Näitab inimese sisemaailma heaolu Väljendub mõtetes tunnetes igapäevaste tegevustega toimetulekus võimes mõista ümbritsevat võimes mõista iseennast Vaimne tervis Selle alla kuulub avatus uue õppimisele keskendumisvõime mälu uute ideede vastuvõtmine uute väljakutsete vastuvõtmine toimetulek pinge ja stressiga suhtumine iseendasse Vaimne tervis Vaimset tervist rikuvad: stress muremõtted erinevad hirmud vihastamine solvumine pidev virisemine alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine FÜÜSILINE TERVIS SOTSIAALNE HEAOLU HEAOLU VAIMNE HEAOLU EMOTSIONAALNE TERVIS Emotsionaalne tervis On seotud inimese närvi- ja hormonaalsüsteemiga. On võime kogeda, mõista, toime tulla mitmesuguste tunnetega. Võimaldab kogeda rõõmu, kurbust, viha, üllatust. Temaga on seotud õnnelik olemine. Pikka aega kestvad negatiivsed
Oli ka neid, kes arvasid, et sellest täiesti piisab, kuna muidu kui abiraha suurem oleks, kaoks inimestel motivatsioon tööd otsida. Põhjuseid Eesti inimeste töötusest Maakohtades napib töökohti, kuna pole piisavalt ettevõtteid, mis suudaksid pakkuda inimestele tööd ning linna tööle käimine ei tasuks miinimumpalga eest ära Firmad lähevad pankrotti, inimesi koondatakse Pole piisavalt haridust Motivatsioonipuudus tööd teha Inimeste suhtumine ja virisemine Savisaar Lahendusi töötute arvu vähendamiseks Vähemnõudlikud tööandjad hariduse suhtes Tasuta õppimine Miinimumpalk suurem Luua juurde töökohti Vähendada riigikogulaste palkasid Pöörata suuremat tähelepanu enda harimisele Motivatsiooni taastamine Suhtumine töötutesse Suhtutakse hästi nendesse töötutesse, kes teevad ise midagi sellejaoks, et tööd leida. Halvasti suhtutakse aga neisse kel puudub motivatsioon ja tahe tööd
reageerimisviisi automaatseks, säästes ühest küljest energiat ja aega igakordsel kaalutlusel, kuid tehes samas käitumise etteaimatavaks ja rutiinseks. LAPSELIK TASAND Sisemine laps meie sees, kes januneb avastusete ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda,mängida. Tunnete paljusus: elurõõm, õnn, erutus, hirm, kurbus, viha. Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine (,,Miks mina pean seda tegema?) Soov ja võime end maailmale avada, olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja Kuidas kujuneb lapselik tasand? Lapse ,,Mina" on säilinud meis kõige varasemast elueast: see on välja kujunenud suhtlemisel ema, isa ja teiste vanemate inimestega, kui inimest koheldi sõna otseses mõttes lapsena. TÄISKASVANULIK TASAND Tasakaalustaja Töötleb objektiivselt sees ja
· Tule taevas appi, kui hot poiss just minust mööda läks! · Tule taevas appi, kui palju koduseid ülesandeid õpetaja jätnud on! · Tule taevas appi, ma olen hiljaks jäänud! · No tule taevas appi, kas sellist Eestis me tahtsimegi?! Öelge, millistes neis näidetes, kellelegi taevas appi tuli? Jah, mitte ühelgi. Aga miks inimesed taevast siis appi kutsuvad, kui seda niikuinii ei juhtu?- Sest nad loodavad kergelt pääseda, arvatakse, et vingumine, virisemine ning kritiseerimine on hea elu võti, sest äkki võib-olla siis, tehakse asi meile mugavamaks. Kuid eksimus siin on väga suur. Asjad peame me ise endale mugavaks ning meeldivaks tegema. Tule taevas appi, uskuge mind, see on tõsi ning paratamatu! Sellistena meid siia maailma loodi! Sellisena loodi üldse maailm! Tule taevas appi, olen enda esinemishirmust lõpuks üle saanud ja tule taevas appi, kui kaua ma siin ees juba kõnelenud olen, no tule taevas appi ma ei saa isegi aru millest
) Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest... Vaimset tervist näitab pingetaluvus (e. kuidas keegi pinget talub ). EMOTSIONAALNE TERVIS on võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada. Väga suured emotsioonid (viha, kurbus, rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.
