionaarseks voolamiseks. Muutuv voolamine on näiteks voolamine tühjeneva anuma avas ( vedeliku tas alaneb , mistõttu välja voolukiirus väheneb pidevalt ), või hüdrauliline löök survetorustikus ( kiirus väheneb äkki nullini ja rõhk kasvab ). Muutumatu e. statsionaarne voolamine ajast ei sõltu. Igapäeva hüdraulikas on tegemist peamiselt muutumatu voolamisega ; selline on vee liikumine torustikes , kanalites . Täiesti muutumatut voolamist ei ole ,kuid kui muutumine on aeglane , siis
Püsiva rõhuga permeameetriga saab määrata suhteliselt jämedateralise pinnase veejuhtivust. Peeneteralistel pinnastel võib veejuhtivus olla sedavõrd väike, et osutub võimatuks tagada reaalselt vastuvõetava aja vältel veehulga mõõtmise vajalikku täpsust. Vähe vettjuhtivate pinnaste k määramiseks kasutatakse langeva rõhuga permeameetrit. Seadme skeem on esitatud joonisel 3.2. Peenes mõõtskaalaga varustatud torus, milles asuv veesammas tekitab voolamiseks vajamineva rõhu, on veehulka võimalik täpsemalt mõõta taseme muutuse kaudu. Kuid taseme muutus põhjustab voolu tekitava rõhkude vahe h muutuse katse vältel. Vooluhulk ajaühikus läbi pinnase on kAh/L. Peenes torus on see adh/dt, kus a on toru ristlõike pindala. Kuna vooluhulgad peavad olema võrdsed, siis 30 a h1
Aht Püsiva rõhuga permeameetriga saab määrata suhteliselt jämedateralise pinnase veejuhtivust. Peeneteralistel pinnastel võib veejuhtivus olla sedavõrd väike, et osutub võimatuks tagada reaalselt vastuvõetava aja vältel veehulga mõõtmise vajalikku täpsust. Vähe vettjuhtivate pinnaste k määramiseks kasutatakse langeva rõhuga permeameetrit( Joonis: praktikum ülesanne 1.4). Peenes mõõtskaalaga varustatud torus, milles asuv veesammas tekitab voolamiseks vajamineva rõhu, on veehulka võimalik täpsemalt mõõta taseme muutuse kaudu. Kuid taseme muutus põhjustab voolu tekitava rõhkude vahe h muutuse katse vältel. Vooluhulk ajaühikus läbi pinnase on kA·h/L. Peenes torus on see adh/dt, kus a on toru ristlõike pindala. Kuna vooluhulgad peavad olema võrdsed, siis h dh kA = a L dt Eraldades muutujad, saame aL dh dt = kA h Integreerides vasakut poolt nullist t-ni ja paremat poolt h1-st h2-ni, saame aL h1
vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Pindpinevus on tingitud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju. Pindpinevus väheneb temperatuuri tõustes. Viskoossus ja pindpinevus on mõlemad põhjustatud molekulidevahelistest vastastikmõjudest, interaktsioonidest. Voolamiseks peavad saama molekulid vabalt liikuda, nendevahelised tõmbejõud toimivad aga vabale liikumisele vastu. Tugevamate interaktsioonidega vedelikud on viskoossemad. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). Pindaktiivsed ained on pika süsinikahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näiteks karboksüülrühm (-COOH), sulforühm (-SO3H). Üks ahela ots on vett tõrjuv (hüdrofoobne), teine veelembeline (hüdrofiilne).
Küsimus: Millistel tingimustel kehad ujuvad? Kui suur osa nendest asub vee all? Tahked kehad on vedelikus seda kergemad, mida suurem on nende ruumala Voolav vedelik. Kui rõhutasakaal mingil põhjusel puudub, hakkavad vedelikuosakesed liikuma. Osakesele mõjuv jõud tähendab, et const. Sel juhul räägime rõhuväljast, mis on skalaarne väli; sellisesse väljas sattunud osakestele mõjub jõud ja nad hakkavad liikuma. Vedeliku liikumist nim. voolamiseks ja seda uurib hüdrodünaamika. Kui hüdrostaatika valemite tuletamisel lähtusime eeldusest, et tihedus on konstantne (ei sõltu rõhust), siis nüüd peame tegema veel ühe lihtsustava eelduse. Selleks on takistuseta voolavus e. sisehõõrdejõudude puudumine. Mis jõud need on ja millest sõltuvad, sellest edaspidi. Takistuseta voolavat mittekokkusurutavat vedelikku nim. ideaalseks vedelikuks ning tema abil tuletatakse hüdrodünaamika põhivalemid
Veresooned: arterid, arterioolid, veenid, veenulid, kapillaarid 1. arterid – Jaotuvad elastseteks ja lihasetüüpi arteriteks. Elastsed arterid on nt aort ja kopsuarter, mis on 1- 2 cm läbimõõduga. Nende seinad on elastsed – silelihaskihis on palju elastiini, selle tõttu on nendes kõige suuremv oolutugevus. Neil on summutusfunktsioon – rõhulaine ’’silumine’’ ühtlasemaks voolamiseks. Lihasetüüpi arterid on distaalsemad ning 0,1-1 cm läbimõõduga. Neil on silelihaskiude rohkem, seetõttu seinad jäigemad ning see takistab soone kokkupitsumist liigese piirkonnas. 2. arterioolid – arterioolid ehk ’’takistusveresooned’’. Väike valendik ja paks muskulaarne sein suurendavad vooalamistakistust. Sooneseina lihastoonust reguleerides on võimalik muuta soone diameetrit ja seega reguleerida verevoolutuse taset
Vähe vettjuhtivate pinnaste k määramiseks kasutatakse langeva rõhuga permeameetrit. Seadme skeem on esitatud joonisel 3.2. a h1 A h2 L J o o n is 3 .2 L a n g e v a rõ h u g a p e r m e a m e e te r Peenes mõõtskaalaga varustatud torus, milles asuv veesammas tekitab voolamiseks vajamineva rõhu, on veehulka võimalik täpsemalt mõõta taseme muutuse kaudu. Kuid taseme muutus põhjustab voolu tekitava rõhkude vahe h muutuse katse vältel. Vooluhulk ajaühikus läbi pinnase on kAh/L. Peenes torus on see adh/dt, kus a on toru ristlõike pindala. Kuna vooluhulgad peavad olema võrdsed, siis h dh kA =a