Ei ole paremaid, halvemaid aegu on hetk, milles viibime praegu. Kunagi kui Eesti oli Venemaa koosseisus oli meie rahval palju raskeid ja ka helgeid päevi. Selles suhtes oli vene võimu all hea olla, et oli selline ühistu nagu kolhoos, mis võimaldas inimestele palju töökohti. Elu toimis ka sellistes kohtades, mis on praeguseks juba seisavad mitukümmend aastat tühjadena. See oli selline aeg, kus naaber tundis naabrit, aga tänasel hetkel see päris nii pole. Maainimestel oli tol ajal
Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust(Mõtted on nagu õied, mis tolmlevad puul). Luule on kõlarikas(Ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu). ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni(Millal viljasid valmib me ulmedepuus, Ei enam karda õudset surmasalu,) Perifraasi kasutab(Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli,tõukab pärani väravad sulade tallil.Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Alliksaar oli esimene avangardne modernist sõjajärgses kodumaises kirjanduses. Mulle meeldib Alliksaare loomingust väga luuletus ,,Õhtu rand". Luuletuses räägin ta vist õnnetust armastusest ning valust mis sellega kaasnevad. Ta soovib vaid oma kallimat enda kõrvale . mellte segaduses ja vihas soovib ta leida tee põrgusse, kus mina tema ta luuletust lugedes juba leidsin. Veel on hea tema luuletustest ,,Aeg". Lõik luuletusest ,,Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk milles viibime praegu." Talveidüll Taevas - õrnpuhas türkiis hangede roosal kristallil. Oma taiduriulmas on talvelgi hallil ja vaid hingega tabatav on nende viis. Metsade tume karniis on raamiks sel õhtul, nii kallil. Valge vaibaga tee avab hangede vallil härmapitsides hämarduv muistendihiis. Lumehelbeid, mis on nagu riis, üha sulab mu lehvivail sallil. Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil, mis mu endagi südame kaasa vist viis. Jälle väheneb tunnete kriis. Mõnel kollasel tähekorallil
Midagi,mida me vajame kogu aeg ja alati. Aja muutumine ei ole meie poolt kontrollitav,aeg muutub iseenesest. Tihti tiksub aeg väga kiiresti ,niiet me arugi ei saa . Võib jääda mulje ,et oleme oma aega valesti kasutanud,kuid nii see ei ole .Ei tohiks mõleda tagasi ,vaid elada praeguses ajas ja hetkes. Ühe näite selle kohta tooks Artur Alliksaare luuletusest ,,Aeg". Ei ole paremaid,halvemaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. On ainult hetk,milles viibime praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Mis kord on alanud,lõppu sel pole. Vähemat,rohkemat olla ei võinuks. Kestma jääb kaunis,kestma jääb kole. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Nende kahe salmi kohta arvan ma, et luuletaja ülistab hetke ja rõhutab, et aeg on väga väärtuslik ja liigub aina edasi.
Lõpukõne. Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja vanavanemad ning kõik sõbrad, sugulased ja tuttavad. Täna siin ja praegu ei oska ma pidada traditsioonilist lõpukõnet ,kuid lubage, et ma meenutan veidi olnut. EI OLE PAREMAID HALVEMAID AEGU ON ALLES HETK MILLES VIIBIME PRAEGU. Justkui liiga kiiresti on möödunud need 9 aastat- üks etapp Teie elus on läbitud, kuid oi kui palju on veel ees. Mõned ilusad hetked koos Teiega kallid lõpetajad meenuvad mulle: esimene koolipäev ja roosa seelik, mida ikka ja jälle vaja läheb, kiisu läks kõndima müts oli peas – Teie esimene ülesastumine siinsamas laval, siis helesiniste juustega Malviina ja Pieroo ning Buratino ning see ,et üks poiss küsis „ kas see ongi päris Malviina
Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle . Üks tema tuntumaid luuletusi on ,,Aeg" mille ta kirjutas mõni aasta enne oma surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru
Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle . Üks tema tuntumaid luuletusi on ,,Aeg" mille ta kirjutas mõni aasta enne oma surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru
Järelikult on aeg meie jaoks psühholoogiline nähtus,sest head asjad toimuvad liiga kiiresti ja lõppevad liiga ruttu ,halvad aga kestavad piinavalt kaua ja neil ei näi lõppu tulevat. Segased lood on mineviku,oleviku ja tulevikuga: kui oodatud hetk kätte jõuab siis on see juba minevik ja kõik ,millele loodame ,on tulevik- see tähendab,et olevikku justkui polegi? Alliksaar on kirjutanud: ,,Ei ole paremaid ,ega halvemaid aegu,on ainult hetk,milles viibime praegu" . Tõepoolest ,kui me elame täiel rinnal käesolevas hetkes on see väärtustatud aeg. Minu jaoks on tähtis,et aeg ei muutuks mulle piinavaks ega rõhuvaks,mõtteltut kulutatud ajaks. Praegusel hetkel tundub mulle,et liiga vähe jääb aega enda jaoks,lihtsalt olemiseks,ilma planeerimiste,tormamiste ja varajaste ärkamisteta. Selline aeg on minu jaoks kvaliteetaeg. Mulle aga tundub,et see aeg mins mind praegu tahab ,on hoopis teistsugune : üha kiirem,kokkusurutum ja nõudlikum
Kallid vanemad, õpetajad, külalised Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud alati koos. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, mis meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud. Ilma teieta poleks me täna need, kes oleme. Tänuavaldused kuuluvad ka meie vanematele, kes meid iialgi oma muredes üksi ei jätnud ning alati toeks olid. Ka teieta poleks me hakkama saanud. Aitäh teile. On alles suvi, kuid harjumatu on mõelda, et juba sellel sügisel alustab igaüks meist kausagil mu...
