Samaaegse soorituse korral jagatakse tasu võrdselt tegijate vahel (VÕS §1007 lg 2 lause 1). Tasu lubanud isik võib keelduda tasu maksmast niikaua, kuni teo ühiselt teinud isikud lahendavad vaidluse tasu jagamise üle (VÕS § 1008). Tasu avalikust lubamisest tuleneva nõude aegumise ja viiviste arvestamise jaoks omab tähtsust tasunõude sissenõutavaks muutumise hetk. Rahalist tasu avalikult lubanud isik satub tasu maksmisega viivitusse alates tasunõude sissenõutavaks muutumisest ja peab maksma viivist (vt VÕS § 113 lg 1). Tasunõue muutub sissenõutavaks alates tasustada lubatud teo tegemisest kui TAL tehingus ei ole teisiti avaldatud. Juhul, kui tasu lubanud isik ei teadnud ega pidanudki teadma tasu maksmise kohustusest ja sattus selle tõttu tasu maksmisega viivitusse, võib ta taotleda viivise vähendamist (vt VÕS § 113 lg 8 + §162).
kutsetegevuses, korral maksta intressi juhul, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli hagejal ja kostjal mõlemas laenulepingus olemas kokkulepe intresside tasumise suhtes, mistõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda intresside tasumist. 2.4 Viivis Kostja on rikkunud laenulepinguid, ega maksnud laenatud raha hagejale tagasi kokkulepitud tähtajaks, mis tähendab, et kostja on raha maksmisega sattunud viivitusse. Seetõttu on VÕS § 113 lg 1 alusel hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras, mille pooled olid kokku leppinud (mõlemas laenulepingus on määraks 0,1% päevas). Hageja taotleb seadusjärgse viivise välja mõistmist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni. III Menetluslikud seisukohad 3.1 Hagihind Hageja põhinõue on 2250 eurot (900+2300-950). Põhinõudest on maha arvutatud 950 eurot,
Makse viivitamise korral tuleb ostjal tasuda viivist 0,02% päevas kogu osamaksest. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Müüja tarnib esimese osa puitmaterjali ostjale kätte. Samas annab müüja ostjale üle ka arve, mille taha on kirjutatud „Maksega viivitamise korral tuleb ostjal maksta müüjale viivist 10% iga viivitatud päeva eest“. Müüja ja ostja allkirjastavad arve. Ostja jääb arve tasumisega viivitusse üks kuu. Seejärel tasub ostja müüjale viivist 0,02% kogu osamaksest iga viivitatud päeva eest. Müüja nõuab ostjalt aga viivist 10%. Ülesanne: hinnake, milline on pooltevaheline viivisemäär. HÜPOTEES: Ostja võib müügilepingust taganeda VÕS § 16 lg 1 alusel KAS POOLTE VAHEL ON KEHTIV LEPING/VÜLASUHTE ALUS? - Lepinguliik – ostu-müügileping VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 16 lg 3 müüja tegi ettepaneku teha pakkumus
ostuhinnast. § 214. Ostuhinna tasumise kohustus asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul ostjale (1) Ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. (2) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. (3) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle ka ajal, mil ostja satub viivitusse selle toimingu tegemisega, millega ta asja üleandmisele peab kaasa aitama, eelkõige, kui ta ei võta asja vastu. Liigitunnustega piiritletud asjade müügi puhul ei lähe juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostja viivituse puhul talle üle siiski enne lepinguesemeks olevate asjade eraldamist ja ostjale eraldamisest teatamist. (4) Vedamisel oleva asja müümise puhul kannab ostja asja juhusliku hävimise ja kahjustumise
Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe pärast kahju tekitamist ja ainsa eeltingimusena võib nimetada selle, et peab olema võimalik arvestada kahjuhüvitist. Vastutav isik kohe viivitusse ei satu (§ 113 lg 2), viivist peab ta hakkama maksma alates ajast, millal kannatanu talle nõudest teatas või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui A jalutab tänaval ja talle kukub B räästast jääpurikas pähe, siis nõue muutub kohe
