Ta andis tihti mõista, et mõisas miskit uudist on ja laskis siis endale igasugust head teha ja ennast paluda lasta, enne kui ta sellest sõnagi lausus. Teose lõpu poole hakkab olema Pritsust üha vähem juttu, sest siis on tähelepanu keskmes talurahva rahutused. Pritsu on kohata vaid harva, kas siis mõisast saadetud käskjalana või talurahva üle parastajana, et talurahvas nii loll on ja mõisa sõna ei kuula ja endale sellise õnnetuse kaela tõmbab. Eduard Vilde "MAHTRA SÕDA" 1) Mis sajandil toimus teose tegevus? ......................................................................................................... ................ 2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted: 50 soolast - ......................................................................................................... ......................................................................................................... .............. kadalipp - .................................
Ta andis tihti mõista, et mõisas miskit uudist on ja laskis siis endale igasugust head teha ja ennast paluda lasta, enne kui ta sellest sõnagi lausus. Teose lõpu poole hakkab olema Pritsust üha vähem juttu, sest siis on tähelepanu keskmes talurahva rahutused. Pritsu on kohata vaid harva, kas siis mõisast saadetud käskjalana või talurahva üle parastajana, et talurahvas nii loll on ja mõisa sõna ei kuula ja endale sellise õnnetuse kaela tõmbab. Eduard Vilde "MAHTRA SÕDA" 1) Mis sajandil toimus teose tegevus? ......................................................................................................... ................ 2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted: 50 soolast - ......................................................................................................... ......................................................................................................... .............. kadalipp - .................................
vanale mõisnikule ära ( teadis ju opmann, et vana parun Päärna sugugi ei sallinud ja see läbi Päärnale võis kätte maksta ). Päärn sai muidugi valetunnistuse tõttu haagikohtunikelt kõvasti peksta, kuid nagu hiljem selgus ei jäänud opman karistuseta. Loo õige versioon jõudis tänu Miinale ja mõisateenijatele ning Juliette Marcahandile, kel oli noore paruni peale suur mõju, lõpuks siiski noore paruni kõrvu. Päärna osa Mahtra sõjas oli üpris suur, sest ta oli kaaslastele tugevaks vaimseks ja füüsiliseks toeks. Ta oli sõjas käinud meestest üks tugevamaid, kuid mitte kõige julmemaid. Algul, kui veel konflikti tekkinud ei olnud, püüdis ta veidi liialt nokastanud kaaslasi lollusi tegemast tagasi hoida. Esiti ta vaid hoiatas mehi mitte soldateid puutumast, kuid pidi neid hiljem ka jõuga tagasi hoidma. Kui purjus talupojad juba soldatitele väga välja kannatamatult ja kiuslikult kallale kippusid
Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Ta karistas oma alamaid piitsalöökidega, kui nad millegagi hakkama said. Kubjas ei sallinud vasturääkimist ning vihkas seda, kui tema üle naerdi. Kui Kaie leiba süües magama jäi, andis kubjas viivitamatult tüdrukule hoobi, kuid kui tüdruk endiselt ei ärganud, pidi kubjas veel ka teise löögi andma. Neiu juuste seast hakkas verd tilkuma ning Võllamäe Päärn ei saanud seda niisama enam pealt vaadata. Päärn tõstis kupja õhku ning tuuseldas teda paar korda. See pakkus talupoegadele nalja ning pani kupja piinlikusse olukorda. Loomulikult rääkis kubjas juhtumist mõisahärrale ja teadagi said Võllamäe Päärn ja
E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde. Ka teised katsed Miinat endale saada läksid Pritsul luhta. Miina ei läinu
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid
Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist leitud ja ajalooliselt väga tähtsat objekti. Kindlasti nõustun sellega ,et tegu on väga tähtsa leiuga nii Eesti kui ka terve Läänemere äärsete riikide ajaloo jaoks. 2) Eesti lugu: Eduard Vilde ,,Mahtra sõda" Linda Kaljundi Eesti Päevaleht 03. jaanuar 2009 00:00 Mahtras võttis rahutustest osa 700800 talupoega. Seda oli rohkem kui üheski teises 18.19. sajandi vastuhakus. Sümboli staatuse omandas sündmus siiski alles Eduard Vilde romaaniga ,,Mahtra sõda" (1902). Romaani tegevus toimub uue talurahvaseaduse tuleku ajal. Vilde tegelased on seadust terve elu oodanud. Kuigi Vilde kasutas ohtralt arhiivimaterjali ja mälestusi, ei ole põhjust pidada ,,Mahtra sõda"
ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud saada esimeseks eesti luuletajaks. 3 alusteksti eesti kirjanduses: Piibel, katekismus, lauluraamat Tuglas 1912 ,,Kirjanduslik stiil" 7. Köide 1996. Toomas Liiv ,,Lauluraamatu tradistioon on aluseks laulupeo tekkele" lauluraamat aitas mõtestada iseend, teadvustada end. Georg Müller umbes 1570-1608
(Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte. Kui vanaema sureb, läheb Villu naabertallu elama, lahtise peaga. Läheb mõisapõllule tööle. Asub mõisapreilide õpetajaks. Suhteliselt autobiograafiline. Villule tahetakse koht kätte näidata. Villu saab piitsaga pähe, kaotab terve mõistuse. Jõuab ringiga tagasi Kukulinna. EDUARD VILDE I Eesti professionaalne kirjanik Sündinud mõisateenijate peres Lapsepõlv suhteliselt õnnelik 18 aastaselt asus tööle ajakirjanikuna Elulugu heitlik, rändas palju ringi, tutvus sotsiaaldemokraatidega, punaste poolel, Kohtu hirmus suundus Euroopasse elama Viljakaim kirjanik Vilde kogutud teosed 34's köites Kirjutas palju ajalehe juures töötades ,,Sõber" : rida on raha...
Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada
Kukulinna maja trepil pilk kaugusesse. Jõuab ringiga Kukulinna tagasi, tal ei ole selle eest pääsu. Realism - jõuame ikka sinna tagasi, kust me pärit oled. Venivillem sellest teosest tulnud. Teose nimi on "Vari", sest siis kui Villu kuuleb kohinat, siis see tähendab tema jaoks vabadust, aga ta ei püüdle selleni, sest mets on ees. Nagu Juhan Liivil endalgi- kõik tundus nii kättesaadav, aga samas jäi kättesaamatuks. Mets on oluline sümbol Liivi teostes. Eduard Vilde (1865-1933) Esimene professionaalne kirjanik. Esimene, kes kirjutamisega end ära elatas. Päris mõisateenijate perekonnast. 18ndal eluaastal alustas ajakirjanikuna. Rändab Euroopas. Võtab osa ülestõusust ja karistushirmus põgenjeb Euroopasse. Kirjutanud 33 köidet, väga produktiivne. Palju kirjutas loomingu esimesel perioodil kui ajalehes töötas. Kirjutas ajalehte lehetäite juttu. Juba nende töödega saatis teda menu. Abiellus, aga omas palju armulugusid. I periood nalja vilde
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli
Mäeküla piimamees, Eduard Vilde Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse, kus ülesandeks oli kirjutada sõnumeid, teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kirjutas ta algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena.
KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana.
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil
...................... 7 Lisad......................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus....................................................................... 10 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib Eduard Vildest, kes oli Eesti vanim ning ka auväärseim proosa kirjanik. Näiteks oli just tema see, kes hakkas esimesena avaldama pakse algupäraseid romaane. Vilde mitmeid jutte ning romaane iseloomustab kõige väljatoomine ning üldiselt mitte millegi varjamine näiteks on ta kirjutanud talupoegade peksmisest üksikasjalikult. Niisiis ei ole Eesti ühes suuremas proosa kirjanikus mitte mingit väga rahulikku hingeelu. Referaadis toon ära põhiliselt Vilde eluloo ning ka tema kirjutustest.
