Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Tähelepanu äratanud esikkogu "Rahutus" luuleotsingutes vaheldub autobiograafiline aines ümbritseva tegelikkuse kujutusega, tundeavaldus ekspressiivse hoiakuväljendusega, klassikalise üle domineerib retooriline vabavärss. Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes "Peipsist mereni", "Maha rahu" ja "Kaks leeri". Oma aktiivset hoiakut eelistas Sütiste väljendada objektiveeritult, eluseikadest kujutamiseks valiku kaudu.
Zanrianalüüs Valisin zanrianalüüsiks Juhan Sütiste luuletuse ,,Arm''. Juhan Sütiste alustas luuletajana 1921. aastal ning oli Tartus vabakutseline kirjanik. Sütiste osales koguteostes ,,Sang'' ja ,,Bumerang'' ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises. Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsuswt, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Juhan Sütiste on kirutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. ,,Arm'' 1 Hää saatus, sinu kirglik käsilane ma olen olnud kogu möödunud ea nüüd käsi jälle minu pääle pane, mu sulge õnnista ning silmas pea. On paber valge, aga must on valu,
1959 ilmunud ,,Üksainus rukkipea" oli tema võti Eesti Kirjanike Liitu. Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka käsitlenud ajaloolisi teemasid ning viljelnud lembeluulet. Kalju Kanguri luuletused on kindlasse stroofi surutud tugeva riimiga. Tema sonetid on kirjutatud järgides itaalia soneti rangeid reegleid. Kalju Kangur on enim sonette kirjutanud eesti luuletaja ja ka Eesti mahukaim sonetikogu kuulub Kalju Kangurile: ,,Sonetid" (1979) ja sealt võib leida 109 sonetti. Samuti on ta kirjutanud haikusid ja epigramme (,,Vale mees vaadis", 1973). Peale itaalia soneti on Kalju Kangur kõige rohkem kasutanud riimiskeemi abab. Kalju
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning
Sel ajal kasutavad kuklased eelmisel aastal kogutud, töödeldud ja säilitatud toitu. Suur osa energiast kulub veel pesa kütmiseks, sest haue vajab arenguks soojust. Kõige otstarbekam on säilitada toit elusvarudena (lipiidid, suhkrud) varusipelgate rasvkehas. Seal toit ei rikne ja liigub ise õigel ajal õigesse kohta. Jälle kord näeme, et meil on raske midagi uut leiutada. Ka inimese loominguks peetud mõne aastatuhandese ajalooga põllumajandust on sipelgad viljelnud väga kõrgel tasemel juba üle 50 miljoni aasta. Intensiivpõllundus, mida turgutatakse sünteesitud väetiste ja keemiliste umbrohu- ning kahjuritõrjevahenditega, ei varusta meid tervisliku ja puhta toiduga. See sunnib otsima teisi võimalusi. Väljapääsu nähakse loodussäästlikumas mahepõllumajanduses, mida enamikes maades viimastel aastatel väga ulatuslikult propageeritakse. Maailma tunnustatuimad mürmekoloogid B. Hölldobler ja E. O. Wilson
(filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana
2. Casa battlo Hispaanias, ehitatud aastatel 1905-1907, arhitekt Antoni Gaudi. 3. Sydney Ooperimaja Austraalias, ehitatud aastatel 1959-1973, arhitekt Jorn Utzon. 4. Torre Agbar Hispaanias, ehitatud aatatel 2001-2005, arhitekt Jean Nouvel 2) Kujutava kunsti kolm liiki: skulptuur, maalikunst ja graafika 3) Trabekunsti liike: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. 4) Rahvakunst rahvakultuuri osa; Kunstilooming, mida on viljelnud peamiselt talupojad ja käsitöölised, mitte õppinud kutselised kunstnikud. Tavaliselt on rahvakunst tarbekunst ja hõlmab seega mööbli, maja- ja tööriistad, rõivad, vaibad, ehted, mänguasjad, ehitised jms. Rahvakunsti eksponeeritakse Eesti Rahvamuuseumis, Tartus. 5) Graafika üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. 5.1)Näiteid graafika ja graafikute kohta: Eduard Viiralt (1989-1954).
,,Kalevipojas" kirjeldatakse ennemuistset Eestit, ,,Tõde ja õigus" toob meieni talupoegade sajanditaguse elu. Mõlemat teost läbib sõnum õigluse nõudmisest. Eesti rahvas on õiglust nõudnud paljude sajandite jooksul. Kuigi mitmed talupoegade ülestõusud suruti vaenlaste poolt maha, on eestlased nagu Kalevipoegki olnud järjekindlad ning 90 aastat tagasi saavutati kauaoodatud vabadus. Eestlaste kirjanduses on tähtsaks sõnumiks olnud isamaa-armastus. Seda teemat on viljelnud paljud luuletajad, eriti mõjuv oli omas ajas L. Koidula luule. Ka J. Liivi, K. Ristikivi, M. Underi ja B. Alveri isamaaluule on mitmete põlvkondade vältel südameid soojendanud. Lüürika kaudu on edasi antud ka muud armastusesõnumit, mis võib olla adresseeritud emale, kodule, armsamale... Väike laul Üks väike laul oli rannas maas kesk merekarpe ja adru.