b) Kohustuse rikkumine VÕS § 100 kohaselt (+). Hankelepingu § 4.2.3 kohaselt pidi Täitja tarnima ja kokku panema Lepingu lisas täpsustatud mööbli ja muu sisustuse ning paigaldama selle Instituudi õpperuumidesse 1. augustiks 2014. Kaasuse asjaolude kohaselt aga allkirjastati lõplik tarne vastuvõtmise akt kahepoolselt alles 3. septembril 2014. Seega Hankelepingu kohaselt sattus Täitja rohkem kui üks kuu viivitusse töö üleandmisega. Seega on Täitja oma kohustust rikkunud. c) Täitja vastutab kohustuse rikkumise eest VÕS §§ 103 (+). Täitja ei vastutaks hankelepingu rikkumise eest olukorras, kus rikkumine oleks vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Vabandatav oleks rikkumine sellisel juhul, kui Täitja suutmatus teha töö 1. augustiks 2014 valmis oli tingitud vääramatust jõust (VÕS § 103 lg 2)
Kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad: VÕS § 172 – H (vald) võib keelduda kohustuse täitmisest, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud; 119 kohustuse täitmise takistus, ei tea kellele maksma peab, hoiustamine hea võimalus, kuidas viivitusse sattumist vältida. Siis riisiko nihkub. 3) Millised vastuväiteid saab võlgnik esitada uuele võlausaldajale? VÕS § 171 lg 1 võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal VÕS § 169 lg 1 kohaselt kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja
Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub lepinguvälise kahju eest vastutav isik kahju hüvitamisega viivitusse? Lepinguvälise kahjuhüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates sellest hetkest, millal on võimalik arvestada kahjuhüvitist. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik ei pruugi kohe samal ajal ka viivitusse sattuda, sest viivitusse satub ta alates ajast, millal ta saab teada või pea saama teada ühelt poolt kahju tekkimisest ja teiselt poolt kannatanu isikust. VÕS § 113 lg 2. Näide: A kaevab kraavi. B jalutab ja kukub sinna sisse, saab kehavigastuse. Kohe
võlgniku juures, võlgnik tuleb asjadele ise järele või toimetatakse asi ostjani vedamisega. Kui võlgnik on teinud kõik seaduses või lepingus nõutava kohustuse täitmiseks ja sh eraldanud võlgnetavad liigitunnustega asjad teistest liigitunnustega asjadest, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest, kui eraldatud asjad juhuslikult hävivad. Kui võlausaldaja ei ole asju vastu võtnud, kuid riisiko on seaduse kohaselt talle üle läinud, satub võlausaldaja viivitusse. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui liigitunnustega asjad hävinevad võlausaldaja viivituse ajal, siis vabaneb võlgnik vastutusest, kui talle saab ette heita ainult kerget hooletust. Täitmiskohustusest vabaneb võlgnik ainult siis, kui ta rikkumise eest ei vastuta (VÕS § 105 kohaselt ei saa täitmist nõuda, kui võlgnik ei vastuta rikkumise eest).
võlgniku juures, võlgnik tuleb asjadele ise järele või toimetatakse asi ostjani vedamisega. Kui võlgnik on teinud kõik seaduses või lepingus nõutava kohustuse täitmiseks ja sh eraldanud võlgnetavad liigitunnustega asjad teistest liigitunnustega asjadest, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest, kui eraldatud asjad juhuslikult hävivad. Kui võlausaldaja ei ole asju vastu võtnud, kuid riisiko on seaduse kohaselt talle üle läinud, satub võlausaldaja viivitusse. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui liigitunnustega asjad hävinevad võlausaldaja viivituse ajal, siis vabaneb võlgnik vastutusest, kui talle saab ette heita ainult kerget hooletust. Täitmiskohustusest vabaneb võlgnik ainult siis, kui ta rikkumise eest ei vastuta (VÕS § 105 kohaselt ei saa täitmist nõuda, kui võlgnik ei vastuta rikkumise eest).