Kui austerlanna suri, abiellus 1816 aadlipreiliga. Aianduhuviline mees. Tuntud kultuuriloos tema kiiksud, üks idee fix oli leiutada lennumasin, lendamine oli tema soovunelm. Sai valmis isegi lennumasina, mis vinnati mõisa katusele. Lend ebaõnnestus, jäi ellu, aga sai kogu mõisarahva naerualuseks. 1838 ilmus ,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub raamat ,,Villem Naavi elupäivad" - karskust propageeriv jutt. Aluseks sellelel Shveitsi kirjanik Zschokke ja tema teos ,,viinakatk". M. mugandas selle eesti oludesse. Sama teos aluseks ka Kreutzwaldil 1840 ilmunud teosele ,,Viinakatk". Omas ajas kirjanikuna (2 põhiteost) saavutas küllalt suure
nõustunudki. Oleks Kremer Mari käest isiklikult küsinnud oleks Mari nõus olnud. Sellele järeldusele tulin ma tänu põrandapesemise stseenile, kus Kremeri "hepitusele" Mari "lustaka aiatusega ühendatud naerupilgul" vastas. Raamatus palju viiteid kuidas mehed tollel ajal naisi kui asju kohtlesid. Näiteks nimetas piimavedaja Marist rääkides teda "selleks" jne. Seetõttu oli Vildest sellise raamatu kirjutamine uuendus. Mida rohkem Vilde ühikonda kirjeldab, seda selgemaks saab vajadus raamatu Mari järele, kes oma iseloomuga andis Vildele hea võimaluse ühiskonda kritiseerida. Mari puikles tükk aega meeste plaanidele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus Kremeriga vahekorda astuma. Ma arvan, et ta tegi seda seetõttu, et talle lõppuks vaba valik oli jäänud. Ennem, kui Prillup proovis teda minema sundida, siis oleks mõisa minek tundunud mehe soovidele järele andmisena. Peale seda, kui
§127 piiras teopäevade arvu aastas 500ga kuuepäevatalu kohta. Varasem Harjumaa keskmine oli 580 päeva. Kuna vahe oli umbes abiteo päevade arv ja seda seaduses ei mainita (küll on seaduses mitmeid erinevaid reaalselt mitteeksisteerinud rendivorme), tegid talupojad sellest järelduse, et abitegu enam tegema ei pea. Põhimõtteliselt oli talupoegade nõudmistel vale asetus võis nõuda teopäevade vähendamist, mitte abiteo kaotamist. SÕDA. Enne sõda 23. aprillil 1858 sai Mahtra talitaja Hans Tertsius uue seaduse kätte. Kaks päeva hiljem teatasid talupojad valitseja Rosenbergile, et nemad abitegu enam tegema ei pea. Valitseja soovitas siiski oodata mõisniku saabumist. Juuru pastor Berg, kes ümbruskonna vallatalitajatega kohtus, selgitas algul seadust samuti nii, et ilmselt pole abitegu enam vaja teha. Tertsius käis seaduse tekstiga vahepeal linnas tuttava kaupmehe juures ja pidas läbirääkimisi ka pastor Bergiga, kes 18
...................................................................................4 2. Looming..................................................................................................................................7 2.1 Kirjandusliku tee algul...................................................................................................... 7 2.2 II ja III Loominguperiood................................................................................................. 8 Eduard Vilde kirjandus............................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Lisa 1.....................................................................................................................................12 Lisa 2..................................................................................
