Viinhape ja õunhape Risto Rohtlaid Viinhape Ehk- 2,3-dihüdroksübutaandihape Orgaaniline hape Leidub veinides, viinamarjades jt puuvilja mahlades. Kasutatakse maitse tugevdamiseks, happesuse reguleerimiseks ja antioksüdandina. 25g viinhapet maksab 1,50€ (laos saadaval) Viinhape Välimuselton valge pulber. Molaarmass on 150-087 g/mol. Viinhape on ärritav ja hapu. Lahustub hästi vees. Viinhappe molekulis on kaks kristalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)- viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Õunhape Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes. Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu… Ehk hüdroksübutaanhape. HOOCCH(OH)CH2COOH
oksudatsioonil. Etaanhape on igapaevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksuulhape. Teda kasutatakse toiduaadikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja koogiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, varvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu naiteks atsetooni valmistamiseks. Tuntumate esinedajad (akroleiin, piimhape, sidrunhape,viinhape, bensoehape) leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)? 1) Akroleiin - Kergesti lenduv vedelik ning vaga tugev silmi ja nina arritav vedelik, mis voib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Keemiatoostuses on ta tahtis vahesaadus, kuid kodus voib see tekkida naiteks rasva korbemisel pannil. Kuna akroleiin on murgine aine,mistottu tuleks valtida rasvade korbemist pannil ning korbenud rasvade kasutamist.
.....................5 METAANHAPE EHK SIPELGHAPE...................................................................5 ETAANHAPE EHK ÄÄDIKHAPE.......................................................................5 RASVHAPPED........................................................................................................5 ASENDATUD KARBOKSÜÜLHAPPED.............................................................6 PIIMHAPPE EHK 2- HÜDROKSÜPROPAANHAPET.....................................6 VIINHAPE EHK 2,3DIHÜDROKSÜBUTAANDIHAPE....................................6 SIDRUNIHAPE......................................................................................................6 AMINOHAPPED....................................................................................................7 KOKKUVÕTTEKS................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS
nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape) CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape) HOOCCH(OH)CH2COOH 2-hüdroksü-butaandihape (õunhape) HOOCCH(OH)CH(OH)COOH 2,3- dihüdroksübutaandihape (viinhape) HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH 2-hüdroksü-1,2,3- propaan-trikarboksüülhape (sidrunhape) Karboksüülhapete struktuur Karboksüülrühm koosneb: karbonüülrühm Hüdroksüülrühm Hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti vesinikioonid eralduvad See põhjustab happelisi omadusi Omadused Madalamad karboksüülhapped Kõrgemad karboksüülhapped
Suhkrud Suhkruasendaja Diamant Koostis: kunstlik magusaine tsüklamaat, naatrium- karbonaat, happesuse reguleerija viinhape, kunstlik magusaine sahhariin, laktoos Tootja:Krüger GmbH & CO. Tootjamaa: Saksamaa Puuviljasuhkur Namora Koostis: fruktoos ja dekstroos Tootja: Namora Tootjamaa: Iisrael Skaneja glükoos Koostis: glükoos Tootja: Skaneja Tootjamaa: Leedu Suhkur Optima Linja Koostis: suhkur Tootja: Optima Linja Tootjamaa: Leedu DanSukker Demerara Koostis: suhkruroost erikvaliteediga toorsuhkur Tootja: Nordic Sugar Tootjamaa: Taani
Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks.Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. Aminohapped: Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest.