märganud. VÕS § 211 kohaselt peab müüja tarbijale üle andma ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Müüja peab tarbijale üle andma asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui tarbijamüügi puhul peab asja ostjani toimetama müüja, ei lähe asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle enne asja ostjale üleandmist või ostja poolt asja vastuvõtmisega viivitusse sattumist (VÕS § 214 lg 5). Kui tarbija võib mõistlikult eeldada asja kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja müüja ise neid ei osuta, peab ta tarbijale asja üleandmise ajal ja tarbija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest (VÕS § 232). Tarbijale tellimata asja saatmine Tarbijale tellimata asja saatmise korral ei teki majandus- või kutsetegevuses tegutseval kauplejal tarbija vastu nõudeid (VÕS § 99 lg 1)
taganedes tugineda, kui on täidetud VÕS §-s 97 sätestatud eeldused. KOHUSTUSE TÄITMISE TAKISTUSED VÕLAUSALDAJA VASTUVÕTUVIIVITUS Võlausaldajast tulenevaks asjaoluks võib olla õigustamatu keeldumine kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita või võlgniku kohustuse täitmiseks vajaliku muu teo tegemata jätmine või keeldumine muul viisil koostööst võlgnikuga (VÕS § 119). Võlausaldaja satub viivitusse siis, kui võlgnik ei saa oma kohustust täita võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, kuigi ta on soorituseks õigustatud (kohustus on täidetav). Selleks, et võlausaldaja satuks vastuvõtuviivitusse, peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1. võlgniku poolt tehtav sooritus peab olema täidetav 2. võlgniku valmisolek ja võime teha võlgnetav sooritus ja täita sellega oma kohustus kas seaduses sätestatud või lepingus kokkulepitud viisil. 3
Vastutus (VÕS § 103 218 lg 1 jne) lõppenud tasaarvestusega) VÕS § 105 2. Rikkumine 4. Täiendav tähtaeg (hea usu põhimõte) 2.1. Kohustuse sisu - tegemist on rahalise 5. Mittekohase täitmise vastuvõtmine kohustuse rikkumisega; täitmise tähtaeg 6. Väärtuste vahe olemasolu 2.2. Kas kohustust on rikutud – viivitusse Formaalsed tingimused: sattumine VÕS § 82 lg 7 7. Hinna alandamise avaldus, VÕS § 112 lg 1 3. Vastutus 8. ajaline piirang puudub RKTKo 3-2-1-156-11 3.1. Kas võib viivist nõuda (VÕS § 101 lg 3 jj) Alandatud hind: VÕS § 112 lg 1 3.2. Kas esineb vabandatavaid asjaolusid VÕS § kokkulepitud hind X mittekohase täitmise väärtus :
40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sisuliselt kohe, kui kahju on tekitatud ja kui on võimalik arvest kahjuhüvitist. Kahju tekitamisega vastutav isik ei satu viivitusse, mitte alates nõude sissenõutavast muutumisest, vaid alates ajast, millal kannatanu teatas kahju hüvit nõudest või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab DÕ-se kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Oluline kohtualluvuse määratlemiseks TsMS § 91, 94
3) kohustus hüvitada müüjale seoses asja hoidmisega tehtud kulutused, kui see oli lepinguga ette nähtud. Riski üleminek. (1) Ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. (2) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. (3) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle ka ajal, mil ostja satub viivitusse selle toimingu tegemisega, millega ta asja üleandmisele peab kaasa aitama, eelkõige, kui ta ei võta asja vastu. Liigitunnustega piiritletud asjade müügi puhul ei lähe juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostja viivituse puhul talle üle siiski enne lepinguesemeks olevate asjade eraldamist ja ostjale eraldamisest teatamist. Müügilepingu rikkumise tagajärjed. (1) Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see
halduskohtus lahendamisele ka eraõiguslikke vaidlusi ja õigusemõistmise väliseid küsimusi. I. Üldklausel 1. Õiguslik vaidlus vähemalt kahe isiku vahel. Halduskohtu tegevusse asumiseks on üldklausli kohaselt esmalt vajalik üleüldse mingi vaidluse olemasolu. Halduskohus ei saa lahendada teoreetilisi õigusprobleeme. Reeglina eeldab see, et haldusorgan peab olema juba sooritanud isiku õigusi rikkuva toimingu, keeldunud taotletud toimingu sooritamisest või langenud viivitusse (va HKMS § 45 lg-s 1 ja RVastS §-s 5 sätestatud juhud). Samuti eeldab vaidlus vähemalt kahte õigusvõimelist subjekti. Halduskohtus ei saa kehtiva seadustiku kohaselt lahendada ühe ja sama avaliku võimu kandja organite vahelisi tülisid, nt linnavolikogu ei saa kaevata linnavalitsuse peale, ministeerium ei saa kaevata maavanema peale ega ka vallavalitsuse peale, kui viimane täidab riigi ülesannet. 1 Teistsuguse põhjenduse