Kallid vanemad, õpetajad, külalised... Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest kõik need aasta koos õppides on muutnud meid palju. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, kus meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud! * Doris Targamaa (Krissu) * Helina Haljaste (Helerin) * Svetlana Bondarevskaja (Krissu) * Heidi Pabor (Helerin) * Meelike Abroi (Krissu) * Liilia Sepp ...
Kui väga tahta, saaks rikast elu elada igaüks. Heaolu ei põhine kohe kindölasti mitte ainult rahal ja esemetel.. Selleks, et olla õnnelik, piisab tihtipeale ka ainult õigetest sõpradest ja hoolivast perekonnast. Ei saa iial aimata, missuguseid komistuskive elu meie ette veeretab. Võib juhtuda, et ühel saab sinust miljonär ning siiis äkki nagu välk selgest taevast kukud pankroti äärele. Seepärast tulebki nautida just seda aega, milles hetkel viibime ning mitte mõelda tulevikule, mis ei pruugigi niivõrd lilleline olla., kuid siiski on meil kõigil omad arvamused ja tõekspidamised, mida muuta on peaaegu võimatu. Tegelikult ei eksisteerigi piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Igaüks on omamoodi eriline, omagu ta siis raha nagu raba või olgu paljas kui püksinööp. Tõsiasi on see, et me kõik oleme läbi pidanud elama tõuse ja mõõne, nii rikkamaid kui ka vaesemaid, halbu ning häid aegu
• "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Tantsijad Ei usu, et see teinuks mingi vea, kes otsustas end lainete hooleks anda. Sest ahvatlev ja ülemata hea on purjetada, - mitte tundes randa. Rütm on kui karjatus, mis kustub pea. Ei teda tihti tähelegi panda.
VÄÄRTUSED MIDA HINDAME Lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased! Täna räägin teile tähtsast teemast nagu on seda väärtused. Nii minul, kui Teil on teatud väärtushinnangud. Need on väljakujunenud aastate jooksul ja sõltuvad palju meie kasvatusest, elukogemustest, keskkonnast, kus viibime, ühiskonna survest jne. Me areneme erinevas tempos, meie õppetunnid siin elus on erinevad ja sellest lähtuvalt ei saa ega peagi olema need väärtushinnangud kõigil sarnased. Kes väärtustab materiaalseid väärtuseid, kes vaimseid kogemusi, kes haridust, kes sootuks vabadust. Meile on õpetatud, et oma esivanemaid tuleb austada. Olen sellega täiesti nõus. Kuidas aga suhtuda sellesse inimesesse, kes on kasvanud perekonnas, kus helluse asemel sai osaks
proovinud proovinud kõikvõimalikud kõikvõimalikud vahendid ega ole ikka vahendid ega ole veel tulemusi saavutanud. tulemusisaavutanud. Kamp studente ja 8.- Kamp tudengeid ja ,,Pärnu Börs" 12.05.08 9.klassi õpilasi 8.-9.klassi õpilasi 4 Kokkuvõte Ükskõik, mida me teeme või kus viibime, peame alati pöörama tähelepanu oma keelele. Suulised eksimused on veel andestatavad, kuid aktsepteerides kirjalikke vigu suure lugejaskonnaga kirjutistel hävitame vabatahtlikult oma keelt. Vead, mis ma oma töös välja tõin, on vaid üks minimaalne osa sellest, mis meie ümber tegelikult toimub. Tuleb ainult silmad lahti käia ja kõikjal vaatavad meile vastu õigekirjaeksimused. Loodan, et minu uurimustöö pani mõtlema kõik, kes end vähegi eestlastena tunnevad
Ei söanda öelda: päev loojus, Kui vähe küll mahutab elu! (2. lk26) Kui aeg on täis, Saavad sõnad uue rüü See, mis oli voorus On nüüdsest süü. Täringuviskest Uus tahk jääb peale Varem läksid kurale, Nüüd lähed heale.(3. lk 11) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk , milles viibime praegu. Mis on kord alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis , kestma jääb kole.(1. lk 186) Olgu see armas või olgu see kole, Ükski mees enesest pikem ei ole. Aega nad mõõdavad enne ja praegu, Usun, see kõik on ilmaaegu. Õhk on kord soojem, teinekord karem:
kirjanikele. • Ta abikaasaks oli Linda Alamäe, kelle nime all ta avaldas mõnikord luuletusi. • Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960.aastatel eesti luule uuenemist ja oli toonud uusi värskeid suundi eesti luulesse. Looming • „Nimetu Saar“ • „Olematus võiks ka olemata olla“ • „Luule“ • „Päikesepillaja“ • „Väike luuleraamat“ Artur Alliksaar „Aeg“ Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Väike Luuleraamat anti välja 1984 see on Alliksaare 5. Väljaanne ja kokku oli neid üldse 6, viimase ilmus aastal 2002(alliksaar armastusest)see sisaldab 37 kirjatükki, raamatul puudub kindel temaatika. Kõige rohkem jäi meelde luuletus AEG Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu.