leidumine · Kukerpuu, pihlaka ja tuhkpuu viljad (3%) · Õunad, hapukirsid (~1%) · Nektariinid, vaarikad, sõstrad(0,5%) · Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH(OH)COOH Leidumine · Leidub kõige rohkem banaanides ja viinamarjades · Tekib viinamarjamahla käärimisel · Veini laagerdamisel (viinakivi) Omadused · Valge kristalne aine · Vees ja alkoholis hästi lahustuv · Soolad on tartraadid kasutamine · Toiduainetööstuses (E334) · Meditsiinis · Tekstiilitööstuses- värvainena, naha parkimisel · Peeglitööstus- hõbedaga katmisel
(34%*), *päevasest toitumissoovitusest. Säilitada kuivas ja jahedas. Mokate Gold sokolaadi cappuccino. (8*12,5g.) Koostis: glükoosisiirup, suhkur, taimerast, lahustuv kohv, piimapulber, stabilisaator E-340 (ii), naturaalsele identne aroomiaine. Säilitada kuivas ja jahedas kohas. Tutti Frutti puuviljamaitselised pastillid (15g.) Koostis: suhkur, glükoosisiirup, zelatiin, modifitseeritud tärklised, happesuse regulaartorid (sidrunhape, viinhape), aroomid, läikeaine (meevaha), värvid (E120, E141, E160a). Meira peeneteraline meresool (600g.) Koostis: Meresool ja paakumistakisti (E535) Hoida kuivas kohas. Vilma pitsapõhjapulber (400g.) Koostis: nisujahu, täispiimapulber, vadakupulber, tärklis, kergitusained (E450, E500), suhkur, sool, munapulber. Säilitusaineteta. Hoida kuivas ja jahedas(18+/-3C). Texas micro popcorn (100g.)
jää-äädikhape veevaba äädikhape külmub +16°C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle oblikhape (dih.) spinatis, hapuoblikas, rabarbaris; vähendab organismi kaltsiumivarusid, soodustab neerukivide tekkimist piimhape (hüdroksüh.) tekib lihastes pärast suure koormusega töötamist õunhape (hüdroksüh.) puuviljades ja marjades viinhape (hüdroksüh.) sidrunhape (hüdroksüh.) sidrunites; lisaks puuviljades, marjades rasvhapped sisaldavad -COOH-rühma, molekuli koostises on üle 10 süsiniku aminohapped org. ühendid, mis sisaldavad -NH2 ja COOH- rühmasid. Esinevad elusorganismides, valkude koostises. Liigitamine toimub süsivesinikahela ehituse ja asendusrühmade järgi.
atsetaat 3) - etaandihape e. oblikhape - etaandiaat e. oksalaat 4) - benseenkarboksüülhape - benseenkarboksüüloaat e. bensoehape e. bensoaat 5) - kloroetaanhape - kloroetanaat 6) - piimhape e. - laktaat 2-hüdroksüpropaanhape 7) - õunhape e. - malaat e. hüdroksübutaandihape hüdroksübutaandiaat 8) - viinhape e. 2,3- - tratraat e. 2,3- dihüdroksübutaandihape dihüdroksübutaandiaat 9) - sidrunhape e. 2-hüdroksü- - tsitraat 1,2,3-propaantrikarboksüülhape
Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide hape. Karboksüülhappeid: Metaanhape (sipelghape) Etaanhape (äädikhape) Propaanhape (propioonhape) Butaanhape (võihape) Pentaanhape (palderjanhape) Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2hüdroksü1,2,3propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) Etaanhape ehk äädikhape on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Etaanhapet tunti juba kauges minevikus. Nimelt pandi tähele, et kui vein õhu käes seisis, siis muutus see palju hapukamaks
o Hape + alus → sool + vesi 2CH3COOH + Ca(OH)2 →(CH3COO)2Ca + 2H2O o Hape + metallioksiid → sool + vesi 2HOOCCH2CH3 + MgO → Mg(OOCCH2CH3)2 + H2O o Hape + nõrgema happe sool → sool + hape 2CH3COOH + CaCO3 → (CH3COO)2Ca + H2CO3 (H2O + CO2↑) 10. Asendatud ja asendamata karb.hapete võrdlus, esindajad Asendatud karb.happed: o Asendusrühmaga, nt. aminohapped, OH-rühmaga karb.happed (piimhape, õunhape, viinhape, sidrunhape) CH3CH(NH2)COOH – 2-aminopropaanhape Asendamata karb.happed: o Ilma asendusrühmata karb.happed, nt. sipelghape, äädikhape, rasvhapped, dihapped, bensoehape 11. Eriti mürgised karb.happed Halogeenkarb.happed on eriti mürgised, mida lähemal on hal.rühm happe tuumale, seda mürgisem aine on. Kõige mürgisem on CH 2(F)COOH – 7mg/kg = surmav 12. Aminohapped – leidumine, reaktsioonid, nimetused
