1 ''Polüfooniline'' 1964 ''Collage teemal B-A-C-H'' keelpillidele , oboele, tembalole ja klaverile 1966 ''Pro et contra'' tellole ja orkestrile Sümfoonia nr. 2 1971 Sümfoonia nr.3 1976 '' Kui Bach oleks mesilasi pidanud''klaverile, puhkpillikvintetile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele 1977 ''Cantus in Memory of Benjamin Britten''keelpilliorkestrile ja kellale ''Fratres''tromboonile, keel-ja löökpillidele;''Fratres''viiulile, keel-ja löökpillidele; '' Tabula rasa''viiulile, vioolale, keelpillidele ja ettevalmistatud klaverile;''Tabula rasa'' kahele viiulile, keelpillidele,ettevalmistatud klaverile 1985 ''Psalom'' keelpilliorkestrile 1988 ''Festina lente''keelpillidele ja harfile 1991 '' Silouans Song''keelpilliorkestrile, ''Fratres''keel-ja löökpillidele; ''Summa''keelpilliorkestrile 1992 '' Trisagion''keelpilliorkestrile; ''Fratres''viiulile, keel ja löökpillidele 1994 ''Concerto piccolo teemal B-A-C-H''trompetile, tembalole,klaverile ja
Vioolat kasutatakse: soolopillina, · ansamblipillina, · kui ka orkestripillina. · Vioolat mängitakse nagu viiulit: parema käega tõmmatakse poognaga üle keelte, pannes need võnkudes helisema. · Helikõrgust muudetakse võnkuva keele vajutamisega vastu sõrmlauda vasaku käe abil. Tuntud vioolamängijaid: · Paul Hindemith 18951963 Saksa helilooja ja dirigent · John Davies Cale sündinud 1942 Suurbritannias · Väheseid muusikateoseid, kus vioolale on kirjutatud oluline osa, on Berliozi sümfoonia "Harold Itaalias" ning Telemanni, Stamitzi, Waltoni ja Bartoki vioolakontserdid
keelpillikvartetti.Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles 19. sajandi teisel poolel. Tema kaasaegsed pidasid nende meeleolude vaheldumisi häirivateks, samuti ei meeldinud neile teravate kooskõlade eelistamine, vormitult pikad fraasid ega ebaharmooniline polüfoonia.Kammermuusika zanrist on Beethoven kirjutanud veel viis tsellosonaati, ühe metsasarvesonaadi, klaveritriosid, keelpillikvintette, keelpillitriosid, teoseid flöödile, viiulile ja vioolale, kahele klarnetile, kahele metsasarvele ja kahele fagotile, kahele viiulile, vioolale, tsellole ja kahele metsasarvele Beethoven on kirjutanud ühe oratooriumi, "Kristus Õlimäel". Selle teose komponeeris ta vähem kui aasta pärast "Heiligenstadti testamenti" vaid kahe nädalaga. Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid. Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. 1804
· Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Huvitavaid fakte · Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks Ruslan and Lyudmilla · http://www.youtube.com/watch? v=lkBhbH0LezM · Ooperi 2.osa avamäng · Seotud Venemaa folkmuusikaga Elu tsaarile · http://www.youtube.com/watch? v=w0w0eHtfoww · Glinka esimese ooperi avamäng Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_compositions_by_ · http://en.wikipedia.org/wiki/Ruslan_and_Lyudmila_(o
Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas omas maailmas, ega kohanenud ajastu ega ühiskonnaga. Sümfooniline muusika-Sümfooniaid on palju. Kuulsad ka. Klaverimuusika-5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati. Vokaalteosed-Missa solemnis, oratoorium ,,Kristus õlimäel", ooper ,,Fidelio". Kammermuusika-Üks hästi kuulus kammerteos:Septett es-duur op.20 klrnetile, metsasarvele, fagotile, viiulile, vioolale, tsellole ja kontrabassile(1799-1800) Muusika üldiseloomustus-Beethoveni looming juhatab muusikaloos sisse 19.sajandi. Suurim eeskuju romantilise sajandi heliloojate arvates. Tema muusika kui klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud.Tema hilisaastatel oli stiil tal paradoksaalne.