Üldjuhul kui kuskil mujal räägitud kahju hüvitamisest, siis ei ole tegu kahju hüvitamise erikoosseisuga, vaid lihtsalt viitega delikiti üldkoosseisule. Kui kuskil deliktiõiguses jõutakse vastutuse ulatuseni, siis selles osas kohaldub ikkagi VÕS ptk 7 ( 127 - 140). 6.1 Delikti üldkoosseis 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub lepinguvälise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Lepinguvälise kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates hetkest, kui on võimalik arvutada kahjuhüvi- tist. Kahju tekitamise eest vastutav isik ei satu kahju hüvitamisega viivitusse (viivis!) mitte alates kahjuhüvi- tise sissenõutavaks muutumisest, vaid ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS 113 lg 2)
d. Hinna alandamise täiendavad eeldused: tahteavaldus, mittekohane täitmine on vastu võetud, M ei ole rikkumist enne avaldust heastanud (§ 224 seab piirangu). Mittekohase täitmise väärtus korda müügihind jagada kohase täitmise väärtus. Tagajärg tuleneb §-st 112 lg-st 3. e. Kahju hüvitamise täiendavad eeldused: O-l on õigus nõuda puuduse kõrvaldamist (§ 222 lg 5) ja ta satub sellega viivitusse s.t O on andnud täiendava tähtaja või M on täitmisest põhjendamatult keeldunud. Siin tuleb kõne alla § 115 lg 2 suur nõue. Ka täitmisnõue peab eksisteerima. Eeldusteks on täiendav tähtaeg. Saab nõuda otsest varalist kahju. O tulu tuleb maha arvestada. f. Taganemise täiendavad eeldused: oluline rikkumine, täiendava tähtaja andmine heastamiseks § 116 lg 4 (asendamine, parandamine), puuduse kõrvaldamise või
3) kohustus hüvitada müüjale seoses asja hoidmisega tehtud kulutused, kui see oli lepinguga ette nähtud. Riski üleminek. (1) Ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. (2) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. (3) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle ka ajal, mil ostja satub viivitusse selle toimingu tegemisega, millega ta asja üleandmisele peab kaasa aitama, eelkõige, kui ta ei võta asja vastu. Liigitunnustega piiritletud asjade müügi puhul ei lähe juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostja viivituse puhul talle üle siiski enne lepinguesemeks olevate asjade eraldamist ja ostjale eraldamisest teatamist. Müügilepingu rikkumise tagajärjed. (1) Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või
sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, intressi nõudmist. Seega muudab kolleegium eelviidatud lahendites võetud seisukohta. VÕS § 113 lg 6 piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk viivitusintressilt (vt ka nt Riigikohtu 4. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p 11). Seadus ei keela aga arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, siis keelab VÕS § 113 lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise. Kolleegiumi hinnangul võib VÕS § 113 lg 6 kohaldamine olla välistatud, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks, mille tulemusena muu hulgas lepitakse kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, on sisuliselt käsitletav VÕS § 578 lg 1 nõuetele vastava kompromissilepinguna. Kuna
märganud. VÕS § 211 kohaselt peab müüja tarbijale üle andma ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Müüja peab tarbijale üle andma asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui tarbijamüügi puhul peab asja ostjani toimetama müüja, ei lähe asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle enne asja ostjale üleandmist või ostja poolt asja vastuvõtmisega viivitusse sattumist (VÕS § 214 lg 5). Kui tarbija võib mõistlikult eeldada asja kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja müüja ise neid ei osuta, peab ta tarbijale asja üleandmise ajal ja tarbija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest (VÕS § 232). Tarbijale tellimata asja saatmine Tarbijale tellimata asja saatmise korral ei teki majandus- või kutsetegevuses tegutseval kauplejal tarbija vastu nõudeid (VÕS § 99 lg 1)
