koolkonna rajaja muusikas;loetakse üheks 19saj suurimaks klaverivirtuoosiks,sümfoonilise poeemi loojaks;oma aja parimaid pianiste;kirj.palju klaverimuusikat;arendas klaverimäng.tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800teost,ka
9aastaselt esimene sümfoonia 10aastselt esimene ooper Elulugu 14aastaselt Bologna muusikaakadeemia liige Rooma paavstilt Kuldkannuse rüütli aunimetus 22aastaselt astus Salzburgi peapiiskopi tööle kontsertmeistrina 25aastaselt lahkus piiskopi teenistusest Elas vabakutselise muusiku elu 26aastaselt abiellus, kuus last Suri Viinis 35aastasena Looming 16 ooperit: 1. ,,Figaro pulm" 2. ,,Võluflööt" 41 sümfooniat: 3. Sümfoonia nr.40 27 klaverikontserti 5 viiulikontserti 25 keelpillikonsterti Palju lühipalasid klaverile ja teistele pillidele https://www.youtube.com/watch?v=fCbyAE0KdIY Huvitavad faktid Klaverikontserti nr.27 originaalkäsikirjad asuvad Eesti Ajaloomuuseumis Tema hauda ei ole leitud Mozarti viimaseks lõpetamata teoseks jäi "Reekviem", mille lõpetas tema õpilane Süssmayer Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart http://koolielu.ee/waramu/view/078387623f92a00fbdb7449e69d118f7b25302f6 http://www.britannica
Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis orkestris. Perekond siirdus Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. Külastas ta Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimasel 25 aastal kirjutas palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate.
teenistusest tegutses vabakutselisena, täitis tellimustöid abiellus Constanze Weberiga, kuid lapsi neil ei olnud Mozarti viimaseks lõpetamata teoseks jäi "Reekviem", mille lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozart suri 5. Detsembril 1791. aastal maeti Püha Markuse kloostri surnuaia kehvikute ühishauda Mozarti hauda ei ole siiani leitud LOOMING 16 ooperit, neist tuntumad: "Figaro pulm" "Don Juan" "Võluflööt" 41 sümfooniat 27 klaverikontserti 5 viiulikontserti 25 keelpillikvartetti palju lühipalasid klaverile ja teistele pillidele
Tal polnud kunagi eesmärkide (lüürilisus, tugevalt sentimentaalne, saksa folkloor) väljendamisega rakusi. On kirjutanud palju mitmekülgset muusikat. Konkurendid pingutsid et leida helilooja muusika üha laienevale levikule ja selle populaarsuse kasvule takistusi. Instrumentaallooming sisaldab 27 sünfooniat, millest soti, itaali ja reformatsiooni sünfooniad tõid kvaliteeti esile. 3 kontretavamängu, 4 orkestri kontserti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti jne. Arvukas ka kammermuusika (triod, kvartetid, sonaadid, variatsioonid, fantaasiad...) ja orelimuusika. Vokaalsünfooniline muusika ja lavateosed: 3 oratooriumi (Paulus, Elias), 2 kontserti, 7 ooperit (laulumäng komedijandist). Muusikalised illustreeringud draamadele: W. Shakespeare Suveöö unenägu, Antigo, Öölaul. Palju koorimuusikat orkestri saatel (uusaastalaulud, kuningapoeg. Vaimulikud psalmid, 83 soololaulu. Klaverimuusika: 8 vihikut sõnadeta laule ja muid väikesi vorme.
Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja j ärskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud" Looming Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Looming · Ta on kirjutanud ka viiuli, puhkpilli ja klaverikontserte. · 41 sümfooniat · 27 klaverikontserti · 5 viiulikontserti · 25 keelpillikvartetti · Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja kvintette ning klaverisonaate ja fantaasiaid. Looming Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (1791) Tellija krahv Franz von Walsegg oma lahkunud naise mälestuseks. Reekviemi lõpetas Mozarti õpilane Franz Süssmayr. Looming Ooperid:
Lisanduvad sonaadid, variatsioonid jne. Vokaalmuusika: soololaulud (250+) (tsüklilised/iseseisvad). Heine, Goethe, Schilleri, Byroni tekstid. Vokaltsükklitest nt Naise elu ja armastus, Poeedi armastus. Traagiline hindeelu ja väsiv armastus. Parimaks üksiklauludest 2 grenaderi. Sünfoonilist muusikat 4 tk (1. Kevad, 3. Reini). Kontsertavamängud: Julius Caesar, Messina Sild, Herrman ja Dorothea. Muusika Byroni näidendile ,,Manfred". 3 viiulikontserti, 3 tsellokontserti, palju kammermuusikat (trio, kvartett, sonaat jne). On avaldanud monograafia (Gesammelte Schriften über Musik und Musiker (1- 4)
linnades Muusikaõpingud · Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn · 1822. a alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all · 1823. a siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud Muusikaõpingud · 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks · 1830.1840.tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal · 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas Muusikaõpingud · 18481861 elas Saksamaal · Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga kirjutas palju vaimulikku muusikat · Veetis 8 aastat Roomas kloostris · Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard
ka mujalt maailmast, eriti Saksamaalt. Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Esindab neoklassitsistlikku suunda. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid kaheksa "päris" sümfooniat (19571985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte kaks kontserti kammerorkestrile, kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile esimene omataoline muusikaloos. 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat tema teoste hulgas on kuuskeelpillikvartetti, kuus klaveritriot, nonett, sekstett jne.