Eduard Vilde (18651933) 1880. aastat alguses alustas oma loomingulist tegevust Eduard Vilde, kellest peagi kujunes eesti kirjanduse juhtiv prosaist. Vilde varasemas loomingus domineerib seikluslik element, erakordne fabuleerimisanne ja huumoritaju, mistõttu ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest eesti kirjanduse juhtiv kriitiline realist. Emigratsiooniajal süvenes Vilde teostes psühholoogiline sisu. Lisaks kirjutas Vilde paguluses draamat, pannes sellega aluse eesti draama sünnile. Tagasihoidlik, kohusetundlik, aus, pehme iselga, tõsine. Vilde isa Jüri Vilde sai 1862
eriti ettevaatlikuks. Esimese taluni jõudes arvatakse, et ta on varas, lüüakse lokulauda ning sütitatakse põlema tuled. Selgub, et Taavi oligi jõudnud Evaldi onu tallu. · Evaldi on kinnitab Taavile, et ega Punaarmee teda enam kätte saa, mees on VABA!!! · Taavi otsustas järgmiseks hüppelauaks võtta Piibu Eedi talu soode ja rabade vahel. · Piibu Eedi talus kohtab Taavi eelmisel sügisel nö. Üle lahe sõitnud Eduard Tähna ja Leonard Kibuviiru, teda valdab suur arusaamatus. · Metsavennad räägivad, et eelmisel sügisel ei põgenenud keegi peale Jüri Paarkuke ja veel mõne üksiku üle lahe, teised võeti kõik kinni. Nemad olid metsahäda pärast lähenevaid venelasi näinud ning põgenema pääsenud. Taavi mõistab, et ta naine ning poeg olid langenud vangistusse ning ülekuulamisel näidatud sukapaar ning määrdunud rinnahoidja olidki kuulunud tema Ilmele.
Kitzberg, Anna Haava, K. A. Hindrey jt. Tõnisson toonitas oma kõnedes alati kõlbluse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. 19. sajandi lõpul hoogustus linnade areng. Linnas elas iga viies eestlane. Aastal 1897 loendati Tallinnas 60 000 elanikku, I maailmasõja alguseks oli see juba kahekordistunud. 1901. aastal hakkas Põhja-Eestis ilmuna teine eesti päevaleht ,,Teataja", peatoimetajaks Konstantin Päts. Kaasautoriteks olid Vilde, Tammsaare, Johannes Voldemar Veski. Eestikeelne raamat ja tõlkekirjandus Raamatutoodang mitmekordistus eelneva ajajärguga võrreldes. 1913. aastaks jõuti 700 nimetuseni aastas. Ilukirjandust oli sealhulgas u veerandi jagu. Anti välja oma teoseid kui ka tõlkeid. Seni valdaval kohal olnud saksa kirjandus taandus mõnevõrra. Venestusajal oli peamine tähelepanu suunatud vene klassikuile (Puskin, Krõlov, Gogol), siis sajandivahetusest alates levis rohkem kaasaaegsete autorite
valgusvihke ununema kippuvale, kuid olulisele meis enestes eestlastes." Nii iseloomustab Postimehe toimetaja Immo Mihkelson heliloojat.4 3 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm 4 Mihkelson, I. Tormise majakas kutsub mõtteid koju - Postimees 05.08.2005 4 ,,Selle mehe puhul kehtib ainult üks asi: ta on 99,9protsendise kullaprooviga raud. 0,1 protsenti needust sinna lisaks, ja ongi tervik. Ta on sarnane Vilde Võllamäe Päärnaga." Nii arvab Veljo Tormisest kirjanik Ervin Õunapuu.5 5 Mikomägi, M. Veljo Tormis kõrgeima kullaprooviga raud, Maaleht 04.08.2005 5 2 Veljo Tormise looming 2.1 Loomingu üldiseloomustus Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju
romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige esimene ajalooainelise loo kirjutajaks Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasujat" (1810) ei saa lihtsalt romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani võimalusi ning võtteid ajaloolisel ainestikul agarasti rakendama asus, oli Andres Saal. Tema