Minu elu kutse Elu kutsub meid hetkest, mil oleme määratud alustama uut elulugu,milles tuleb ette nii mõnigi raske etapp.Meie eluloo käiku ja valikuid mõjutavad sõbrad, pere, traditsioonid ja keskkond, kus viibime. Nii nagu on raamatud riiulis ükteisega enamasti koos, nii on ka inimese elu kulgenud, et sugulased ja sõbrad hoiavad kokku ja käivad käsikäes. Sõbrad ja tuttavad saavad lugeda ehk suhelda ja uurida teise inimese arvamust ja elu, kuid täit saladust ja kõiki seiklusi teab läbinisti vaid autor ise. Nii nagu inimene valib raamatu mida lugeda, nii valib ka inimene tavaliselt selle isiku suhtlemiseks, kes tundub kõige sobivam. Mis mõjutab inimeste valiku tegemist ja elu kutse valimist?
https://www.rahvaraamat.ee/p/katai-kibuvits-nink- kiwi/523107/et?ean=2220000010758 Luulenäiteid Antidolorosoum Taas taganeb sind lämmatanud valu ja lagunevaks lummuseks saab vaid. Ei enam karda õudset surmasalu, ta musti ohte kurikavalaid. Luulenäiteid Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Luulenäiteid Kahekesi Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea.
levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Smuuli aforismid: · Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. · Kus me ka viibime, kuhu me ka sõidame, igale poole viib inimene kaasa oma iseloomu põhiomadused, ka ihnuse ja väikluse. Need, kes on harjunud ükskõik kus mängima esimest viiulit ja satuvad äkki noodipuldi olukorda, äratavad alati kurbust ja meenutavad närtsinud naerist.
Kui su sõbrad armastavad väga palju pidutseda, siis oled sa ise samasugune, mis võib ometi su ülejäänud elule suurt kahju teha, kuna kõik hakkab kannatama, nii peresuhted kui kool. Samas aga kui su sõbrad on edasipüüdlikud ja mitte enesele keskenduvad, siis oled sa ise samasugune. Nii et sõprade valimine on juba noorest east saadik väga oluline, et sa ei sattuks valele teele. Samuti on väga suureks mõjutajaks kool. Arvestades seda et me viibime seal juba 7. eluaastast saadik kuni 19. eluaastani võin öelda, et veedame seal väga palju aega. Meie suured kujundajaid tulevaseks eluks on nii õpetajad kui ka klassikaaslased. Loomulikult on suurem kaal klassikaaslastel. Kui sa ei ole klassikaaslaste poolt hästi koheldud võivad sulle jääda armid kogu eluks. Kiusamine on meie aja koolides väga suur probleem ja kuna olen ise kiusamist kogenud, siis tean millest räägin. Kiusamine annab väga suure löögi sinu
Aeg ei maksa midagi, maksab see, millest ta on täidetud E.Hemingway Aeg - see on miski, milles viibime praegu ning mida hindame kõige rohkem. Selge on see, et me ei saa anda üht ja sama hinnangut ajahetkedele, mida oleme erinevalt sisustanud. Milles seisneb tema väärtus? Peadmurdvaks küsimuseks osutub seegi, et miks raha eest saaksime lubada endale kõike, kuid aega , millest tunneme enim puudust, osta ei saa. Ajalennu kiirust me muuta ei suuda, ka ei saa aega ära kaotada või juurde tekitada. Ta on loomulik nähtus ning inimene loodust ja ta võimu ei murra. Vahel ei pane me aega
hulka suure hulga võõrkeelsete sõnade sidumine muudab nad kuidagiviisi populaarsemasks, justkui osaks teisest, suurest,erikeelsest maailmast. Et seda vältida, võiks minu arvates koolides korraldada loenguid eesti keele säilitamise suurest tähtsusest ja rääkida ka seda, mis juhtub siis, kui me jätkame oma praegust teed. Alati on meie keelt mõjutanud värvikirev välismaailm ja keskkond, kus ise parasjagu viibime. Kunagi olid põhiliselt meie emakeelt mõjutavateks keelteks vene- ja saksa keel, tänapäeval on viimane asendunud inglise keelega. Õnneks on Eesti riik juba sammukese võõrkeelsete tekstide vastu astunud – eksisteerib nimelt seadus, milles on öeldud, et igasugusel reklaamil või muul teatel avalikus kohas, peab info olema edastatud muude keelte kõrval kindlasti ka eesti keeles ja seda teiste keeltega võrreldes nähtavamalt.