asub ka helilooja majamuuseum. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Helilooja suri 1893. aastal SanktPeterburgis koolerasse. Looming Tsaikovski südamelähedaseim zanr oli sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiulikontserti ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tuntumad teosed: ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" Balletid ,,Pähklipureja" ,,Jevgeni Onegin" Ooperid ,,Padaemand" Aprill "Lumikelluke" November "Troikal" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Detsember "Jõulud" Märts "Lõokese laul" 6. sümfoonia hmoll "Pateetiline" 1. sümfoonia gmoll "Talveunelmad" Sümfooniad
Helikeel on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Sageli leidub seal sünkopeeritud rütme, sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid. Muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga. Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato-tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides). Vivaldi kõige kuulsam teos on "Aastaajad"(kirjutatud 1724) , mis kujutab endast nelja viiulikontserti. Loetakse esimeseks programmiliseks teoseks muusikaajaloos. Teose aluseks on võetud Vivaldi enda kirjutatud sonetid. Sonetiread on kirjutatud partituuri ja muudetud muusikalisteks kujunditeks Kontserdid Mandoliinile "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Plokkflöödile ja flöödile Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella"
topelttrillerid ehk kahe noodiga triller; topeltnoodid; poognamäng ja pizzicato üheaegselt; väga suured hüpped; flazoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid); ebatavaline häälestus ehk scordatura ; mängimine ühel keelel. Paganini on kirjutanud 12 sonaati viiulile ja kitarrile. KUULAMINE sonata kitarrile. 15 kvartetti koosseisule viiul, vioola, kitarr ja tsello.KUULAMINE No.1 a-minoor. Lisaks 6 viiulikontserti, mis jäid pikaks ajakskogu maailma viiulimuusika virtuoossuse etaloniks. Niccolo Paganini oli suureks eeskujuks Ferenc Lisztile. 1830. alguses kohtus Liszt Paganiniga ning vaimustus temast nii muusiku kui heililoojana. 20-aastane Liszt oli täiesti hämmastunud, kui nägi, et virtuoossus ja tehnika võivad olla vahendiks uute muusikaliste ideede väljendamisel. Pianistina oli ta ,,briljantse stiili" kütkes, heliloojana soovis aga luua hoopis teistsugust muusikat
apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal. 1932. aastal naasis Prokofjev kodumaale. See periood tema muusikas on kõige tasakaalukam. Efektseid võtteid kasutatakse nüüd ainult kooskõlas teose sisuga. Valmis terve rida õnnestunud teoseod. Sel perioodil esines helilooja ka Eestis. Prokofjev suri 1953. aastal Moskvas. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Dmitri Sostakovits (1906-1975) oli tuntud helilooja, pianist ja ühiskonnategelane nõukogude Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks; samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki
aastal ning sellest alates ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 2. Serenaad. ,,Väike öömuusika". Serenaad on ansamblile loodud vabas õhus esitamiseks mitmeosaline instrumentaalteos. 3. Viiulikontserdid. 1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale. Klassitsismiperioodi instrumentaalmuusika tippteosed ,,Viiulikontsert nr 3". 4. Ooperid. Mozart oli klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Ooperite ainestik on enamasti minevikust, kui on ka paar ooperit sellest ajast, kui ise elas. Armastuse ja headuse teema. ,,Figaro pulm" valmis viie kuuga. Seal on
Prantsuse kuninga, Saksi kuurvürsti ja veel mitme üliku õukonnaga. Tema loomingu peaosa moodustavad üle 450 soolokontserdi, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele (tsello, viola d'amore, mandoliin) ja puhkpillidele (fagott, oboe, põik- ja plokkflööt, trompet). Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga. Vivaldi tuntuimad teosed on ,,Aastaajad'' neli esimest viiulikontserti kogumikust ,,Il cimento dell'armonia e dell'invenzione'' (,,Harmoonia ja leidlikkuse võistlus'', op. 8, 1724), mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Kontsertide aluseks on (ilmselt Vivaldi enese loodud) sonetid, mille eredamad kujundid on kirjutatud partituuri koos teravmeelsete muusikaliste vastetega, samas on see kujundlik programm elegantselt ühendatud traditsioonilise vormiskeemiga. Kiirete osade traditsioonilises vormis vaheldub refräänilaadne
oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Elulugu Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Elulugu 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise
Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, peamisel Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija.
