Klass: 10. Kuupäev: ________ Nimi: _ Mihkel Härm___________ VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: Vitamiinid- Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained. Vitamiinid on kõikide organismide jaoks hädavajalikud. Ensüümid- Ensüümid ehk fremendid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Koensüümid- Orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate. Avitaminoos- Täielik vitamiini puudus, mis tekib kui ühte vitamiini pole kestvalt
eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinud jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel.
Vitamiinid funktsioneerivad põhiliselt ensüümide koostises, mis omakorda omavad paljusid tähtsaid funktsioone inimese organismis. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul mis on toodetud vitamiinist. Ensüümid vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis. Nad on osade biokeemiliste protsesside (kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte. Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel. Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga.
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
· kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi.
Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik
Rasvhappeid glükoosiks ei muudeta. Pärast söömist vereglükoosi sisaldus tõuseb, see stimuleerib kõhunäärme b-rakkudes insuliini vallandumist. Insuliin hakkab vere glükoositaset langetama. Ta teeb seda järgmiste mehhanismide kaudu: 1. Insuliini toimel aktiveeritakse transportvalgud (kandur-transport valgud), mille vahendusel glükoos ja aminohapped saavad rakku siseneda (ise nad läbi rakumembraani ei lähe). 2. Raku sees aktiveeritakse ensüümid, mis soodustavad glükoosi oksüdatsiooni ja selle oksüdatsiooni käigus vabaneb energia ning jääkainetena tekivad CO2 ja H2O. 3. Maksa – ja lihasrakkudes aktiveeritakse ensüümid, mis muudavad osa glükoosist glükogeeniks. See käib ka insuliini mõjul. 4. Aktiveeritakse ensüümid, mille toimel glükoosist tekkinud rasvhapped ja glütserofosfaadid muudetakse triglütseriidideks e varurasvaks. See on protsess on väljendunud eriti rasvkoe rakkudes. 5
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele
on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4 kcal. Kui päeva energia tuleb saada ainult süsivesikutest, siis: 2000/4,1=487,8g. Kui on kasutada ka valku ja rasva, siis: (0,55*2000/4,1=268,3g kuni 0,6*2000/4,1=292,7g). 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad? Süsivesikud lagundatakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Glükoosi lagundavad ensüümid (amülaas, pankrease ensüümid). 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? Mitokondri maatriksis. 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat. Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 10-15% 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)?
energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. kui ainult süsivesikutest päevane energia siis (2000/4,1=487,8g) kui on ka valgud ning rasvad mängus siis (0,55*2000/4,1= 268,3g kuni 0,60*2000/4,1= 292,7g) 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad? süsivesikud lagundadakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Lagundajateks on amülaas ja pankrease ensüümid. 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? mitokondri maatriksis 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 10-15% 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)? 1)Organismi põhiainevahetuse energiakulu
Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3
Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul. KÜÜSLAUK: Küüslauk sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine ja mikroelemente, sealhulgas ka haruldasi
Cl--osmoregulatsioon(kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine); happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, jne. (näiteid funktsioonidest õppige näiteks 5-6 ära) Fe- paljud ensüümid rauda kofaktorina, kus nende funktsioneerimine baseerub raua oksüdatsiooniastme muutusel. On vajalik hemoglobiinis hapniku transpordiks. vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ja talitluses Cu-Vask-Inimorganism vajab vaske hemoglobiini sünteesiks, aminohapete metabolsimi ja fosfolipiidide sünteesi ensüümide kofaktorina. Vajalik rakuhingamise (hingamisahela) ühes võtmeensüümis ning on vajalik luukoe tekkes
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
Jood (I) – türeoidhormoonide sünteesimiseks vajalik materjal; nende hormoonide kaudu mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Mangaan (Mn) – toimimine rea ensüümide kaitsefaktorina, mis mõjutavad valkude, süsivesikute ja lipiidide ainevahetust. Kroom (Cr) – insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) – toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) – toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa. Fluor (F) – hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) – inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