peeneneda, tundeil terveneda ja tõekspidamisi tekkida. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Oktoobri lõpu seisuga oli registreeritud töötus tööturuameti andmetel 2,1 protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Ainult trammipilet on taskus ja seisuplats ühine. Küll on raske see eluraskus Ja küll ta on tühine. Anna mulle tagasi mu kekspäev ja hommik. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk , milles viibime praegu. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Ei ole mõttetuid aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Ei ole kaduvaid , kõduvaid aegu. Alles jääb hetk , milles asume praegu.
Tõesta iga Smuuli aforismi elust võetud näidete abil. Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. Hädas olev inimene unustab ära oma patud ja mõtleb korduvalt, et millega see kõik ära on teenitud. Samamoodi ununeb ka väärikus tänavatetel huluvatel kodututel on väärikus ja eneseuhkus ammugi kadunud, nad üritavad vaid leida süüa ja ööbimiskohta, mõtlemata teiste arvamusele. Kus me ka viibime, kuhu me ka sõidame, igale poole viib inimene kaasa oma iseloomu põhiomadused, ka ihnuse ja väikluse. Palju ütlevad peale kolimist, et see olevat nende uus algus. Reaalsus on aga see, et inimene ei muutu olenemata sellest, kas ta elab siin lumises Eestis või päikselises Egiptuses. Iseloom, koos oma plusside ja miinustega, saadab inimest igavesti. Need, kes on harjunud ükskõik kus mängima esimest viiulit ja satuvad äkki noodipulga
lõhna või maitset? Lõhna tundmiseks peavad aineosakesed olema lahustunud, ninaõõne sisepind peab olema niiske aga ei tohi olla väga paku limakihi all. Maitse tundmiseks peab aine lahustama vees või süljes, tahke toidu maitset ei tunne, kui keel on kuiv ja sülge eritub vähe. 4) Mis mõjutab haistmist? Haistmist mõjutab lõhnaaine kogus, nohu(nina kinni või lahti), inimese vanus, liik( inimene, koer jne) ja aeg, kaua lõhna sees viibime, sest haistmismeele harjub kähku ning peale pikemat aega me enam lõhna ei tunne. 5) Mis on keelenäsad, kus need paiknevad ja mis on nende ülesanne? Keelenäsad on erineva ehitusega näsajad moodustised keelel, mille külgedel on tunderakud. Keelenäsad paiknevad keele pinnal ja nende ülesanne on läbi tunderakkude, aineosakeste ärrituse toimel saadavad tunderakud ajju närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. 6) Millised on maitsmise etapid? Maitsmise etapid on 3
probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Me peame teadma, kuidas suurendada oma heaolu ja milliseid muutusi selle saavutamiseks peab tegema. Kellel siis on heaolu ühiskonnas hea elada? Sotsiaalne heaolu saab alguse meie perest ja areneb ajal, mil käime sõimes, lasteaias, koolis, tööl, omandame haridust, viibime sõprade ja tuttavate keskel läbi elu tõusude ja mõõnade. Lapsepõlv ja elukatsumused ei ole aga kõigil ühesugused ja õiglased. Sellest hoolimata võib meil olla suurepärane elu ja sotsiaalne heaolu. Hea on elada inimesel, kellel on piisavalt ressursse, et tagada omale kõik eluks vajalik. Kõigil aga see pole võimalik selleks on loodud heaoluühiskond mis täidab kodanikule mõningad puudused
Iseloomult oli ta sõbralik ja uudishimulik, tihti kuulas pealt teiste vestlusi.Tal tekkisid tunded ka Hirveküti vastu. Hetty Hutter Ei olnud eriti arukas,kui see eest väga lahke ja sõbralik.Indiaanlased austasid teda. Ua-ta-Ua Tsingatsuki mõrsja. Negatiivsed tegelased Thomas Hutter Ei olnud tegelikult Judithi ja Hetty isa.Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida. Harry March (Välejalg) Suhtelist vägivaldne, vangis viibime polnud talle võõras.Vangi oli ta sattunud põhiliselt baari kakluste pärast.Koos Tom Hutteriga pidas ta indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida. Huroonid Vaenukas indiaani hõim, kes soovis saada endale järveelanike skalpe.Huroonidel õnnestus saada Thomas Hutteri skalp.