C6H4(COOH)2 benseen-1,2-dihape (ftaalhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape) CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape) HOOCCH(OH)CH2COOH 2-hüdroksü-butaandihape (õunhape) HOOCCH(OH)CH(OH)COOH 2,3-dihüdroksübutaandihape (viinhape) HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH2-hüdroksü-1,2,3-propaan- (sidrunhape) trikarboksüülhape Karboksüülrühma kolmemõõtmeline mudel KARBOKSÜÜLHAPETE STRUKTUUR Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast. Karbonüülühendite puhul oli karbonüülrühma süsiniku ja hapniku vaheline kaksikside tugevasti polariseeritud, sest süsiniku
CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Karboksüülhappeid Metaanhape (sipelghape) HCOOH Etaanhape (äädikhape) CH3COOH Propaanhape (propioonhape) CH3CH2COOH Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Pentaanhape (palderjanhape) C4H9COOH Heksaanhape (kapronhape) C5H11COOH Heptaanhape (önanthape) C6H13COOH Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3-dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) HOOC-COOH ehk (COOH)2 (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) C6H5COOH Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketooni saab üldiselt esitada valemiga R1(CO)R2. Karbonüülrühma süsiniku sidemed kahe süsiniku aatomiga eristavad
C6H4(COOH)2 benseen-1,2-dihape (ftaalhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape) CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape) HOOCCH(OH)CH2COOH 2-hüdroksü-butaandihape (õunhape) HOOCCH(OH)CH(OH)COOH 2,3-dihüdroksübutaandihape (viinhape) HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH 2-hüdroksü-1,2,3-propaan- (sidrunhape) trikarboksüülhape KARBOKSÜÜLHAPETE STRUKTUUR 1 Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast. Karbonüülühendite puhul oli
moodusta optiliste antipoodide paari. (4) Kui kaks diastereomeeri erinevad teineteisest vaid ühe kiraalsuskeskme konfiguratsiooni poolest, siis nimetatakse neid epimeerideks. (3) Optiliste isomeeride saamise meetodid 1. Süntees looduslikke optiliselt aktiivsete ühendite põhjal On kirjeldatud sadu, kui mitte tuhandeid sünteese, mille käigus on optiliselt aktiivsed lähteained tekitanud mitmesuguseid kiraalsetest kildudest koosnevaid mosaiike. Valguse tasandit paremale pöörav viinhape on kõige kättesaadavam ja kõige soodsam optiliselt aktiivne aine, mida saadakse viinakivist, kui too sadeneb viinatehaste tsisternide seintele. Kergesti kättesaadavad on ka piimhape, õunhape ja võihape. (4) 2. Ratsemaatide lahutamine optilisteks antipoodideks Molekulis asümmeetrilisi aatomeid sisaldavate ainete laboratoorsel sünteesil moodustub 2 tavatingimustes ratsemaat
(aatom). Kui asendusrühm on karboksüülrühma lähedal, suurendab see märgatavalt happe happelisust. Kõik halogenohapped on mürgised. Piimhapet ehk 2-hüdroksüpropaanhapet tekib lihastes suure koormusega töötamisel (lihaste valulikkus), piimhappelisel käärimisel (kapsaste hapendamine, piima hapnemine). Mõlemal juhul on tegemist glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadusega. Õunhapet esineb puuviljades ja marjades. Viinhape settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel, kannab siis viinakivi nime. Sidrunhape (anioon: tsitraat) esineb enamikus puuviljades ja marjades. Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. o Aminohapped Asendatud KHtest on tähtsaimad aminohapped, mis on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. Esineb kõigis elusorganismides, vältimatud koostisained inimese toidus ja loomasöödas. Keemilised omadused on määratud happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega
toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr). Wöhler ja Liebig tegid hiljem tihetat koostööd. 1828 sai Wöhler ammooniumtsüanaadi NH 4 OCN kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea CO(NH 2 ) 2 . See oli 1.orgaanilise aine süntees lähtudes anorgaanilistest ainetest. Org ainetes on C-C ja C-H sidemed. Uureas seda ei olnud, oli segadus org aine mõistega. Uurea süntees oli 1
toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr). Wöhler ja Liebig tegid hiljem tihetat koostööd. 1828 sai Wöhler ammooniumtsüanaadi NH 4 OCN kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea CO(NH 2 ) 2 . See oli 1.orgaanilise aine süntees lähtudes anorgaanilistest ainetest. Org ainetes on C-C ja C-H sidemed. Uureas seda ei olnud, oli segadus org aine mõistega. Uurea süntees oli 1
Naatriumlaktaat E 325 Kaaliumlaktaat E 326 Kaltsiumlaktaat E 327 Sidrunhape E 330 Naatriumtsitraadid: 1) naatriumdivesiniktsitraat 2) naatriumvesiniktsitraat 3) naatriumtsitraat E 331 Kaaliumtsitraadid: 1) kaaliumdivesiniktsitraat 2) kaaliumvesiniktsitraat E 332 Kaltsiumtsitraadid: 1) kaltsiumdivesiniktsitraat 2) kaltsiumvesiniktsitraat 3) kaltsiumtsitraat E 333 Viinhape [(L) (+)-] E 334 Naatriumtartraadid: 1) naatriumvesiniktartraat 2) naatriumtartraat E 335 Kaaliumtartraadid: 1) kaaliumvesiniktartraat 2) kaaliumtartraat E 336 Naatriumkaaliumtartraat E 337 Ortofosforhape E 338 Naatriumfosfaadid: 1) naatriumdivesinikfosfaat 2) dinaatriumvesinikfosfaat 3) trinaatriumfosfaat E 339 Kaaliumfosfaadid: 1) kaaliumdivesinikfosfaat 2) dikaaliumvesinikfosfaat
(HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. • Bensoehape e. benseenkarboksüülhape – kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. Asendatud karboksüülhapped • Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape • – tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. • Õunhape e. hüdroksübutaandihape – puuviljades, marjades. • Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape – tekib veini laagerdamisel. • Sidrunhape – esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Aminohapped • Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. • Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on
peensooles. 8. Mis on implanteeritav tablett? Kuidas manustatakse? Implanteeritavad tabletid on välispidised tabletid, mis viiakse kudedesse või lihasesse kirurgilisel teel. Neid väljastatakse tavaliselt ampullides või mõnes teises steriilses pakendis. 9. Mis on graanulid? Kuidas manustatakse? Graanulid (granula) on ümmargused, silinderjad või korrapäratud terakesed seespidiseks kasutamiseks. Nad koosnevad toimeainest ja abiainetest(suhkur, viinhape, tärklis, glükoos jne). Graanuleid doseeritakse tavaliselt teelusikaga või kapslites. Mõnikord lahustatakse graanulid enne tarvitamist vees. 10. Mis on drazee? Kuidas manustatakse? Drazee ( dragee) on tahke doseeritud ümmargune ravimvorm seespidiseks kasutamiseks. Drazeedes on raviained kaetud kattekihiga, mis maskeerib nende maitse või kaitseb neid maomahla toime eest 11. Mis on kapsel? Kuidas kapslid jagunevad ja kuidas neid manustatakse?
