Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viini kongress, nelja riigi liit". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kongress, viinis, preisimaa, 1814, tõrjutud, kaarti, tagati, rigid, sveits, igavesti, taastati, piiridesse, sõjalised, seisuste, surumine, toetamine, seaduslikkuseAjaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud
5)Napoleon alahindas venelasi 8. Kirjelda sõjategevust Euroopas 1813.-1814. 1813.aasta jaanuaris ületasid Vene väed impeeriumi piiri. Algas vabadussõda, mille käigus Saksamaa vabanes võõrvõimust. 1813.aasta kevadeks suutis Napoleon lühikese ajaga kokku kutsuda uue sõjaliselt äärmiselt tugeva armee. Ühiseks võitluseks Prantsusmaa vastu moodustasid Euroopa riigid järjekordse koalitsiooni, kuhu kuulusid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria. Napoleon saavutas küll hiiglavaid sõjalisi võite kuid kokkuvõttes osutusid koalitsioonipartnerite jõud siiski tugevamaks. 1813.aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt, sõjategevus kandus Prantsusmaa territooriumile. 1814.a varakevadel kirjutasid liitlased
20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a. sellega ühinesid kõik riigid peale Inglismaa ja Türgi, eesmärk oli ristiusutoetamine, vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Loodi Aleksander I eestvedamisel. 23) Nelja Riigi Liit- Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa. (lubas vajaduse korral kaitsta relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust. 24) Metternichi süsteem- Viini kongressi järgne poliitiline korraldus. (süsteemi eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata.) 25) Juulirevolutsioon- ulatuslikud rahutused 1830. a. juuli lõpul Pariisi vabariiklaste ning liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel
..............................2 Sõda Euroopas(1813-1814).................................................................................................2 Waterloo lahing...................................................................................................................2 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas..........................................................................................2 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?...................................................................2 2. Selgita tasakaalu, legitiimsuse põhimõte ja julgeoleku põhimõte...................................... 2 3. Selgita mõisted....................................................................................................................3 3)Liberaalne ja rahvuslik vabadusliikumine............................................................................... 3
meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vana armee piirilahingus, vallutada moskva ning esitada venemaale rahutingimused. Venemaa taganes, vene sõdurid tekitasid hiigeltulekahju Moskvas. Aleksander lükkas kõik rahulepingud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Napoleoni armee valmistunud. 2. Napoleoni langus Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa, sõjategevus Napoleoni vastu kuni prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega. 4. Viini kongressil 216 euroopa riiki, inglismaa, Preisimaa, Venemaa, Austria 5
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline
SÕDA EUROOPAS 1813. jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi ja Ida-Preisimaale. Vallandus rahvalik võitlus Prantsuse ülemvõimu vastu. Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba saarele, talle anti kaasa 1100 sõdurit ja teenrid
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale.
5. Trafalgari lahing 1805. Aasta oktoobris hävistas Inglise-Hispaania ühendlaevastik Trafalgari merelahingus Prantslaste laevastiku. Sellega kindlustus veelgi Inglismaa ülemvõim maailma meredel. Ühtlasi luhtus ka Napoleoni plaan vallutada Inglismaad. 6. Rahvastelahing 1813. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud lahing, kus Napoleon sai lüüa. Sellega kandus sõda edasi Prantsusmaale ja 1814. Aasta märtsis vallutasidki liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ja ta saadeti Itaalia ranniku lähedal asuvale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. 7. Waterloo lahing 1815. Aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud lahing, kus Napoleon purustati 7. Koalitsiooni poolt ( kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Venemaa). Napoleon loobus troonist ning ta saadeti kaugele Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja
Täidesaatev võim läks 3le konsulile Konsulaadi ajastu: 18.brümääri riigipöördega lõppes prantsuse revolutsioon, algas konsulaadi ajastu, kujunes välja Napoleoni ainuvalutsus Prantsusmaal. PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA Revolutsiooni vastukajad: -sündmused leidsid euroopas laialdast vastukaja -rahvuskogu tegevustes nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Revolutsioonisõdade algus: -aktiivselt prantsusmaa vastu tegutses austria, preisimaa. -1792 ühise tegutsemise liiduleping prantsusmaa Vastu -1792 seadusandlik kogu kuulutas sõja austriale -prantslased alustasid vastupealetungi, väed tungisid madalmaadesse, saksamaale ja itaaliasse. -1792 anti välja dekreet Vallutussõdade algus: -pandi alus prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale -prantsusmaal kehtestati esimesena euroopas üldine sõjaväekohustus -1793 sept prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, lõppes sissetungiga hollandisse
- kodanikud tunnistati juriidiliselt võrdseks. Austerlitzi lahing SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA • Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik- koalitsioonisõjad. Väejuhina oli ta oma ajastu parim. • Napoleoni vallutatud Euroopa jagunes: 1) Prantsusmaa ja sellega liidetud alad: Belgia, Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa, 2) Prantsusmaa vasallriigid: Hispaania, Šveits, Reini Liit, Varssavi hertsogkond, 3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani. • Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa. 1806 - kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu. LÜÜASAAMINE • 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. • 1813 –Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. • 1814 – liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis XVIII (hukatud Louis XVI vend).
