Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VÕIM ÜHISKONNAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
partnerlus, hierarhia, sõltuvus, weber, elluviimine, eripäraks, domineerimine, ressurssid, kapital, reguleeritud, võimusuhted, valitseda, koguda, institutsioonid, bürokraatia, õigusnormid, sümboolne, kuuletumine, riigivalitsemine, bürokraatlik, pädevused, ümarlaud, foorumid, osalejate, paindlikkus, partnereid· Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. · Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõim on kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, rääkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivõimu puhul alati selge, milline võimuinstitutsioon on kõrgeim, kelle otsused on ülimuslikud, ning see hierarhia on püsiv. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. Riigivõimu komponendid · Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse
Sotsiaalne roll- staatusega sobiv käitumisstandard Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised, sh usulised Oskamatu poliitika korral viivad sotsiaalsed erisused ning staatusklasside vastuolud ühiskonna kriisi või koguni relvakonfliktini. Võim- inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused). Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Riigivõimu tunnused: Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla v karistuse eest. Teatud mõttes väljendavad ka seadused
Nt mänedzer saab osaleda otsustamises ja soovi korral töökohta vahetada, väikeettevõtjal pole aga tihti sellist valikut, kuna ta ei saa endale kuuluvat äri liht maha jätta. Rollikonflikt- olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt õpetaja- ema. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised 5.M.Weber. Võimu olemus: võim kui inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim- teatud laadi suhe inimeste vahel. Võimu ressursid: ainelised(omand, kapital); vaimsed(teadmised, kogemused) Võimu teostamise meetodid: 1)autoriteet 2)sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla v karistuse ees. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riigivõimu tunnused: seaduste kehtestamine, maksude kogumine, ainuõigus kasutada vägivalda
ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*moodustatakse seaduste alusel.*rahastatakse eelarvest.*töötajaskonna moodustavad riigiametnikud. 20.saj. muutus termini valitsemise sisu-selle asemel hakati kasutama oskusõna avalik haldus v. Haldusjuhtimine.halduse all mõistetakse teatud valdkonna v.objekti igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus on seega poliitikast püstitatud eesmärkide elluviimine. Palju avalikud õiguslikud asutused ei allu otse riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt
Riigi tunnused: R seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnordmidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud. Riigi tunnused 2: territoorium, rahvas, keel. * kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. * Riigiasutuste iseloomulikud tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierarhia moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ül täitmiseks tegevuseks saavad raha riigieelarvest töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud *Võimude lahusus: Riik Omavalitsus 1. Kohtuvõim 2. Seadusandlik võim parlament volikogu 3
Riigi tunnused: · Omab kontrolli teatud kindla territooriumi üle · Riik on alati seotud võimuga. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu (suveräänne) · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõgile siduvad · Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: · ainelised omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha · vaimsed kogemused, inimkapital teadmised, oskused, sotsiaalne kapital suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega Võimu teostamise meetodid: 1. Sund inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees 2
Ei tohi kasumit teenida. Nt MTÜ-d korteri-, suvila-, ja garaaziühistud. Hierarhia Üldjoontes tähendab see bürkoraatlikku valitsemist. Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas; ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad, olenemata nende tegelikust väärtusest. Samuti on selgelt fikseeritud see ringkond, kes võimu teostamises üldse saab osaleda. Asutused omavalitsused ja ametid ministeeriumid valitsus. Sotsiaalne partnerlus see tähendab, et seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Partnerluse rajatud võimusuhe toimib tavaliselt kahe või ka kolme osapoole vahel , ning riigivõimu esindav organ on siin ikka lõplikult otsuse langetaja. Asutused, guvigrupid läbirääkimised toimuvad ministeeriumi kutseliidu ja linna/valla valitsuste vahel.
