Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viljastumine ja loote areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lootemuna, organid, munajuha, alged, pikkune, viljastumine, kehaosad, raseduskuu, spermatosoidid, ajavahemikus, looteperiood, veresooned, südamealge, kopsud, silmalaud, proportsioonid, karvkate, keijo, treima, sügoot, laienenud, narmad, haaravad, valendikku, seemnepurske, koonduvad, tuumaga, talitust, õõs, pesastumine, eristumine, juhtima, maguSisukord Sissejuhatus 2 Mulle määrati teemaks inimese looteiga. Looteiga on üheksakuune periood, kus inimene alles alles hakkab arenema. Inimese sünniks peetakse päeva, millal ta looteiga on läbi, kuid .tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja
· Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon. VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG · Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse. · Selleks, et spermid muutuksid viljastusvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. · Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. · Ainult üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle. Selleks, et munarakku ei tungiks korraga mitu isassugurakku muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks. · Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude suurus aina
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. · Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. · 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. · 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. · Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate
oma lootejärgset arengut. (Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (2 nädalat kuni 2 kuud) - Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). 3) Looteperiood (2 kuni 9 kuud) - 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (mis peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest, kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske, valmis sündimiseks. (Uljas, J. et al, 2002) 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6
Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................................................................6 5. Sünnitus.......................................................................................
Loote areng Referaat Sisukord Viljastumine ja rasedus Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama.
............................ 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid
lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub, siis hiljem lakkab täielikult. Viljastumine: Viljastumisel on oluline permide arv. Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine
lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub, siis hiljem lakkab täielikult. Viljastumine: Viljastumisel on oluline permide arv. Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine
Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad
Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). VILJASTUMINE Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub mööda munajuha emakasse, see võtab aega umbes viis päeva. Seitsmendal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale, seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab loode kõik vajaliku emakalt. LOOTE ARENG 1.-3. NÄDAL
Suurim raseduse katkemise oht on esimesel kolmel kuul. Loode saab kõik eluks vajaliku (toit, hapnik) emalt. Gastrulatsioonil tekivad 3 lootelehte ektoderm, endoderm ja mesoderm, see kõik toimub 7-15 päeva peale viljastumist. Nabaväädis on 2 arterit ja 1 nabaveen, mis ühendavad loodet emaga. Veenist liigub arteriaalne veri, kust saab loode omale hapnikku. Arteritest läheb tagasi süsihappegaas ja jääkained emale. Kõik spermatosoidid ei jõua munarakuni, alati viljastab munaraku vaid üks meessugurakk. Fertilisatsioon e. Viljastumine ning toimub toimub munajuhas. Munarakk on kõige suurem rakk, igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk. Naise munarakus on X kromosoom. Kui saavad kokku XX kromosoom, sünnib tüdruk. Kui aga ühinevad X ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps. Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub munasarjas.
Loote areng Rasedus kestab 9 kuud, on selle pikkuseks täpsemalt võttes 40 nädalat ehk 280 päeva, mis jagunevad omakorda kolmeks trimestriks. Lapseootuse arvestuslikuks alguseks on viimase menstruatsiooni esimene päev. Seega loetakse tagantjärgi rasedaks juba enne seda, kui tegelik viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni.
Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu...............................................................................................................................6 4. raseduskuu........................................................................
Kui on moodustunud paar XX, siis tuleb tüdruk, kui aga XY, siis on poiss. Y kromosoome on ainult meestel, nii et tulevase lapse sugu sõltub üksnes isast. Meditsiin pole veel õppinud määrama nii varases staadiumis lapse sugu. Kõige varasem tähtaeg selleks on 6 nädalat, kui on võimalik teha spetsiaalne analüüs. Ultraheli abil saab määrata lapse sugu umbes 20. nädalal. Kolmas rasedusnädal Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Lapsuke on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljas rasedusnädal Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali.
