Peamine erinevus finants-, kulu- ja juhtimisarvestuse vahel seisneb ajalises aruande. plaanis 2.Millist liiki põhivaralt ei arvutata kulumit? 2.Milised varad võivad kuuluda teehoiuettevõtte käibevara hulka Maad ei amortiseerita (?) (vähemalt 3)? Kasutusrendis olevalt varalt. (?) Raha ja pangakontod Nõuded ostjate vastu Viitlaekumised Ettemaksed 3.Mis võib sisalduda teehoiuettevõtte omakapitalis (nimetage vähemalt 3 majanduslikku kategoorijat)? 3.Mida iseloomustavad kapitali struktuuri suhtarvud (kas Aktsiakapital, ülekursus, reservid, aruandeaasta kasum kvalitatiivses või kvantitatiivses tähenduses)?
Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad)
Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad)
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud
majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse äritegevuse ja ettenägematute olukordade vajadused
3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr KOKKU rühm 6. 0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3
Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) 0 0 Mitmesugused nõuded 0 0 Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 0 0 Nõuded sidusettevõtete vastu 0 0 Arveldused aktsionäridega 0 0 Muud lühiajalised nõuded 0 0 Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) 0 0 Intressid 0 0 Dividendid 0 0 Muud viitlaekumised 0 0 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 0
Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,019 Muud kohustused 17,710,044
o Füüsiline isik o Teovõimeline o Täisealine o Eestis tööluba omav ? Bilanss on o Raamatupidamise ettekanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Omakapital o Käibevara+põhibara-kohustused Bilansi põhiskeem väidab o Kohustused+omakapital=varad Käibevara on o Raha ja pangakontod o Aktsiad ja muud väärtpaberid o Nõuded ostjate vastu o Viitlaekumised o Ettemakstud kulud Põhivara on o Immaterjaalne põhivara o Materjaalne põhivara o Pikaajalised finantsinvesteeringud Omakapitali koosseisu kuulub o Aktsiakapital normaalvärrtuses o Aazio o Reservid o Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum o Aruandeaasta kasum/kahjum o Omaaktsiad ,,-,, Kasumiaruanne o Peegeldab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist o Kajastab aruandeperioondi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit
Lühiajalised tuleb alati eraldada pikaajalistest laenudest, sest bilansis näidatakse lühiajalised kohustused eraldi pikaajalistest kohustustest. Koos laenu saamisega tuleb kohustusena üles võtta ka intressikohustus vastavalt maksegraafikule: Pangalaenu saamine: D – arvelduskonto K – lühiajaline pangalaen K – pikaajaline pangalaen Intressikohustus D – tulevaste perioodide kulud (Muud nõuded) K – intressi kohustus (Muud viitlaekumised) Pikaajalisest laenust viiakse lühiajaliseks laenuks see osa laenusummast maksegraafiku alusel, mis järgmisel majandusaastal tagasi tuleb maksta. Selleks vormistab raamatupidaja memoriaalorderi ehk õiendi. Seda tehakse ka siis, kui eelmine laenukohustus on reaalselt täitmata. D- pikajaline pangalaen K-lühiajaline pangalaen Pangalaenu tagasimaksmine D-Lühiajaline pangalaen K-Arvelduskonto 5
väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). AKTIVA (VARA) Käibevara Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu: Ostjate tasumata summad, Ebatõenäoliselt laekuvad summad, Kokku Muud nõuded: Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu ; Nõuded sidusettevõtjatele ; Nõuded aktsionäride vastu ; Muud lühiajalised nõuded ;Kokku Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud): Intressid ; Dividendid ; Muud viitlaekumised ; Kokku Ettemaksed: Maksude ettemaksed ja tagasinõuded ; Tulevaste perioodide kulud ; Kokku Varud: Tooraine ja materjal ; Lõpetamata toodang ; Valmistoodang ; Müügiks ostetud kaubad; Ettemaksed tarnijatele -Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud: Tütarettevõtjate aktsiad või osad ; Pikaajalised nõuded