Võimu tunnused, teostamise meetodid Võimu mõiste - Inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning sel viisil saavutada huvide elluviimine. Võimu aitavad realiseerida: ainulaadsed ressursid (maa, kapital, vara, raha), vaimsed ressursid (teadmised, kogemused, suhted ) Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
Riigi tunnused: Omab kontrolli teatud kindla territooriumi üle Riik on alati seotud võimuga. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu (suveräänne) Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõgile siduvad Institutsioonid on avalikud; vastutavad koos otsuste tegemise ja elluviimise eest Võim – isiku või sotsiaalseg rupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas alati ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid: ainelised – omand ehk maa, kinnisvara, kapital ehk raha vaimsed – kogemused, inimkapital – teadmised, oskused, sotsiaalne kapital – suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega Võimu teostamise meetodid: 1. Sund – inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees 2
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud
tööd ise). Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Väga tähtis on, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on riigile iseloomulikud veel mitmed riigivalveinstitutsioonid( riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed). Igale riigiasutusele iseloomulikud jooned: Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Haldus kindla objekti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, t ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke
-meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teaduse ja hariduse väärtustamine -riigil ülesandeid rohkem -uued sotsiaalsed klassid -massikultuur Infoühiskond: -uued infokanalid -vabam töökorraldus -innovaatilisus -oht keskkonnale 4)Võim - inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. iseloomustab domineerimine ja on ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ¤Ainelised(omand ja kapital) ¤Vaimsed(teadmised, kogemused) 5)Mõisted: Võim - vt ülalt ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete ja institutsioonide kogum. bürokraatia - paberimajandus/valitsemisele spetsialiseerunud kõrgem seltskond demokraatia - poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva
üle. Riigi institutsioonid on avalikud. RIIGI INSTITUTSIOONID:Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstit. süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus - seaduslikkuse järelevale instit. Seadusandlik ja täidesaatev võim peavad olema eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Igal riigiasutusel on iseloomulikud tunnused: neil on kindel sisemine struktuus ja hierarhia. Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel. Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest. Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud. ERASEKTOR: Nüüdisaegsete riikide majandus on üles ehitatud turumajanduse põhimõttele. Konkurent ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõteid kulub erakapitalile. Ja sellest nim. erasektor. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nendes
ning tal on ka nõudandev roll eelarve tegemisel 6) RIIGIKONTROLL kontrollib riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja säilimist. 7)ÕIGUSKANTSLER teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku oavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 4, Riigiasutuste iseloomulikud tunnused(4) RIIGIASUTUSTE ISELOOMULIKUD TUNNUSED: - neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia - nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuses raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud 5. Riik. (Mõiste, riigivõimu ainuomased tunnused(5)) RIIK võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. RIIGI TUNNUSED: - riik on alati seotud võimu teostamisega
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus
hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised
reformide kulg on legitiimne) 3. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised, vaimsed. Võim on inimeste või ühiskondlike institutsioonide võime allutada inimesi, sotsiaalseid gruppe või riike neile võõrale tahtele (Toomas Varrak). Võim on eneseteostamine teiste subjektide allumise kaudu enda tahtele, mis peab millelgi põhinema. Seda põhinemist (võimu rakendamise alust) tuntakse domineerimise nime all.
Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. · Võim on DOMINEERIMINE · Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD · Võimu ressursid on: Ainelised- omand, kapital Vaimsed- kogemused, teadmised Võimu tunnused ja teostamise meetodid: · Eristatakse kahte tüüpi meetodeid: Autoriteet- inviidi võime panna teisi inimesi tegema seda , mida ta muidu ei teeks.
Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril, linnaelanike arvu kasv, tööaja domineerimine puhkeaja üle. Postindustriaalne ühiskond - tööstusjärgne ühiskond. Sai alguse 18.saj. lõpul Suurbritanniast. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia kasutamine. Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia,
Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril, linnaelanike arvu kasv, tööaja domineerimine puhkeaja üle. Postindustriaalne ühiskond - tööstusjärgne ühiskond. Sai alguse 18.saj. lõpul Suurbritanniast. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia kasutamine. Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia,
Marx kritiseeris küll teravalt proletariaadi olukorda 19. sajandi tööstusühiskonnas, oli ta kapitalismi tuline pooldaja, kuna kapitalism tundus talle ratsionaalne ja efektiivne. Oma põhiteoses "Kapital" tõi Marx välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Kasumijanu toob küll kaasa halastamatu ekspluateerimise ja konkurents laostab paljud ettevõtted, kuid samas sunnib selline keskkond pidevalt tootmist täiustama. Max Weber. Ühes oma kuulsamas töös "Protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väitnud, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine.