mingisugune tõepõhi seal ka peitub. Võib olla tõesti, et hetkeks lahvatab üks lämmatamatu leek ja neid emotsioone ning seda kirge pole võimalik lihtsalt sõnadesse panna ega kontrollida, kuid tõsi on, et suur armumise leek ja kire tuhin on mööduvad. Ollakse siis sedasi aasta, võimalik et isegi kaks, kuid mis edasi? Teineteises nähakse üha enam ja enam vigu, kaks lähedast inimest hakkavad üksteisest aina vööranduma, kuna neid ei ühenda enam miski. Algab virisemine ja sissekäimine teisele ning pea avastatakse end seisvat taas alguses, justkui vahepeal poleks midagi olnud, vaid üks tühipaljas ajaraiskamine. See on ka põhjus, miks mina hindan noormehes eelkõige iseloomu, tema ellusuhtumist ja väljavaateid. Mul peab olema temaga millestki rääkida, peavad olema ühised huvid ning mis peamine, meie mõlemi vahel peab valitsema harmoonia. Ilma viimaseta ei ole suhtel kuigi palju lootust kestma jääda.
6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, (huvi korral loe lisaks vihast siit) solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ). Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele!
Uskus inimeste headusesse, olenematta vgadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega vrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti vib proovile panna, et ta lbib selle ilma prgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(lhend edaspidi M)-tema kuulsad snad:Ma olen osa just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surevad ka ta ema ja vend. Valentin- Margareta vend, kes sureb rseluse kigus, kui ritab kaitsta(hoiatada oma de Faust eest) oma de, kakleb Mephistofelesega ja
pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head. Mefistofeles on enesekindel isiksus, kuna ta oli endas nii kindel, et ta suudab pöörata Fausti õigelt teelt kõrvale, kui sõlmis lepingu Issandaga. Mefistofelesse suhtuti läbi teose väga halvasti. Ei olnud Faust temast heas arvamuses, Margaretale ta ajas üldse judinad peale ning tudengid norisid temaga tüli. Ta peab kõiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine töö ja elu üle. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand(Jumal) - ütles sõnad:,,Kes otsib, see ikka eksib teel." Uskus inimeste headusesse, olenemata vigadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega võrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti võib proovile panna, et ta läbib selle ilma põrgusse sattumatta
aga kogu aeg endale lisakohustusi võtma. Väga palju sõltub ka inimese taustast, kasvatusest ja tõekspidamistest. Mina tunnen tihti, et kuulun nende inimeste hulka, kes lausa upub lisakohustustesse. Tihti öeldakse mulle, et rahune maha inimene, sa ei suuda kõiki maailma asju korras hoida! Ja nii ongi. Esmalt tuleb iseendaga hästi läbi saada ning osata endale õigel ajal ei või jah öelda (Niiberg & Urva, 2009). Meid ei vii edasi eitav kõnepruuk, virisemine ega hädaldamine. Selle asemel sea latt endale sobivale kõrgusele ning ära võrdle end teistega. Kõigil meil on sääraseid tuttavaid, kelle kaela võib alati mingi kohustuse veeretada. Kes ei teaks kripeldavat tunnet, kui midagi jäi ütlemata või tegemata - oleks pidanud, aga ei julgenud. Kõik tahavad, et neid respekteeritaks; kõik tahavad teha seda, mida nad tegelikult soovivad. Ent kõigil see ei õnnestu. Miks?