Haldusakti tühistamine (RVS § 3 lg 1): eeldab kehtiva haldusakti olemasolu 2. Haldusakti või toimingu keelamine RVS §-d 4 lg 1 ja § 5 lg 1: eeldab veel andmata haldusakti või veel sooritamata või jätkuvat toimingut 3. Haldusaktiks või toiminguks kohustamine (RVS § 6): haldusorgan peab olema keeldunud haldusakti andmisest või toimingus või olema langenud viivitusse 4. Kahju hüvitamine (RVS § 7 lg 1) a) Kahju b) Põhjuslik seos c) Süü (saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju puhul - RVS § 9 lg 1 ja § 13 lg 2) d) Kvalifitseeritud põhiõiguste rikkumine (mittevaraline kahju) Hüvitamise vorm i) Rahas (RVS § 8 lg1)
1. Haldusakti tühistamine (RVS § 3 lg 1): eeldab kehtiva haldusakti olemasolu 2. Haldusakti või toimingu keelamine RVS §-d 4 lg 1 ja § 5 lg 1: eeldab veel andmata haldusakti või veel sooritamata või jätkuvat toimingut 3. Haldusaktiks või toiminguks kohustamine (RVS § 6): haldusorgan peab olema keeldunud haldusakti andmisest või toimingus või olema langenud viivitusse 4. Kahju hüvitamine (RVS § 7 lg 1) a) Kahju b) Põhjuslik seos c) Süü (saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju puhul - RVS § 9 lg 1 ja § 13 lg 2) d) Kvalifitseeritud põhiõiguste rikkumine (mittevaraline kahju) Hüvitamise vorm i) Rahas (RVS § 8 lg1)
kokkulepped) Asjaolud: Valdo Kulla (hageja) hagi ALG Liisingu AS-i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Pooled sõlmisid laenulepingu, millega kostja laenas hagejale. Õiguslik probleem: RK: “VÕS § 113 lg 6 piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk viivitusintressilt. Seadus ei keela aga arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, siis keelab VÕS § 113 lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise.” RKTKo 3-2-1-47-15, p 14 – viivise vähendamise nõude esitamine Asjaolud: Tungren AS-i (pankrotis, hageja I) pankrotihalduri Maire Armi (hageja II ja Tungren AS-i (pankrotis hageja III)) hagi Luule Kasevälja (kostja I) ja Uno Kasevälja (kostja II) vastu müügilepingu alusel üleantud 1 055 875 euro tagastamiseks ja viivise ning intressi saamiseks.
Lepingu täitmise takistused (VÕS §d 119 126) Lepingu täitmist võib takistada ka võlausaldaja, kellest tuleneva asjaolu tõttu ei saa võlgnik lepingut täita või kui ta keeldub täitmise vastuvõtmisest. Võlausaldaja viivituseks nimetatakse olukorda, kui ta ei võta õigustamatult täitmist vastu. Samuti satub võlausaldaja viivitusse kui ta VÕS § 95 lg 6 kohaselt keeldub kviitungi, tunnistuse või võladokumendi väljaandmisest või pealdise tegemisest. Kui võlausaldaja on viivituses, vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tekib õigus raha ja väärtasju ning dokumente hoiustada vastavalt VÕS § 120125. Nõude loovutamine
Kui üürileandja puudusi ei kõrvalda on üürnikul õigus puudused ise kõrvaldada või kõrvaldada lasta ja seejärel nõuda tehtud kulutuste hüvitamist üürileandjalt. Üürnikul tekib puuduste kõrvaldamise õigus, kui üürileandja on tal lasuva kohustuse täitmisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral, tulenevalt VÕS § 279 lg 3.Üürileandja satub kohustuste täitmisega viivitusse, kui ta mõistlikku aja jooksul peale puuduste kõrvaldamist ei asu puudusi kõrvaldama. Kahju hüvitamine Lisaks puuduste kõrvaldamisele saab üürnik tulenevalt VÕS § 278 nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on üürileandja poolne üürilepingu rikkumine. Kahju hüvitis nõude saab üürnik esitada üürileandjale tuginedes ennekõike VÕS § 115 sätestatule. Kahju hüvtamist saab üürnik nõuda, kui talle on
alusel toimuv täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu (vt Riigikohtu 5. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p-d 10 ja 12; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153- 10, p 13). Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks (vt ka VÕS § 82 lg 7), st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Kui hüpoteegipidaja ei ole põhistanud, et tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud, peab täitur keelduma täitemenetluse algatamisest, alustatud täitemenetluse aga TMS § 48 p 4 või 7 alusel lõpetama. 18. Täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest. Arvestada tuleb aga, et hüpoteegi realiseerimise (st hüpoteegi täitmiseks kinnisasja
annaabi.ee 