tähelepanu), polüfooniat. 1889 I välisreis Saksamaal, eesmärgiks õppida tuntud õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte, muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisaks tantsule ja laulule, eelkäijad: koomiline ooper, vodevill (lühikomöödia). Iseloomustab: tantsulisus, meeldejäävad ja lihtsamat sorti laulud, palju tantsunumbreid, tantse esitavad kõik operetitegelased, kasutatakse moes olevaid tantse (19. saj kankaan ja valss). Tüüptegelased:
Kuna W. Isa oli õukonna kapellmeister sai W. Oma muusikalise hariduse just nimelt temalt. Ennast täiendas ta kogu oma elu jooksul erinevates paikades saades suursuguseks heliloojaks. LOOMING Klaverit mängis al. 4-aastasest, esimesed muusikapalad komposteeris 5-aastaselt, kontsertreisidega alustas 6-aastaselt, esimese ooperi kirjutas 10-aastaselt. Kokku on kirjutanud Mozart 41 Sümfooniat , 26 Keelpillikvartetti, 17 Klaverisonaati, 27 Klaverikontserti, 7 Viiulikontserti, 20 lavateost (Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt), Reekviem, serenaadid, hulgaliselt klaveri- ja viiulipalu . PILDID KOKKUVÕTE Wolfgang Amadeus Mozart oli üks kolmest Viini klassikust. Selleks sai ta tänu eluaegsetele õpingutele. Juba väiksest lapsest peale on ta oma isa käe all õppinud muusikat. Tänapäeval nagu oma eluajal on ta tunnustatud helilooja. Tema teoseid kasutatakse igal pool maailmas erinevatel puhkudel ja
Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul "Ärkamisaeg", 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; "2 jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile, 1986; "Vaikuse sümfoonia" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt. Eespere on kirjutanud ka klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,1988), flöödikontserdi (1995, Jean- Claude Gerard'i tellimus) ja vioolakontserdi (1997). 80. aastatel pälvisid tähelepanu tema baroksest repetitsioonitehnikast inspireeritud teosed ("Mängutoosid I-IV tselestale 1979- 82; 8 ritornelli klaverile 1982; Concerto ritornello kahele viiulile ja orkestrile 1982). Parima osa Eespere kammermuusikast moodustavad teosed, milles on ühendatud impressionistlik detailipeenus ja mitmekesine, kuid delikaatne stilisatsioon ("Trivium"
muusikateooriat. Õppingud olid tasuta, kuna Salieri oli niivõrd vaimustatud Liszti andekusest. 1823, kui Liszti pere kolis Pariisi, üritas ta pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 1827 hukkus tema isa mis viis mehe kriisini. Sellele aitas kaasa ka õnnetu armastus. 1830 hakkas aga uuesti klaverit mängima ning 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti mis motiveeris teda saama oma aja suurimaks pianistiks. 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt mööda Euroopat, andes palju kontserteid. Esines ka Moskvas ja Peterburis. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, Weimaris, kus tegutses dirigendina ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, tegutses muusikapedagoogina, heliloojana ja ka muusikakriitikuna. 1850 lavastas Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Viimased 25 aastat
214 (1858) Rainer Honeck on Viini Riigiooperi ja Viini Filharmoonikute esimene viiul alates 1981. aastast, Riigiooperi kontsertmeister alates 1984. aastast ning filharmoonikute kontsertmeister alates 1992. aastast. Ta on soleerinud Viini Filharmoonikute ees Austrias, Euroopas, Jaapanis ja USA-s. Ta töötab regulaarselt Yomiuri Nipponi Sümfooniaorkestriga Tokyos, sh kontserdisarjas, mis esitleb Mozarti kõiki viiulikontserte. Samuti on ta mänginud Bergi viiulikontserti Peterburi Maria teatri orkestriga Valeri Gergijevi dirigeerimisel. Ta on ka aktiivne kammermuusik: Viini Virtuooside asutajaliige ja juht, Viini Keelpillisolistide juht ning esiviiuldaja erinevates koosseisudes. Tallinna Kammerorkester loodi 1993. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes pidas orkestri peadirigendi ametit seitse hooaega. Selle aja jooksul tehti tihedalt koostööd teise Kaljuste poolt loodud kollektiiviga Eesti Filharmoonia Kammerkooriga
