pintsli, nitrolakke ka veel tampooni abil. Lakipintslid on laiad ja pika karvaga. Tampoonid valmistatakse vati või villtrikotaazi mähkimise teel marlisse või õhukesse linasesse lõuendisse. Veel võib viimistlusmaterjale peale kanda rulliga ja sissekastmise teel. 2. Parima tulemuse saamiseks tuleb pihustamine läbi viia pihustuskambris. Pihustuskambri ülesanne on parandada töökoha sanitaarseid tingimusi, st. eemaldada töökohalt lenduvaid lahusteid ja viimistlusmaterjali osakesed. Sõltuvalt filtrist eristatakse kuiva, märja või kombineeritud filtriga pihustuskambrid. Et pihustuskambrites toimub pidev õhu ära tõmme, siis on vajalik tagada ka kompensatsiooniõhu juurdepääs. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine on kõige paindlikum ja lihtsam meetod, mille puhul pihustatakse viimistlusmaterjali läbipüstoli düüsi suruõhuga 3-6 baari. Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu, alaanumate puhul rõhu
Okaspuidule on iseloomulik pleekimine päikesevalgusest tulenevate UV- kiirte mõjul. 1. Viim. Materjalid 2. Pindade ettevalmist 3. Viim. Tehnoloogilised 4. Viim. Seaded 5. Viim. Kambrid .e. ruumid 6. Kuivamine ja kuivatid 7. Käitlemine ja ohutushoid 8. Keskkonnakaitse . Lihvimine . Et puitu üldse viimistleda saaks siis tuleb seda lihvida. Lihvimine on üksolulisemaid puidu eeltöötlemisi enne viimistlusmaterjali pealekandmist. Lihvimisest sõltub viimistluse kvaliteet kui ka viimistlusmaterjali kulu. Lihvimise eesmärgiks on eemaldada defektid tasandada pinda ja lihvida maha ülestõusnud puidukiud . Lihvpaber koosneb paberalusest, millele on liimitud abarasiivaine terad . Enne paberalusele liimimist abrasiivaine terad purustatakse ja sõelutakse ettenähtud suuruseni. Terade suurust ja avade arvu sõela üle tolli kohta isel. Numbrite (100, 120,
Kahepoolsel remondil sisepinna tugevdamine ja liimimine 3. Väispinna tugevdamine ja liimimine 4. Lõppviimistlus Prao puhul lihvitakse pragu välja Rolok või orbitaallihvijaga (abrassiiv 120) Pintsli või plastiklabidaga 1. kiht liimi, siis tugevdusmaterjal peale (kangas), et liim tuleks läbi kanga ja kohe uus kiht liimi. Lihv 120-180-240. Läbival vigastusel lihvit servad mõlemalt poolt 45 kraadi. Parandustükid liimit seestpoolt väljapoole. Jäetakse ruumi ka viimistlusmaterjali jaoks. Sügavatel kiimustustel freesit servad 45 kraadi ja täidet sobiva liimiga.
5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud, et saada sobiva siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme (peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus Osa viimistlusmaterjale imbub puitu ja teine osa kaitseb seda. Kui viimistlusmaterjal ei imbu
Maalriliimist on ta puhtam ja kvaliteetsem. Seda turustatakse tahvlitena või graanulitena. Lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel. 4. Värnitsa algmaterjaliks on? Taimeõlid(lina-, kanepi-, päevalille jne õli) 5. Pigmendiks nimetatakse? Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. 6. Lakiks nimetatakse? Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. 7. Emailvärv koosneb? Emailvärv koosneb lakist ja pigmendist. 8.Õlivärv koosneb? Õlivärv saadakse värnitsa ja värnitsas lahustumatu pigmendi hoolikal segamisel 9. Loetle vesivärve Lubivärv, tsementvärv, silikaatvärv, emulsioonvärv, liimvärv, rootsi värv. 10. Pahtlisegudeks nimetatakse? Pahtlisegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub värvitava pinna lõplik silumine. 11. Kuidas liigitatakse viimistlusmaterjale?
