Lepingute täitmine Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Mis on viivis? • Viivis - rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni Viivis • Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, sh mittekohase täitmise parandada • Heastamine ei võta kahjustatud lepingupoolelt õigust nõuda viivise või leppetrahvi maksmist Võlgniku õigused • Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu,
b)Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (§ 159, lg 2), kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama (§113 lg 2). c) Viivitusintressi võib nõuda ainult rahaliste kohustuste rikkumise korral(§113 lg 1), aga leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema(§158 lg2). 2. Kui üks kahjustatud lepingupool soovib teise lepingupoole suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid, peab ta esiteks kontrollima kas lepingupool rikkus oma kohustusi. Teiseks tuleb kontrollida kas kohustuste rikkumise käigus tekkis kahju ja
· Nõude loovutus või müük inkasso teenuseid pakkuvale ettevõttele või juristi/advokaadi palkamine 12 Viiviste nõudmine - Millal saab nõuda? - Millises määras saab nõuda? 13 Millal saab viivist nõuda? VÕS § 113 lõige 1: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvestamise põhitingimused: · Raha maksmise kohustus · Tasumisega viivitus ehk maksmise tähtaeg möödunud (rahaline kohustus muutunud sissenõutavaks) · Arvestada saab alates sissenõutavaks muutumisest kuni raha kättesaamiseni NB! Intressilt viivist nõuda ei saa (VÕS § 113 lõige 6). Vastupidine kokkulepe tühine (VÕS § 113 lõige 7). 14
rikkumise mittevabandatavus. Hinda võib alandada sõltumata sellest, kas kohustuse rikkumine oli vabandatav või mitte. Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. 6. Viivis (VÕS § 113) Viivist kohaldatakse rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Võlausaldaja võib võlgnikult arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi. Viivitusintressi suurus on lepingu puhul kokkuleppe küsimus, kuid igal juhul on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 94 tulenevat intressi suurusega viivist. Viivise nõue hüvitab puuduvat raha kasutamise võimalust. Viivise kohaldamise eeldused 1) Rahalise kohustuse olemasolu. Siinkohal ei ole oluline, millise rahalise kohustusega on tegemist (tasu maksmise nõue, kahju hüvitus, kulutuste hüvitamise nõue) 2) Põhimõtteliselt peab olema tegemist rahalise kohustuse täitmisviivitusega. Sellele
11 7. KOKKUVÕTE Tänapäeval peetakse iseenesest mõistetavaks, et ühegi võlausaldaja õigused võlgniku ja tema vara suhtes ei saa olla piiramatud ega kontrollimatud. Siiski tunduvad paljud võlausaldajad olevat seisukohal, et seadustega on nende õigusi liialt piiratud VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitavalt võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8.05% aastas, või lepingus ettenähtud sellest kõrgem viivise määr. Leppetrahvi nõudmisel tuleb meeles pidada, et pärast kohustuse rikkumist tuleb võlgnikule saata teade, milles märgitakse, et nõutakse leppetrahvi tasumist. Kõige tuntum leppetrahv on parkimistrahv. Käsiraha tasumine eeldab usaldust
vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. • Võlgniku õigus täitmisest keelduda lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise. Õiguste kaitsmine • Viivis • Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). • Viivist võib nõuda kõikide rahaliste kohustuste viivitamise korral, va viiviselt ja intressilt. • Viivise suurus võib tuleneda nii lepingust kui ka seadusest. • Viivise vähendamist võib nõuda kohtus VÕS § 162 alusel. Õiguste kaitsmine • Kahju hüvitamine • Kahju on igasugune negatiivse tagajärg isiku varalises või mittevaralises sfääris. Seega võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline.