automaatselt, mis säästab hulga aega ja energiat ja Täiskasvanu saab pühenduda tähtsatele küsimustele. Vanemliku suhtlemise tunnused on: väärtuste ja normide loomine, hoolitsemine, kaitsmine, lohutamine, tunnustamine, kritiseerimine, karistamine, käskimine/keelamine, vastutamine jne (Berne 2001:25). Lapse tasandile e lapsemeelsele käitumisele on iseloomulikud tegutsemise loomulikkus, siirus, kergesti vaimustuvus, rõõm, impulsiivsus, fantaasialend, loomingulisus, kuid ka jonnakus, virisemine, abitus, järeleandlikkus, viha ja pidurdamatus, kusjuures vastutust ei võeta. Need reaktsioonid on justkui kohanemine vanemliku käitumisega. Täiskasvanu tasandil suheldes ei väljenda inimene isiklikke tundeid, vaid kogub ja töötleb infot ning arvutab välja tõenäosusi, mis on vajalikud suhtlemiseks välisilmaga (Berne 2001:25). Iseloomulik on kaalutlevus, argumenteerimine, tugev enesekontroll. Vastutus on jagatud. Täiskasvanu tasandit on võrreldud ka isiksusekompuutriga.
tegevusi, mida tavaliselt kiputakse vältima. · Kes maksab minu palga? Mida pean tegema, et kliendid tahaksid mulle rohkem maksta? Teine koolituspäev: 14.02.2012, Motiveerivad eesmärgid. 08.00 13.00. · "Mis on Sinu turuväärtus?" Kas oled tööandja jaoks asendatav kulu või see, kelle järgi turul puudust tuntakse? (100% teenindajatest mõistab, et on pidanud end paremaks, kui nad tegelikkuses on ja et parema palga jaoks tuleb lõpetada virisemine ja ISE pingutada). · Kuidas saada lahti tulemusi raskelt kahjustavast "ajutise" töötaja mentaliteedist. · Teenindajad õpivad end nägema miniettevõttena, mille tulemused sõltuvad loodava lisaväärtuse hulgast ja sellest, kui palju ettevõte müüa suudab LÕUNA 13.00 14.00. 14.00 17.00. Lisamüük ja püsiklientuuri loomine: · Teeninduspsühholoogia: Erinevate isiksusetüüpide ootused ja põhjused - miks klient kohta
Majanduslik ja inimeste igapäevaelu sõja aastatel. Tööstus korraldati ümber sõjavarusutuse tootmiseks. Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, mindi üle kaardisüsteemile. Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd. Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA. Venemaa veebruari revolutsioon 1917(põhjused, mis toimus, tagajärjed)' Põhjuseks oli majanduslik langus, nälg, ebaedu rinnetel, rahulolematus tsaarivalitsusega. Rahval puudus igasugune võim, sest duuma osakaal oli väga väike. Nikolai II oli valitsejana nõrk ja ebakompetentne. Teda
selt rohkem eksimusi ja teda ei rõõmusta veel tema endised õpilased. Küllap ka seepärast on tööga rahulolematuid õpetajaid kõige rohkem esimest aastat töö- tavate seas. Vastavalt sellele, kuidas omandatakse kogemusi ja saavutatakse edu, kasvab armastus õpetajatöö vastu. Igal elukutsel on puudusi ja iga elukutse esindajate seas on inimesi, kes nendest puudustest räägivad. Rääkida aga puudustest, ilma et väljendataks ta- het või lootustki neist jagu saada, on asjatu virisemine. Tavaliselt virisevad need, kes ise kõige vähem teevad. Ilmselt püüavad nad oma tegematajätmisi selgitada «objektiivsete» põhjustega. Kes ise pingsalt töötab, sel pole aega ega tahtmistki puudustest rääkida enne, kui tal on ettepanek nende kõrvaldamiseks. Iga inimene peab olema oma kutseala patrioot. Ta peab sellel kutsealal nägema kõigepealt voorusi ja nendest ka rääkima, õpetajakutse patrioot näeb,
- Teiste õiguste arvestamine laste tegevuse, mängu suunamine ja juhtimine vastavalt vajadusele - Abistamine riietumisel, mänguasjade koristamisel jne (probleeme võib tekitada ka oma laps rühmas) Silmas tuleb pidada ka iseloomuomadusi, mis takistavad edukat suhtlemist ning on taunitavad: mossitamine, kaebamine, kadedus, teiste üle naermine, narrimine, kiitlemine ja suurustamine, vaidlemine, virisemine, hädaldamine jne. Suhtlemisoskustes võib esile tõsta: · Sooritamisoskused. Oskus kasutada: - sobivat kehakeelt - silmsidet - emotsionaalset reaktsiooni - kuulamisoskust - kehtestada, kuid mitte domineerida · Tõlgendamisoskused. : - Mõista lapse kehakeelt ja silmsidet - Reageerida lapse tujudele ja emotsioonide väljendustele - Väljendada end asjakohaselt - Vastavalt vajadusele suunata, kontrollida või jälgida