Tribomeetriline laadumine: Kasutatakse hõõrdumist, mis tekib värvi söötmisel värvipritsile. Värv hõõrdub vastu torustiku seina ja laadub. Elektrostaatiline pealekandmine Meetodi olemus: lakk dispergeeritakse (pihustuspüstolites, kiirestipöörlevatel ketaselektroodidel jne) ja dipergeeritud osakesed laaditakse potentsiaalide vaheni laki ja toote vahel kuni ~100 kV. Viimistletav toode on alati +laenguga ja lakk () laenguga Meetodi plussid viimistlusmaterjali kokkuhoid (hinnanguliselt kuni 25%) sobib eriti karkassmööblile sanitaarsed tingimused rahuldavad protsessi mehhaniseerimisaste on kõrge kõrge tootlikkus ühtlane kvaliteet võimalus peale kanda pulberlakke Meetodi miinused nõuded puidu pinna elektrijuhtivusele sobivad ainult teatud lakid (eriti katalüütlakid, kuid ka alküüdid) ohutustehnika kõrgepinge kuni 100 kV kallid seadmed, sh konveierid ruumivajadus suurem mahukad pealekandmiskambrid;
Puitvahelagedes on vaja sageli teha avasid. Tuleb viia läbi lae korstnaid treppe ja muud taolist. Selle juures kasutatakse nn vekseldamist, mille juures kasutatakse kas tappühendust või toekingi. Talad ühendatakse vaheseintel suurte naelte või kobadega. Ka puittalade vahel on võimalik konstruktsioonis on kasutada mitmesuguseid õõnes- ja täisplokke, mille puhul moodustub plokkide ja põranda vahele ruum täidisele. Põrandad Põrandad liigitatakse sageli viimistlusmaterjali järgi: · betoon ja tsementpõrandad; · terrazzo põrandad; · metlahh jt plaatpõrandad; · laudpõrandad; · parkettpõrandad · plastikutest põrandad jt Põrandaid võib liigitada veel ka muude tunnuste ja omaduste järgi, näiteks konstruktsiooni ja aluse jägi: pinnasele (keldrite ja garaazide põrandad), raudbetoonplaadile (vahelagedele toetuvad), puittaladele toetuvad põrandad (sageli puithoonete vahelagedes). Põrandate valmistamisel tuleb arvestada nende omadusi lähtuvalt
sikatiive, tahkesteid jt lisandeid 17. Mis on õlivärv? Veevaba värv. Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. • Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid, tehisvärnitsaid. 18. Mis on emulsioonvärvid? Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. • Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. 19. Mis on lakk? Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. 20. Mis on hermeetik? Hermeetikud kujutavad endast kleepuvaid pastasid, väga erinevate koostistega - enamuses orgaanilise pärioluga. • Nendega tihendatakse mitmesuguseid vuuke ja pragusid. 21. Miks silikooni kiht ei lase läbi vett? Hüdrofoobsus, moodustab veekindlaid tihendeid. 22. Miks silikooni kiht ei kaitse pinda kahjulike gaaside eest?
Puiduparandused, mustad oksad ja suuremad vigastused tuleb plommida. Läbikulunud detail(id) asendada sarnasega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna- sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme (peits ei märga pinda korralikult, lakk ei nakku korrektselt) ning ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist. Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist. Tolm koguneb viimistlevatele pindadele. Seetõttu on
· Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine. Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel
pahtlit. Pahtlid on pastad mida saadakse pulbrilise täiteaine segamisel kile moodustajatega. Ülesandeks on pinna tasandamine enamuses läbipaistmatul viimistlusel. Laus ja kohtpahteldusel on pahtli viskoossuse erinevus. Kõige kiiremini kuivab nitropahtel. Neid võib pinnale kanda valamise või pneumaatilise pihustusmeetodiga. Avatud süüga puidu korral (näiteks tamm) peaks pahteldamisel olema ettevaatlik, et pahtlit ei satuks liiga palju puidu pooridesse, sest selle tagajärjeks võib olla viimistlusmaterjali (näiteks peitsi või laki) ebaühtlane imbumine. Korkimine Korkimisel peab kork ära katma ilusti oksa koha. Oksa koha välja puurimisel peaks sügavus olema 8-10mm, uus kork puuritakse välja 12-13mm paksusest materjalist. Plommimine Sarnane tegevus nagu korkimine. Suuremad vigastused tuleb parandada plommimise teel. Siis ei pea materjali raisku laskma. Peitelda või võta spetsiaalse masinaga vigastatud koht välja. Kõige vähem on silmale nähtav ebasümmeetriline parandus