"Ruslan ja Ludmilla" (1842) "Ivan Sussanin" (1836) sümfooniline teos "Vürst Holmski" (1840) "Kamaarinskaja" sümfooniline teos "Valss- Laulud ja romansid fantaasia" "Lahkumine Peterburist" avamäng "Aragoonia hota" (12 romanssi) jne. avamäng "Öö Madriidis" Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Surm 1857 a. veebruaris Glinka Ta maeti Berliini surnuaiale. haigestus äkki ja suri Hauale asetati plaat, millele oli Smolenski kubermangis. kirjutatud: MIHHAIL VON GLINKAIMPERAATORLIK VENE KAPELLMEISTER. Click icon to add picture Carolyn Grents 11A
kaanon on laul, milles kõik hääled esitavad üksteise järel alustades sama meloodiat kammertoon on helihark koorile hääle andmiseks ja instrumentide häälestamiseks kantaat on instrumentaalsaatega mitmeosaline pidulik vokaalteos koorile ja solistidele või ainult koorile kastraat on kunstlikult säilitatud ilusa kõrge häälega meeslaulja, kellel lõigati lapseeas munad maha, et poisihääl säiliks keelpillikvartett on neljale keelpillile kirjutatud helitöö (2 viiulile, vioolale, tsellole) keelpillitrio on kolmele keelpillile kirjutatud helitöö (viiulile, vioolale, tsellole) klassitsism iluideaaliks pidas antiikmaailma, taotleti mõistusepärasust, vormikooskõla, zanri ja stiili puhtust klaveritrio on klaverile, viiulile ja tsellole või klaverile ja 2 muule keel või puhkpillile loodud helitöö komponeerimine on helitöö loomine komöödia on lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend konservatoorium on muusikakõrgkool
3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert Wagner
"Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992) "Stabat mater" sopranile, aldile, tenorile ja keelpillitriole (1985) "Miserere" solistidele, segakoorile ja ansamblile (1989/1992) "Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001) "Beatus Petronius" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Berliner Messe" segakoorile ja orelile (1990-91/1997)
rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valssfantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne. Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Sümfoonilised teosed: Sümf. Teos "Kamaarinskaja", sümf. Teos "Valss fantaasia", avamäng "Aragoonia hota", avam. "Öö Madriidis"
Tema koha üle Eesti muusikas ei saa vaielda, sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis. 10. Esimene rahvuslik ballett oli Eduard Tubina ,,Kratt" ja esimene rahvuslik ooper oli Evald Aava ajalooaineline ooper ,,Vikerlased". 11. Eduard Tubina tähtsamad teosed olid: esimene rahvuslik ballett ,,Kratt", ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö ,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Eesti muusikaloos on ta tähtis selle poolest, et ta oli esimene Eesti helilooja, kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada oma sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniazanri sisulis-dramaturgilise eripära.
- Nikolai Aleksejevile. Selle teosega avati näiteks pidulikult Tallinnas 2008/2009 hooaeg ning hiljem järele uurides avastasin, et tegemist ongi piduliku teosega, kuid Tambergi mälestuseks mängiti seda tollel kontserdil veidi nukramas ja tumedamas võtmes. Hoolimata sellest kõlas teos võimsana. Eino Tambergi oli Eesti neoklassitsistlik helilooja ning kirjutas eesti klassikalise muusika ühe tähtteose Concerto grosso op 5. Järgmisena esitati Max Bruchi kontsert viiulile, vioolale ja orkestrile e-mollis (op 88). Max Bruch oli saksa romantiline helilooja ja dirigent, kes on eriti tuntud oma I viiulikontserdi poolest. Solistideks olid eesti viiuldaja Arvo Leibur ja Mihhail Zemtsov, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud muusik ning kogenud pedagoog, kammermuusik ja tipporkestrite esimängija. Kahe solisti koostöö sujus minu arvates imehästi, nad sobisid kokku ja täiustasid teineteist täpselt parajalt
Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki klassitsismi muusika zanre. Sündis Alam-Austrias, külas. Vanemad tahtsid et ta
tänaseni. Klassitsismiajastu mitmeosalised instrumentaalteosed: Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. 4 osa Klassikaline sonaat on sonaaditsükli alusel loodud teos 1 või 2 soolopillile. 3-4 osa Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. 3 osa Klassikaline keelpillikvartett (üks sagedamini kasutatud kammeransambli kosseise) on sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile, II viiulile, vioolale (e.altviiul), tsellole. 4 osa Ka teistele kammeransambli koosseisudele luuakse teoseid sonaaditsükli alusel. Kammermuusika on ansamblimuusika - muusika väikesearvulisele koosseisule, kus igal esitajal on oma partii Sonaaditsükkel : I osa - kiire (allegro) II osa - aeglane III osa - tantsuline (menuett) IV osa - kiire Sonaadivorm (e. sonaat allegro vorm) Sissajuhatus ei esine alati Ekspositsioon kaks teemat, peateema taval
"Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992) "Stabat mater" sopranile, aldile, tenorile ja keelpillitriole (1985) "Miserere" solistidele, segakoorile ja ansamblile (1989/1992) "Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001) "Beatus Petronius" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Berliner Messe" segakoorile ja orelile (1990-91/1997)
helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). · orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine · kõlavärvide osatähtsuse tõus: · esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta "Fant. sümfoonias" inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele: tromboonidele "Leina-triumfaalses sümfoonias", vioolale "Harold Itaalias", timpanitele "Fant. sümf. ". Võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. · armastas ühendada erinevaid zanre: oratoorium + kantaat + sümf .+ ooper. · oli monumentaalvormide meister. · helikeelt iseloomustavad sagedased tempo ja dünaamika muutused ning emotsionaalsed äärmused. · pooldas kodanlik-demokraatlikke ideid, soovis inimhulki aktiviseerida kunsti kaudu.
parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil ,,Music without limits" Leedus - 3. koht soolokategoorias ning 4.koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos. Kontsertil esitati Wolfgang Amadeus Mozarti teost ,,Kegelstatt-trio klarnetile, vioolale ja klaverile". See teos on hea näide klassikalisest kammermuusikast. Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas selle teose 1786. aastal, aga see avaldati alles 1788. Trio koosneb kolmest osast, inglise keelsete nimetustega ,,Andante", ,,Menuetto" ja ,,Rondeaux". Kontsertil esinenud Diana Liiv, Toomas Nestor ja Toomas Vavilov olid minu arvates väga pühendunud oma osale teose esitamisel. Oli selgelt näha, et nad nautisid seda, mida tegid ja see tegi kontserti kuulamise väga nauditavaks
Salieri Mozarti mürgitanud Pole ka teada, miks maeti vaeste ühishauda Matustegi ümber on palju romantilisi legende Loominguline pärand Üle 50 sümfoonia (numeratsioon lõpeb 41ga) 27 klaverikontserti + kontserte rohkem kui ühele klaverile, 5 viiulikontserti, 4 metsasarvekontserti, flöödikontsert (hiljem ümber töötatud oboele), klarnetikontsert, fagotikontsert, kontsert flöödile ja harfile, kontsert 2le viiulile, kontsert viiulile ja vioolale, kontsert puhkpillikvartetile 19 ooperit Missad ja Reekviem Klaverisonaate ja fantaasiaid, keelpillikvartette jpm. Mozarti teosed on katalogiseeritud Ludwig Köcheli poolt ja tähistatud KV (=Köchels Verzeichnis) Loominguline pärand Oma eluajal peeti Mozarti loomingut "liiga julgeks" ja kritiseeriti vägagi teravalt Süstemaatiliselt hakati tema teoseid trükkima sajandivahetusel Mõjutas eelkõige romantismiajastu
saatega". Tema viiulisonaadid ei osutunud populaarseks: dünaamikakontrastid, üllatuslikud modulatsioonid ja uudsed rütmid sundisid kriitikuid nimetama Beethoveni viiulisonaate liiga koolmeisterlikeks ja ebameloodilisteks.[94] Kammermuusika zanrist on Beethoven kirjutanud veel viis tsellosonaati, ühe metsasarvesonaadi, klaveritriosid, keelpillikvintette, keelpillitriosid, teoseid flöödile, viiulile ja vioolale, kahele klarnetile, kahele metsasarvele ja kahele fagotile, kahele viiulile, vioolale, tsellole ja kahele metsasarvele jpm.[95] ORATORIAALSED SUURVORMID: Beethoven on kirjutanud ühe oratooriumi, "Kristus õlimäel". Selle teose komponeeris ta vähem kui aasta pärast "Heiligenstadti testamenti" vaid kahe nädalaga.[96] Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid.[97] Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. Rahul polnud ka
Madrigalid on enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, aga tihti ka religioosse alltekstiga. Saksamaal oli muusika eeskujuks Madalmaade muusika, Inglismaal itaalia muusika. Pillid ja instrumetaalmuusika 16. sajandi alguse pillimuusika oli põhiliselt improvisatsiooniline. Klahvpillifantaasia nimetus oli tokaata. Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavikord, klavessiini erinevad tüübid. Fantaasiaid loodi ka keelpillidele:lautole ja vioolale. Ansamblipillidena kasutati enamasti erinevaid puupuhkpille : plokkflööt, pommer. Vaskpillidest kasutati trompeteid ja tromboone.
