P: IAi x IBi I: ii 0rühm II: IAIB AB rühm III : IAi IV : IBi Viirused Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine (DNA, RNA) Eluta objekti omadused- ei toitu, ei hinga, ei paljune iseseisvalt Viiruse ehitus Genoom- DNA, RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet, kapsiid- ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku, ümbris- peremeesraku membraan, ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitamisel rakku. Viiruste seltsid · DNA- viirused: herpesviiruste, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond · DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskiptaas, nt. Retoviiruste sugukonna viirused, hepatiit b · RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumps- ja marutõveviirus · Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: sateliitviirused, viroidid Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub
1.Kirjelda rakku nakatamise etappe. Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. T2 seostub bakteriga kinnitusfibrillide abil. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakteriraku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. 2.Viiruse ehitus. Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül
Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse
3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10
3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10
· Lülieoste e koniidide abil aktinomütseedid · Pungumine ei ole võrdne jagunemine(alguses väiksem) · Halbade keskkonnatingimuste üleelamiseks võivad moodustada spoore. Endospoorid tekivad sisse. · Sõnajalad paljunevad spooridega, bakterid ja algloomad üleelamiseks. · Kasutamine: kasutatakse juba väga ammusest ajast ja kasutati enne kui teati(piimhappebakterid- hapupiim, juust, hapukurgid, hapukapsas) · Biotehnoloogia- rakenduslik bioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse vajalike ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks · Antibiootikumide tootmine: takistavad valgusünteesi, rakukesta sünteesi, DNA replikatsiooni, raku membraani lagundamine. Enimakasutatav aktinomütseedid(tetratsükliin) · DNA replikatsioon- DNA kahekordistumine · Kirby-Baueri meetod: ühe bakteriliigi külv Petri tassile, erinevate toimemehhanismidega
13. Kooslus - erinevat liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas. 14. Ökosüsteem - moodustub omavahelises suhtes olevast elus ja eluta loodusest ühel territooriumil (nt. jõgi). 15. Maastik 16. Boisfäär - kõige suurem ökosüsteem. Ümbritseb Maad. Eluslooduse süstemaatika: 1. Domeen 3 domeeni: bakterid, arhed, eukarüoodid. 2. Riik 5 riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 3. Hõimkond 4. Klass 5. Selts 6. Sugukond 7. Perekond 8. Liik Takson ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi. Homoloogia ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogne organism sarnane ehitus kuid erinev funktsioon. 3 Elu keemia Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. Lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber tuuma elektronkihtidel. Aatomituum aatomi keskosas. Positiivse languga
Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti · Vee-elukate toiduks · Heidetakse vette palju sugurakke Kehasisene: loomad ( alates roomajatest) · Vanema liikumisvõimalus · Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks lootekestad (tulid trofoblastist) seest väljapoole:
energeetika, loomakasvatus, keskkonnakaitse, metallurgia, meditsiin. Toiduainete töötlemine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu valmistamine, Etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eralduva läga kasutamine metaani saamiseks (gaas elamute kütteks vms) ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks Antibiootikumide valmistamiseks, ka insuliini valmistamiseks jms. VIIRUSED Väljaspool rakku eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millel on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. Viiruste ehitus - Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on desoksüribonukleiinhappe (DNA) või ribonukleiinhappe (RNA) molekulid
Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse
eluta keskkonnaga. Eluslooduse süstemaatika: Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mitmete sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonoomia - grupeerumine sarnasuse alusel. Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline. Liikide ühendamisel korgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus ehk homoloogia. Ehitus on sarnane aga funktsioonid võivad olla erinevad. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud). Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile. Bioloogia teadusharud:
ja arengu geneetilisel määramisel. Mittejagunevates rakkudes esinev DNA rohkem lahtikeerdunult , ta on transkriptsiooniliselt aktiivne. Jaguneva raku replitseerunud kromosoom koosneb kahest geneetiliselt identsest tütarkromatiidist, kus on samad geenid ja samad alleelid. Tütarkromatiidid on üksteisega ühendatud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeri moodustaval DNA järjestusel on kaks funktsioonid: 1) nende järjestuste kaudu on replikatsioon järel kaks DNA-molekuli üksteisega ühendatud; 2)sinna kinnituvad valgud, mis viivad rakkude jagunemisele tütarkromatiidid enne jagunemist raku vastaspoolustele. Tsentromeeri asukoht kromosoomides on kas keskel või ühele kromosoomile lähemal. Tsentromeerist mõlemale poole jäävaid kromosoomiosi nim kromosoomi õlgadeks. Kromosoomi otsmisi struktuure nimetatakse telomeerideks, neil on spetsiifilised DNA
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides.
mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimesena tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin. Iga tRNA seostun kindla aminohappega (tRNA mis seostub Met-ga on initsiaator TRNA). Ühineda saab komplementaarsusprintsiibi alusel antikoodon- tRNA on komplinaarne mRNA-ga translatsioon on unuversaalne.toimub päris ja eeltuumsesorganismis. Viirused- koosnevad nukleiinhappest ja valkudest ( moodustamie on seotud peremeesrakkudega) Sisaldavad pärilikku infot(DNA,RNA) DNA viirus(1molekul) RNA viirus kapsiil- väljaspool peremeest, ümbritseb viirusosakese genoome ümbris-valkud, lipiidid Viirustes on 3 geenitüüpi- replikatsiooni- DNA, RNA paljunemine regulaator- uute viirusosakeste moodustamine struktuurigeenid(sisaldavad infot valkude sünteesiks) Viiruse lüütiline tsükke- plajunemisprotsess, kus peremeesrakk hävib Viiruse lüsogeenne tsükkel- protsess, kus viiruse genoom seondub peremeesraku kromosoomiga, ning ei avaldu koheselt.
*saab alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees *valgusenergia muundatakse keemiliste sidemete energiaks *atmosfääris esinev hapnik on Maal ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. *tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe *tekib orgaaniline ühend Pilet 5 1.DNA. DNA ehitus ja ülesanded. Komplimentaarsusprintsiip. DNA primaarstruktuur. DNA sekundaarstruktuur. DNA replikatsioon. DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleodiidid. Iga desoksüribonukleodiid koosneb: *fosfaatrühm *desoksüriboos *lämmastikalus lämmastikalused võivad olla: *adeniin A *guaniin G *tsütosiin C *tümiin T DNA monomeerid erinevad lämmastikaluse poolest. Seetõttu nimetatakse neid nende lämmastikaluse järgi. DNA molekuli omadused sõltuvad nukleodiidide järjestusest ja nende hulgast. DNA primaarstruktuur nukleodiidid paiknevad kindlas järjekorras
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset
bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106
ei näe) on mitmeid kordi rohkem kui hulkrakseid. Miks väiksed? Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, st on oluline raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala suhe. Bakterid on nt ümarad, pulkjad, kruvikujulised jne. hulkraksetes sõltub kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on. Päristuumne rakk LOOMARAKK !!!!!!!! Eukarioodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. ET VIIRUSED EI OLE RAKULISE EHITUSEGA, EI KUULU NAD EI EEL- EGA PÄRISTUUMSETE HULKA! Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukariootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tsütoplasma. Rakus sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja
arvatakse põlvnevat esimene inimliik. Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Avalduv geen (geeniekspressioon) - geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakus on bakter. Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Bentos - ehk põhjaelustik Biheeliks - DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Binaarne nomenklatuur - Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati
MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise.
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV)
· Meditsiiniline (ajuop, mitmekordsete süsteemide kasutamine) · Elukutse risk (talunikud, lihunikud, neurokirurgid) Priionhaigused: · Hullulehmatõbi · "Naerev surm" Viirused ...bioobjektid, mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei ole elus organismid Elusorganismidega seob: 1) Valkude ja nukleiinhappe olemasolu 2) Võime muteeruda (eriti kiire võime RNA-viirustel gripp, HIV) 3) Viirused evolutsioneeruvad (uute omadustega viirustüvede teke sars, linnugripp) 4) Viirustel parasiteeruvad viirused Elutuga seob: 1) Puudub rakuline ehitus 2) Puudub iseseisev paljunemine 3) Puudub iseseisev ainevahetus 4) Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Viiruste ehitus ja elutegevus: Viiruse geenid esinevad DNA/RNA kujul. Mõlemad nukleiinhapped üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv 3, suurim üle 1000. Toimelt jagatakse viiruse geenid:
seentest. Enamus seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, hüüfidest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid. 3,ülesanne suguliitelisest pärandumisest.Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS et perekonda sünnib pärilikku hemofiiliat põdev poeg?.Hemofiilia haige lapse sünni TS on 50% aga poa sünd 25%. IV.1.nukleiinhapped .DNA;RNA DNA replikatsioon eelneb rakujagunemisele. Pärilik info sisaldub DNA nukleotiidses järjestuses. DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. Nukleiinhapete (DNA, RNA) ning valkude sünteesiprotsesside ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitssünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelatel, mis määravad sünteesitavate molekulide primaarstruktuuri. Transkriptsioon