rõhtpuu 9 1120 140 3 4,234 0,08 0,08 0,08 9 9 7 3 KOKKU: 17,84 KOKKU: 1,43 1,43 0,1 Detail Detaili Viimistletavad Viimistlusmaterjali kulu mõõtme pinnad d mm Viimistlusmaterjali ar jrk nimetus pikkus laiu ar pindal kokku krunt krunt vii vii . arvestus: v s v a m2 norm l m. m. nr l/m2 mat ko
10. Lihvimise definitsioon · Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt. 11. Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida? · Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine, freesimine jne.) jälgede tasandamiseks ehk tasandusllihvimine · Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine · Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : · Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss
10. Lihvimise definitsioon • Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt. 11. Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida? • Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine, freesimine jne.) jälgede tasandamiseks ehk tasandusllihvimine • Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine • Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : • Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss
weber TT. weber TT on niiskus-, külma- ja kuumakindel ning seda võib kasutada kõikide ruumide seinte tasandamiseks, alates vannitoast ja saunast, lõpetades tamburi ja elutoaga. weber TT oskuslikul pinnalekandmisel saavutatakse piisav siledus tapeedi alla. Siledama pealispinna saamiseks tuleb TT-ga tasandatud seinad viimistleda weber LR+ või weber VH-ga. LR+ ja VH on peened viimistluspahtlid, mis tagavad sileda pinna värvi, tapeedi või muu viimistlusmaterjali alla. weber LR+ sobib ainult kuivade ruumide (eluruumid) seinte ja lagede pahteldamiseks. weber VH on tsemendil baseeruv viimistluspahtel ning seda võib kasutada lisaks eluruumidele ka vannitubade, pesemisruumide, trepikodade ning muude niiskes ja ka külmas keskkonnas olevate ruumide pahteldamiseks. Kui alusmüür on ebatasane, sobib seina tasandamiseks krohvisegu weber.stuck 313. weber.stuck 313-ga võib teha kuni 25 mm paksuse tasanduskihi
0,21 0,2 0,042 0,252 0,2 0,0504 0,1672 0,2 0,03344 0,176 0,2 0,0352 0,0144 0,2 0,00288 0,14 0,2 0,028 0,0048 0,2 0,00096 0,96 KOKKU: 0,19288 Viimistlusmaterjali arvestus Viimistlusmaterjal: lakk Detail Detaili mõõtmed mm Viimistletavad pinnad jrk. nimetus arv pikkus laius arv pindala m2 kokku nr 1 Sahtli esipaneel 1 435 120 4 0,0522 0,2088 2 Sahtli küljed 2 330 75 8 0,0495 0,396
Näiteks tapeet vooderdusmaterjalid-plaatmaterjal. Need on kas jäigad või pooljäigad plaadid. Viimistletavale pinnale kinnitatakse need: liimi, mördi või kruvide abil Viimistlusmaterjalide kirjeldus Liime kasutatakse ehitustel sideainena värvides ja pahtelsegudes, õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks, tahkete materjalide kokku liimimiseks Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega antakse värvisegudele vajalik värvus Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast Lubivärv koosneb lubjast, veest ja toonivast pigmendist, kasutatakse peamiselt välistöödel. Nendega kaetakse kivi-, krohvi-ja betoonpindasid. Lubivärv laseb läbi veeaurusid. Selle kohta öeldakse, et värv „hingab“ Email on laki ja pigmendi segu. Need segud on värvilised, läbipaistmatud. Emaile kasutatakse väga erinevate materjalide ja pindade katmisel. Rohkem kasutatakse sisetöödel
aastat. Premium HydroStop Vahend niisketes ja märgades ruumides seinade ja lagede kaitseks niiskuse mõjude eest enne lõppviimistluse tegemist. Sobib kipsplaadi, betooni, krohvi, puitmaterjalide, looduskivi ja tellismüüritise kaitseks värvi või keraamiliste plaatide alla. Samuti nakkekihiks PVC põrandakatete või vanade glasuurplaatide katmisel uutega. Kaitseb seina ja lage niiskuse kahjuliku mõju eest , parandab viimistlusmaterjali naket aluspinnaga, kontsentraat. Töötemperatuur: alates +10°C, õhuniiskus kuni 80% Kuivamisaeg: kuni 4 tundi Kahekordsel katmisel niiskustõkkena mitteimavatel pindadel 0,15 l/m², imavatel pindadel 0,3 l/m², nakkekihina 0,15 l/m² Premium AquaBrake Fiber Fiibertugevdusega elastne veetõkkemass seintele, põrandetele Kiudtugevdusega veetõkkemass märgade ruumide põranda ja seinte hüdroisolatsiooniks. Ruumi nurkades ja trappide läbiviikude juures kasutatakse