põhipostulaat: Valguse kiirus vaakumis c on ühesugune kõigis inertsiaalsüsteemides. See postulaat pärineb Albert Einsteini 1905. aastal kirjutatud tööst, millest tuleneb ka suurem osa erirelatiivsusteooriast. Erirelatiivsusteoorial on kokku seitse põhipostulaati. Neist üks on juba eelnevalt mainitud. Tooksin välja lisaks sellele veel teised: 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Näiteks dialoog loodusega on võimalik vaid siis, kui me ise viibime ka looduses, mitte ei ole lihtsalt kõrvalseisja rollis. 2. Maailmas ei ole absoluutset aega. Erinevates riikides on mõõdetud ajad erinevad. Aeg on suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 3. Kahes punktis toimuvate sündmuste üheaegsus on suhteline. Ühes taustsüsteemis samal ajal toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. Erinev on ka eri
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja") Luulenäiteid Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks.
Mina olen inimene. Minu nimi on Laura Elisabeth Konsand. Ma elan päikesesüsteemi kolmandal planeedil nimega Maa Euroopa maailmajaos Euraasia mandril Euroopa liidu kõige idapoolsemas riigis nimega Eesti Vabariik. Olen Eesti Vabariigi kodanik ehk oman selle riigi kodakondsust. Minu tänase kõne teemaks on: ,,Kuidas mina saan olla hea kodanik?" Kirjanik Kristo Kiviorg ütleb oma raamatus Päikeseküla: ,,Sa oled inimene, maailma ja universumi kodanik." Kõik, kes me siin saalis viibime, oleme Eesti, Maailma ja Universumi kodanikud. Peame teadma oma õigusi ja kohustusi, et läbi selle püüda olla järjest paremad kodanikud. Aga millised on üheks heaks kodanikuks olemise põhimõtted? Tänapäeva maailmas on populaarne asjade kultus. Me ei mõtle eriti tihti sellest, kuid enamus asjad, mida ostame on meile ebavajalikud ehk me ostame palju rohkem, kui suudame tarbida. Tihti võime kõigi nende asjade sees ära unustada teised inimesed enda ümber. Inimesi
Arhitekt Maurer peab silmas inimkonna heaolu, kuid on unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust sveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid tema madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võta keegi teda tõsiselt. "Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Lisaks räägib film õnne otsimisest. Samas leidub seal ka muigeid ja absurdi. Filmi põhiliseks ideeks on see, et olgugi oleme kõik maailmas üksi ja öö, milles me viibime, on pilkaselt pime, Sisyphos ei jäta jonni. Osades mängisid mitmed tuntud eesti näitlejad. Kirjanik Matit kehastas Rain Tolk, Theo osatäitja oli Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite kehastas Ulvit, üksikema Laurat mängis Maarja Jakobson, Jaanat kehastas Mirtel Pohla, Maueri osatäitja oli Juhan Ulfsak ning Ivo Uukkivi mängis Laura meest. Theo puhul meeldis mulle tema üksindus ja peaaegu autismi piiril võbelev võimetus emotsioone jagada
kui eesmärgid on kui tõkkejooksjal: ületada tõkked kiiremini ja mahaajamatta. Langemine, kukkumine ja tõusmine aga annavadki mulle aimu sellest, kes ma tegelikult olen ja mis on mu väärtus. Elamisest ei saa teha eesmärki, mida lahendada kui ristsõna. Elus ei ole õigeid ega valesid vastuseid, kõik sõltub meie valikutest. Ka õnn on valik. Valikud on teadlikud või ebateadlikud, kuid nende tagajärgedeks on eranditult keskkond ja olukord, milles viibime. Selleks, et saada õnnelikuks peame me langetama teadliku valiku, et ma tahan olla õnnelik. Esimene samm õnnelikuks saamiseni on olla mina ise. Tuleb unustada ühiskonna seatud normid ja arvamused, et kes neile ei vasta, on halvad ja neid tuleb eirata. Me peame õppima ise mõtlema ja näpuga mitte näitama kõigele, mis ei vasta normidele, mida pimesilmi ainuõigeks peetakse. Ku eesmärk on saada õnnelikuks, siis tuleb saavutada sisemine vabadus. Vabadus eelarvamustest ja
" Nimetu saar " - (näidend) 1966 " Olematus võiks ju ka olemata olla " 1968 " Luule " 1976 " Päikesepillaja " 1997 " Väike luuleraamat - Artur Alliksaar " 1984 " Alliksaar armastusest " 2002 Luule näited Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos, et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu.
