organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja. retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne - vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin. Kaitse - toodab antikehasid viirusest tervenemiseks. Liikumis -lihasvalgud. Energeetiline - energia vabanemine, kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides.
elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides. Kontraktsioonvalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid.
süsinikuaatomit Monosahhariidid: Glükoos e viinamarjasuhkur (taimne) kuusüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine nt glükogeen ja tärklis,tselluloos ja kitiin Fruktoos e puuviljasuhkur(taimne) paljudes taimedes olev lihtsuhkur, molekulivalem on sama, mis glükoosil. Esineb rohkesti puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades. Riboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Desoriboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Suuremad süsivesikud on liitmolekulid, mis koosnevad kas mõnest või paljudest omavahel keemiliste sidemetega ühendatud lihtsuhkrutest. Väiksemad, 2-10 süsinikuaatomilist koosnevad oligosahhariidid lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti ja on kergesti omastatavad. Oligosahhariidid: Sahharoos (taimne) toiduvalmistamisel kasutatava roo- või peedisuhkru peamine koostisosa,
Denaturatsiooni mõjutavad ka mehhaanilised tegurid. Desoksüribonukleiinhape DNA, keeruka struktuuriga ühend. Biopolümeer. On moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Peamiseks ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekanne. Desoksüribonukleotiid RNA, lihtsama struktuuriga, kui DNA. Biopolümeer. Peamiseks ülesandeks on päriliku info realiseerimine. Desoksüriboos esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada. Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele. Lipiid lipiidid e. rasvad, orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine(rasvad, õlid, steroidid)
Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G.
nukleiinhapped jt.) denaturatsioon-valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimesest järku struktuur. desoksüribonukleiinhape(DNA)-biopolümeer, mile monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine.Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Desoksüriboos-viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises.Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.Fosfolipiid-nõgeseravi sääremarjale võtab kiirelt lihas suuruse ära. Hormoon-loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides.Komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb
polüsahhariidid) DENATURATSIOON- Valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järsku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-(DNA)- biopolümeer, mille monomeerideks on deksoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoonide põhiline koostisaine. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID- DNA monumeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel DESOKSÜRIBOOS- Viiesüsinikuline monosahhariidid, mis esineb pealmiselt DNA koostises. ENSÜÜM- Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. FOSFOLIPIIDID- Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi(rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. HORMOON- Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides.
o kõikide polüsahhariidide esmane molekul o tekib fotosünteesis, vabaneb rakuhingamisel FRUKTOOS o ehk puuviljasuhkur o C6H12O6 o peamine energiaallikas o paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur RIBOOS o nukleiinhapete koostises o RNA ehituses o viiesüsinikuline lihtsuhkur o ehituslik ülesanne o osaleb valgu sünteesis DESOKSÜRIBOOS o e. pentoos (viiesüsinikuline suhkur) o nukleiinhapete koostises o DNA ehituses o ehituslik ülesanne 2. OLIGOSAHHARIIDID - tekivad kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel liitumisel ehk disahhariidid SAHHAROOS
biopolümeer- organismides moodustuv polümeer denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur desoküribonukleiinhape- DNA, biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga hormoon- loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides
ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprinsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid.