Põhibioelemendid põhibioelementideks on H, C, O, N, P, S (moodustavad 96...98% elusorganismide elementaarkoostisest ja nende baasil formeeruvad biomolekulid, raku orgaaniline aine). Nende ainete evolutsiooniline ,,eelistatus" tuleneb sellest, et nad annavad kergesti kovalentseid sidemeid (tugevad sidemed tagavad biomolekulide stabiilse ehituse) ning kaksik ja kolmiksidemete võimalus on alus mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele; nendest moodustuvad organismis vesilahustuvad anorgaanilised ühendid on kergesti kasutaavad/väljutatavad. Süsinik Juhtroll bioelementide seas tuleneb sellest, et: C-aatom võib anda neli ensümaatiliselt sünteesitavat/lõhustuvat kovalentset sidet kas teiste aatomite või C-aatomiga; moodustab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); moodustavad lineaarseid, hargnevaid ja tsüklilisi struktuure Hapnik Kudedesse jõudnud hapnikust umbes95% kasutub biomolekulide lõhustumiseks, et salvestada nende
intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1
kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad:
..................................................................... 23 Päevakübar............................................................................................................................27 Mesi.......................................................................................................................................31 Mumio...................................................................................................................................34 Vitamiinid............................................................................................................................. 35 Mineraalid............................................................................................................................. 37 2 Füüsikalised taastumis vahendid Saun Pole võimalik täpselt öelda, millal inimkonna ajaloos asuti esmakordselt ehitama ruume, kus
.........................................................................................................30 Piparmünt..........................................................................................................................30 Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu..............................................................................31 Keemilised taastumisvahendid..................................................................................................33 Vitamiinid............................................................................................................................. 33 Vitamiin A ........................................................................................................................33 Vitamiin B.........................................................................................................................34 Vitamiin C..................................................................................
Suurim paksus servades 2 mikromeetrit. loome e. erütropoees Embrüol rebukotis, lootel maksas, põrnas ja lümfisõlmedes. Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga.
aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Põletikuliste haiguste, maksa- ja neerukahjustuste puhul on albumiinide hulk veres vähenenud. ·globuliinid jagunevad : 1) alfa-globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12-vitamiini, kolesterooli ja türoksiini, vaseioone. 2) beta-globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin). 3) gamma- globuliini hulka kuulub enamik antikehi. Põletikuliste protsesside puhul nende hulk veres suureneb. Vvastsündinud
<-------------------------------------------------------------> Mikroelemendid Mikroelemendid - elemendid mis esinevad organismides VÄGA väikestes kogustes ja millel on bioaktiivne toime. Bioaktiivsus - Mõju organismis toimuvatele protsessidele. Mikroelemendid kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisesse, mis jagunevad kaheks : a)Heksogeensed (Organismivälise päritoluga[vitamiinid]) b)Endogeensed (organismid ise sünteesivad neid [hormoonid, ensüümid]) N1: Vitamiin B12 mille keskseks mikroelemendiks on Koobalt, on vajalik vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vorme (pahaloomuline kehvveresus). Seda saab lihast ja veretoitudest. N2: Hormoonid ja mikroelemendid. Jood ja kilpnääre. Joodi puudumisel kilpnääre tursub, ja tekib strugma. N3: Mikroelemendid ja ensüümid. Mikroelemendid kuuluvad liitensüümide koostisesse (tavaliselt metall). Mikroelemendi peal või vahetus läheduses toimub reaktsioon. NB
Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5) · H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N · H määrab ühendi energeetilise potensiaali 1) süsivesinik 4kcal(1g) vesinikside suureneb 2) alkohool(etanool) 7kcal(1g) 3) rasvad, õli 9kcal(1g) Hapnik(O)
valikut (tüüpiline väärarusaam on see, et organismides on palju neid aineid sellepärast, et neid on ka palju keskkonnas), nende elementide baasil saab moodustada lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, mida saavad organismid kergelt eritada (H20; CH2; NH3- ammoniaak, mis on soojavereliste organismide jaoks toksiline). C süsinik elusorganismides keskne element. Põhjus: iga C aatom annab 4 piisavalt stabiilselt sidet (iseenesest ei lagune ära, kuid ensüümid suudavad neid tekitada ja lagundada), C baasil saab üles ehitada erinevaid struktuure (Sirged, hargnevad, tsüklilised), kahe C aatomi vahel võivad olla erinevad sidemed (üksik/kaksik, kolmik sidemed on ka, aga mitte eriri biosüsteemides), C-st koosnevad molekulid omavad erinevat ruumpaigutust. O hapnik valdavates organismides (aeroobides) oksüdeerija, organismid kasutavad hapniku vabu radikaale. Vaba radikaal on paardumata elektroniga osake, mis on väga reaktsiooni võimeline
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