Püha Rooma riik. 5. Napoleoni sõja põhivastased= Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria. 6. Austerlizi lahingus 1805 kaotati inglismaale. 7. KAART: Liidetud riigid= madalmaad, Rooma. Vasallriigid ehk liitlased= Reini Liit, Hispaania. Iseseisvad riigid= Türgi, Suurbritannia. 8. 100 päeva= Napoleon oli uuesti 100 päeva võimul. 9. Venemaa sõjakäik= 1812a. suure armeega tegemist. Vene armee taganes, kuni toimus suur Bordinoo lahing. Kaotused olid mõlemalt poolt suured. Viini kongress 1814-1815 1. Eesmärk= Euroopa korrastamine. Riigipiiride korrastamine. 2. Osalejad= Kõik euroopa riigid v.a Türgi. 3. Otsused= restauratsioon (endiste valitsejate võimu taatamine). 4. Põhimõtted= restauratsioon, solidaarsus (õheskoos kriiside lahendamine), tasakaal (et ükski riik ei oleks liiga tugev, see kehtis siis tugevate riikide puhul) 5. Püha Liit= Igasuguste revolutsioonide mahasurumine, kuhu kuulusid idaõukonnad (Venemaa Austria, Preisimaa) 6
võitlusviisiks üksikvõitlejate ja massiliste rünnakukolonnide kombinatsioon. Sõjavägi kujunes senisest mobiilsemaks ja efektiivsemaks – vabalt liikuvad ja tulistavad laskurid, suurtükitule paindlik kasutamine, rünnakukolonnid ahelike asemel. - jalaväerelvade täiustamine – ränilukuga püssid ja täägid - massiarmeede loomine II Viini süsteem ja selle lagunemine. 1) Viini süsteem õpik III, lk.162-166 II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused
Napoleon Napoleoni võimuletulek ja monarhia taastamine Jakobiini diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine ning vastu võeti uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks t
riigid koondasid oma jõu Prantsusmaa vallutuste piiramiseks, nii moodustus Põhja-Euroopas koalitsioon Rootsi vatu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nime all valitud ühtlasi ka Poola kuningaks, kisti sõtta ka Poola (Tannberg, T 2003) 2.1 Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.1 Sõja põhjused Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele, Taani tahtis
Paraku võib nendest sõjalistest vastasseisudest ja suurtest 7 võimumuutustest välja lugeda seda, et faktiliselt Vestfaali rahulepingu tingimusi ei järgitud ning lepingus toodud tingimusi ei peetud kaotanud riikides häbiasjaks. 18. sajandil andis sõjalises tegevuses tooni Prantsusmaa eesotsas Napoleoniga. Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Waterloo lahingu ja Prantsusmaa vägede lüüasaamisega liitsõjaväe (Rootsi, Preisimaa, Suurbritannia, Austria, jne) vastu. Vestfaali rahulepingu lõpetas juriidiliselt 1814 - 1815. aastal toimunud Viini Kongress. Viini Kongress tuli kokku pärast Napoleoni lüüasaamist ning eesmärgiks oli taastada endised riigipiirid, mis Napoleoni sõdadega oli tolleks hetkeks segi paisatud. Viini Kongressil peeti tähtsaks rahu kindlustamist, et riikide omavahelised sõjad ei ohustaks isevalitsuslikku korda ükskõik millises riigis
puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega.Seetõttu pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele.Talurahva laostumine laostanuks ka riigikassa. Valgustusfilosoofide, kameralistide ja füsiokraatide õpetused said valgustatud absolutismi aluseks mitmes Euroopa riigis. 13.VIINI KONGRESS JA EUROOPA KOOSKÕLA Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. Prantsusmaa vastu sõdinud ja Napoleoni põrmu paisanud riigid olid valmis otsima nn Euroopa kooskõla. See tähendas riikidevaheliste kokkulepete sõlmimist ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamist rahvusvahelistes suhetes. Võitjariigid võtsid endale voli käituda suurriikidena, kel on õigus