AS omakorda leidis, et kuna tööde tellimisel ei lepitud kokku päevikute pidamises ega üleantavas dokumentatsioonis, siis OÜ otsib põhjusi maksmisest kõrvalehoidumiseks. AS esitas kohtusse hagi võla väljamõistmiseks koos viivistega. OÜ maksis ära võlgnevuse ehitustööde eest, kuid keeldus viivist maksmast. Kas kohus mõistab välja viivise? Võlaõigusseadus § 113. Viivis, lõige 1. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lisaks VÕS § 94. Intress võlasuhtes
(4) Hinda võib alandada ka enne teise lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist samadel eeldustel, nagu on sätestatud käesoleva seaduse §-s 117 lepingust taganemise kohta enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. (5) Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. § 113. Viivis (1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. (1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult
täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hinna alandamine - Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuses. Viivis - Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kahju hüvitamine - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
23 27.08.2012 Kui tööandja ei maksa õigel ajal palka... Mida teha, kui tööandja maksab töötasu tihti nädalapäevad hiljem, kui on töölepingus kokkulepitud palgapäev? Vastab Egon Raim, tööinspektor-jurist, Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon: Tööandjal on kohustus töölepingus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Töötajal on õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivitusintressi 8% aastas ülekandmisele kuuluvalt summalt, vastavalt võlaõigusseaduses § 94 ja § 113 sätestatule. Näiteks kui jagada 8% päevade arvuga aastas (365), siis saame 0,02% viivitusintressi päevas ülekandmisele kuuluvalt summalt. Kuna töölepingut saab muuta poolte kokkuleppel, siis on võimalus leppida kokku uues (reaalses) palgapäevas. Ühepoolselt ei saa tööandja ega töötaja töölepingut muuta. Lisaks näeb töölepingu seadus töötajale ette võimaluse (mitte
Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Viivis - Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud
§ 17 Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata. 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? § 17 1 20.Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? §18 Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine,
Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. Viivis. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis
madalam kui + 10 kraadi on tellijal õigus määrata leppetrahv sada (100) eurot rikkumise kohta. 7.1.7.4. kui buss ei vasta hankedokumendi lisa 1 punktis 2.2.1; 2.3; 2.4; 2.5; 2.6 ja 2.7 sisalduvatele sätetele on tellijal õigus määrata leppetrahv sada (100) eurot rikkumise kohta. 7.2. Tellija vastutus: 7.2.1. Rahalise kohustuse täitmisega, s.o nõuetekohaselt osutatud teenuse eest tasumisega viivitamise korral kohustub tellija maksma vedajale viivitusintressi (viivis) 0,05% tähtajaks tasumata summalt, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, s.t iga viivitatud päeva eest. 7.2.2. Tellija vastutab vedaja ees tellija töötajate süülise tegevuse tagajärjel vedaja ühissõidukile tekitatud kahju eest. Ühissõidukijuht koostab tunnistajate ja tellija volitatud isiku juuresolekul kirjaliku kahjuakti ja edastab eespool nimetatud andmed vedaja volitatud isikule,
ei tasu ostetud asja eest vaatamata müüja meeldetuletusele. 3-2-1-80-10 p 10-12 (elamu puudused), Hageja esitas 29. augustil 2006 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu lepingust taganemisest tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja tasutud müügihinna 580 000 krooni ja kahjuhüvitise 71 606 krooni 63 senti. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja müügihinnalt viivitusintressi määraga 2,25% aastas alates 10. maist 2006, s.o müügilepingu sõlmimisest kuni müügihinna tagastamiseni ning viivitusintressi määraga 9,25% aastas 68 790 kroonilt alates 25. juulist 2006, s.o taganemisavalduse kostjale kätteandmise päevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ja 71 606 kroonilt 63 sendilt alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Ringkonnakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 10. mail 2006 notariaalse kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu
Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud TuMS § 15 lg-s 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata. (TuMS § 17 lg 1) 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? TuMS § 171 lg-ss 2 nimetatud finantsvaralt (edaspidi finantsvara) saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust võib TuMS §-s 172 sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata. (TuMS § 171 lg 1) Finantsvarana käsitatakse: (TuMS § 171 lg 2) - väärtpaberit, mida pakutakse lepinguriigis või Majandusliku Koostöö ja Arengu