osakeste stabiilsus, mida saab mõõta indikaatorpaberiga. (Ibid.: 20) Asendamata karboksüülhapete hulka kuuluvad metaanhape, etaanhape ja rasvhapped, eelkõige monohapped. Samuti on looduses laialt levinud dihapped, näiteks etaanhape ehk oblikhape. Tehnikas mängivad olulist rolli küllastumata happed, nendest oluilsemad küllastumata rasvhapped. Igapäeva elus on esindatud asendatud karboksüülhapped, mille alla kuulub piimhape, õunhape, viinhape ja sidrunhape. Neid leidub nii toidus kui ka jookides. Kõige tähtsamad on aminohaped, mis esinevad igas elusorganismis ja on asendamatud. (Ibid.: 24-25) 4 1.1. Etaanhape Etaanhape on üks vanimaid happeid, mida inimkond tunneb. Rahvakeeli tuntakse seda hapet kui äädikhapet. Oma olemuselt ei ole see hape mürgine ja on tuntud igapäevaelus. Etaanhape on terava lõhnaga ning läbipaistev vedelik
11 aasta jooksul ettevõte arenes ja laienes, niiet tänaseks on ettevõttel oma tööstus Saksamaal, tütarettevõtte Venemaal, esindused Baltikumis ja Hiinas ning eksklusiivsed õigused esindata suuremaid rahvusvahelisi toidu, farmaatsia, kondiitri- ja ehitustoormaterjalide tööstuskonserne21. Firma kliendid ja tarnijad on UD-Chemie perekonna liikmed. UD-Chemie tooteid kasutatakse farmaatsia-, ehitus- ja kondiitritööstuses ning toidulisandites. Firma toorained on näiteks 1.)Viinhape Viinhape on värvitu kristalliline valge pulber, lõhnatu, tugeva happelise maitsega. Kristallid on stabiilsed õhus, hüdroskoopilised relatiivse niiskusega üle 75%. On väga levinud looduses, leitud paljudes puuviljades. Ainet kasutatakse toiduainetööstuses konservide, dzemmide, tarretiste ja kondiitritoodete valmistamises, farmaatsia- ja ilutööstuses Tablettide ja lahustuvate preparaatide, Keha ja näo naturaalsete kreemide valmistamisel, ehitustööstuses aga kipsi ja betooni parameetrite
Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. · Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid
Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. · Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid
Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. · Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid
a sai ta esimesena gaasi, mis on väga aktiivne. Vees lahustudes annab happelise keskkonna Cl2. Ta arvas, et see on hapniku ühend (happelisust seoti hapnikuga). Avastas, et see omab pleegitavat toimet. Metalliliste ühendite juures oli ta kõige enam seotud Mn, Mo, W avastamisega. Ühenditest veel: HCN, HF, H2S. Talle oli iseloomulik aineid kindlaks teha maitsmise teel. Arvatavasti mürgistusega ongi seotud tema lühike eluiga. Tema avastas õige palju orgaanilisi happeid: viinhape, sidrunhape, oblikhape, piimhape, bensoehape jpt. Ning mitmeid anorgaanilisi happeid: molubdeenhape, arseenhape. Oli üks esimesi, kes tõestas, et hõbedasoolad valguse käes lagunevad ja annavad musta värvuse (metalliline hõbe). Murrang keemia arengus 18.saj. lõpul, 19.saj. algul. Kõige suurem liikumapanev jõud oli arenev tööstus. Tehnika revolutsiooni ajastu. James Watt aurumasin, mis võimaldas saada suuremat energiat, metallurgia