olla, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega ja hakates laevu kaaperdama. See majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaad ennast, hinnad tõusid kuni 300%. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid ka ajendiks suurte reformide ajastuteks Saksamaal. Üks keskne muudatus seoses nende reformidega oli pärisorjuse kaotamine suuremas osas Saksamaal. Tehti ümberkorraldusi ka riigi valitsemises ja kohaliku omavalitsemise alal, Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Tsiviilelus kaotati aadli eesõigused, sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel etendasid olulist rolli ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke
(lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa)
Ta tahtis purustada oma vastased ükshaaval. 11 12 24.03.08 1810-1811 oli Prantsuse keisririik oma võimsuse tipul. Oli rajatud uus poliitiline süsteem (vallutuste tulemusel). Prantsusmaaga olid otseselt liidetud Madalmaad, Itaalias osa, Barcelona alad ja Illüüria provintsid. Prantsusmaast sõltusid Hispaania, Itaalia, Sveits, Lääne- Saksamaa ja Varssavi hertsogiriik. Nendel valitsesid tema lähisugulased. Prantsusmaa liitlased olid Taani, Austria Keisririik, Venemaa (kuni 1812). Sõltumatuteks olid jäänud Portugal, Suurbritannia, Rootsi ja Türgi. Aladel, mis olid Prantsusmaaga otseselt liidetud või mis sõltusid toimus ühiskonna moderniseerimine. Feodaalkord ja pärisorjus kaotati, kodanike võrdõigluslikus seaduste ees, kuulutati välja ka usuvabadus (kui seda veel polnud tehtud).
Osnabrückis sõlmisid rahu keiser ja Rootsi, Münsteris keiser ja Prantsusmaa. Prantsusmaa sõda Hispaania Habsburgidega jätkus. Rahuleping saavutati pikaajaliste läbirääkimiste (3 aastat) tulemusel ja selles võeti arvesse teataval määral kõigi osapoolte huve, kuid selle peamised arhitektid olid Prantsusmaa, Madalmaad ja Rootsi, kelle huve kõige enam arvestati. Ühtlasi olid Vestfaali läbirääkimised esimene peaaegu Üle- Euroopaline diplomaatiline kongress, kus olid esindatud ka iseseisva välispoliitikavõimega Saksa vürstid. Osmanid, kelle võimsus oli üks peamisi põhjused, miks Habsburgid lüüa said, seevastu puudusid. Habsburgide jaoks tähendas Vestfaal kaotust. Rootsi sai Pommerimaa (Pomorze) ja veel üht-teist. Prantsusmaa Elsassi ja Lotringi (Alsace’i ja Loraine’i) alasid jm. Shveitsi ja Madalmaid tunnustati iseseisvate, keisririiki mitte kuuluvate riikidena. Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale,
Tööleht 8. klass Euroopa pärast Viini kongressi 1. Viini kongress. a) Millal toimus? Viini kongress toimus 1814 september kuni 1815 juuni. b) Mis oli eesmärk? Prantsuse revolutsioonist alguse saanud segadused ja sõjad olid räsinud Euroopat üle 20 aasta. Napoleoni vallutused olid kujundanud ümber peaaegu kogu Euroopa poliitilise kaardi. Seetõttu valitses kongressil üldine soov panna asjad tagasi paika nii, nagu need olid olnud varem ning lisaks luua uus rahvusvaheliste suhete süsteem. c) Kes olid tähtsamad otsustajad? Viini kongress oli põhimõtteliselt nagu üks suur poliitika
Mõjutas enim väikseid Saksa Vürstiriike. 2) Vabaturumajanduse kehtestamine tänu tsunftisunduse kaotamisele ning tänu maa muutumisele eraomandiks. 3) Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4) Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5) Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Viini kongressiga, mis toimus 1814-1814. See kongress oli vajalik selleks, et taastada riigi piirid Euroopas, sest Napoleon oli neid muutnud, nn vana korra taaskehtestamiseks. Seda kongressi on nimetatud ka tantsivaks kongressiks, sest õhtuti aja sisustamiseks korraldati palju seltskondlikeid üritusi, kus tantsiti palju valssi. Hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli kõikides probleemides, mis 18.saj-19.saj algul põhiline osaleja, Prantsusmaad koheldi kongressil täieliku austusega. Bourbon'ide dünastia oli taas olemas