DNA ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Need koosnevad kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm (koguaeg sama) 2. desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid (ka koguaeg sama) 3. lämmastikalus (võib varieeruda): 1) adeniin monomeeri tähis A 2) tümiin T 3) tsütosiin C 4) guaniin G DNA nukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline (sekundaarstruktuur, spiraalse ehitusega). Seda kaksikspiraali nim. biheeliks. Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip (ahelate koospüsimise alus,
Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: DNA desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest) RNA ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest) Nukleotiidid on kolmekomponend ilised süsteemid, mis koosnevad: 5C suhkrust ehk pentoosist N-alusest ühest või mitmest fosforhappe jäägist Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvest amises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2
DNA-biopolümeer(pärilikuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine) RNA-monomeer( Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid-fosfaatrühma sisaldav lipid Hormoon- Lipiid- Makroelemendid- Mikroelemendid- mRNA- nukleotiid- oligosahariid- peptiitside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Polüsahhariid- Renaturatsioon-valgu kõrgematjärku ruumiliste striktuuride taastumine Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid rRNA- sahhariid-orgaaniliste ühendite rühm steroid- tRNA- 3.Peatükk Eukarüoot-organism, mida iseloomustabrakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid, seened, taimed, loomad) Golgi komleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma-rakutuuma poolevedel sisu Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, sisaldab plastiide
Retseptoorne edastavad välikeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne hormoonid, lüstoonid osalevad geeni aktiivses regulatsioonis. Kaitsefunkts. moodustuvad veres antikehad,katkvalgud, vere hüübimisvalgud. Liikusmisfunkts. valgud osalevad liikumises. Energeetiline funkstsi. Nt. Insuliin, hemoglobiin, amülaasm lihasvalk. NUKLEIINHAPPED on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid( moodustavad pikki ahelaid). Koosneb: viiesüsinikuline suhkur( pentoos), lämmastikahel, fosfaatrühm. DNA(desoksüriboos) on bipolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. A- adeniin, G- guaniin, T- tümiin, C- tsütosiin. Biheeliks koosneb kahest ahelast, esineb komplementaarsus. DNA ÜLESANDED. * päriliku info säilitamine suudab tekitada täpselt samasuguse molekuli. *osaleb pärilikke tunnuste avalduses e valgu sünteesis
Denaturatsioon valk kaotab oma struktuuri, hävivad kõrgema järgu struktuurid (2 ja 3) Renaturatsioon taastub teine ja kolmas struktuur, juhul kui valgu struktuur polnud lõplikult hävinud Ülesanded: ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis ja energeetilist funktsiooni. NUKLEIINHAPPED DNA ja RNA Kõiknukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja nad moodustavad pikki ahelaid. Nukleotiid koosneb kolmest komponendist: 1) viiesüsinikuline suhkur, DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos. 2) Lämmastikalus 3) Fosfaatrühm DNA NELI lämmastikalust 1) A ADENIIN 2) G GUANIIN 3) T TÜMIIN 4) C - TSÜTOSIIN Lämmastikalused on seotud omavahel komplementaarse printsiibi alusel. A T; G- C; Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
Mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I) Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse Riboos- peamisel RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid Steroid- lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (vitamiin D, kolesterool)
elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.). Denaturatsioon-valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Desoksüribonukleiinhape-biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos-viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid-rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon-loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides.
8. denaturatsioon kõrgemat järku valgustruktuuride lagunemine madalamale 9. desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 10. desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli (lämmastikaluse, desokrüiboosi ja fosfaatrühma) liitumisel. monomeerida erinevused tulenevad vaid lämmastikaluste erinevusest. 11. desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid, desoksüriboosijäägid esinevad desoküribonukleiinhappe (DNA) ehituses. 12. ensüüm biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. 13. fosfolipiid liitlipiid, kuulub rakumembraani koostises, kahekihiliselt kõikide rakkude membraanides 14. hormoon bioaktiivne aine, mis põhiliselt moodustub loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. lisaks steroididele esineb hormoonide hulgas palju valke jpm. 15
Retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt) Regulatoorne funktsioon ( hormoonid-insuliin) Kaitsefunktsioon (antikehad) Liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud) Energeetiline funktsioon Nukleiinhapped Tähtsamad nukleiinhapped on DNA RNA ATP jt madalmolekulaarsed nukleiinhapped · Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal)
26.) polüsahhariid orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 27.) renaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda järgu taastamine denaturatsiooni pöördprotsess. 28.) retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul. 29.) ribonukleiinhape on biopolümeer, monomeerideks on ribonukleotiidid. 30.) ribonukleotiid RNA monomeer, moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 31.) riboos RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. 32.) rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 33.) sahhariid süsivesik. 34.) steroid lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne. 35.) transportvalk valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 36.) tRNA transport, geneetilise info lahtimõtestaja.