Näiteks on keskendumisvõimel oluline tähtsus treeningul valitsedes oma hingamist on selle saavutamine kindlasti tunduvalt lihtsam kui mitte oma hingamist kontrolli all hoides. 5) Pratyahara: Keskendumise ning meditatsiooni hõlbustamiseks lülitatakse välja aistingud. See tähendab seda, et meeled pööratakse väliselt sotsiaalselt ja füüsiliselt maailmalt ära sisemisse mõtte-, hinge- ja vaimumaailma. · Praeguses ühiskonnas viibime me pidevalt niiöelda massimeedia rünnaku all. Meie meeli püütakse mõjutada just meelte kaudu. Tuleb elada aga nii, et elu tõelised eesmärgid ei jääks kõrvale. Mõistus ehk teadvus töötab kõige paremini, kui ta on mõtetest tühi. 6) Dharana: Keskendumine. · Kogu oma tähelepanu tuleks pöörata tegevusele, mis on hetkel käsil. Näiteks kui teha joogaharjutusi, ei tohiks mõelda millelegi muule, vaid teha sega kogu hingega. 7) Dhyana:
Ta oli sõbralik ja uudishimulik ja seepärast kuulas tihti pealt teiste vestlusi. Ta armus Hirveküti. Hetty Hutter Ei olud just kõige targem, kuid see eest väga lahke ja sõbralik. Indiaanlased austasid teda. Ua-ta-Ua Tsingatsuki mõrsja. Negatiivsed tegelased: Thomas Hutter Polnud tegelik Judithi ja Hetty isa. Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida, ei teinud seda austuse nimel. Harry March (Välejalg) Vägivaldne tegelane, kellele vangis viibime polnud võõras. Peamiselt oli vanglas baari kakluste pärast. Koos Tom Hutteriga pidas ta indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida. Huroonid Hõim, kes soovis endale järvekalda elanike skalpe. Vaenulik hõim. Neil õnnestus saada Thomas Hutteri skalp. Looduskirjeldused: * Selles jutustuses esinevad sündmused toimusid 1740. ja 1745. aasta vahel, kui New Yorki koloonia asustatud alad piirdusid ainult nelja Atlandi-ääres krahvkonnaga, kitsa maaribaga
Selle luuletuse teema seisnes selles, et kui kedagi väga armastada, siis antaks talle kõik. Minu arvates on see õige ja elus ongi just täpselt niimodi. Nagu mainib Doris Kareva selles luuletuses,et ta oleks nõus andma oma liivalabidad ja lemmiku kaisukaru oma armastatule. Kunagi ei ole teada, mis tagajärjed sellel kõigel on, mõnikord lõppeb see hästi ja mõnikord halvasti nagu ka luuletuses. ,,Aeg" Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Töökeskkonna mõju töösuhetele. Üle poole oma ärkvelolekuajast viibime me tööl ehk siis töökeskkonnas. Seega tuleb väga oluliseks pidada töökeskkonna tingimusi, töö mõju inimese organismile ja tööga seonduvaid ohte. Tänapäeval, mil majanduse ja teaduse areng on meil väga kiire, puutume me siiski igapäevaselt kokku aastatuhandeid kestnud probleemiga – töökeskkond. Alles paarkümmend aastat tagasi arvati, et tervist võib kahjustada vaid töötamine kaevanduses või vabrikus, kuid
Samal ajal on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest üldiselt ei aktualiseeru Heinsaare novellides mitte niivõrd iseäralikud tegelased ja veidrad süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus. Me viibime esimesest leheküljest kuni viimaseni selgesti "maagilises" reaalsuses. See on tõelus, kus kõik on elav, kõik piirid ületatavad ja kõik seosed võimalikud. Seejuures ei paku Heinsaar oma maailma välja kavala nihestusena, vaid loomuliku ja konkreetse reaalsusena. Pea igas palas leidub viiteid, et kummalised asjad sünnivad Eestis. Näiteks Tartu Supilinnas või Taageperas, mille argireaalsus on tuntav läbi fantaasiamängude. Ja novellis "Esimese eestlase
,,Olematus võiks ju ka olemata olla" ja ,,Luule". Luulekogu väikese formaadi tõttu on osade värsiridade trükipilt originaalist erinev. "Alliksaar armastusest" Naine kui nukk. Õrn, graatsiline ja malbe olevus. Palju looduse motiive. ,,Et elu armastada, peab armu elustama." (Artus Alliksaar) ,,Viimne tõeline romantik meie jahedas kliimas." (Paul Eerik Rummo) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu.