sinna ka tooteid müüa, kuigi Prantsusmaa seda ei teinud (polnud turgu). Prantsusmaa hõivas alasid PõhjaAmeerikas Kanada, Louisiana, Atlandi ookeanist kaugemale jäävad tänapäeva USA alad. Peale selle rajati kolooniaid Aasiasse IndoHiina (Vietnam, Kambodza, Laos, Tai). Absolutism ei valitsenud mitte ainult Prantsusmaal, vaid veel väga paljudes Euroopa riikides. Absolutismi polnud järgmistes Euroopa riikides Sveits ja Holland (vabariigid) ; Poola (nõrga kuningavõimuga monarhia) seal olid aadlikel suured privileegid ja kuningas sõltus aadlikest + kuningas valiti aadlike poolt, võim polnud pärandatav ; Inglismaa (parlamentaarne monarhia). Teistes Euroopa riikides oli tegemist absolutismiga, ka kõikides 300 väikeses Saksa riigis. VALGUSTUS Selle mõiste võttis 18. sajandil kasutusele Immanuel Kant, tähistas sellega inimkonna vaimse vabanemise protsessi
Viini Kongressi põhimõtted: · · Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu Konkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt. · · Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vahel Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. · · Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks. 1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks
riiki valitseda. 1815.a. juunis purustati Napoleoni armee Waterloo lahingus. Keiser pidi uuesti troonist loobuma, ta saadeti üksildasele Püha Helena saarele Atlandi ookeanis, inglaste vangina suri Napoleon Bonaparte 1821.a. Prantsusmaal toimus 1815.a. suvel teistkordne Bourbonide restauratsioon (kuningavõimu taastamine). RAHVUSVAHELISED SUHTED 19.SAJANDIL Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi (1814-1815). Viini kongress oli väga esinduslik (riigipead, õukondlased, diplomaadid), toimus arvukalt teatrietendusi, paraade, balle jne., tooni andis uus moetants valss (sellest tuli nimetus "tantsiv kongress"). Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa.
1795 10. okt rojalistide mäss kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele 2. nov Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks võimuks Direktoorium 1797 4. sept riigipööre Pariisis (vabariiklaste võit reaktsionääride üle) 9.-10. Konsulaadi kehtestamine ja Napoleoni võimuletulek (brümääri 1799 nov riigipööre) 7. Vasta küsimustele: 1. Millised olid Viini kongressi eesmärgid/ülesanded? a) Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides. b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Millised olid kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted? Arvestas eelkõige suurriikide soove, mitte aga üksikute rahvaste huve ja etnilisi piire. Lisaks sõlmiti kokkulepped seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamiseks ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamiseks.
tsensus ning vabaturumajandus. See riigipööret loetakse enamasti ka oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, Prantsuse revolutsiooni lõpuks. mis Prantsusmaal reaalselt kehtima 3 konsulit: Bonaparte, Sieyes, hakkas. Selle kohaselt muudeti ka Ducos 1799 uus põhiseadus- Napoleoni rahvustunde tõus,aadel kaotas koostatud, vabariik säilis. positsiooni, kaotati tsunftisundus, 1801-kirik allutati riigile > Napoleon sõjaväekohustus.Viini kongress, keisriks kutsuti ka Euroopa kontsert.216 1802- Napoleon kuulutas enda esindajat. Kongressi peaorganisaator konsulikoha eluaegseks. Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks Napoleone Bonaparte; alates 1796. oli kindlaks määrata riigipiirid, mis aastast Napoléonoli Prantsusmaa seoses Napoleoni vallutustega olid valitseja 11. novembrist 1799 11. täielikult segi paisatud. Põhiline
troonipärijatele. Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa. 2) Mida Viini kongressil otsustati? Kongressil anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsurgid said tagasi oma valdused Itaalias. Pandi paika Sveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks. Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal. Otsiti lahendust ka killustunud Saksamma küsimusele. Teistele kuningatele anti Viini kongressil nende tiitlid tagasi, kuid Austria keisrile mitte ning Saksa riigikesi ei taastatud. Selle asemel moodustati Saksa Liit, mis kooses 41 liikmesriigist. 3) Kuidas loodeti Euroopas edasipidi rahu tagada?