· Millal hakkab organism valke lagundama? · Kuidas nukleiinhapped jaotuvad ja millest nad koosnevad? DNA (desoksuribonukleiinhape) RNA (ribonukleiinhape) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja transpordib rakus selle vajalikku kohta. Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, mis moodustavad pikki ahelaid · Millest koosnevad nukleotiidid? Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur (DNAs desoksüriboos ja RNAs riboos) lämmastikalus fosfaatrühm · DNA ja RNA ehitus (võrdle neid), ülesanded. DNA ehitus: esmane struktuur nukleotiididijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Esineb rakus sünteesiprotsessides ja viirustes sekundaarstruktuur levinuim esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul (DNA+ valk=nukleoproteiin e kromosoom)
Denaturatsioon Valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste strukuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisosa. Desoksüribonukleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos Viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiidid Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid
(desoksuribonukleiinhape) ja RNA haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki valkude ülesanded Ensüümid kiirendavad ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehitus DNA Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, esmanestruktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus membraanides valgulised transportijad. DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid
Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA EHITUS 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). DNA 4 lämmastikalust: A adeniin
Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum
Kasvuhormoon Energeetiline ülesanne NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on kõrgpolumeerid mis kannavad edasi pärilikku informatsiooni DNA (desoksuribonukleiinhape) RNA (ribonukleiinhape) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja trantspordib rakus selle vajalikku kohta. Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleoiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur DNA-s desoksüriboos ja RNAs riboos lämmastikalus fosfaatrühm Raku organellide ehitus ja ülesanded RAKUMEMBRAAN Koosneb fosfolepiididest mille vahel on valgud ja süsivesikud. Ümbritseb tsütoplasmat, kaitseb rakku välismõjude eest. Ümbritseb tsütoplasmast, kaitseb rakku välismõjude eest. Valkude ja sahhariidide ülesanne membraanis on väliskeskkonna hormoonide sidumine ja bakterite,viiruste sidumine. Läbi membraani toimub aine ja energia vahetus
Desoksüribonukleotiid DNA monomeer, mis on Embrüonaalne induktsioon lootelise arengu moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude fosfaatrühma liitumis el. diferentseerumine tingib teiste rakkude Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid, diferentseerumise. mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 2 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
NADPH2 ja ATP molekule Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum
molekule Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum
Seda võib jagada kolmeks: CO2 aktseptori karboksüülimine(CO2 sidumine), taandamine (suhkru moodustumine) ja aktseptori regeneratsioon. Lisaks NADPH- le vajatakse ka ATPd, mis valmistab karboküülimise produktid ette taandamiseks ja regenereerib kaks korda fosforüülitud aktseptori. Regeneratsiooniosas tehakse viiest kolmesüsinikulisest kolm viiesüsinikulist suhkrut. Fotohingamine – lisaks CO2-le võib Rubisco abil ribuloosbisfosfaadile liituda ka O2. Tekib viiesüsinikuline produkt, mis laguneb 2 ja 3-süsinikuliseks. 3- süsinikuline taandatakse, 2-süsinikuline viiakse metabolismiahelasse, kus kaks molekuli liidetakse kokku, saadakse 4C ühend, siis eraldatakse CO2 ja järgi jääb 3C ühend. See muudetakse jälle fotosünteesimehhanismis taandatavale kujule, CO2 aga väljub lehest. Fotohingamise üks mõte on et kaitsta ülereduktsiooni eest. C4 fotosünteesi on mitu tüüpi. NADP-malic enzyme tüübi puhul PEP
F.Skoog nimetas seda tüüpi toimega ühendid tsütokiniinideks ja hakkas neid kasutama taimede toitesegudes (Murashige-Skoogi toitesegu). Hiljem on taimedest leitud ka teisi tsütokiniine nagu näiteks N6- 2- isopentenüüladeniin (külgahelas -CH2OH on redutseerunud CH3-ks). Tsütokiniinid esinevad mitte ainult vabal kujul vaid ka seotuna riboosi jäägiga või fosforiboosijäägiga. Looduslike tsütokiniinide koostises esineb adeniin, mille küljes on viiesüsinikuline isopreeni külgahel. Enamik taimede looduslikke tsütokiniine on väiksema aktiivsusega kui kinetiin. Sahhariididega ja aminohapetega seostumine vähendab aktiivsust. (glükoosi jääk on seotud külgahela –OH rühma või N9 külge, alaniin N9 külge). Seetõttu taimede töötlemisel kasutatakse sünteetilisi tsütokiniine (kinetiin, bensüülaminopuriin – BAP, difenüüluurea jt). tuntud on ~200 looduslikku ja sünteetilist tsütokiniinide toimega ühendit.