aga aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine.). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes - võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine (Max Weber). Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised (omand, kapital), vaimsed (teadmised, kogemused).Ühiskonna arenedes on võimuressursside tähtsus muutunud
· Sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalsüsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. · Sotsiaalne mobiilsus inimeste/gruppide liikumine ühest ühiskonnakihist teise Mille alusel inimgruppe eristatakse? Varanduslik, regionaalne, ideoloogiline ja rahvuslik erisus. 8. Võimu ressursid I. Ainelised kõige tähtsam läbi aegade on MAA; kapital II. Vaimsed teadmised, oskused, kogemused 9. Võimu teostamise meetodid: I. Sund inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees. II. Autoriteet inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. (traditsioonid) 10. Riigivõimule ainuomased tunnused 1) Kehtestada seadusi, kontrollida täitmist 2) Koguda makse
TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses traditsioonide sotsioloog sotsiaalse
väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust). Rahvastiku kvaliteet (tööpotentsiaal, kaasatus). Põhimõtted: keskkonnakaitse, elukvaliteet, lõhede vähendamine regioonide ja sots klasside vahel, kultuur- mitmekesisus, erinevate seisukohtade kuuldavus poliitikas. Võimu legitiimsus (rahvaga sama väärtuste jagamine). ÜRO "Agenda 21" üleilmne keskkonnastrateegia MAJANDAMINE MAJANDUSRESSURSID- tootmistegurid: maa (kliima, maavarad), inimkapital, kapital (reaalkapital, finantskapital) MAJ ARENGU PLANEERIMINE- Eesmärgid: täistööhõive, hindade stabiilsus, õiglane tulude ümberjaotamine, kõrge ja püsiv maj kasv RAHAPOLIITIKA raha stabiilsuse tagamine. Keskpanga ül madala inflatsiooni hoidmine. Reguleerib raha pakkumist (käibel oleva raha hulka) või raha hinda (intresse, määrab investeeringute mahu. Madalate korral võtavad ettevõtted meelsasti laenu, et tegevust laiendada)
Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle Seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Riigivõimu komponendid Asutused ja institutsioonid, ametnikus ja õigusnormid. Majandusliku võimu puhul tagab juhtpositsiooni majanduslik edukus. Kultuuri vallas tagab juhtpositsiooni pigeb populaarsus, autoriteetsus. Sotsiaalne partnerlus seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võrgustikuvalitsemine valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe
TUNNUSTAMINE. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: · ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · inimõiguste tunnustamine o Industriaal- ehk tööstusühiskond TÖÖSTUSPÖÖRDE TULEMUSENA KUJUNENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSLIKU TOOTMISE DOMINEERIMINE MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES. Sai alguse tööstuspöördest ÜLEMINEK PÕHILISELT PÕLLUMAJANDUSLIKULT TOOTMISELT TÖÖSTUSLIKULE; SEDA ISELOOMUSTAVAD VABRIKUTE LEVIK, LINNADE KIIRE ARENG, TÖÖLISKLASSI JA KODANLUSE KUJUNEMINE NING PÕHJALIKUD MUUTUSED INIMESTE ELUSTIILIS. Väikesed töökojad asendusid suurte vabrikutega, liinitootmine, konveiermeetod, väga pikad tööpäevad, karm kord töölistele. Kõike tehti ratsionaalselt, ,,aeg on raha"-põhimõttel; lõplik
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused
Miks sageli tegelikkus ei vasta sellele mudelile? Palun tooge näiteid ja seletage neid, kasutades mõisteid nagu “konformism”, in-grupp, Bürokraatia kui ratsionaalseim ja tõhusaim organisatsiooni vorm. Weberi ise kasutas bürokraatia mõistet ideaaltüübina. Ta ei väitnud, et ta tegelikes org-des alati nii töötab. Bürokraatia ideaaltüüp Max Weberi järgi: • Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ja tulemuseks. • Spetsialiseerumine. • Selge hierarhia. • Isikupäratus organisatsiooni liikmete ja klientide suhtes ja oskuste olulisus ülesannete täitmisel. • Isikliku ja avaliku/ametliku lahusus. • Karjääriredeli olemasolu. # Konformism - kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. Bürokraatia elemendid Weberi järgi: Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ning nende tulemuseks. Spetsialiseerumine
rakendajatele. Õigusteadlaste soovitusi realiseeritakse mitmel viisil - personali õigusõppe kaudu (põhi- ja täiendõpe), avaldatud ettepanekute ning eksperthinnangute kaudu, eelnõude rahvaarutelude käigus, õigusloome ettevalmistavas ning promulgeerimisfaasis, teaduslikes publikatsioonides ning massiteabevahendite kaudu. Promulgeerimine on õigusnormi või -akti algatamise, arutamise ning jõustamise menetlus kehtiva õigusega reguleeritud alustel ja korras. Kasvatusliku (ideoloogilise) funktsiooni alusel on õigusteooria ning -teaduse ülesandeks inimeste maailmavaateline mõjutamine, õigusriigi ideoloogia, humanistlike printsiipide selgitamine ja propageerimine, ühiskonna üldise õiguskultuuri taseme tõstmine, õiguskuulekuse kasvatamine. Ideoloogiline funktsioon realiseerub õigusteadvuse vahendusel, kus õigusteooria ning -teaduse teoreetilised seisukohad moodustavad õigusideoloogia sisu
annaabi.ee 