Veinide ehituslik olemus: v HAPE v TANNIIN v PUUVILJASUS v ALKOHOL v KÜPSUSASTE v SERVEERIMISE TEMPERATUUR HAPE Annab selgroo, skeleti, rühi Toimib kui säilitusaine Noores veinis rohkem happeid, vanas vähem Jahedas kliimas rohkem, soojemas vähem Kui happeid on vähem, siis lisatakse Happe rohkus sõltub viinamarjasordist Hape ja tanniin võimendavad teineteist Veinis leiduvad happed Õunhape-tugeva maitseline Piimhape-pehme maitsega Viinhape-tekib peale fermentatsiooni Sidrunhape-tagab hea happesuse veinis Äädikhape-annab rohkust, tõstab aroome, maitset, toob aroome paremini esile Merevaiguhape-annab kibedust, soolasust Tanniinid, parkhapped. Sisaldavad fenoole, kestast, puidust, jne Noortes rohkem kui arenenud veinides Väheneb veini küpsedes Rohkus sõltub valmistamismeetodist Toimib veinis kui selgroog, looduslik säilitusaine ja tasakaalustaja. PUUVILJASUS Toimib veinis kui lihastiks /glütseriin
1) naatriumdivesiniktsitraat emulgaator, stabilisaator 2) naatriumvesiniktsitraat 3) naatriumtsitraat Kaaliumtsitraadid: E 332 happesuse regulaator, sekvestrant, 1) kaaliumdivesiniktsitraat stabilisaator 2) kaaliumvesiniktsitraat Kaltsiumtsitraadid: E 333 happesuse regulaator, tardaine, 1) kaltsiumdivesiniktsitraat sekvestrant 2) kaltsiumvesiniktsitraat 3) kaltsiumtsitraat Viinhape [(L) (+)] E 334 happesuse regulaator, sekvestrant, antioksüdant Naatriumtartraadid: E 335 stabilisaator, sekvestrant 1) naatriumvesiniktartraat 2) naatriumtartraat Kaaliumtartraadid: E 336 stabilisaator, sekvestrant 1) kaaliumvesiniktartraat 2) kaaliumtartraat Naatriumkaaliumtartraat E 337 stabilisaator, sekvestrant Ortofosforhape E 338 antioksüdant
plussiviga, kuna happelises keskkonnas vabaneb jodaadisisaldusele ekvivalentne hulk joodi. 59. Oksüdeerijate standardlahused. 60. Permanganomeetria (titrant, kasutamine). Titrant KMnO4 , reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas, kuna siis on MnO4- oksüdeerija võimed suurimad. 4- + - 2+ MnO + 8H + 5e Mn + 4H2O E= 1,54V Kasutamine · Vesinikülihapend; · Naatriumnitrit (antioksüdant) Na2NO2; · Orgaaniliste hapete määramine (sidrunhape, õunhape, viinhape). 61. Tserimeetria (titrant, kasutamine). Titrant tseerium 2+/3+ soolad. Kasutamine 62. Redokstiitrimiste kasutamine. 2+ 2+ 2+ - - 2- Redutseerijate määramine:Fe , Sn , Mn , I , Br , SO3 ; 2- - Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 , MnO2, PbO2, H2O2, NO3 ; 2+ 2+
1) naatriumdivesiniktsitraat 2) naatriumvesiniktsitraat 3) naatriumtsitraat E 331 happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator, stabilisaator Kaaliumtsitraadid: 1) kaaliumdivesiniktsitraat 2) kaaliumvesiniktsitraat E 332 happesuse regulaator, sekvestrant, stabilisaator Kaltsiumtsitraadid: 1) kaltsiumdivesiniktsitraat 2) kaltsiumvesiniktsitraat 3) kaltsiumtsitraat E 333 happesuse regulaator, tardaine, sekvestrant Viinhape [(L) (+)-] E 334 happesuse regulaator, sekvestrant, antioksüdant Naatriumtartraadid: 21 1) naatriumvesiniktartraat 2) naatriumtartraat E 335 stabilisaator, sekvestrant Kaaliumtartraadid: 1) kaaliumvesiniktartraat 2) kaaliumtartraat E 336 stabilisaator, sekvestrant
➢ lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3jt.) ja mikroorganismid 45. Katlakivi tekke reaktsioonid ja tema eemaldamise võimalused. 2+ Ca + 2 HCО3- CaCO3+ H2O + CO2 2+ Mg + 2 HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid eemaldamise jaoks ➢ NaOH või selle asemel Na2CO3, ➢ 2% HCl lahus ➢ Nõrgad orgaanilised happed – sidrunhape, oblikhape, äädikhape, viinhape. 46. Vee karedus: karbonaatne ja üldkaredus. (Жесткость) karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ➢ Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK) (NB ! — kui samas vees ei sisaldu ei HCO3 – ega CO32-, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust !).