). Platon oli filosoof/õpilane, kes on üles kirjutanud kõige rohkem Sokratese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks inimese enda tundma õppimist. Sokratese arvates pidid õnneliku elu tagama õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jt. Inimese loomust võiks defineerida järgmiselt tegemist on olemuse küsimuse, eetika probleemidega, üksikisikute kujunemisega ühiskonnas. Poliitilis-õiguslik ühendus kujutab endast tervet sotsiaalruumi, milles me viibime. Ühiskonnas valitakse esindajad, kes hakkavad teostama seadusandlikku võimu. See kõik on ühiselt seotud ning mõjutab üksikisiku loomust. Sokrates leidis, et: Sokrates kasutas, ehkki vastumeelselt, omapärast eksperimenti, mis seisnes selles, et tuli "järele uurida" (elenchein) iseennast ja teisi, neid, keda peetakse tarkadeks ja mingil alal asjatundjateks. Inimestega vesteldes (nt riigimehed, poeedid, käsitöölised)
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960
See võib ka olla postmodernne universaalne kultuur, mis järk-järgult lämmatab ja surub välja Euroopa algupärase mitmekesisuse. Mina isiklikult eelistan esimest varianti. Ma tahan, et Euroopa Liit edendaks kultuurilist mitmekesisust, mis rikastab rahvaid ja võimaldab neil üksteiselt õppida. Globaliseeruv maailm globaliseerib meie elulaadi ja tööviise. Rahvusvahelised ettevõtted on muutnud meie linnad üleüldiseks turuplatsiks, nii et vahetevahel on raske aru saada, kas viibime Pariisis või Prahas. Mis minusse puutub, siis arvan, et nüüd meil on sellest juba küllalt. Käesolevas raportis kinnitatakse taas kultuuri kohta Euroopa rajamisel ning vajadust seda kaitsta ja selle mitmekesisust edendada. Tasuta muuseumide ja galeriide külastamise võimalus on löönud Sotimaal ja Ühendkuningriigis kindlasti rekordeid kultuuriasutuste külastatavuses. Seetõttu on tasuta sissepääs kultuuriasutustesse ja kultuurisündmustele niivõrd olulise tähtsusega
tööturul pingelisem kui varem, sest iga vaba töökoht on kullahinnaga ning soovijaid on alati rohkem kui ameteid. Seega peavad olema tööpakkujad eriti ettevaatlikud ja korrektsed oma valikutes, et kellegile tahtmatult mitte haiget teha. Seega on antud kaasus õpetliku sisuga ning hetkel väga aktuaalne teema, seega on seda ka väga huvitav lahendada. Kohus alustab ning esmalt kõlab prokuröri kõne. ,,Alustan heites valgust hetkeseisule ja põhjustele, miks me siin saalis praegu viibime. 16. Augustil 2009 toimunud Kukenurme Keskkooli direktori poolt kokkukutsutud komisjoni eesmärk oli leida koolile uus matemaatikaõpetaja. Komisjoni kuulusid kooli erinevate valdkondade õpetajad, kelle vahel toimus elav arutelu, mille eesmärgiks oli teha valik kahe matemaatikaõpetaja kandidaadi vahel. Kandidaatideks olid endine arvutikeskuse sideteenuste arendaja Siiri Siinus ning erinevate ametitega hõivatud olnud Kaspar Koosinus. Mõlemad on
Ainult lindudel on see privileeg. Kas sa kujutaksid ette kui võimas oleks kõndimise asemel tõusta lendu ja tunda end sama vabalt nagu tunneb end lind? Mefistofeles: Kui aus olla lugupeetud härra, siis kujutan küll. Faust: Mis moodi? Kuidas on see võimalik, et vanapagan lennata oskab? Ära tule mulle kärbseid pähe ajama va koletis! Mefistofeles: Rahunege! Ei aja ma hetkel kellelegi kärbseid pähe. Mulle endale pole muidugi antud võimet lennata, kuid selles ajas kus me hetkel viibime on inimesed saanud hakkama millegi enneolematuga. Nimelt on leiutatud selline masin millel on tiivad nagu linnul ja mis suudab lennata kõrgemalt kui ükski lind seda teha suudab. Sinna sisse mahub sadu inimesi kellel on vaja rännata suuri vahemaid. See imemasin toimetab nad linnuteel ülikiiresti oma sihtkohta. Faust: Enneolematu! Ma ei suuda uskuda ühtegi sõna mida sa va kurinahk suust välja ajad! Ma tahan sellist masinat oma silmaga näha. Ainult siis suudan ma uskuda. Toimeta mind