ka "XX sajandi ajalugu" lk.65-66). Tööstus korraldati ümber sõjavarusutuse tootmiseks: Puudus toiduainetest ja esmatarbekaupadest, mindi üle kaardisüsteemile Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Puhkeb revolutsioon Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd. Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA o Andis sõdivatele Antandi riikidele laenu o Euroopas avanes piiramatu turg Ameerika kaupadele IX Sõja lõpp (lk 31-33): MÄRKSÕNAD: Venemaa 28 juuli 1914 ja Saksamaa positsioonid: Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse
Elus tuleb ikka ette selliseid hetki, kui tekib viha või agressiivsust. Üks võimalus, mida depressiivne inimene sellel juhul teeb, ta mahendab ära (ta ratsionaliseerib, mõistusepärastab need): tegelikult see ei olnudki nii. Vabandatakse nagu iseenda eest ennast välja, et ei peaks agressiivselt reageerima. Tihtipeale ka justnimelt sellise ülevoolava hoolitsuse taha võib selle agresiivsuse ära peita. Kõige sagedasem depressiivse inimese agressiivsuse väljendamise vorm on virisemine, hädaldamine, haletsemine, halamine. Sageli ei teadvustata, et see võib teisi häirida ja neile närvidele käia. Kui see agressiivsus ikkagi kuidagi välja ei tule, siis võib ta pöörduda ka iseenda vastu (enesehaletsemine, ensthävitav tegevus, suitsiid). Rieman ütleb, et tihtipeale tuleb selline enesehävitav käitumine eelkõige lapsepõlvest ja just nendest teguritest, et ei viha ega kadedust ei tohtinud ealeski välja näidata. See on kogunenud ja ainus viis seda välja saada, on
VANEMLIK TASAND. Esindab vanemlikke kujundeid: reeglite kehtestamine, moraalinõuded ja piirangud, käsud, juhtnöörid, õpetamine, organiseerimine, kiitmine, karistamine, lohutamine, hinnangud. LAPSELIK TASAND. Sisemine laps, kes januneb avastuste ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda, mängida. Palju tundeid: elurõõm, õnn, erutus, kurbus, viha, hirm ("ma ei ole selline nagu peab"). Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine ("miks ma pean seda tegema"), aga ka soov ja võime end maailmale avada olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja. TÄISKASVANULIK TASAND. Tasakaalustaja. Töötleb objektiivselt sees ja väljas toimuvat, kuulab nii Lapsevanema nõuandeid kui Lapse vajadusi ja reaktsioone. Otsekohesus, sirgjoonelisus. Kirjeldab hinnanguvabalt, annab informatsiooni, esitab küsimusi, analüüsib, peab läbirääkimisi, kaalub võimalikke lahendusvariante, arvab, arutab ja vaagib. MINA SÕNUMID Täissõnumid:
tegevusi, mida tavaliselt kiputakse vältima. · Kes maksab minu palga? Mida pean tegema, et kliendid tahaksid mulle rohkem maksta? Motiveerivad eesmärgid: · "Mis on Sinu turuväärtus?" Kas oled tööandja jaoks asendatav kulu või see, kelle järgi turul puudust tuntakse? (100% teenindajatest mõistab, et on pidanud end paremaks, kui nad tegelikkuses on ja et parema palga jaoks tuleb lõpetada virisemine ja ISE pingutada). · Kuidas saada lahti tulemusi raskelt kahjustavast "ajutise" töötaja mentaliteedist. · Teenindajad õpivad end nägema miniettevõttena, mille tulemused sõltuvad loodava lisaväärtuse hulgast ja sellest, kui palju ettevõte müüa suudab Lisamüük ja püsiklientuuri loomine: · Teeninduspsühholoogia: Erinevate isiksusetüüpide ootused ja põhjused - miks klient kohta külastab/soovitab/ei külasta/soovita.