H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Karboksüülhappeid Metaanhape (sipelghape) HCOOH Etaanhape (äädikhape) CH3COOH Propaanhape (propioonhape) CH3CH2COOH Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Pentaanhape (palderjanhape) C4H9COOH Heksaanhape (kapronhape) C5H11COOH Heptaanhape (önanthape) C6H13COOH Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3-dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) HOOC-COOH ehk (COOH)2 (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (benseenkarboksüülhape) C6H5COOH 135.tervisehoid ja tööohutus keemia laboratooriumis. See on iseenesest mõistetav et see peab selge olema ja seda ei pea kordama kõik õpitud ju. 136.keemia rakendus erinevates valdkondades. Ise peab teadma mõistus tööle
järelmaitse (hape, tanniinid, mõrusus, vürtsikus, alkohoolsus, mineraalsus), tasakaal. · Veini ehitus Veini mõistmiseks ja tema otstarbekohaseks nautimiseks ja sobitamiseks toiduga oleks tarvis mõista tegureid, mis mõjutavad veini põhiolemust. 1. Hape Annab veinile skeleti ja rühi ning toimib ka kui säilitusaine. Ilma happeta oleks vein lame, magus ja imal. Põhihapped veinis on: viinhape (pehme hape), õunhape (agressiivne hape), sidrunhape (hea selgroo üks alustalasid), äädikhape (vajalik, kuid mitte domineerivana), merevaiguhape (ebasoovitav ja põletav), piimhape (lisandub malolaktilisel fermentatsioonil). Noores veinis on rohkelt happeid. Küpsemisel happed vähenevad. Jahedas kliimas saadakse happelisemaid veine kui soojas. Happelisus sõltub ka viinamarjasordist. Soojas kliimas lisatakse veinile sageli viinhapet. 2. Parkhapped (tanniinid)
suur toite- ja bioloogiline väärtus, kuid nende tööstuslikul töötlemisel, mille käigus lisatakse rafineeritud suhkrut, kaotavad nad tihti oma tähtsad koostisained, mis on vajalikud organismi aktiivseks tegevuseks. Praktiliselt kõigis viljades ja marjades sisaldub orgaanilisi happeid, mis annavad neile loodusandidele meeldiva maitse, kustutavad janu ning aitavad kaasa ebasoovitavate setete lahustumisele. Kõige levinumad orgaanilised happed on õun-, sidrun- ja viinhape. (Kroom,G. 2004:5-9) Ananass Pärineb Lõuna-Ameerikast. Tänapäeval viljeldakse peaaegu kõikjal troopilistel ja subtroopilistel aladel kogu maailmas. Euroopasse toodi 1500.aastate paiku. Kõige enam kasvatatakse Havai saartel, kust tuleb umbes 1/3 maailma kogutoodangust. Suuremad viljelusalad on veel Austraalias, Malaisias, Tais, Hiinas, Mehhikos, Brasiilias, Jamaikal, Kuubas, Kolumbias, Lõuna-Aafrikas, Elevandiluurannikul, Keenias, Guineas. Euroopas
GeCl4 hüdrolüüsil: GeCl4 + 2H2O → GeO2 + 4HCl GeO2: 2 värvitut kristallmodifikatsiooni, mis erinevad tunduvalt füüsikal. omadustelt GeO2 on amfoteerne oksiid (ülekaalus happel. omadused): GeO2 + 2NaOH + 2H2O → Na2[Ge(OH)6] naatriumhüdroksogermanaat(IV) Konts. HCl → tetrakloriid: GeO2 + 4HCl → GeCl4 + 2H2O GeO2 lahustub ka suhtel. nõrkades orgaanil. hapetes (äädik-, piim- ja viinhape), kuid lahustub halvasti konts. HNO3-s ja H2SO4-s. GeO2 tekkimisel lahustes võivad moodustuda mitmesugused hüdraadid – erinevad germaaniumhapped, näit. GeO2 ?? 2H2O ehk H4GeO4 (ortogermaaniumhape) Kasutamine. GeO2 on Ge tootmise vaheprodukt; eriklaaside (väga suur murdumisnäitaja, IP-kiirguses läbipaistev) komponent emailides, glasuurides germanaatide ja fluorogermanaatide saamisel perspektiivne kiudoptikas 3.10.3. Metalse Ge saamine ja kasutamine
annaabi.ee 