polümeraasi ülesandeks on mitokondriaalse DNA replikatsioon. ja osalevad aga tuuma DNA reparatsioonil. http://oak.cats.ohiou.edu/~ballardh/pbio475/Heredity/DNA-replication.JPG Funktsioon. DNA peamiseks ülesandekson geneetilise info säilitamine ja selle korrektne ülekandmine tütarrakkudesse. Selle juures on vajalik DNA kahekordistumine ehk replikatsioon. RNA (ribonukleiinhape) Ehitus. RNA ehituslikeks komponentideks on viiesüsinikuline suhkur riboos, fosfaatgrupp ja lämmastikgrupp.RNA primarseks struktuuriks on lämmastikaluste järjestus, kuid sekundaarseks struktuuriks on osaline heeliks. Lämmastikalus tümiini asendab uratsiil. Ehk siis komplementaarsus on A-U ja G-C. RNA sünteesimine toimub kolmes järgus: initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon. RNA polümeraasid, mis katalüüsivad transkriptsiooni on komplekssed multimeersed valgud. Erinevad RNA liigid: tRNA - transpordib aminohappeid ribosoomi
struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Dendriit - närviraku lühemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse. Desoksüribonukleiinhape (DNA) - biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Destruendid ehk lagundajad - lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte). Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks
Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub
4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid (omavahel seotud fosfordiester sidemetega). Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni kandja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiidid koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: RNA´s riboos, DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2
aminorühmaga. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) – geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: RNA – riboos, DNA- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: RNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. DNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidid 3-süsüniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5
desoksüribonukleotiididest. 4.Nukleotiidide lühiiseloomustus Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: DNA desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest) RNA ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest) Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2
(kuumashoki eest kaitsevad valgud). N: kõrbetaimedel ja kõigil loomadel. 12. Ehituslik e. struktuurne funktsioon - suled, küünised, soomused. sarved. nukleiinhapped nukleiinhapped jaotuvad : DNA(desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *kõik nukleiinhapped koosnevad ehitusüksustest - nukleotiitidest. *nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. *nukleiinhapped on suure molekulmassiga. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : a) viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - disoksüriboos ja RNAs - riboos. b) Lämmastikalus. Jagunevad kaheks : a) kahetsüklilised e. suured. (DNAs (A)deniin ja (G)uaniin. RNAs Adeniin ja Guaniin) b) ühetsüklilised e väiksed. (DNAs (C)Tsütosiin ja (T)ümiin. RNAs Tsütosiin ja !! (U)ratsiil!! ) DNAs võib olla 4 erinevat lämmastikalust. RNA ja DNA peale kokku võib neid olla 5. c) fosforhappejääk on omane nii DNA kui RNA nukleotiididele. DNA ehitus :
1. väga levinud on seostustest ( kosotisosa ja ühendiklassi seosed) (konkreetsed esindajad ja ühendiklass). 2. Funtsioonide läbiv võrdlus nt: energeetiline, kaitseline, ehituslik (kuidas teostavad lipiidid seda kõike või valgud jms). 14 3. Lünkskeemide täitmine. 4. Lünktekstid. 5. Väidete õigsus ja nende parandamine Nukleotiidid/nukleiinhapped Nukleotiidid koosnevad kolmest komponendist, seal on viiesüsinikuline suhkur e pentoos (pentoosijääk), länmastikalusest ja ühest kuni kolmest fosforhappe jäägist. Nukleotiidide funktsioonid: monofosfaatsel kujul on nukleiinhapete koostisosana, eksimine tuleb sellest, et räägitakse ennem ATP-st. Kahe ja kolme fosfaatjäägiga nukleotiidid salvestavad energiat, makroergiline side- ATP (adenosiintrifosfaat). Tsüklilised nukleotiidid toimivad virgatsühenditena (cAMP- tsükliline adenosiinmonofosfaat). Teatud nukleotiidid kuuluvad
annaabi.ee 