Elus tuleb ikka ette selliseid hetki, kui tekib viha või agressiivsust. Üks võimalus, mida depressiivne inimene sellel juhul teeb, ta mahednab ära (ta ratsionaliseerib, mõistusepärastab need): tegelikult see ei olnudki nii. Vabandatakse nagu iseenda eest ennast välja, et ei peaks agressiivselt reageerima. Tihtipeale ka justnimelt sellise ülevoolava hoolitsuse taha võib selle agresiivsuse ära peita. Kõige sagedasem depressiivse inimese agressiivsuse väljendamise vorm on virisemine, hädaldamine, haletsemine, halamine. Sageli ei teadvustata, et see võib teisi häirida ja neile närvidele käia. Kui see agressiivsus ikkagi kuidagi välja ei tule, siis võib ta pöörduda ka iseenda vastu (enesehaletsemine, ensthävitav tegevus, suitsiid). Rieman ütleb, et tihtipeale tuleb selline enesehävitav käitumine eelkõige lapsepõlvest ja just nendest teguritest, et ei viha ega kadedust ei tohtinud ealeski välja näidata. See on kogunenud ja ainus viis
seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ). Emotsonaalne tervis: võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada;
Partneri kaotushirm võib panna selle depressiivse isiku orjama (nt seksuaalselt). Agressiivsus Depressiivne tüüp agressiivsust eriti ei luba, sest see võimendab konflikte ja lahkarvamusi. Üks võimalus, mida depressiivne inimene sellel juhul teeb, ratsionaliseerib, mõistusepärastab need: tegelikult see ei olnudki nii. Vabandatakse nagu iseenda eest ennast välja, et ei peaks agressiivselt reageerima. Kõige sagedasem depressiivse inimese agressiivsuse väljendamise vorm on virisemine, hädaldamine, haletsemine, halamine. Sageli ei teadvustata, et see võib teisi häirida ja neile närvidele käia. Kui see agressiivsus ikkagi kuidagi välja ei tule, siis võib ta pöörduda ka iseenda vastu (enesehaletsemine, ensthävitav tegevus, suitsiid). Üks äärmus: murelikud, haletsevad. Teine äärmus: alandlikkus, ilustamine, virisemine, hädaldamine, kannataja hoiak, agressiivsuse pöördumine iseenda vastu. Õige ja talitsetud agressiivsus on
Kui algab sõltuvussuhe, hakkavad asjad logisema. Seksuaalelu- hoolimine, armastus, sümpaatia olulisem. Kui suhe partnerist väga tugev, võib esineda erinevat liiki masohhismi, mis võib viia orjamiseni välja. Agressiivsus: ei saa rünnata inimest, kellest sõltud. Hakatakse olukordi, kus peaks enda eest välja astuma moonutama või mahendama. Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida. Agressiivsus- õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent. Depressiivne inimene ei oska rakendada, seepärast ongi madal eh. Põhjused: Kaasasündinud soodumused, melanhoolsed temperamendijooned. Rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu. Tundlikud, võtavad kõike hinge. Vajavad pidevalt tuge, suhtes