toodud kõik tähtsamad muutused, mis seal ajal tulevase väikelapsega toimuvad. Lisaks lapse arengule kirjeldan ka ema kahelisi ja psühholoogilisi muutuseid, millega peatselt emaks saaval naisel tuleb keskmiselt 280 päeva ehk 40 nädala jooksul toime tulla. 3 Areng nädalate kaupa ja muutused naises 3. nädal Naisel on olnud ovulatsioon, munasarjast on vabanenud munarakk, mis on kohtunud spermatosoidiga ja aset on leidnud viljastumine. Viljastatud munarakk hakkab kohe jagunema ja liigub samal ajal piki munajuha emaka suunas. Kuigi viljastumine toimus alles viimase nädala jooksul, räägitakse siiski kolmandast rasedusnädalast, sest arvestust peetakse viimase menstruatsiooni järgi. [1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad
pärast oma esimesed liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja areneb kuni sünnituseni. 7 raseduse nädal: Loode on ligi 79 millimeetrit pikk. Välja hakkavad arenema käed, jalad ja nägu. Kõige paremini on näost eristatavad silmad (tumedamad täpid) ja kõrvad. Loote nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust. Tillukestes labades, millest arenevad jäsemed, hakkavad moodustuma luud. Peamised organid (süda, neerud, maks, kopsud ja pankreas) on moodustunud ning arenevad edasi. Moodustuvad beebi esimesed punaverelibled. Lootel on veel ,,saba 8 raseduse nädal: Loode on ligi 3 sentimeetrit pikk. Moodustunud on kõik peamised siseorganid (kuigi nad arenevad jätkuvalt edasi kogu raseduse jooksul). Süda lööb korrapäraselt, seda võib näha ultraheliuuringul. Moodustunud on esimesed veresooned ja vereringe. Moodustuvad sõrmed ja varbad, käed on
haigused ning võivad sündida häiretega lapsed. Seemnerakud liiguvad munajuhasse viburite abil, teiselt poolt aga emaka ja munajuhade rütmilise kokkutõmbumisega. Selleks, et spermid oleks viljastumis võimelised peavad olema nad mõnda aega naises. Oluline on ka spermide arv. Suur osa spermidest hukkub. Spermid konkureerivad omavahel ja kiiremad ning elujõulisemad on tugevamad. Munasarjast vabanenud munarakk liigub munajuhasse, kus edasi emaka poole. Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. Munaraku eluiga on 24 tundi, hiljem hukkub. Hiljem munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad. Spermid koonduvad munaraku ümber ja nad eritavad mitmesuguseid ühendeid, mis soodustavad nende tungimist munarakku, kuid ainult üks viljastab selle. Selleks, et mitu tükki ei tungiks läbi, muutub pärast esimese spermi sisenemist kest teistele läbimatuks. Viljastatud munarakk jagunevad pidevalt. Rakkude mõõtmed vähenevad, kuid arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda
· 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). 2 2. ESIMENE TRIMESTER 1.-3. nädal Loode hakkab arenema, kui ema kehas viljastatab seemnerakk munaraku. Viljastatud munarakus hakkavad tekkima erinevate ülesannetega rakurühmad ehk organite alged, lootel moodustuvad veresooned, magu, närvisüsteem ning süda. XX või XY kromosoomide järgi on võimalik aimu saada tulevase lapse soost. 4.-6. nädal Munarakk jaguneb kaheks: embrüoks ja platsentaks. Embrüol on märgatavad kihid. Kõige sisemises kihis on maks ja kopsud; keskmises kihis arenevad süda, suguorganid, luud, lihased; välimises kihis arenevad organid ja koed sealhulgas närvisüsteem, juuksed, silmad, nahk.
Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(selle kaudu sisenevad spermid, mille kokkupuutel munarakuga 1 sperm selle viljastab). Munarakud: ümmargused tuumaga rakud, mis tekivad munasarjades. Alged tekivad juba looteeas, valmima hakkavad aga murdeeas kuni 45-50aastaseni(siis talitus muutub ja hiljem lakkab täielikult). Iga 3-4 nädala tagant valmib ja vabaneb 1 munarakk. Munaraku eluiga 24h. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Toimub munajuha laienenud osas. Viljastab 1 sperm. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis kinnitub emaka limaskestale. Idulane: emaka limaskestas. Idulane areneb rakukobarast
kõrgelt seega oli minule kõige sobilikum teema ,,Loote areng". Töö eesmürk on anda ülevaade sellest kuidas loode üldse tekib ja mis põhjustel loode tekib. Töö käsitleb ka loote arengut nädalate kaupa, mis ongi selle töö kõige oluliseim osa ning töö annab ka ülevaate sellest, millest tuleks raseduse ajal hoiduda. Lk 3 Mis toimub enne loote arengu algust? Viljastumise tagajärjel tekib loode ning hakkab arenema. Viljastumine on rasedusele eelnev suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulisena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks, nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need ühe kromosoomide komplektiga rakud on tekkinud mehe munandites sugurakkude pooldumisel
· Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon. VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG · Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse. · Selleks, et spermid muutuksid viljastusvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. · Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. · Ainult üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle. Selleks, et munarakku ei tungiks korraga mitu isassugurakku muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks. · Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude suurus aina väheneb, aga nende arv aina
Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostumist. Kuidas viljastumine toimub? 1.Implanta tsioon(embrüo kinnitub emaka limaskestale) 2. Munajuha Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast)
Munasarjad hakkavad ajuripatsis toodetud hormoonide mõjul tootma suguhormoone, mis erituvad verre. Suguhormoonide toimel hakkavad valmima munarakud (elu jooksul valmib kuni 400) ja arenevad teised sugutunnused: kasvavad rinnad (piimanäärmed), puusad muutuvad laiemaks, naha alla koguneb rasvakiht. Munasarjad toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone ning neis valmib iga ~28 päeva järel üks munarakk. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse. Munarakk liigub munajuha kokkutõmmete ja ripsepiteeli töö tagajärjel. Munajuhas toimub ka munaraku viljastamine. Emakas areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. Munarakud valmivad perioodiliselt. Ligikaudu iga 2 nädala tagant valmib üks munarakk suguküpsel naisel, mis väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast.