Esimese maailma tapatalgud tekitasid temas sügava masenduse, ta töötas palavikuliselt, et lõpetada kaht klaverietüüdide sarja, mille eeskujuks oli Chopin, ja kolme pala kahele klaverile ,,Must ja valge", kõik pühendatud lahingus hukkunud sõbrale. Tema viimasteks teosteks jäi kolm kavandatud kuueosalisest sonaadisarjast, abstraktne muusika uues, sügavtõsises stiilis tsellole ja klaverile, viiulile ja klaverile ning flöödile, vioolale ja harfile. Ta suri enne kui jõudis kirjutada ülejäänud kolm, Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Sonaadid avaldati lihtsa tiitliga ,,Claude Debussy, prantsuse muusik". 6 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy 2. http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&id=9858&number=510&rubriik=52 3. http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/debuss.html 7
..........................................8 Klaverile ............................................................................................9 Klaverile neljale käele ..........................................................................11 Vokaalkammermuusika ............................................................................11 Häälele ja klaverile ..............................................................................11 Häälele, vioolale ja klaverile ..................................................................11 Koorimuusika .........................................................................................11 Meeskoorile ......................................................................................11 Kokkuvõtteks Heino Ellerist ............................................................................12 Kasutatud allikad .........................................................................
väikesele esitajate koosseisule ja kus igal interpreedil on iseseisev partii. Kammermuusika alla mahuvad nii üksikesitajale kui ansamblile loodud teosed. Instrumentaalsed kammeransablid Kammeransamblite muusika sagedasemaks ülesehituse viisiks on sonaaditsükkel.Kõige armastatumaks kammeransambliks on olnud keelpillikvartet.Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile-I viiulile, II viiulile, altviiulile ehk vioolale ja tsellole.18 sajandil kujunes keelpillikvartett võrvseks muusikazanriks sonaadi, sümfoonia ja kontserdiga. F.J.Haydn oli selle zanri rajaja ja ta loomingus oli üle 80 keelpillikvarteti. Sagedamini esinevad kammeransamblid: *Keelpillitrio- viiul, altviiul ja tsello*klaveritrio- viiul, tsello ja klaver*Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, metsasarv ja fagott*Klaverikvintett- klaver, viiul, altviiul, tsello ja kontrabass Hulgad:DuoTrioKvartettKvintettSekstettSeptettOktettNonett
siis kaks viiulikontserti, balalaikakontsert, kontrabassikontsert, kontsertiino klaverile ja orkestrile. Veel sümfoonilised süidid ja lühivormid ehk sümfoniett, tokaata ja veel palju teisi. Tubin oli mees, kes kirjutas esimese balletti, milleks oli ’’Kratt’’ ning ooperi ’’Barbara von Tisenhusen’’ ja ’’Reigi õpetaja’’. Tubin oli mitmekülgne mees, Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat seal hulgas siis keelpillikvartette, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile, altsaksofonile ja soololauludele ja veel paljudele. Kuna ta on juhatanud ka koore, siis kõige tähtsam töö on ’’Reekviem langenud sõdurite mälestuseks’’. Ta on loonud palju töid ja tegemisi, kuid tema helikeeles tööd on ühendatud kaasaegsete võtetega – keerlised harmooniad, rütmid, dodekafooniad. Tubinile oli väga tähtis, et teosed oleksid temaatiliselt ühtsed ja kindlasti terviklikud. Üks olulisemaid jooni Tubina muusikalises mõtlemises on
Kaalukaima osa moodustavad orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid (kaks viiulikontserti, Kontrabassikontsert, Balalaikakontsert, Kontsertiino klaverile ja orkestrile), sümfoonilised süidid ja lühivormid (Sümfoniett, Tokaata jt). Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Tubin on traditsioonidele toetuv helilooja. Ta on kasutanud klassikalisi zanre (sümfoonia, sonaat, kontsert jne) ning ta teosed on ka ülesehituselt pigem traditsioonilised Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Sageli on ta põhiteemast tuletanud edasist materjali ning tsiteerinud algosa teemasid järgnevates osades
orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele nagu timpanitele. Selles sümfoonias oli valmis kujul olemas romantismile tüüpiline kujundite süsteem: kirglik, tasakaalutu ja õnnetu romantiline kangelane, kaunid kättesaamatud unelmad (armastatu teema) ja halastamatu, inimese tunnete üle irvitav saatus. Berlioz'i teised kuulsad teosed on: 1834 - programmiline sümfoonia "Harold Itaalias", kus oli esmakordselt soolopartii vioolale. Teos on samuti autobiograafilise iseloomuga. Selle kangelaseks on kaasajaga rahulolematu kunstnik, kes otsib tröösti metsikust loodusest. 1837 - Reekviem 1838- ooper "Benvenuto Cellini" 1839 - Shakespear`i ainetel dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia" 1846 Goethe ainetel oratoorium ,,Fausti needmine" 1854 - oratoorium "Kristuse lapsepõli" 1855 - Te Deum 1863 ooper "Beatrice ja Benedict" 1863 ja 1899 (kahes osas) ooper ,,Troojalased"
16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati ka barokkkontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Selle põhjal eristatakse ka kolme kontserditüüpi. 1) MITMEKOORILISES KONTSERDIS on kõrvuti 23 võrdse tähtsusega pillirühma . → hilisbarokist on Bachi III Brandenburgi kontsert 3 viiulile, 3 vioolale, 3 tšellole ja basso continuo’le. 2) CONCERTO GROSSO puhul on barokktriole lisatud suurem ansambel ( concerto grosso) . Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti , et teda kõlaliselt täiendada. võib mängida tihti ka ainult concertino ’ga. → Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli
Esimese maailma tapatalgud tekitasid temas sügava masenduse, ta töötas palavikuliselt, et lõpetada kaht klaverietüüdide sarja, mille eeskujuks oli Chopin, ja kolme pala kahele klaverile ,,Must ja valge" (1915), kõik pühendatud lahingus hukkunud sõbrale. Tema viimasteks teosteks jäi kolm kavandatud kuueosalisest sonaadisarjast, abstraktne muusika uues, sügavtõsises stiilis tsellole ja klaverile, viiulile ja klaverile ning flöödile, vioolale ja harfile. Ta suri enne kui jõudis kirjutada ülejäänud kolm, Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Sonaadid avaldati lihtsa tiitliga ,,Claude Debussy, prantsuse muusik" Sümfoonilised teosed: · Fauni pärastlõuna (1894) · Nokturnid (1899) · Meri (1903-1905) Klaveriteosed: · Vaselõiked" 1903 (Pagoodid; Õhtu Granadas"; "Aiad vihmas") · Kujutlused" I 1905 (Peegeldused vees) · Kujutlused" II 1907 (Ja kuu laskus)
mp3 "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) Missa_syllabica.mp3 Missa_syllabica.mp3 "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) 6 "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992) "Stabat mater" sopranile, aldile, tenorile ja keelpillitriole (1985) "Miserere" solistidele, segakoorile ja ansamblile (1989/1992) "Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001)
positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Enne 16. sajandit ei kirjutatud instrumentaalmuusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhorn, trompet ning tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini.
TÄHTSAMAD ZANRID Tähtsamad klassikalisel sonaaditsüklil põhinevad zanrid, mida viljeldi klassitsismiajastu instrumentaalmuusikas on: sonaat 3- või 4-osaline sonaaditsükkel soolopillile. (Klaveriduo = klaver + teine soolopill; klaveritrio = klaver + viiul + tsello; klaverikvintett = klaver + keelpillikvartett) trio 4-osaline sonaaditsükkel (viiul, klaver, tsello) keelpillikvartett kahele viiulile (I ja II viiul), vioolale (ehk altviiul) ja tsellole kirjutatud 4-osaline sonaaditsükkel instrumentaalkontsert 3-osaline sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga, 4-osalisest sonaaditsüklist koosnev kontsertteos sümfooniaorkestrile, mille esimene osa on sonaat-allegro vormis. 12. Mis oli kõige tähtsamaks klassitsismiajastu vormiks, kus seda tavaliselt kasutati ja milline oli tema vormiskeem (kirjelda)
tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Rooma koolkond (16. sajandi keskpaik) järgis Trento kirikukogu juhiseid ja oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga. Koolkonna kuulsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama
muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Rooma koolkond (16. sajandi keskpaik) järgis Trento kirikukogu juhiseid ja oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga. Koolkonna kuulsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika žanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud – braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama
Enamasti armastuslaulud. Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Clément Janequin sansoonizanri kuulsaim helilooja. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Itaalia lauluvormid Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt
annaabi.ee 
