Võlaõiguse eksam Töö kirjutamiseks on üliõpilastel aega 90 minutit. Töö tuleb üliõpilase poolt kirjutada arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni. Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil
Üürilepingu sõlmimine. Selleks, et üürnikul tekiks seaduslik alus asja vallata ja kasutada tuleb isikute vahel sõlmida üürileping. Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping poolte vahel sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse. Samas ei tohi unustada, et lepingu sõlmimiseks tuleb isikutel saavutada kokkulepe lepingu olulistes tingimustes. Millised tingimused on aga olulised, seda tuleb hinnata igas olukorras eraldi, sest see on fakti küsimus ja seega peavad lepingupooled 1 omavahelise kokkuleppe kaudu kindlaks määrama lepingu olulised tingimused. Seadusandja on VÕS § 271 ette näinud lepingu olulised tingimused, milles tuleb lepingupooltel minimaalselt kokku leppida. VÕS § 271 tulenevalt on üürilepingu olulisteks tingimusteks üleantav asi ja lepingu alusel makstav tasu. Üürilepingu poolteks tulenevalt VÕS § 271 on üürnik ja üürileandja.
Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3) Lepingust Õigusvastaselt kahju tekitamisest Alusetust rikastumisest Käsundita asjaajamisest Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) isik, kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoiudumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) isik, kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavalt käitumist. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (VÕS §8). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ( pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud
Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse,
mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele. Lepingu sõlmimise klassikaline mudel Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega. Ofert on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla
mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. • Lepingu siduvuse põhimõte - VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. See tähendab, et lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita nõuetekohaselt või seni, kuni võlasuhe lõpetatakse. Lepingute sõlmimine • Mis on leping? • Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. • Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua, kuni kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse. Lepingute sõlmimine • Võlgnikuks ja võlausaldajaks võivad olla kõik isikud, mh ka nii tarbija kui ka ettevõtja. • Tarbijale ja ettevõtjale tuleb tähelepanu pöörata tarbijalepingute sõlmimisel. • Tarbija VÕS § 1 lg 5 kohaselt on füüsiline isik,
puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast. VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte. Eriosas on konkreetsed õigused ja kohustused, mida lepingupooled peavad täitma. Võlaõigust loeme tagant ettepoole. VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb lepingutingimusi täita. Sel juhul rakendame VÕS-i üldosa. Kui kohustusi
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine,
antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tähtajatu käsunduslepingu korraline ülesütlemine Kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda (630) kuid siiski üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Kui käsundusleping on sõlmitud lepingupoole eluajaks või pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib käsundisaaja selle üles öelda pärast viie aasta
kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. St, et lpingupooled võivad lepingu sõlmimisel välistada seaduses sätestatu. Siinjuures tuleb tõdeda, et suur hulk VÕS sätteid on dispositiivsed. Sellele viitab ka paljude normide sõnastus “… kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti”. Lisaks dispositiivsuse põhimõttele saab rääkida ka imperatiivsuse põhimõttest. Imperatiivsuse põhimõte tähendab seda, et võlasuhte pooled ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda seaduses sätestatust, ehk lepingupooled ei saa kokkuleppeliselt välistada seaduses sätestatut. Seega tuleb lepingupooltel lähtuda ennekõike pooltevahelistes suhetes õigusakti sätetest. Näitena võib tuua
kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. St, et lpingupooled võivad lepingu sõlmimisel välistada seaduses sätestatu. Siinjuures tuleb tõdeda, et suur hulk VÕS sätteid on dispositiivsed. Sellele viitab ka paljude normide sõnastus "... kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti". Lisaks dispositiivsuse põhimõttele saab rääkida ka imperatiivsuse põhimõttest. Imperatiivsuse põhimõte tähendab seda, et võlasuhte pooled ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda seaduses sätestatust, ehk lepingupooled ei saa kokkuleppeliselt välistada seaduses sätestatut. Seega tuleb lepingupooltel lähtuda ennekõike pooltevahelistes suhetes õigusakti sätetest. Näitena võib tuua
esitada, mõisklik aeg KUI ON ASENDATAVAD ASJAD, SIIS EI MÕJUTA SEE, ET ASI ON EDASI MÜÜDUD ANTUD Faktilised alused - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait) - Üks on soov müüa (Reinhold) ja teisel soov osta (Mait). Järelikult üks osapool müüb teine ostab õiguslik alus: VÕLASUHE (leping) - faktilised asjaolud vastavad müügilepingule VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 9 lg 1 Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega (tuleb kasutada ainult esimest poolt, sest meil on offert ja aksept eristatavad), samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kas on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe VÕS § 9 mõistes? o VÕS § 208 tingimused Kas on olemas ostja? Ostjaks on Mait
möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tähtajatu käsunduslepingu korraline ülesütlemine Kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda (630) kuid siiski üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Kui käsundusleping on sõlmitud lepingupoole eluajaks või pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib
aastaks. (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. 2. Kompromissileping (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga
ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur; kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu; kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati e. Lepingu mõiste - Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (nt kui müüa maja, siis on kindlasti vaja minna notari juurde) (eelleping tulevikus sõlmitakse mingi leoing, mille põhitingimused on paika juba pnadud ning need ei muutu) (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või
testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping.
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh
tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Kohustusi on kahte liiki – saab rääkida tulemusest või kus on vaja arvestada teise poolte huvidega. - Kui on müügileping, mille poolteks on A ja B. B on müüja, A on ostja. Mõlematel on õigused ja kohustused. Müüjal on kohustus asi üle anda ja sellele kohustusele vastab ostja õigus nõuda, et talle asi üle antakse. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüja õigus nõuda raha. - Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping, mida iseloomustab, et üürileandja võimaldab asja kasutada ja üürnik peab raha maksma.
soovi kaasa tuua õiguslikke tagajärgi või ka vaikimine/tegevusetus kui see tuleneb poolte vahelisest kokkuleppest või seadusest) Võlaõiguslike lepingutega võetakse kohustus midagi teha, millegi tegemisest hoiduda või omandatakse nõudeõigused. Lepingu võib sõlmida misatahes vormis, kui seadusega ei ole sätestatud lepingule kohustuslikku vormi. Leping on täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aksept) andmisega, kuid ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Leping on sõlmitud ajast, mil: a) Pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai 2 b) Pakkumuse esitaja teost teada sai, kui nõustumus on kaudne tahteavaldus ehk tegu (v.a kui praktikast või kokkuleppest tulenevalt
Käesoleval juhul rikkus A oma kohustust sellega, et jättis oma kohustust täitmata ehk ei sõlminud kehtiva asjaõiguslepingu, nagu kokkulepitud oli. VÕS § 103 lg-st 3 tuleneb, et võlgnik vastutab oma kohustuse rikkumise eest, v.a. kui rikkumine on vabandatav ehk põhjustatud vääramatu jõu ilmumisega. Praeguses situatsioonis polnud tegevust vääramatu jõuga. 3. VÕS § 15 lg 1 aga sätestab, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekib seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 135 lg-st 2 tulenevalt B-l on õigus nõuda A-lt LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST.
ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati. 6. Lepingu mõiste. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 7. Lepingu sõlmimine. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles
Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada. Kui üks lepingupool keeldub osalemast kahju suuruse kindlakstegemises või kui lepingupooled ei suuda tekkinud kahju suuruses kokku leppida, võib nõuda kahju suuruse määramist kohtu poolt. Kahju suuruse kindlaks määramisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isikule olukorra võimaldamine, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kohustusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitisest tuleb maha arvestada igasugune kasu, mida
koondatavale töötajale uut tööd pakkuda, ei kao seetõttu ka õigus töötajat koondada. TÖÖTAJA VARALISE VASTUTUSE EELDUSED JA VASTUTUSE PIIRANGUD Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Uus töölepingu seadus lubab tööandjal kohaldada töötaja suhtes asjaoludest sõltuvalt järgmisi vastutuse viise: · leppetrahv (§ 22, 26 ja 77) · töötasu alandamine (§ 73) · kahju hüvitamine (§ 74) · varalise vastutuse kokkulepe (§ 75) · vastutus kolmandate isikute ees (§ 76) Leppetrahvis võivad töötaja ja tööandja kokku leppida kolmeks juhtumiks: · koos saladuse hoidmise kohustusega töötaja peab saladuses hoidma tööandja tootmis- ja ärisaladust nii töösuhte ajal kui pärast töösuhte lõppemist
semperne servanda sint. Eesti positiivses õiguses sätestab võlaõigusseaduse § 8 lõige 1, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Rahvusvahelises õiguses ütleb Viini rahvusvaheliste lepingute õiguse konventsioon, et iga kehtiv leping on kohustuslik tema osalistele ja nad peavad seda täitma heas usus. Lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb alati lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hea usu põhimõte (bona fidei) tähendab, et lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe. Seaduse (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 138 lg 2) järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju. Hea usu põhimõte tõuseb päevakorrale siis, kui poolte vaidlus taandub küsimusele, kas nii on õiglane ja eetiline. Praktikas tasub vaidluse korral hea usu põhimõttele tugineda siiski viimases järjekorras, kuna
Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt
VÕS § 29 lg 1 – lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tahtest VÕS § 29 lg 4 – videovalve sildid ja reklaamist võib iga mõistlik inimene järeldada, et kostja turvateenuse kasutamine on mõeldud ka klientide vara kaitsmiseks VÕS § 29 lg 5 – RK: “lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid: lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat .” VÕS § 1 lg 2 – nn segalepingu sõlmimine ei ole välistatud RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 lepingu muutmine Asjaolud:
Lepingute sõlmimise vabaduse põhimõte on kirjas ka Põhiseaduses, mille § 19 sätestab eneseteostuse vabaduse. Lepinguvabaduse olemuseks on ühelt poolt vabadus auto noomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ja millistel tingimustel ennast õiguslikult siduda, teiselt poolt piirangus, mis tulenevad teiste isikute privaatautonoomia realiseeri misest või piirangud, mis on vajalikud avalikes huvides. Lepinguvaba duse põhimõte tähendab, et lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, milliseid ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Lepinguvabadus seisneb lepingu sõlmimise vabaduses, sisu ja vormi vabaduses. Nimetatud vabadused aga ei ole absoluutsed, vaid on teatud juhtudel piiratud seaduses sätestatuga. § 427. Lepinguvabaduse piirangud (1) Kindlustusvõtja kahjuks käesoleva seaduse §-des 428, 433, 435, § 436 lõikes 2, § 438
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade
kui üheks aastaks. (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja
aastaks. (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab
eelleping olema sõlmitud samas vormis. 9. Ofert: mõiste, kehtivusaeg. Mille poolest erineb ofert ettepanekust esitada ofert. Tooge konkreetne näide oferdist ning ettepanekust esitada ofert. Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Pakkumus ei lõpe, kui pakkumuse esitaja pärast pakkumuse esitamist, kuid enne nõustumuse kättesaamist, muutub piiratult teovõimeliseks või sureb või kui kuulutatakse välja tema pankrot või tema vara määratakse sundvalitsemisele, välja arvatud juhul, kui võib eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse
ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot. Kinnitusega olid kaasas ka „Köögimööbli tegemise ja kättesaamise tingimused“ (tingimused), mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud
täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil) Justiitsministeerium ei saa nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist, kuna ta teatas, mõjutaval põhjusel ta ei saa täita kohustust, samuti Justiitsministeeriumil on võimalus tellida tõlge teiselt isikult. VÕS § 117 lg 1 alusel kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Kuna telefonivestluses ei ole ilmselgelt, et Maire Kuusik on teatanud, et ta oma kohustust ei täida 12.11.-ks (jutt on antud perioodi kohta ja ei ole teada, millal see periood lõpeb) vastavalt VÕS § 117 lg-le 2 lepingust Justiitsministeerium peab Maire Kuusikule oma taganemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