Kui algab sõltuvussuhe, hakkavad asjad logisema. Seksuaalelu- hoolimine, armastus, sümpaatia olulisem. Kui suhe partnerist väga tugev, võib esineda erinevat liiki masohhismi, mis võib viia orjamiseni välja. Agressiivsus: ei saa rünnata inimest, kellest sõltud. Hakatakse olukordi, kus peaks enda eest välja astuma moonutama või mahendama. Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida. Agressiivsus- õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent. Depressiivne inimene ei oska rakendada, seepärast ongi madal eh. Põhjused: Kaasasündinud soodumused, melanhoolsed temperamendijooned. Rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu. Tundlikud, võtavad kõike hinge. Vajavad pidevalt tuge, suhtes
muudab valu raskemaks. Aitab ka see kui valu ja kannatuste puhul oma mõtted kõrvale juhtida ja millestki muust mõelda, mõelda sellele, mida oled teinud auliselt, mida elus imetled. Nõustun soovitustega, mis käsitlevad sõprade tuge (kuna kannatuste ajal on tõesti sõbrad need, kes toetavad ja julgustavad edasi pingutama), mõtete kõrvalejuhtimist (sest tihti on meie mõtteviis see, mis meie ümber negatiivsust kogub) ja kaeblemise lõpetamist (kuna virisemine ei muuda midagi, pigem tuleb tegutseda). 8. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mingi asja või nähtuse olemus, ka inimese olemus - selle valmistamiseks ja defineerimiseks vajalik eeskirjade ja kvaliteetide kogum - eelneb eksistentsile, asja või nähtuse kohalolu on determineeritud. Esmalt inimene
maalilisuse niiöelda äkilisuse elemendiga, jõu ja pingutuse, intensiivsuse ja ohu elemendiga Kuidas suhtub James ,,tavaliste inimeste tavalisse elusse"? o Kui ta lõpuks märkab ,,tavalist inimest", siis ta avastab, et tavaline lihtne inimene ongi kangelane, sest lihtne tööline on see, kes peab üleval kõiki neid kõrgema klassi ülikuid. Töökus on suur voorus. Leppimine olukorraga ja mitte virisemine on lihtsa kangelase tunnused o Tema hinge täitis enneolematult suur sümpaatialaine tavaliste inimeste tavalise elu vastu. Hakkas paistma, et rakkus käte ja tolmuse nahaga voorus on ainus piisavalt ehtne ja eluline voorus, millega arvestada. Kõik muud voorused poseerivad; ükski pole nõnda absoluutselt ebateadlik ja lihtne ning autasustamise ja tunnustuse suhtes hoolimatu nagu see Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"?
päriselu vaid reageerid sellele kuidas teised elavad. See on autonoomsuse ja iseseisvuse puudumine. Aktiivsed jõud on kõrgemad nietzche järgi. Nad on kõrgemad seetõttu et on mõistuse kontrolli alt väljas. Südametunnistuse kontrolli alt väljas. Reaktiivsed toimuvad teistel alustel. Mõiste mida nietzche kasutab on ressentiment. Orjade moraal – kannatavad neist eemal asuva põhjuse pärast. Vaenulik maailm neist väljaspool. Etteheitmine, virisemine on sinna suunatud. Kristluse peale mõeldes, kristlik õpetus õpetab inimesi kannatama ja vaatama endast eemale. Asi mida antiigis ei saa märgata. Orjad ei teosta ennast, vaid reageerivad elule. Reageeritakse millelegi mis on sinust tugevam. Reaktiivne jõud ei ole loov jõud. Skeem mida nietzche esitab on hea illustratisoon. Ütleb lause, et hea olla tähendab et me ei tee midagi sellist, milleks meil ei ole jõudu. Muudame oma jõuetuse headuseks