sündmustesse. Eriti aktiivne oli sellel alal Austria, kaasates ka Prantsusmaa. Prantsusmaa kaitseks kuulutas 1792 Seadusandlik kogu Austriale sõja. Sõja algus oli Prantsusmaale edukas. 1792 suvel pöörduti raha poole lausega: "Isamaa on hädaohus!" Tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. Prantsuse armee sõjaline edu ja kuninga hukkamine sundisid Euroopa riike oma jõupingutusi ühendama. 1793 moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahel sõjalise liidu koalitsiooni Prantsusmaa hävitamiseks. Euroopa suurriigid kasutasid ära , et jagada lõplikult omavahel Poola tollase nimega Rzeczpospolita. Poolat jagati nende maade vahel 3 korda: 1772, 1753 ja 1795. Poola riik lakkas olemast ning tema osad jagati suurriikide vahel. Revolutsiooni ajal asendati endine kristlik kalender revolutsioonikalendriga. Uue aja arvamiseks sai päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks 22
Vestfaali rahu on üks võimalikke uusaja alguspunkte ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus. Saksamaa edasise arengu jaoks tähistas Vestfaali rahu olulist ajaloolist pöördepunkti. Suur Põhjasõda. Venemaa astub plaanile Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. 7. aastane sõda 1756-1763 Seitsmeaastane sõda oli Euroopa suurjõudude vaheline võitlus ülevõimu pärast Euroopas ning meretagustes kolooniates. 18. sajandi jooksul tahtsid Euroopas ülevõimu saavutada nii Austria, Preisimaa, Venemaa kui Prantsusmaa.
Peagi hakkasid kerkima linnad, toimus linnastumine, tehnika arenes jõudsalt, aidates seejuures kaasa riikide kaubandussuhetele, sõjandus arenes mitmekesisemaks ja mugavamaks, levisid mitmed poliitilised vaated, mis omakorda tekitasid ülestõuse ja revolutsioone, püüti hoida enda riiki ja selle kultuuri, arenes majandus. Raudteeliiklus Raudteede tekke põhjuseks oli vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut, ehk see oli vajalik maailmaturu arenemiseks. Nii sai 1814. aastal alguse esimene auruvedur, mis on leiutatud G.Stephensoni poolt. Esimene raudteeliin rajati 11 aastat hiljem, samuti Inglismaal. Juba viie aasta pärast algas tormiline raudtee-ehitus, esimesena sadamalinna Liverpooli ja tööstuslinna Manchesteri vahel, peagi ka teistes Euroopa riikides. Balti raudtee Eestis avasti 1870. Raudtee-ehitus stimuleeris metallurgiat ja masinaehitust ja mis tähtis, andis tuhandetele inimestele tööd. Ka sõjandusele oli see tähtis
Põhimõtted mis levisid N vallutuste kaudu Euroopas: · Kaotati feodaalkord- neis, kus see veel eksisteeris, siis selle tulemustel see kaotati. V.a Venemaa! · Tsunftisudlus ja majanduspiirangud kaotati. · Kodanike juriidiline võrdõiguslikus- tsiviilkoodeks võteti eeskujuks. · Rahvusliku eneseteaduse tõus. Vastuolusid oli palju kohtades · Tõi kaasa üldise sõjaväe kohustuse. Viini kongress Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajajärgule tegi lõpu Viini kngress, mis oli 1814-1815. Euroopa riikide kongress Viinis. · Et paika panna riigipiirid. · Korrastada poliitilist süsteemi Euroopas. Prantsusmaad koheldi kui suurriiki ja võeti võrdväärse partnerina KUIGI tema pärast olid need sõjad ja asjad. Viini kongressil lähtuti kolmest põhimõttest: · Legitiimsus põhimõte- seaduslikuse põhimõte- seetähendas seda, et
annaabi.ee 