erinevaid otsuseid pevast peva. Kindlasti heks raskemaks otsuseks on just elukutse valik. Nii thtsa otsuse tegemisel peaksime kigepealt ppima tundma iseennast. Nii tleb ka Oscar Wilde tsitaat: Leides iseennast ,leiad sa kik. Kui me pime ja hindame oma judu ja vimeid, siis neme,mida peame tegema oma eesmrgi saavutamiseks. Teisest kljest aga , teades oma puudusi ja juetust,mistame ,mida peame vltima. Meie eluloo kiku ja valikuid mjutavad sbrad, pere, traditsioonid ja keskkond, kus viibime. Nii nagu on raamatud riiulis kteisega enamasti koos, nii on ka inimese elu kulgenud, et sugulased ja sbrad hoiavad kokku ja kivad ksikes. Sbrad ja tuttavad saavad lugeda ehk suhelda ja uurida teise inimese arvamust ja elu, kuid tit saladust ja kiki seiklusi teab lbinisti vaid autor ise. Nii nagu inimene valib raamatu mida lugeda, nii valib ka inimene tavaliselt selle isiku suhtlemiseks, kes tundub kige sobivam. Minu valikute tegemist mjutavad vga minu vanemad. Mulle petati juba noorena
suvel mingil moel heinamaale kus me panime kuiva loogu kokku, püüdis meie isa teda tööle panna. Sellest ei tulnud suurt midagi välja. Kui ta oligi ühe sületäie heinu sao juurde viinud, võttis ta pluusi seljast ja puhastas end põhjalikult. Pani siis jälle pluusi selga, viis uue sületäie sao juurde ning kõik algas jälle otsast peale. (Lisa 1, lk 33) Siin on üks tema kuulsamaid luuletusi: Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks
Teoses on suurepärane ülevaade tolla aegsete suhete, kommete ja tavade üle. Samuti saab raamatust välja lugeda erinevaid tarkuseteri ning tänapäeva ühiskonnastki võib teose tegelastega paralleele tuua. Eestlasi kutsutaksegi töökaks rahvaks ning üpris vaiksed ja võistlushimulised oleme me ka. Raamat kirjeldabki minu arvates tüüpilisi eestlasi ning nende arengut. Autor annab veel ülevaate, kuidas hetkeline kultuuriruum, kus viibime võib mõjutada meie ellu suhtumist ja tõekspidamisi. Samuti, kuidas suhted võivad inimesi muuta ja milliseks teeb meid oma õiguse taga ajamine. Mina arvan, et kohe kindlasti on vajalik igal eestlasel lugeda Tammsaare teos "Tõde ja Õigus" läbi.
loogiline asjade käik. Hetkeline majanduslangus arvatakse olevat 13 aasta kõige suurem, ometi ei näinud keegi meist seda ette? Kas ajalugu pole siis meid õpetanud? 20. sajandil on Eestit puudutanud tõsisemalt 3 suuremat majanduslangust: I iseseisvusaja algus, 1930. aasta suur majanduskriis ning II iseseisvusaja algus. Kas nende languste uurimine ja õppimine aitaks ehk sellestki välja tulla? Vastus on ei, sest aeg liigub edasi ning muutused on meeletud. Keskkond milles me viibime ja tingimused on erinevad võrreldes 1930. aasta majanduslangusega. Täpset sama joont mööda toimida oleks julge risk, kui mitte rumal. Liiga palju ajaloole toetudes oleks ilmselge viga. See kuidas majanduslangusest välja tulla, ei kuulu siinkohal enam spekuleerimisele. Ilmselgelt pole liiga kiirelt, liiga palju head majanduses kunagi hästi lõppenud. Majanduse areng on aeglane ning spetsiifiline protsess, mida ei anna paari päevaga jälle korda seada
..................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................. 16 3 SISSEJUHATUS Suurema osa ärkveloleku ajast veedab tööealine elanikkond tööl. Töökeskkond, kus me viibime, mängib suurt rolli nii rahulolu saavutamise, eneseteostuse kui ka ootuste täitumise suhtes, mis kahtlemata mõjutab meie tegutsemist vabal ajal, suhtlemist sõprade ja pereliikmetega ja aktiivse eluhoiaku kujunemist. Kas me pöörame piisavalt tähelepanu tingimustele, milles töötame? Kas me oleme rahul nende tingimustega? Kas meie tervis ja ohutus on tööd tehes kaitstud? On ilmselge, et hästi ülesehitatud tervishoiupoliitika annab ettevõttele tugeva eelise tema rahuloleva
annaabi.ee 