7. Kus ei tohi kasutada silikaattellist? Silikaattellist ei tohi kasutada AHJUDE, LÕÕRIDE, KAMINATE VALMISTAMISEL, sest neil on madal kuumakindlus ja pehmenevad ning SOKLITES JA VUNDAMENDIS, sest on madala külma- ja niiskusekindlusega. 8. Millega armeeritakse tsementsideainega? Mineriittooteid armeeritakse tsementsideainega. 9. Betoonist valmistatud tehiskivid. Raketerm, klinkerplaadid fassaadikatteks, on kerged ja tugevad, toimivad nii viimistlusmaterjali, tuuletõkke kui soojusisolatsioonina. 10. Tehiskivist fassaadikate. 11. Betoonist katusekivid. Tsemendist, liivast, värvipigmendist ja vormitakse survepressis ja näited olid Monier, Lafagre teckel. 12. Kipsist ehitusmaterjalid. Kipsplaadid, MINERAALSED SIDEAINED 1. Kuidas jagunevad ehitussideained? Orgaanilised sideaind ( seovad oma kleepuvusega) ja mineraalsed lähevad pulbritaolisest olekust vedelasse olekusse ja misjärel kinnistub
ettenähtud tingimustel. Tulekustuti õige paigaldus, korrashoid ja kontroll. Tuletöö tegemine ja selle luba vastavalt nõuetele. Tuleohutustunnistuse olemasolu ettevõttel. Keelatud on : Muuta ruum kasutusotstarvet, tõkestada evakuatsiooniteid, hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna, sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu, paigaldada evakuatsiooniteele pöördust, avamatult trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud akent, kasutada evakuatsiooniteel põlevat viimistlusmaterjali, ladustada põlevvedelikku selleks mitte ettenähtud ruumis, hoida ventilatsioonikambris seadet või materjali, ummistada juurdepääsu elektrilahutusseadmele, tuletõrje- ja päästevahendile ning tuletõrje-veevõtukohale või -hüdrandile, või muul viisil takistada nende kasutamist tulekahju või õnnetuse korral. 44. Tegutsemine tulekahju ja pommiähvarduse korral Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud: l) teatama viivitamatult päästeteenistusele:
· Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel
Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid Lihvime Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinnasileduse saavutamiseks Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180 Pindade puhtus Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne.. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist Vaik tõuseb pinnale - peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul)
5. Katta evakuatsioonitee seina lauspeegliga. 7. Paigutada kütust, põlevmaterjali või eset välispinnast lähemal kui 0,5 m. 6. Trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud akent. 8. Kuivatada küttepuid, riietus või muid esemeid kütteseadmel. 7. Kasutada põlevat viimistlusmaterjali, mis võib eritada mürgiseid põlemisjääke. 9. Jätta küttekollet järelvalveta v.a automaatjuhtimisega kütteseadet. 8. Ladustada põlevvedelikke ja gaase selleks mitte ettenähtud kohas. 10. Paigutada kasutamata sütt põlevmaterjali jäätmete kohta.
Kõige laiemalt levinurn meetod on siiski pintseldamine. Pinnaviimistlustnaterjalid koosnevad lahustitest ja sideainest, peale selle sisaldavad need veel värvaineid ning pingmente. Välistingimustes kasutatavad värvid sisaldavad tihti ka seeni suretavaid aineid fungitsiide. Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, sest muidu tekivad mõrad. Oluine on ka mingil määral niiskuse läbi laskmine, et saaks nn aurata niiskust välja. Viimistlusmaterjali põhikomponendid: kelmemoodusti, lahusti, täiteained, plastifikaator, (pigment). 4.2.2. Vaakum- ja surveimmutus Levinumad surveimmutamismeetodid on nn täisrakuprotsess. Raku-õõnsustest õhu eemaldamiseks asetatakse puit autoklaavis esmalt vaakumi alla. Immutussilinder täidetakse immutusvedelikuga, mis surve all puitu pressitakse. Surve ülevalhoidmine autoklaavis sõltub puitmaterjali mõõtmetest, ulatudes 30 minutist mõne tunnini. Peale surveperioodi tühjendatakse silinder vedelikust
Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele. 3.Viimistlusmaterjalid: Nende ül kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Rikkuva mõjuga välistegurid: seened, kahjurid, UV- kiirgus, tuul, niiskus. Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained- Pigmendid- nende sisaldusest oleneb viimistlusmaterjali ja ta sideainete kaitse UV-kiirguse eest. Kilemoodustajad- viimistlusvahedite osa, et suurendada vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, sellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik). Tehisvaigud e kõrgmolekulaarsed vaigud- puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine.
Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada
Tugeva värvimisvõimega. Metallpigmendid saadakse mingi metalli pulbriks jahvatamisel. Metallpigmendid on hea korrosioonikaitse võimega. Pigmentide omadustest tähtsamad on: valguspüsivus, keemiline püsivus, ilmastikukindlus, korrosioonikaitsevõime,kattevõime, värvimisvõime, jahvatuspeenus, erimass, õlimahtuvus, mürgisus. Nr 59 Tähtsamad värvide liigid Tähtsamad värvide liigid on: lakid, emailid, õlivärvid, vesivärvid, pahtelsegud ja kitid. Lakk. Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. Kihitekitajaks on looduslikud- või tehisvaigud, taimeõlid, bituumenid jne Lahustajaks on lakibensiin, piiritus, atsetoon, nitrolahusti jne. Lakke turustatakse ühe- või kahekomponendilisena. Kahekomponendilise laki puhul on lakk ja kõvendaja eraldi taaras. Kokkusegatult ta kaua ei säili ja tuleb kiirelt ära kasutada. Lakid omakorda jaotatakse:
pigmentide koos kasutamise puhul värv kihistub kiiresti õlimahtuvus värnitsa hulk, millega saab vajaliku konsistentsiga värvisegu mürgisus mõned metallide ühendid on mürgised 16.5. Lakid Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. Lakid võivad olla: läbipaistvad; läikivad, poolläikivad, matipinnalised; värvusetud, veidi kollaka, punaka või pruunika värvusega. Bituumenlakid on musta värvi. Läike järgi jagatakse lakid läikeklassidesse. Lakke turustatakse ühe- või kahekomponendilisena. Kahekomponendilise laki puhul on lakk ja kõvendaja eraldi taaras. Kokkusegatult see kaua ei säili. Kahekomponendiline lakk tuleb kiirelt ära
5) paigaldada evakuatsiooniteele pöördristi, lükand- või pöördust või muud inimeste 97 evakueerimist takistavaid seadeldisi või katta evakuatsioonitee seina lauspeegliga, kui see ei ole ette nähtud ehitusprojektiga; 6) avamatult trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud akent või muud ava; 7) kasutada evakuatsiooniteel põlevat viimistlusmaterjali (välja arvatud põlevmaterjalist või süttimise eest kaitsmata tarinditega ehitis), samuti mürgist põlemisjääki eraldavat pinnakihti, vaipa või muud katet; 8) klaasida suitsuvaba trepikoja õhutsooni; 9) ladustada põlevvedelikku ja -gaasi ehitise ehitusprojektiga selleks mitte ettenähtud ruumis või muus kohas;
Lukustatud uks evakuatsiooniteel peab olema seestpoolt võtmeta avatav; 5) paigaldada evakuatsiooniteele pöördristi, lükand- või pöördust või muud inimeste evakueerimist takistavaid seadeldisi või katta evakuatsioonitee seina lauspeegliga, kui see ei ole ette nähtud ehitusprojektiga; 6) avamatult trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud akent või muud ava; 7) kasutada evakuatsiooniteel põlevat viimistlusmaterjali (välja arvatud põlevmaterjalist või süttimise eest kaitsmata tarinditega ehitis), samuti mürgist põlemisjääki eraldavat pinnakihti, vaipa või muud katet; 8) klaasida suitsuvaba trepikoja õhutsooni; 9) ladustada põlevvedelikku ja -gaasi ehitise ehitusprojektiga selleks mitte ettenähtud ruumis või muus kohas; 10) hoida ja kasutada ehitise keldris või pööningul põlevvedelikku või -gaasi või muud plahvatusvõimelist põlevmaterjali, kui nende hoidmine või kasutamine
annaabi.ee 