Kuidas organism reguleerib ensüümide toimet : 1. Reguleerib ensüümide hulka. (kulub palju aega) 2. Muudetakse ensüümide aktiivsust. (võtmeensüümid) kiire protsess. 3. Ensüümide toimet saab reguleerida lähteainete hulga kaudu. ------------------------------------------------------------------------------------------------ II tsükkel : Rakubioloogia. Mitterakulised struktuurid : Priionid(ainult valguline) ja viirused. 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. 5. Imetajad saavad ka ilma nendeta elada. Tõvestavad priionvalgud : - tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimine -> hullulehmatõbi -> C-J haigus) 1) Priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) Tõvestavad priionvalgud on erilised :
meditsiiniline(meditsiinivahendite mitme kordne kasutamine, silma sarvkesta siirdamine, rituaalne kannibalism(süüakse värsket inimest) ja nekrofaagia(süüakse surnud inimest) epideemia, kus 20.aastaga suri 2400 in. ja see toimus Uus Guineal, mida nimetasid KURU (haigus). Priion haigustesse surnud loomad ja inimesed tuleb tuvastada. Viirused on: a) Rakusisene parasiit b) ,,rändavad geenid" 8% geenitest pärinevad viirustest. c) Molekulkompleksid: lihtsamad on valgud+NH ja vel on +SV+ lipiidid d) Dioobjekt Viirused on elutu ja elusa piirimail. Sarnanevad elusorganismidega: · Kõikides viirustes nukleiinhape ja valgud · Muteerumine · Evolutsioneerumine: 1. alatasa teatud loomade viirused hakkavad avalduma inimestel. 2
Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS ............................................................................................ 19 5
............................................................................................ 43 9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND............................................................................................... 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED................................................................................................................................. 64 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe luuderohud DNA leht lehe põhikude harilik luuderohi Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda. 1.3. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: 4 punkti
Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastootmine.
pooride toimub aine- ja energiavahetus. 3. Rakkude jagunemine. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest. Rakud paljunevad jagunemise teel. Kõigepealt toimuvad muutused rakutuumas. Enne raku jaguneemist kahekordistuvad kromosoomid. Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkrakstel organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel vigastused. 4. Viiruste ehitus ja paljunemine. Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga viirust koosneb pärilikkusainest, mida ümbritseb valguline kate. Mõnedel viirustel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil ka rakuline ehitus. Kuna viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid
nakatumisest. Oskan ... * võrrelda selgrootute toitumisviise; * selgitada lõpuste, kopsude ja trahheedega hingamise eripära ja seoseid elupaigaga; * võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist ning selgitada sugulise paljunemise eeliseid; * analüüsida liit- ja lahksugulisuse eeliseid erinevate selgrootute rühmade näitel; * võrrelda otsest, täis- ja vaegmoondelist arengut; * selgitada, miks osa parasiite vajab vaheperemeest. --- 62 Peatükk: 31. Viirused Peatükist saad teada * Kas viirused on elus või elutud? * Milline on viiruste ehitus? * Kuidas viirused paljunevad? * Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel? Olulised mõisted * Viirus. * antikehad * vaktsiin * peiteaeg Juba XIX sajandi keskel eeldati, et lisaks senituntud haigustekitajatele (bakterid, seened, algloomad) on olemas veel mingid väiksemad tõvestajad. Et nad põhjustasid inimestel raskeid, sageli surmaga lõppevaid haigusi, nimetati neid viirusteks. Nimetus
........................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4.) tunda ära ja õppida tegelema tüüpvigadega, 5.) seoed riigieksamiga, 6.) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat. Kirjalik Eksam 3 osa: Test (valikvastused), võrdlused, sünteesid jms, kolmas osa bioloogilise loogika peale vms. I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Bioanorgaaniline keemia.
meditsiiniline immunoloogia (immunogeneetika) kliiniline immunoloogia (immunoteraapia, transplantatsiooni immunoloogia, immunodermatoloogia, allergoloogia, autoimmunoloogia jne) immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid teistes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondades (põhinevad antigeen-antikeha reaktsioonidel in vitro; harvem in vivo) geneetika füsioloogia molekulaarne bioloogia evolutsiooniõpetus Kaasaegse immunoloogia arengusuunad: segadistsipliinid (Immunobiotehnoloogia - immunoloogia uus suund, tegeleb kõrgefektiivsetediagnostiliste meetodite ja ravivahendite läbitöötamisega biotehnoloogia abil) 2. Immuunsüsteemi ehituslike komponentide iseärasused erinevates kudedes. Primaarsete ja sekundaarsete immuunorganite tähendus ja seosed immuunsüsteemi funktsioneerimises.
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