Matsu Juhan loovutas metsas redutavatele meestele tünnitäie soolaliha. Metsas asuti ehitama ulualuseid ja panipaiku. Meeste hulgas oli ka Peeter Kalgina, kes oli kaasa võtnud lehma ja hobuse. Tema poeg ja naine said sõja tõttu surma ning need kaks looma olid ainsad, mis talle olid jäänud peale seda kui venelased ta elamisse sisse kolisid. Kardeti, et loomade häälitsused võivad nad reeta ning loomadele talveks lauta pole. Hiie talus toimusid ristimised. Sündinud tütrele pandi nimeks Kaie. Naised kiirustasid koju, kuid mehed jäid veel viina ja õlut jooma. Seltskonda tulid ka Roosi August ja Peetal Rause. Nüüd hakkasid mehed miilitsat kartes vähehaval lahkuma. Jutuajamises mainiti metsa. See muutis miilitsa tõsiseks ning nad Augustiga lahkusid. Viies peatükk Ilme poeg viidi kongist ära ning tütart toitis ikka võõras naine. Ühel päeval lükati kongi naine koos Ilme lapsega. Võõras naine pidas Hiljat oma lapseks ning nimetas teda Leiliks. Naised läksid lapse
Matsu Juhan loovutas metsas redutavatele meestele tünnitäie soolaliha. Metsas asuti ehitama ulualuseid ja panipaiku. Meeste hulgas oli ka Peeter Kalgina, kes oli kaasa võtnud lehma ja hobuse. Tema poeg ja naine said sõja tõttu surma ning need kaks looma olid ainsad, mis talle olid jäänud peale seda kui venelased ta elamisse sisse kolisid. Kardeti, et loomade häälitsused võivad nad reeta ning loomadele talveks lauta pole. Hiie talus toimusid ristimised. Sündinud tütrele pandi nimeks Kaie. Naised kiirustasid koju, kuid mehed jäid veel viina ja õlut jooma. Seltskonda tulid ka Roosi August ja Peetal Rause. Nüüd hakkasid mehed miilitsat kartes vähehaval lahkuma. Jutuajamises mainiti metsa. See muutis miilitsa tõsiseks ning nad Augustiga lahkusid. Viies peatükk Ilme poeg viidi kongist ära ning tütart toitis ikka võõras naine. Ühel päeval lükati kongi naine koos Ilme lapsega. Võõras naine pidas Hiljat oma lapseks ning nimetas teda Leiliks. Naised läksid lapse
Ta pandi tööle saapamäärde vabrikusse, kus ta iga päev 12 tundi seitsme sillingi eest nädalas saapamäärde karpidele silte peale kleepis. Kirjanik sai juba poisikesena tunda, mida tähendab laste töö tolleaegsel Inglismaal. Väga paljud tema teostest on pühendatud vaeste, vanemateta laste rõõmutule saatusele ning on ühtlasi etteheiteks ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele. Oma rõõmutust lapsepõlvest kirjutab ta romaanis David Copperfield. Neljateis aastasena asus ta tööle advokaadi kontorisse sekretäriks. Selles töös nähtud karaktereid andis talle inspiratsiooni ja ajalehtedes hakkasid ilmuma Bozi varjunime all humoristlikud artiklid. Siis kirjutas ta romaani ,,Pikwik klubi" järelejäänud paberid. 1837 aastal ilmus ,,Oliver Twisti seiklused", peategelane on Oliver, kes on pandud lastekodusse, kus valitseb äärmiselt julm kohtlemine ja nälg. Sealt kanti teda kirstutegija õpipoisiks
reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse tööstusliikumisesse. Kirjandusküsimustes jäädi konservatiivseteks. 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna
............5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juunil 1858 toimus Mahtra mõisa õuel kokkupõrge teivaste ja hangudega relvastatud 700-800 talumehe ja püssidega viiekümne soldati ning paari ohvitseri vahel. Talumehed sundisid soldatid põgenema. Mahtra sõjast sai eestlaste vabadusarmastuse sümbol juba kaasajal, mille tähendust kasvatas veelgi rahvuslik ärkamisaeg
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Koostaja:Andre Allikvee Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline,
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 23.10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