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara
IV muutus vara ja vara katteallikate vähenemine, bilansimaht väheneb. BILANSI PÕHIMÕTTELINE SKEEM AKTIVA= VARA PASSIVA = KAPITAL KÄIBEVARA KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL) - RAHA JA PANGAKONTOD - LÜHIAJALISED KOHUSTUSED - VÄÄRTPABERID VÕLAKOHUSTUSED - NÕUDED OSTJATE VASTU OSTJATE ETTEMAKSED - VIITLAEKUMISED (aruande- VÕLAD TARNIJATELE perioodi laekumata tulud) MAKSUVÕLAD - ETTEVÕTTE POOLT TEHTUD VIITVÕLAD (aruandeperioodil ETTEMAKSED tegemata väljamaksed) - VARUD MUUD LÜHIAJALISED VÕLAD - PIKAAJALISED KOHUSTUSED PÕHIVARA OMAKAPITAL
kohustused; ning Välisvaluutas fikseeritud mitte-monetaarsed varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. (IAS 21.23). Välisvaluutatehingud (2) Monetaarsed varad ja kohustused on raha ning sellised varad ja kohustused, mida arveldatakse varem kindlaksmääratud summas rahas. Näideteks monetaarsetest varadest ja kohustustest on: Raha; Nõuded (sh. nõuded ostjatele, antud laenud, viitlaekumised), mille eest tasutakse rahas; Võlakohustused (võlad tarnijatele, laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad)... Välisvaluutaarveldused 2011 (1) · Arveldused läbi välisvaluutakonto Laekumised ja maksed kajastatakse arvestatuna EUR-sse, tehingupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Valuutakursi muutused kantakse kasumiaruandesse muude ärikuludena või tuludena (vt euroveeb) Bilansi koostamisel hinnatakse välisvaluutakonto
Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 247 897 358 452 Tooraine ja materjal 28 499 20 491 38 052 Müügiks ostetud kaubad 313 967 227 406 320 400
Kokku Ostjatelt laekumata nõuded 3 404 653 3 513 190 Muud lühiajalised nõuded 632 1 180 Intressid 8 0 Maksude ettemaksed 1 260 0 Tulevaste perioodide kulud 31 988 35 763 Muud lühiajalised nõuded, viitlaekumised ja ettemaksud 33 888 36 943 Nõuded ja ettemaksed kokku 3 438 541 3 550 133 2006. aastal on ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes toimunud järgmised muutused: 31.12.2006 31.12.2005 Ebatõenäoliseltlaekunud Aruandeaastal laekuvadebatõenäoliseks nõuded perioodi tunnistatud
Käibevara katteallikad. Käibevara olemus Käibevara on vara: - mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike materjalide vōi pooltoodete vormis Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nōuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel: - ostjatelt laekumata arved - ostjate vekslid - ebatõenäoliselt laekuvad arved -
(lühiajaline osa). Kapitalirendinõudeid kajastatakse üldjuhul bilansikirjetel «Muud pikaajalised nõuded» (pikaajaline osa) või «Muud lühiajalised nõuded» (lühiajaline osa). Kapitalirendi nõuded ja kohustused teiste kontserni ettevõtete vastu kajastatakse selleks bilansis ettenähtud kirjetel. Kasutusrendi nõudeid ja kohustusi kajastatakse sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast kas bilansikirjetel «Viitlaekumised» ja «Viitvõlad» või bilansikirjetel «Nõuded ostjate vastu» ja «Võlad tarnijatele». Kapitalirendiga seotud intressikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes analoogiliselt muude intressikulude ja -tuludega finantstulude ja -kulude koosseisus. Kasutusrendiga seotud rendikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes selleks sobivatel kirjetel äritulude ja -kulude koosseisus, sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast ja rendilepingute kasutuseesmärgist.
· AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA · Raha ja pangakontod · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku · Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku · Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitelaekumised Kokku · Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku · Varud Tooraine ja materjal (soetusmaksumus) Lõpetamata toodang (omahinnas) Valmistoodang (omahinnas) Ostetud kaubad müügiks Ettemaksud hankijatele Kokku 10 · Käibevara kokku · PÕHIVARA
teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla bilansis tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal "Ebatõenäoliselt laekuvad summad". Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalised nõuded kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad
D: Arvelduarve 70 000 EEK D: Finantskulud 30 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 100 000 EEK 23. 24. Emaettevõtte osa tütarettevõtte poolt makstavatest dividendidest (kapitaliosaluse meetod) Emaettevõttele kuulub 80% tütarettevõtte aktsiatest. Tütarettevõte eraldas puhaskasumist dividendideks 50 000 EEK a) Dividendide arvestamine D: Viitvõlad (dividendid) 50 000 EEK K: Tütarettevõtja aktsiad 50 000 EEK b) Dividendid laekumine D: Arveldusarve 50 000 EEK K: Viitlaekumised (dividendid) 50 000 EEK MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 25. Materiaalse põhivara ost Firma A ostis paljundusmasina soetusmaksumusega 7000 EEK +käibemaks 1260 EEK. Firma maksab raha pangakontolt D: Masinad ja seadmed 7000 EEK D: Käibemaks 1260 EEK K: Arvelduarve 8260 EEK 26. Materiaalse põhivara amortisatsioon Firma arvestab seadmelt soetusmaksumusega 8000 EEK amortisatsiooni, kasutades lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit
14. Ettevõtte varad, nende liigitus. Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduse kohaselt koosneb raamatupidamiskohustlase vara põhi- ja käibevarast. Käibevara hulka kuuluvad varad, mille kasutusiga on alla 1 aasta; mille kasutusiga on üle 1 aasta, kuid ühiku soetusmaksumus on madalam ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega kehtestatud põhivaraobjektide miinimumväärtusest. Käibevarad: raha, aktsiad ja muud väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste perioodide kulud, varud. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta ja mida ei kavatseta müüa tavapärase majandustegevuse käigus. Põhivarad: pikajalised finantsinvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. 15. Põhivarade soetusmaksumus ja selle muutumine. Ostetud põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses
AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003 Bilanss (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 4 391 4 004 17 Nõuded ostjate vastu 36 222 31 212 Muud nõuded 6 723 2 328 Viitlaekumised ja ettemaksed 14 420 13 035 Varud 51 176 48 068 Käibevara kokku 112 932 98 647 Põhivara Materiaalne põhivara 289 683 281 262 Immateriaalne põhivara 11 581 172 Põhivara kokku 301 264 281 434
1320 Nõuded sidusettevõtjate vastu Varad 1330 Nõuded omanike vastu Varad 1340 Muud lühiajalised nõuded Varad 1350 Aruandvad isikud Varad 1410 Intressid Varad 1420 Väärtpaberite dividendinõuded Varad 1430 Muud viitlaekumised Varad 1510 Sisendkäibemaks Varad 1511 Sisendkäibemaks, teenuse importimisel tasumisele kuuluv Varad 1512 Sisendkäibemaks, EL-st soetatud kaupadelt Varad 1513 Tollis impordilt tasutud käibemaks Varad 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks Varad
Käibevara Raha ja pangakontod -1 825 542 -98,96% 589 597 3080,12% Ostjatelt laekumata arved 3 024 079 79,36% 1 450 866 21,23% Ebatõenäoliselt laekuvad arved -149 742 81,75% 0 0,00% Nõuded ostjate vastu kokku 2 874 337 79,24% 1 450 866 22,32% Muud lühiajalised nõuded 302 562 147,58% 91 750 18,08% Viitlaekumised (intressid) 2 915 8,02% 19 829 50,50% Maksude ettemaksed 402 837 3250,52% -266 340 -64,14% Ettemakstud tulevaste perioodide kulud -14 343 -40,87% 143 971 693,84% Ettemakstud tulevaste perioodide kulud kokku 388 494 818,12% -122 369 -28,07% Tooraine ja materjal -680 758 -38,28% -470 635 -42,88%
Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad rahaks (kaubad) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid). Käibevara hulka kuuluvad: raha ja panga kontod väärtpaberid nõuded ostjate vastu ja muud nõuded viitlaekumised (tulevaste perioodide tulud, panga intressid) ettemakstud tulevaste perioodide tulud (ettemaks hankijale, maksude ettemaksed) varud – Põhivara teenindab tootmisprotsessi pikaajaliselt, tavaliselt kauem kui üks aasta. 1. pikaajalised finantsinvesteeringud 2. kinnisvara investeeringud 3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA:
1331Aruandev isik (1) Varad 1332Aruandev isik (2) Varad 1333Aruandev isik (Muu) Varad 1340Muud lühiajalised nõuded Varad 1410Intressid Varad 1420Väärtpaberite dividendinõuded Varad 1430Muud viitlaekumised Varad 1510Sisendkäibemaks Varad 1511Sisendkäibemaks, teenuse importimisel tasumisele kuuluv Varad 1512Sisendkäibemaks, EL-st soetatud kaupadelt Varad 1513Tollis impordilt tasutud käibemaks Varad 1514Põhivara soetamisel tasutud käibemaks Varad
(võlad töövõtjale, arvestamata töötasu). Tekkepõhised kulud esmalt kajastatakse kasumiaruandes kuluna kuid raha maksmine võib toimuda hiljem. Näide. Töötaja tegid jaanuari kuus tööd ja tööleping (lepingus on fikseeritud tasuks 100.-) näeb ette palgapäevaks järgneva kuu 5 kuupäeva. Jaanuarikuu viimasel kuupäeval tuleb arvutada töötajale töötasu: D Töötasukulu 100 K Võlad töövõtjale 100 Tekkepõhised varad/tulud s.o viitlaekumised või aruandeperioodil laekumata tulu (väljateenitud kuid laekumata intressid) Edasilükkunud kirjete summad Ettemakstud kulu on majandusaastal makstud ja arvelevõetud summa, üks osa näitab lõppeva majandusaasta kulusid ja teine osa näitab aruandeperioodi lõpus ettevõtte käes olevat vara. See vara tuleneb minevikus toimunud tehingutest (ettemaks). Näide Ettevõte kindlustas 12 kuuks vara 30 000 .- ulatuses, kindlustud hakkab kehtima 1. oktoobrist. D Ettemakstud kindlustus 12 000
1 kuu (73768) Laenud klientidele 574336 - likviidsena ainult need, mille tähtajani on jäänud ainult 1 kuu (38461) Ebatõenäoliselt laekuvad laenud -7526 Fikseeritud intressiga väärtpaberid 95093 Aktsiad ja teised väärtpaberid 3923 Sidusettevõtete aktsiad 6640 Tütarettevõtete aktsiad 4542 Materjaalsed varad 110010 Immaterjaalsed varad 609 Sissemaksmata märgitud aktsiakapital 610 Muud aktivad 29735 Viitlaekumised 18711 Kokku aktiva: 1077221 (79582+33541+73768+38461)/1077221=0,2092 = 21% Selline likviidsuse tase tagab pangale piisava likviidsusvaru ettenägematuteks olukordadeks ning samas ei saa me sellist panka lugeda kõrglikviidseks, mis võimaldab eeldada panga head kasumlikkust. 1. Likviidsete aktivate suhe hoiustesse ehk L/H - võrdub likviidsed aktivad jagatud hoiuste kogusummaga. Tegemist on mõneti ettevaatusnäitajaga, kuna selle abil
informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal "Ebatõenäoliselt laekuvad summad". Kui nõuete tagasisaamine on muutunud lootusetuks, siis kajastatakse need nõuded bilansiväliste varadena. Intressitulu nõuetelt kajastatakse kasumiaruandes real ,,finantstulud- ja kulud". Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele
samini rahaks muudetavatest varadest. Varad jaot. 2 kategooriaks: 1) Käibevarana kajast. ressursse, s.o. asju ja õigusi: · mis on likviidsed, · mis tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud maj.aastale järgneva aruandeper. jooksul, · mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud, · mis kasut. ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul. Käibevara näidat. bilansis 7 põhirühmana: raha ja pangakontod, aktsiad ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste per. kulud ja varud. 2) Põhivara - vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jooksul, taval. rohkem kui aasta. Põhivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõenäol. osalevad tulevaste per. tulu tekkimi- sel. Põhivara esit. bilansis 3 põhirühmana: pikaajal. finantsinvest., mat. ja immat. põhivara. Aktivat peab finantseerima ja katma sellega võrdne passiva: firma finantskohustused ja aktsionäri- de omakapital. Kohustus rp
Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad rahaks (kaubad) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid). Käibevara hulka kuuluvad: · raha ja panga kontod · väärtpaberid · nõuded ostjate vastu ja muud nõuded · viitlaekumised (tulevaste perioodide tulud, panga intressid) · ettemakstud tulevaste perioodide tulud (ettemaks hankijale, maksude ettemaksed) · varud – Põhivara teenindab tootmisprotsessi pikaajaliselt, tavaliselt kauem kui üks aasta. 1. pikaajalised finantsinvesteeringud 2. kinnisvara investeeringud 3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA:
Sidusettevõtete aktsiad ja osad 20%-50% annab kontrolli Muud aktsiad ja osad Äriühingutel on aga pankadel mitte: varud, ostjate tasumata arved. Pangal on likviidsemad varad. Põhivarad - on panga tegevuses hädavajalikud. Laenud - mood panga varade suurima ja tulusama osa. 19 Samas on laenud ka panga varade hulgas suhteliselt riskantsemad ja ka likviidsusprobleemidega. Muud varad viitlaekumised, dividendinõuded VÕÕRKAPITAL 1. Nõudehoius jooksev hoius, arvelduskonto on kõige levinum pangahoiuse vorm. 2. Tähtajaline hoius klient paigutab raha tähtajaks 3. Säästuhoius tähtajalise hoiuse alaliik 4. Laenud teistelt pankadelt või keskpangalt võetud laenud 5. Muud kohustused nt võlad töövõtjatele OMAKAPITAL · aktsiakapital 78 233 000,00 miinimumnõue (5 mln eurot)
Ostjatelt laekumata arved Laenud krediidiasutustelt “-” Ebatõenäoliselt laekuvad arved Ostjate ettemaksed Mitmesugused nõuded Võlad hankijatele Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Mitmesugused võlad Nõuded sidusettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Maksuvõlad Viitlaekumised Viitvõlad Aruandeperioodi laekumata tulud Aruandeperioodi maksmata kulud Võlad töövõtjatele Ettemakstud tulevaste perioodide Pikaajalised kohustused kulud Võlakohustused Varud Mittekonverteeritavad võlakohustused Tooraine ja material Konventeeritavad võlakohustused Lõpetamata toodang Pangalaenud
Ostjatelt laekumata arved Laenud krediidiasutustelt "-" Ebatõenäoliselt laekuvad arved Ostjate ettemaksed Mitmesugused nõuded Võlad hankijatele Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Mitmesugused võlad Nõuded sidusettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Maksuvõlad Viitlaekumised Viitvõlad Aruandeperioodi laekumata tulud Aruandeperioodi maksmata kulud Võlad töövõtjatele Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Pikaajalised kohustused Varud Võlakohustused Tooraine ja material Mittekonverteeritavad võlakohustused
kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Valuutakursi muutused kantakse fin kulude või fin tulude kontole. Jooksvalt hinnatakse välisvaluuta liikumine ümber liikumise kuupäeval kehtiva EP valuutakursi järgi. Välisvaluutas fikseeritud tehingud hinnatakse igal bil päeval vastavalt EP vahetuskursile ümber: 1) kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja fin kohustused: a) raha, nõuded s.h. nõuded ostjatele, viitlaekumised, mille eest tasutakse rahas b)võlakohustused (võlad tarnijatele, laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad), mille eest tasutakse rahas. 2) välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed fin varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil (need on lühi-ja pikaajalised fin investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav). 14. Ostjate tasumata summad
annaabi.ee 