kasutada kas: 1) FIFI meetodit - võõrandamine sisseostu järjekorras või 2) kaalutud keskmise meetodil. Erisoodustusena või kingitusena või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra. Investeerimisfondi osakute vahetamine. INTRESS: Maksustatakse laenult, väärtpaberilt, liisingult, hoiuselt, muult võlakohustuselt saadud intress, sh võlakohustuselt arvestatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Viivist (viivitusintressi) ei käsitata intressina. Ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstavat intressi - sätet ei kohaldata kui intress 1) osaliselt või täielikult sõltub väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest või 2) mida saadakse raha hoiustamise eest investeerimiskontol. TULU FINANTSVARALT INVESTEERIMISKONTO: Finantsvaradelt saadud kasult või
Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. 2 6. Viivis (VÕS § 113) Viivist kohaldatakse rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Võlausaldaja võib võlgnikult arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi. Viivitusintressi suurus on lepingu puhul kokkuleppe küsimus, kuid igal juhul on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 94 tulenevat intressi suurusega viivist. Viivise nõue hüvitab puuduvat raha kasutamise võimalust. Viivise kohaldamise eeldused 1) Rahalise kohustuse olemasolu. Siinkohal ei ole oluline, millise rahalise kohustusega on tegemist (tasu maksmise nõue, kahju hüvitus, kulutuste hüvitamise nõue)
Hinna alandamine Kui lepingupool on vastu võtnud mittekohase täitmise, võib alandada tema poolt tasumisele kuuluvat hinda. Hinna alandamiseks on vajalik mittekohase täitmise vastuvõtmine, kohase ja mittkohase täitmise erinev väärtus, avalduse tegemine teisele poolele. Viivis Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi (viivis). Oleks otstarbekohane, kui pooled lepivad kokku, et maksmiskohustus tekib ainult arve saamisel olenemata sellest, kas maksetähtpäev oli lepingus kindlaks määratud või mitte. Kui aga viivise määr on ebamõistlikult suur, võib kohustatud isik nõuda kohtult selle vähendamist mõistliku suuruseni. Kahju hüvitamine Kui lepingut rikutakse, võib võlausaldaja nõustuda mittekohase täitmisega ja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist ning lisaks ka täitmisega
korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötasu makstakse rahas (nii sularahas kui ka ülekandega). Töötasust arvestatakse maha seadusega kehtestatud maksud ja maksed. Tööandja vastutus töötasu maksmisega viivitamisel Töötasu maksmisega hilinemisel on töötajal õigus nõuda viivist iga hilinenud päeva eest. Viivise nõue tuleneb VÕS §-st 113, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7 % aastas (VÕS § 94). Riigikohus viivis ei tohi olla ebaproportsionaalselt suur ega muutuda karistuseks. Töötasu ja viivise nõude aegumine Töötasu nõue tööandja vastu 3 aastat, töötasu viivise nõue 4 kuud. 18
kohustuse täitmist võime kohustuse täitmisest keelduda? Ei saa. Kas keelduda saab alati kohustuse tätimisest? §110 lg 2- Ei saa Kui esmet saab sihtotstarbeliselt kasutada-siis on oluliste puudusteta riigikohtu otsusega. VIIVIS § 113. Viivis (1)Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. (2)Viivise maksmise nõude võib esitada mitte ainult lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel, vaid ka kahju hüvitamise kohustuse täitmata jätmise korral alates
hilinemisega. Kahjustatud pool võib anda täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning täitmise parandamise ebaõnnestumise korral alandada hinda. Hinna alandamiseks peab hinda alandada sooviv lepingupool tegema vastavasisulise avalduse teisele poolele (VÕS § 112 lg 2). Viivis Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). Viivise nõude esitamisega saab isik, kelle suhtes lepingut rikuti, võimaluse saada hüvitust selle eest, et teatud aja jooksul ei saanud ta kasutada raha, mis tema käsutuses oleks olnud nõuetekohase täitmise korral. Viivitusintressi võib nõuda ainult rahaliste kohustuste rikkumise korral. Rahaline kohustus võib olla lepingu põhi- või ka kõrvalkohustus, esmane või teisene kohustus. Võlaõigusseaduse § 113 reguleerib
hilinemisega. Kahjustatud pool võib anda täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning täitmise parandamise ebaõnnestumise korral alandada hinda. Hinna alandamiseks peab hinda alandada sooviv lepingupool tegema vastavasisulise avalduse teisele poolele (VÕS § 112 lg 2). Viivis Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). Viivise nõude esitamisega saab isik, kelle suhtes lepingut rikuti, võimaluse saada hüvitust selle eest, et teatud aja jooksul ei saanud ta kasutada raha, mis tema käsutuses oleks olnud nõuetekohase täitmise korral. Viivitusintressi võib nõuda ainult rahaliste kohustuste rikkumise korral. Rahaline kohustus võib olla lepingu põhi- või ka kõrvalkohustus, esmane või teisene kohustus. Võlaõigusseaduse § 113 reguleerib