meessuguhormoone 2. Naiste suguelundkond · Kõik naise suguelundid asuvad keha sees · Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas · Spermid liiguvad viiburi abiga · Munarakku saab viljastada ainult 1 seemnerakk · Pärast viljastamist jaguneb munarakk kaheks, seejärel edasi ja lõpuks tekib rakukobar · Umbes nädala aja pärast kinnitub rakukobar emaka seinale 6. Viljatus
Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4.1 Esimene trimester.............................................................................. 4.2 Teine trimester...............................................................................
funktsioneerimast ning taandareneb ja armistub: kujuneb valkjaskeha. Munasarja verevarustus toimub ovariaalarteri kaudu, mis saab alguse kõhuaordist allpool neeruartereid, verevarustuses osaleb ka emakakarteri munasarjaharu. Venoosne äravool toimub alumisse õõnesveeni: vasem munasarjaveen suubub vasemasse neeruveeni, parem munasarjaveen aga otse alumisse õõnesveeni. Munajuha (tuba uterina) Munajuha on umbes 12cm pikkune torujas organ, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha asub emaka laisideme vabas servas ning on kogu ulatuses intraperitoneaalse asetusega. Munajuha kõhtmine suue asub munasarja läheduses, see on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, esineb 10-15 munajuhanarmast. Üks narmastest on teistest pikem ja 8 ulatub munasarja vabale servale. Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa -
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike
Kodukeemia, ravimid -> potentsiaalselt ohtlikud /kantserogeensed ained/mürgid/piiritus/kiirgus Alkoholi mõjud samad mis täiskasvanule, kordades tugevam. Raseduse suhtes null-dolerants. Nikotiin mõjutab juba enne rasedust naise rakke - > deformeerib. ( empiiriliselt tõestatud) Kohv- loode saab sama kofeiini koguse, mis ema Liigne stress - mõjub läbi kortisooli süsteemi. Toitumine -> toidueelistused ka lapsel Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid. Võimetele, mis inimene omab pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine. Kui kaks spermi tungivad munarakku siis munarakk hukkub. Loote areng Loode saavutab eluvõimelisuse, kohandub emakeväliste ekstrauteriilsete, elutingimustega. Viljastatud munarakk muutub sügoodiks, mis hakkab kohe arenema. Prenataalse arengu etapid Sügoot-(1-2 Rasedusnädal) germinaalstaadium viljastumisest 10 päevani
Arenema hakkab ka kõhunääre. Pannakse alus maksale. Embrüo pikkus on kõigest 1,5 mm. 18. -- 60. ööpäevani pärast eostamist on loode äärmiselt tundlik igasuguste kahjulike faktorite suhtes. Rasedus 10. nädalal Naine on juba oma uue seisuga ning pideva iiveldusega harjuma hakanud. Sündmused: Veresooned on moodustunud. Südamelöökide sagedus on umbes 80 lööki minutis. Sõrmed ja varbad on juba eraldunud, ilmunud on keele maitsmisnäsa ning hammaste alged. Areneb edasi aju, fenomenaalse kiirusega: igal minutil toodetakse veerand miljonit uut neuronit. Formeerunud on juba süda. Poistel hakkavad munandid tootma testosterooni. Laps võib juba liigutada, ning võib juba käega puudutada pead, nägu, suud; ta avab ja sulgeb suud ning neelab. Pikkus pealaest ristluudeni on umbes 31-42 mm, kaal 5 grammi ringis. Rasedus 15. nädalal Naise välimus pole enam see, mis oli raseduse 3.-4. nädalal
ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima. Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk viljastumine võib toimuda ka 5 päeva peale vahekorda). 14 päeva pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast - tomub ovulatsioon. Pärast vabanemist o munarakk u 12h viljastusvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasajras munarakku ümbritsenud abirakud kollaskeha, mis hakka eritama kollaskehahormooni. - Hormoon stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning emaka verevarustust, valmistades emaka nii ette viljastatud munaraku jooksul.
o Vegetatiivsetel paljunevatel: algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga o Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga o Suguliselt paljunevatel organismidel: algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk
annaabi.ee 