.. Osvaldi poole.) OSVALD: Kala raha sulle ei meeldi? Sa ei OSVALD: Sul oleks aeg minema hakata. Sa saagi seda. Mine minema. Mul on vaja Laura tüütad inimesi. Küll vaesed inimesed on haava puhastada. Üldse on palju toimetamist. tüütud! Kunagi ei ole nad millegagi rahul. ROLAND: Lähen, aga lähen koos Lauraga. Häda siin, häda seal. Üks vingumine ja LAURA: Osvald, ehk jätad meid hetkeks virisemine. kahekesi. Ma pean temaga rääkima. ROLAND: Mis … raha … see … on? OSVALD: Aga muidugi. Sa oled imekaunis. LAURA (Osvaldile): Kas sa Rolandile ei (Paneb selga ja väljub.) ütelnudki?! (Rolandile.) Kas ta sulle ei rääkinud?! ROLAND: Ei. 3. stseen LAURA: See on kala käest saadud raha. ROLAND: Kuidas palun
ROLAND: Vastupidi, me ei annaks endale kunagi andeks, kui me praegu... see on ju niigi selge. Laura, sa oled ju tark inimene. Pealegi on see ju väga kahtlane raha. Näed ju ise - sellisel mehel ei saa olla raha. OSVALD: (hakkab kindlust tagasi saama) Millisel mehel? ROLAND: Näe, sellisel! (Näitab sõrmega Osvaldi poole.) OSVALD: Sul oleks aeg minema hakata. Sa tüütad inimesi. Küll vaesed inimesed on tüütud! Kunagi ei ole nad millegagi rahul. Häda siin, häda seal. Üks vingumine ja virisemine. ROLAND: Mis - raha - see - on? LAURA: (Osvaldile) Kas sa Rolandile ei ütelnudki! (Rolandile.) Kas ta sulle ei rääkinud? ROLAND: Ei. LAURA: See on kala käest saadud raha. 39 40 ROLAND: Kuidas palun? LAURA: Kala täitis Osvaldi soovi. Mis kala see oli? OSVALD: Ma ei tea. Ilus kala. ROLAND: Millest te räägite? LAURA: Osvald küsis kala käest. Ja läks täide!!! ROLAND: Põrunud olete või?!
Elus tuleb ikka ette selliseid hetki, kui tekib viha või agressiivsust. Üks võimalus, mida depressiivne inimene sellel juhul teeb, ta mahendab ära (ta ratsionaliseerib, mõistusepärastab need): tegelikult see ei olnudki nii. Vabandatakse nagu iseenda eest ennast välja, et ei peaks agressiivselt reageerima. Tihtipeale ka justnimelt sellise ülevoolava hoolitsuse taha võib selle agresiivsuse ära peita. Kõige sagedasem depressiivse inimese agressiivsuse väljendamise vorm on virisemine, hädaldamine, haletsemine, halamine. Sageli ei teadvustata, et see võib teisi häirida ja neile närvidele käia. Kui see agressiivsus ikkagi kuidagi välja ei tule, siis võib ta pöörduda ka iseenda vastu (enesehaletsemine, ensthävitav tegevus, suitsiid). Rieman ütleb, et tihtipeale tuleb selline enesehävitav käitumine eelkõige lapsepõlvest ja just nendest teguritest, et ei viha ega kadedust ei tohtinud ealeski välja näidata
139 Vanema puudumine (kaotus) Mis juhtub lastega, kes on oma vanemad kaotanud väga varases eas, olgu siis püsivalt või ajutiselt?. Surma ja lahutuse mõjust väikelapse isiksuse kujunemisele teatakse suhteliselt vähe. Enamus uuringuid selles vallas on tehtud juba suuremate lastega. Imikud ilmutavad tugeva stressi märke (virisemine, nutmine, luksumine, häiritud uni ja voodimärgamine) kui vanematel on käsil lahutus. Teisest küljest väikelapsed tegelikult ei mõista surma tähendust ja kalduvad seda pidama ajutiseks äraminekuks. Ajal, mil orbudekodud olid levinum viis hoolekande teostamiseks laste üle, kelle vanemad polnud võimelised nende eest hoolt kandma või olid surnud, juhtus sageli, et paljud imikud surid nendes asutustes
annaabi.ee 