Rahasordi arvestamine –rahalise kohustuse täitmine võib olla kokku lepitud ka kindlas rahasordis nt müntidega või rahatähtedega. Vastavalt VÕS § 92 tuleb rahaline kohustus täita raha nimiväärtuses, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Intress- intress kui raha kasutamise eest makstav tasu ehk kasutusintress või kui viivituse korral kohaldatav õiguskaitsevahend ehk viivitusintress. Mõlemal juhul kohaldatakse intressi suuruse määramisel VÕS § 94 sätteid, viivitusintressi kohaldamisel tuleb lisaks arvestada ka VÕS § 113 lg 1 sätestatud. Intressi maksmise ohustuses võidakse juba eelnevalt kokku leppida, sellisel juhul kuulub kohaldamisele kokkuleppeline intress. Seaduses sätestatud intressimäära kohaldatakse siis, kui poole don kokku leppinud intressi maksmise kohustuses, kuid jätnud lahtiseks summa, mis tuleb intressina maksta. Intessi max suurust ei ole seaduses sätestatud. Ebamõistlikult kõrge
lepitud teisiti. · Keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Viivis töötasu maksmisega hilinemisel · Töötasu maksmisega hilinemisel on töötajal õigus nõuda viivist iga hilinenud päeva eest. · Viivise nõue tuleneb VÕS, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). · Intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7 % aastas. · Viivise nõude tähtaeg on 4 kuud. · Riigikohus viivis ei tohi olla ebaproportsionaalselt suur ega muutuda karistuseks. Töötasu tagastamise nõuete aegumine · Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu
26. juunil. Millal oleks pidanud neile olema tasu välja makstud? Mitme päeva eest ja kui suures ulatuses on töötajatel õigus nõuda viivist? Oleksid pidanud saama tasu 23. juunil, 23. on reede, oleks saanud kanda palka. § 33 lg 2: Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. VÕS § 113 lg 1: Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Praegu on viivis 8%. Kas päevasest töötasust või kogu tasust?? 8. Vastavalt töötajaga sõlmitud töölepingule maksti töötajale iga kalendrikuu eest töötasu vastava kuu viimasel päeval. Ettevõttes tekkinud makseraskuste tõttu ei maksnud tööandja töötajale 2016
Millist aega saab aga pidada mõistlikuks tuleb hinnata vastavalt olukorrale. Ennekõike tuleb mõistliku tähtaja kindlaksmääramisel arvestada VÕS § 7 tuleneva mõistlikkuse põhimõttega. Täitmisnõuet saab kohaldada koos teiste õiguskaitsevahenditega, nt kahju hüvitamise või viivise nõudega. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, viivitusintressi ehk viivis. Viivise nõude esitamisega saab isik, kelle suhtes lepingut rikuti, võimaluse saada hüvitust selle eest, et teatud aja jooksul ei saanud ta kasutada raha, mis tema käsutuses oleks olnud nõuetekohase täitmise korral. VÕS § 415 lg 1 kaitseb tarbijat ebamõistlikult suure viivise eest. Antud sätte kohaselt ei või t arbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega
seltsingulepingust tulenevad kohustused. Hinna alandamine. Kui lepingupool on vastu võtnud mittekohase täitmise, võib alandada tema poolt tasumisele kuuluvat hinda. Hinna alandamiseks on vajalik: 1. mittekohase täitmise vastuvõtmine; 2. kohase ja mittekohase täitmise erinev väärtus; 3. avalduse tegemine teisele poolele. Viivis. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi (viivis). On otstarbekas, kui pooled lepivad kokku, et maksmiskohustus tekib arve saamisel olenemata sellest, kas maksetähtaeg oli lepingus kindlaks määratud või mitte. Kui viivise määr on ebamõistlikult suur, võib kohustatud isik nõuda kohtult selle vähendamist mõistliku suuruseni. Kahju hüvitamine. Kahju hüvitatakse vastavalt poolte vahel kehtivale võlasuhtele. Kui lepingut rikutakse, võib võlausaldaja nõustuda mittekohase täitmisega ja nõuda sellega
9.3. Tööde eest tasumine toimub vastavalt töövõtja poolt esitatud ning tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktidele. 9.4. Tööde eest tasumine toimub, arvesse võttes Lepingu p. 9.3. sätestatud korda, töövõtja poolt esitatud arve alusel 14 päeva jooksul peale akti aktsepteerimist tellija poolt. 9.5. Käesoleva lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivitusintressi (viivist) 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest, juhindudes LS paragrahvist 113. 9.6. Lisakohustused, mida tehakse tellija kirjalikul nõudmisel või mille tegemise vajaduse tellija eelnevalt aktsepteerib käesoleva lepingu mõlemapoolselt allkirjastatud lisas, tasub tellija. Mitte ühtegi lisakulutust ei ole tellija kohustatud aktsepteerima tagant järele. Lisatööde eest tasumine
annaabi.ee 