Leipzigi Gewandhaus-orkestriga autori dirigeerimisel, peagi kolas teos ka Londonis. Teise sümfooniana tuntakse kantaat-sümfooniat "Lobgesang" (Ülistuslaul"), Avamängud (kokku 7) Loodud inspireerituna poeesiast, muinasjuttudest, looduselamustest. Tuntumad "Merevaikus ja õnnelik sõit" ,"Hebriidid ehk Fingali koobas, "Suveöö unenägu". Viimane valmis 1826, kui helilooja oli vaid 17-aastane. ...millest tuntuim number on Pulmamarss. Kontserdid (kokku 8) 2 viiulikontserti, ülipopulaarne neist II kontsert e-moll,3 klaverikontserti (mängituim nr.1, g-moll op.25) 2 kontserti 2-le klaverile ja Kontsert viiulile ja klaverile, lisaks 3 kontsertlikku teost klaverile orkestriga. Viiulikontsert e-moll op. 64 Valmis 1844. aastal koostöös viiuldajast sõbra Ferdinand Davidiga .Klassikaliseslt 3- osaline, säravalt virtuoosse ja hingestatud meloodiatega Klaverimuusika Mendelssohni klaveriloomingusse kuulub ligi 100 teost: 3 sonaati, 6 prelüüdi ja
fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Sergei Prokofjev oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Klaverit hakkas Prokofjev õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". Peale 1917
Kõige tuntum ja maailmas enim esitatud on sümfoonia nr 5 (1946), mille traagiline väljendusjõud seostub sõja-aastate ja isikliku kibestumisega kodumaa kaotuse pärast. Vaimset sidet kodumaaga toonitas laulu ,,Meil aiaäärne tänavas“ kasutamine temaatilise lähtematerjalina, mis omandas teoses sümboli tähenduse. 1962. a sai Tubinast Rootsi heliloojate Liidu liige. Tubin on kirjutanud ka kaks ooperit ,,Barbara von Tisenhasen“ (1969) ja ,,Reigi õpetaja“ (1971). Samuti kaks viiulikontserti 1941, 1945), kontrabassikontserdi (1948) ja balalaikakontserdi (1964). Lisaks kammermuusika, soolo- ja koorilaule. Üks eluaastate viimaseid loodud teoseid on ,,Reekviem langenud sõduritele“ (1979), kirjutatud metsasopranile, meeskoorile, orelile, löökpillidele, trompetile. Teos on austusavalus kahes maailmasõjas langenud eestlastele. 13. Kes on järjepidevalt tegelenud Tubina loomingu tutvustamisega maailmas ja kuidas?
aastast 1823) Alustas Reekviemi kirjutamist Finale ultimo Suri 5.detsembril 1791 ja tema surma täpne põhjus pole teada Kuid ei vasta ka tõele legend, nagu oleks Salieri Mozarti mürgitanud Pole ka teada, miks maeti vaeste ühishauda Matustegi ümber on palju romantilisi legende Loominguline pärand Üle 50 sümfoonia (numeratsioon lõpeb 41ga) 27 klaverikontserti + kontserte rohkem kui ühele klaverile, 5 viiulikontserti, 4 metsasarvekontserti, flöödikontsert (hiljem ümber töötatud oboele), klarnetikontsert, fagotikontsert, kontsert flöödile ja harfile, kontsert 2le viiulile, kontsert viiulile ja vioolale, kontsert puhkpillikvartetile 19 ooperit Missad ja Reekviem Klaverisonaate ja fantaasiaid, keelpillikvartette jpm. Mozarti teosed on katalogiseeritud Ludwig Köcheli poolt ja tähistatud KV (=Köchels Verzeichnis) Loominguline pärand Oma eluajal peeti
· Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja · Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING: · 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) · 77 keelpilli kvartetti · 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt · 20 klaverikontsertit · 9 viiulikontserti · 24 ooperit · 14 missat · Sonaadid jne 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA: · Julge · Itaaliapärane · Järskude kontrastidega, keeruline · Ülemäära kaunistatud · Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING: · Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose · Ooperid
Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja Sonaadivormi rajaja 16. HAYDNI LOOMING: 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) 77 keelpilli kvartetti 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt 20 klaverikontsertit 9 viiulikontserti 24 ooperit 14 missat Sonaadid jne 17. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA: Julge Itaaliapärane Järskude kontrastidega, keeruline Ülemäära kaunistatud Rõõmsameelne, positiivne 18. KEELPILLIKVARTETT: Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljas keelpillist Neli osa: Viiul 1, Viiul 2, Alt(Vioola) ja Tsello 19. MOZARTI LOOMING: Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt
Tal polnud kunagi raskusi väljendamaks oma muusikalisi eesmärke. Muusika oli põhiliselt lüüriline, tihedasti seotud saksa folklooriga, tugevate sentimentaalsete sugemetega. Instrumentaallooming sisaldab 22 sümfooniat, millede soti, itaalija ja reformatsiooni sümfooni tõid veelgi enam esile suurt romantilist kvaliteeti. Veel on kirjutatud 3 orkestri avamängu, 6 orkestri kontserti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti. Arvukas kammermuusika valdkond, triod, kvartetid, sonaadid, varientatsioonid jne. Ei puudu ka orkestrimuusika. Olulisel kohal on vokaalsümfiooniline muusika nind lavateosed. 3oratooriumi, 2 kantaati, 7 ooperit,. Oam muusikalisi illustreeringud draamadel W. Shakespeare ,,suveöö unenägu). Palju on koorimuusikat orkestrisaatel. On suur hulk psalme,koraal. 83 saksa laulu. Klaverimuusika tipus on 8 vihikut sõnadeta laule ja muid väikevorme. Felix Mendelssohn Bartholdy
tsello 24 Kapriisi sooloviiulile (1820) üks väheseid helilooja eluajal trükis avaldatud teoseid; iga kapriis kirjutatud erinevale mängutehnikale; ehkki tänapäeval on need kuulsad kontsertpalad, pidas helilooja neid harjutuste kogumikuks ega pidanud sobivaks esitada neid avalikult. Viimast kapriisi on kasutanud oma loomingus Brahms, Rahmaninov, Balcher ja Lutoslawski Palju muusikat soolokitarrile, 5 viiulikontserti (II kontserdi viimane osa La Campanella, it. k kelluke) Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet Topelttrillerid ehk kahe noodiga triller Topeltnoodid Poognamäng ja pizzicato üheaegselt Väga suured hüpped Flazoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid)
See tiitel tagas talle keskmise sissetuleku, Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid sellega ei kaasnenud suuri tellimusi ja trükiväljaandeid. 1790.a. kirjutas ta OB "Cosi fan tutte" 1791.a. kirjutas OS "Võluflööt" viimaseks tööks jäi reekviem 5.dets. Mozarti tööd: Muusika kolmel etappil: Varajane 17611772 Keskmine 1772 1781 Hiline 1781 1791 parimad teadaolevad tööd. Mozart lõi üle 600 heloloomingu, sealhulgas: üle 50 sümfoonia, 25 klaverikontserti, 12 viiulikontserti, 27 aaria kontserti, 17 klaverisonaadi jm. Varajased tööd: La finta semplice (1768) Bastien und Batienne (1768) Mitridate, re di Ponto (1770) Keskmisd tööd: Missa in C, Coronation Mass (1779) Hilisemad tööd: Idomeneo, re di Creta (1781) The Abduction from Seraglio (1782) Mass in C minor (1783) The Marriage of Figaro (1786) Don Giovanni (1787) Cosi fan tutte (1790) La Clemenza di Tito (1791) The Magic Flute (1791) Requiem (1791)
Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING: 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) 77 keelpilli kvartetti 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt 20 klaverikontsertit 9 viiulikontserti 24 ooperit 14 missat Sonaadid jne 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA: Julge Itaaliapärane Järskude kontrastidega, keeruline Ülemäära kaunistatud Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING: Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose Ooperid Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat
kaasakiskuvaks.Tema teoseid ei saa liigitada tonaaklseks ja atonaalseks-püüab neid ühendada.Selle üheks näiteks on keelpillidele kirjutatud teos "Passion". 5 Orkestrimuusika Ta on kirjutranud 4 sümfooniat.4.sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on sümfoonia ja kontserti vahepealne teos,sest sümfoonia orkestrile lisandub löökpillisolist.Tüüri intstrumentaalkontsertid mõjuvad rohkem sümfooniatena.Ta on kirjutanud tsellokontserti,viiulikontserti ja marimbakontsetrti. Tüür on kirjutanud ka üheosalisi sümfoonilisi teoseid,näiteks "Exodus"Väga menukad on kammerorkestri teosed,näiteks "Lighthouse". 6 Kammermuusika Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat erinevatele ansamblitele.Tema üks esimesi kammermuusika teoseid on keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks.Hiljem on ta kirjutanud