Traat on kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Mats Traat "sisenes" eesti kirjandusse aastal 1962 kassetipõlvkonna kõige säravamas publikatsioonis, esimeses "karbis" pealkirjaga "Noored autorid 1962". Siit algabki tähelend, s.t Traadi teekond läbi lugejate ja kirjanduslugude klassikasse. Ta on olnud loetav kirjanik, ta on olnud pidevalt populaarne. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda,
(kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Tpicasso suhe Olivier'iga hakkas hääbuma kui ta 1911. aastal kohtas Picasso Eva Goueli. Ta armus silmapilkselt ja kolis temaga järgmisel aastal ühisesse korterisse. 1915. aasta detsembris suri noor naine tuberkoloosi. 1916-1925 Klassitsism Nii Picasso loomingus kui ka eraelus toimusid aastatel 1916-1925 olulised muutused. Vastukaaluks kubismile, mida ta alles äsja oli viljelnud, hakkas ta joonistama maale, mille jooned ja kontuurid muutusid tähtsaiks, volüümid ja kehavormid said täiesti uue tõlgenduse. 1917. aastal Itaalias armus ta kirglikult vene soolotantsijatari Olga Koklovasse, kellega ta 1918. aastal abiellus. Sel ajal tekkis Picasso loomingus esmakordselt side fotograafiaga. Reis Itaaliasse tähendas Picassole ka tutvumist klassikaliste muinasväärtustega, nagu Rooma, Napoli ja tuhasse mattunud Pompei. Sealt kogutud muljed peegeldusid
"karbis" pealkirjaga "Noored autorid 1962". Siit algabki tähelend, s.t Traadi teekond läbi lugejate ja kirjanduslugude klassikasse. Ta on olnud pidevalt loetav populaarne kirjanik. Avaldanud on Traat sotsiaalselt tundlikke, eetilise probleemiseadega luulekogusid ning valdavalt maailmaainelisi proosateoseid. Autori loomingus on tähtsad maa ja rahva saatuse kujutamine, samuti ajaloomälu lahtikirjutamise ja mineviku jäädvustamise missioon. Mats Traat on viljelnud mitmekülgset filosoofilist, loodus- ja isamaalüürikat, milles avaldub küps elulhoiak. Proosateose põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Ühiskonna kriitiline paatos ja masendavate olude kujutus ühendub kõlbelisuse ja traditsiooni väärtustamisega. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. 1.Noorpõlv ja haridustee Mats Traat sündis 23. novembril 1936 aastal Palupera vallas. Ta lõpetas 1957 aastal Vaeküla
Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja
Ekspressionistide võtmesõnaks on "muutumine", "uuenemine", "ühiskonna taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi. Ekspressionism ei olnud pelgalt kitsas luulevool, mis sai alguse maalikunstist, vaid osutus ka väga mõjukaks ka teatris, iseloomulik oli publitsistlikkus, plakatlikkus, ideed rõhutati jõuliselt. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk ja Marie Under. IMAZISM Imazism tähendab inglise keeles tõlgituna sõnast image pilt, kujund. See modernistlik kirjandusvool inglisekeelses luules, tekkis 20. sajandi algul täpsemalt 1912 1917 aastal Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu. Imazism sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Imazism kannab endas
Scottil oli ajaloolise romaani alal maailmakirjanduses rohkesti sama kuulsaid järelkäijaid nii romantikuid kui ka realiste. Saksa romantism Siin eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. 18.ja 19.saj vahetusel ilmnesid saksa kirjandusest Goethe ja Schriller. Goethe ülitundlik Werther oma maailmavaluga oli juba väga lähedane romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapaistavamad esindajad on müstilist igatsusluulet viljelnud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahva hinge säilitajat. Herderi äratusel alanud rahvaloominguvaimustuses nähti kultuuri uuendamise peamist tõukejõudu, folkloorist said inspiratisooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks. Saksa romantism oli ette valmistatud ,,tormi ja tungi" kirjandus , kuid rahvuspoliitilise iseärasuste tõttu ei tõusnud nii
pooldajaks, Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol; tema luule lüüriline peenekoeline, varjundirikas, rõhk kõla- ja helivarjunditele (,,Sügiselaul", ,,Romanss sõnadeta" MKL). Muutis luule subjektiivsemaks, tõi sisse inimese tunded. Lüürilis-melanhoolse loomingu hulgas ka iroonilisi, humoristliku varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi Püüdis luua selgeid kujundeid, skulptuurset keelt, vabavärssi ei viljelnud. Olulisim luulekogu ,, SÕNADETA ROMANSID" ( 1874) , manifestlik luuletus ,,Luulekunst", millest sai sümbolistide noorema põlvkonna lipukiri. Sisaldas lembelüürikat, lisaks looduslikud ja urbanistlikud motiivid. Loomingus saavutanud kõrge musikaalsuse ,,Muusikat, muusikat enne muud!" Vaimuliku tendentsiga kogu ,,TARKUS " (1881) kirjutatud vanglas. Kirjutanud ka esseesid ja autobiograafilise teose ,,PIHTIMUSED" Rimbaud kirjutas nii traditsioonilises kui ka sümbolistlikus laadis.
Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Teosed Luulekogud:"Rahutus" (1928)"Peipsist mereni" (1930)"Maha rahu" (1932)Kaks leeri" (1933)"Südasuvi" (1934)"Päikese ootel" (1935) "Sadamad ja saared" (1936)"Ringkäik" (1937)"Valgus ja varjud" (1939) Poeemide tsükkel: "Kahe sõja vahel" (1937 - 1941) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu
, rõõm ja meeleheide, unelmad kannatused ja lein lüüriline tundeküllane ja voolavalt laulev meloodia. Kõige hingelähedasem oli sümfooniline muusika, see suudab väljendada kõike, milleks puuduvad sõnad. Tsaikovski on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Kuulsamad sümfooniad on 4.5 ja 6 sümfoonia. Ta oli ka kuulus ooperikomponist. Nt: "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand", Balletid: "Pähklipureja", "Luikede järv" ja "Uinuv kaunitar".- Tsaikovski on tegelikult viljelnud paljusid zanreid: oopereid, ballette, sümfooniaid, instrumentaalkontserte, keelpilli kvartetti. Kasutatud materjalid · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshaikovski_merlereinojaan.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski · http://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi · Muusikaajaloo õpik keskkoolile
Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa liideti Rootsiga, Lõuna-Eesti läks Poola koosseisu, Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. Rekatoliseerimist alustati rahvakeelt oskavate jutlustajate, pihiisade ja pastorite ettevalmistamisest. Erilist tähelepanu pöörati seejuures noorsoo kasvatamisele ja õppeasutuste rajamisele. Tartu kool sai 1585.a
vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. "Sügisball" 1934 Kuus päeva paastusin ja müüsin kõik, mis veel müüa laskis end: - tõin fraki, puhastasin küüsi, lõi verre uhke tantsulend. Ma külastasin kinokasti, kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, -
.. Nina nõgus... King on aga tähtsam kui nina või iseloom ja kinganina vorm otsustab palju sagedamini inimeste saatuse kui inimese enda nina nõgu või kühm ... Kannan vaheldumisi kingi nr. 43 ja 44). Muidugi on säärane kirjeldus, kuigi see toonitab kuju tavalisust, juba iseenesest ironiseerivalt koomiline. Ühtlasi see rõhutab kujukoomika ebaolulisust Tammsaare juures. Üle minnes karakterkoomikale saab juba üksikasjalisemalt vaatluse alla võtta ka seda, mil määral Tammsaare on viljelnud koomilise sääraseid kõrgemaid ülavorme nagu huumorit ja satiiri. Kumbki neist pole mingiks eriliseks kategooriaks omaette, vaid on ainult koomilise modifikatsioone. Jõuame neile otsinguile paratamatult alles siin, sest õieti sealt peale, kus käsitlusesemeks tõuseb inimene, poeetika keeles - tüübistik, kus valgustuse alla saab seega võtta kogu üksikteost selle täies ulatuses, hakkab selguma ka autori seda- või teistpidine lähenemisviis oma ülesannetele
Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Ragasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: tallin, Harju-, Viru- ja Järvamaa liideti Rootsiga, Lõuna-Eesti läks Poola koosseisu, Saare-Lääne piiskop müüd oma valdused Taani kuningale. Rekatoliseerimist alustati rahvakeelt oskavate jutlustajate, pihiisade ja pastorite ettevalmistamisest. Erilist tähelepanu pöörati seejuures noorsoo kasvatamisele ja õppeasutuste rajamisele. Tartu kool sai 1585.a
Vormiliselt ei kujunda ta enam luuletusi, vaid esitab oma assotsiatsioone aforismidena, mida humoristlik-irooniliselt ise nimetab mitteteradeks, mis teoses on järjestatud atemaatiliselt. Lugeja peab ise otsustama, kas ta hoolib neist avastada terviklikku humanistlikku maailmapilti või eelistab neid nautida omaette lõpetatud pisitervikutena, nt kogu „Väike eesti luule ajalugu“ anagrammid ja nükkelised sõnaseletused. Laaban on avaldanud üksikuid luuletusi perioodikas, viljelnud „Rroosi Selavistes“ algatatud anagrammportreid, kirjutanud palindroome, eriti aga harrastanud heliplaatide või kassettidele salvestatavat foneetilist luulet – ehk häälutused. Sõna- ja häälikumängule rajatud 1- või mitmehäälsed häälutused lähenevad ürgsele luulele, aga taotlevad ka Bretoni visuaalsele eelistatud auditiivse automatismi põhimõtte edasiarendust: lahutamatus ühtsuses esinevad semantiline sisu ja keelemuusika