eriti Tubina sümfooniline looming tõusnud 20. sajandi maailmaklassika hulka. Järjest enam on hakanud kõlama Tubina muusika ka meie kallil kodumaal, kus korraldatakse isegi Tubinale puhenndatud festivale. 2. EDUARD TUBINI LOOMING Eduard Tubin on traditsioonidele toetuv helilooja, kes on kasutanud klassikalisi žanre. Nendest siis moodustavad orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid nende all siis kaks viiulikontserti, balalaikakontsert, kontrabassikontsert, kontsertiino klaverile ja orkestrile. Veel sümfoonilised süidid ja lühivormid ehk sümfoniett, tokaata ja veel palju teisi. Tubin oli mees, kes kirjutas esimese balletti, milleks oli ’’Kratt’’ ning ooperi ’’Barbara von Tisenhusen’’ ja ’’Reigi õpetaja’’. Tubin oli mitmekülgne mees, Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat seal hulgas siis keelpillikvartette, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale,
1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Eduard Tubin on eesti väljapaistvamaid heliloojaid. Tema loometee oli pikk ja viljakas: esimesed helitööd valmisid juba 1920. aastatel, viimase teose, lõpetamata jäänud Üheteistkümnenda sümfoonia kallal töötas ta veel vahetult enne surma. Tubina mahukas looming on zanriliselt mitmekülgne. Kaalukaima osa moodustavad orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid (kaks viiulikontserti, Kontrabassikontsert, Balalaikakontsert, Kontsertiino klaverile ja orkestrile), sümfoonilised süidid ja lühivormid (Sümfoniett, Tokaata jt). Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks".
seitsme aastasena. 8aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia ning 11-aastaselt esimese ooperi. 34)1769-1781 ta reisis Itaaliasse, kus Paavst Cemens XIV austas teda ,,kuldkannuse" ordeniga ja Belogna Accademia Filarmonica valis ta oma liikmeks. 35)1769-1781 oli ta Salzbergi peapiiskopi õue kapelli kontsertmeister. 36)Mozart hakka oopereid kirjutama juba 11aastaselt, kuid parimad neist on loodud viimastel eluaastatel Viinis. 37)Tähtsaimad teosed on 27 klaverikontserti ja 7 viiulikontserti, ooperid ,,Don Giovanni", ,,Figaro pulm", ,,võluflööt", ,,Requiem" 38)Looming pakatab armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Ta muusika on samuti mitmetahuline ja peenekoeline. 39)Ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust, kuid on võetud ka kaasajast. Mozart püüdis muuta ooperit tõeliseks draamateoseks muusikaliste vahenditega
02.2010, ,,ERSO kontserdikalender" jaanuar juuni 2010, http://en.wikipedia.org/wiki/Eurovision_Young_ Musicians_Competition_2004) Olav Roots ,,Sümfoonia" Kõik, mida ma enne kontserti sellest teosest teadsin, oli see, et interpreedid peavad seda väga raskeks teoseks. Arvasin, et Roots ei saa väga palju erineda Sibeliusest, vastasel juhul poleks neid ühele kontserdile pandud. Endale üllatuseks märkasin, et väga suur hulk publikust lahkus kontserdi vaheajal (st pärast viiulikontserti ja enne Olav Rootsi). Ju neil oli siis oma arvamus sellest ,,Sümfooniast". Esimese kolme noodiga oli mul igatahes asi selge, esimese seitsme noodi ja nendele järgnenud akordiga oli asi juba vägagi selge. Rootsi ,,Sümfoonia" näol on tegemist suhteliselt sürrealistliku ning eesti kaasaegse klassikalise muusika tüüpilisele näitele sarnaneva teosega. Mida kindlasti selle teose esimese osa (,,Allegro assai") juures märkamata ei saanud jätta, oli muusikalise materjali rohkus. Kahjuks
.Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Instrumentaalsetes teostes avalduvad selgelt neoklassitsistlikud tendentsid. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti kammerorkestrile (1961, 1987), kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile, mis esimene omataoline muusikaloos. Räätsa 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas . Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat. Hea pianistina on ta kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole
Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. 5 Tubin heliloojana Eduard Tubina pikk ja rikkalik heliloometee sai alguse juba Õpetajate seminari ajal ja kestis elu lõpuni. Tema mahukas looming sisaldab teoseid paljudest erinevatest zanritest. Õpetajate seminari ajal valmisid esimesed koorilaulud, klaveri- ja orkestriteosed. Ta kirjutas kaks viiulikontserti, süite, soolo- ja koorilaule. Eriti palju kirjutas meeskooridele. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad orkestriteosed. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934. aastal. Tubin alustas ka 11. sümfooniat, kuid see jäi lõpetamata. Kõige suurema rahvusvahelise edu tõi Tubinale Viies Sümfoonia, mida on juhatanud suurem osa eesti dirigente. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks. Teos on paljude eestlaste jaoks seotud traagiliste mälestustega
Väidetakse, et Mozart suri, kuna tema suur rivaal Salighieri mürgitas ta. Palju küsimusi on tekitanud ka see, et kuhu Mozart maeti ja missugune oli tema majanduslik seis. Arvestades seda, et tema naine Constanze viibis mitmeid kordi tervendusreisidel kaugetel maadel, siis pidi neil elujärg hea olema, võttes arvesse fakti, et Mozart oma viimaste elukuude jooksul praktiliselt tööd ei teinudki. Oma elu jooksul kirjutas Mozart kokku 41 sümfooniat, 27 klaverikontserti, 6 viiulikontserti, üle kuuekümne erineva keel- ja puhkpillkontserti ja üle kahekümne ooperi. Kokku on nooditrükistest säilinud ligikaudu 600 muusikateost. Joseph Haydn on öelnud vahetult pärast Mozarti surma: ,,Järgmise saja aasta jooksul inimkond sellist talenti ei näe." Ta oleks võinud öelda ka: tuhande aasta jooksul. 7 Kirjandus: 1.http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_compositions_by_Wolfgang_Amadeus_Mozart 2.http://en.wikipedia
mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas suur roll kordustel. Orkestrimuusikas on Eesperele tähtsaimaks zanriks olnud kontsert. Lisaks nimetatud teosele on Eespere kirjutanud klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983, 1988), flöödikontserdi (1995), "Concerto flato" flöödile ja kammerorkestrile (2003) ning vioolakontserdi (1997). Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat. Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat. 1970. aastate lõpul alustas Eespere lastemuusika loomist. Eespere on kirjutanud ka palju koorimuusikat
aastal ning sellest alates ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. Ta on kirjutanud ka serenaade nagu näiteks ,,Väike öömuusika". Serenaad on ansamblile loodud vabas õhus esitamiseks mitmeosaline instrumentaalteos. 1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale. Klassitsimiperioodi istrumentaalmuusika tippteosed ,,Viiulikontsert nr 3". Mozart oli tegelikult aga klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Viimane ooper ,,Võluflööt" esietendus veidi enne helilooja surma. Reekviem (leina heliteos, tellimustöö, kantakse ette mälestusjumalateenistusel 2 kuud pärast surma). See jäi helilooja surma tõttu pooleli ning
Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile.[90] Neljanda osa peamine fenomenaalsus seisneb selles, et esimest korda zanri ajaloos alustab klaver kogu teost.[45] Instrumentaalkontserdile omast topeltekspositsiooni ta seal siiski ei kaota. Beethoveni neljandat ja viiendat klaverikontserti ning viiulikontserti iseloomustavad erakordselt pikad, 2025 minutit kestvad esimesed osad. Viiulikontserdist tegi Beethoven Muzio Clementi soovitusel hiljem ka redaktsiooni klaverile ja orkestrile ning pärast väljaandmist hakkas see kandma oopusenumbrit 61a.[91] Orkestrile on Beethoven kirjutanud veel 11 avamängu, muusika kuuele näidendile, tantsusid, muusikat sõjaväeorkestrile. Teostest solistile ja orkestrile on lisaks seitsmele
Töö: ta tegutses Vanemuise teatri repetiitori ja dirigendina ning juhatas mitut Tartu ja Tallinna koori; põgenedes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi sai temast Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri arhivaar Looming: 10 sümfooniat - sümfoonia nr 2 (“Legendaarne”) kirjutas ta Eestis ja sümfoonilist poeemi meenutav sümfoonia nr 4 (“Lüüriline”) - nende keskmes oli sageli inimese ja saatuse konflikt ning need panid eriliselt kuulama oma dramaturgilise veenvusega. Kirjutas veel 2 viiulikontserti, kontrabassikontserdi, balalaikakontserdi, balett, 2 ooperit. Tähtsamad teosed: tema tuntuim sümfoonia nr 5 (seostub sõja ajaga); Eesti NSV-s lavastatud ballett “Kratt” Tähelepanuväärne oli tema võime ühendada rahvuslikku helikeele sümfooniažanri dramaturgilise eripäraga. 13. Veljo Tormis - eluaastad, õpingud, töö, loomingu läte, kuidas kasutab rahvalaulu, loomingu iseloomustus ja loomingu näited! Tähtsus eesti muusikale Eluaastad: 1930 - 2017
16. Eesti muusika eksiilis. Eduard Tubin-11 sümfooniat 1934-1982 Olav Roots-Sümfoonia (1967) Udo Kasemets- õppis Tallinna Konservatooriumus Heino Elleri juures kompositsiooni ja Olav Rootsi juures dirigeerimist. Seejärel suundus õppima Saksamaale, täiendas Darmstadtis, 1951 siirdus Kanadasse Kaljo Raid- Lõpetas Neeme Järvi palvel Eduart Tublin XI sümfoonia orkestratsiooni. Ooper „Tulised vankrid“, 3 sümfooniat Taavo Virkhaus- 6 sümfooniat, 2 viiulikontserti. 17. Tähtsamaid instrumentaalkontserte ja nende loojaid eesti muusikas. Esimeseks eesti instrumentaalkontserdiks on Rudolf Tobiase „Klavierkontsert d-moll“ (1897). Kestuseks 20 minutit, esiettekanne oli 1907 aastal Vanemuise kontserdimajas (ainult II ja III osa esitati), klaveril Rudolf Tobias ja dirigent Juhan Simm. Artur Lemba klaverikontserdid 1-3 Heino Elleri viiulikontsert Artur Kapi 1.orelikontsert Eduard Tubina kaks viiulkontserti ja üks kontrabassikontsert 18
dirigenti ja virtuoosi. 1778. aastal sai Mozartist Salzburig peapiiskopi õukonnamuusik, kui nad läksid riidu ja Mozart lahkus Viini, kus temast sai vabakutseline. Peamureks oli Mozartile majanduslik kitsikus, kuna tema raha läks peamiselt bordellidele ja alkoholile. LOOMING · Üle 40 sümfoonia + pealkirjad on seotud mõne eluetapiga ,,Jupiteri sümfoonia", ,,Praha sümfoonia" · Serenaad ,,Väike öömuusika" · Viiulikontsertid- 1775- järjest 5 viiulikontserti (pühendas kõik oma isale), 1776- lisandus veel 6 · Ooperid- Mozart on klassikalise ooperi aluspanija, kokku 16 ooperit Mozarti muusika on viisirikas ja kuni meloodiaga, ainestik on põhiliselt minevikust, vaid paar on tema kaasajast. Kõiki tema teoseid läbib armastus ja headuse teema. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli Saksa helilooja, sündis Bonnis, muusikute perekonnas
Corelli loomingus loomingu põhiosa moodustavad triosonaadid, kirjutanud ka 12 soolosonaati basso continuo'ga. Vivaldi loomingus loomingu peaosa moodustavad üle 450 soolokontserdi, neist pooled viiulile, lisaks teistele keel- ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga. Oli soolokontserdi vormi kujundaja ja kuulsaim looja. Tema tuntuimad teosed on "Aastaajad" neli viiulikontserti kogumikust "Harmoonia ja leidlikkuse võistlus", mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Sama kogumik sisaldab rohkesti programmilisi kontserte, tutimad neist viiulikontsert "Torm merel" ja flöödikontsert "Öö". Bach'i loomingus Bach jäljendas üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi ent ühendas selle omapäraselt polüfoonilise
Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. 21 22
"Lulu"(lõpetanud Cerha). Bela Bartok (1881- 1945) õppis Budapestis, klaveriprofessor muusikaakadeemia juures, hiljem emigreerus YSA-sse. Rohked rahvamuusika üleskirjutused Ungari, Slovakkia, Rumeenia, Põhja-Aafrika, Türgi, -tõhus teaduslik tegevus folkloori alal. Palju rahvamuusika töötlusi, eelkõige klaverile, stiili ilmus folkloorseid meloodiaelemente ja ida-euroopa rahvamuusika vitaalset rütmikat.Teosed :2 balletti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 6 kelpillikvartetti, õppeteos Mikrokosmos ja 153 progreseeruvat järjestatud klaveripala.
annaabi.ee 