väljatõrjumist. Uus arhitektuuristiil sai tuntuks juugendstiilina (eri maades stiil tuntud ka art noveau, le style moderne jt nimede all) ja seda on õigusega peetud kapitalistliku ühiskonna esimeseks iseseisvaks stiiliavalduseks. Stiili sünnikohaks peetakse Brüsselit, selle levik aga on väga laialdane, ulatudes ka Ameerika mandrile. Stiil kestis umbes 1920ndate aastateni. Juugendstiili viljelnud arhitektide peamiseks sooviks oli muuta ehituslikke konstruktsioone esteetiliste vahendite abil. Selle nimel püüti ühendada arhitektuuri dekoratiivkunsti, skulptuuri ja maalikunstiga. Hoone plaanis ja fassaadis loobuti teljejoonest ja sümmeetriast. Kuna eksterjöör dikteeris ruumide paigutuse, lähtus juugend suuresti siseplaneeringust: eri tasanditel paiknevad ruumid olid erisuguse, tihti asümmeetrilise kujuga, fassaade ilmestasid erineva suuruse ja kujuga aknad ja ukseavad
Johann Wolfgang Goethe (17491832). Maarjamaa algselt Vana-Liivimaa, hiljem peamiselt Eesti nimi, mis on tuletatud neitsi Maarja nimest. Temale pühendasid ristirüütlid oma vallutused Liivimaal 13. sajandil. madrigal itaalia renessansist pärit lühike naljatlev armastusluuletus, mis sisaldas tavaliselt kellegi meelitavat iseloomustust. Klassikaline madrigal koosneb distihhonidest, kusjuures igale kaksikvärsile järgneb refräänina kolmas värss. Madrigali on viljelnud näiteks itaallased Francesco Petrarca (13041374) ja Torquato Tasso (15441595). maksiim vt sentents. manerism renessansi ja baroki vahepealne metafoorne stiil, mida iseloomustab mütoloogiline vihjelisus ja peen kujundlikkus. manuskript käsikirjaline raamat. Johannes Gutenberg leiutas 15. sajandil trükikunsti, enne seda levisid vaid käsitsi kirjutatud raamatud. marginaal ääremärkus, ka essee väikevorm; mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar
sajandini valitsenud seisuslik ühiskonnakorraldus Euroopas asendumas kõigi kodanike võrdsust ja vabadust tunnustava demokraatliku korraldusega. Prantsuse revolutsioon ja tema järelmõjud andsid palju ainet teoretiseerimisteks ja tõlgendusteks. Frankfurdi koolkond: Frankfurdi koolkond, Frankfurdi ülikooli juures asuva sotsiaaluuringute instituudi ja aastast 1931 selle juhiks olnud Max Horkheimeri (1895–1973) ümber koondunud, sotsiaal- ja kultuurifilosoofiat viljelnud, peamiselt pahempoolsete intellektuaalide rühm (Theodor Adorno, Walter Benjamin, Erich Fromm, Jürgen Habermas, Herbert Marcuse jt). Nad kritiseerisid lääne kapitalistliku ühiskonna „valgustatud“ mõistuse instrumentaalset ratsionaalsust, sotsiaalset mugandumist ja valitsevat kultuuritööstust.Selle käigus arendasid nad välja marxismi uue vormi, nn kriitilise teooria.Nad taotlesid kriitilise teadmise kaudu autonoomse subjekti ülesehitamist ning pidasid teaduste kaudu autonoomse
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud
Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke
Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega.Inetuse esteetika,traagiline.Kõik tarapitalased, ajaluule.Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under.H.Visnapuu ("Ärge tapke inimest!") Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke
Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke
Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke
aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. · Enim haaras luulet. Eestis nim. Ajaluuleks. Mina-keskne, toonitab missiooni. Üldiselt sünge luule. Iseloomustab inetuse esteetika- koledad asjad ilusalt kirjutatud. Võtmesõna- kannatav inimene. · Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under, Johannes Vares Barbarus, August Gailit. Futurism · Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias, enne I Maailmasõda. Võimutses Itaalias ja Venemaal. · Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. · Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja
annaabi.ee 
