Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine. 34. Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE 35. Verifikatsioon- KONTROLLIMINE 36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30.-ndatel ning levis hiljem Inglismaale ja teistesse Euroopa maadesse. Positivismi rajas prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857). Comte arvas, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, milleks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relatsioonid. 37. Utilitarism
PRODUKTIIVNE MÕTLEMINE: KUI LAHENDUSE OTSIMISEL ÜRITATAKSE LEIDA UUSI TEID. MILLISED ON PROBLEEMI LAHENDAMISE ETAPID? ETTEVALMISTAV: ÕPITAKSE PROBLEEMI TUNDMA (HÄSTIDEFINEERITUD: KUI LAHENDUST ON KERGE LEIDA; HALVASTIDEFINEERITUD: KUI LAHENDUSVARIANTE ON PALJU); INKUBATSIOON: TOIMUB IDEEDE KÜPSEMINE, KAS UNE VÕI MÕNE FÜÜSILISE TEGEVUSE AJAL; ILLUMINATSIOON: INIMESEL TEKIB TUNNE, NAGU ÕIGE LAHENDUS OLEKS KÄES (VÕIB TOIMUDA JUHUSLIKULT); LAHENDUSE KONTROLLIMINE E. VERIFIKATSIOON: HÄSTIDEFINEERITUD PROBLEEMI LAHENDUSE ÕIGSUST ON KERGE KONTROLLIDA, HALVASTIDEFINEERITUD PROBLEEMID KORRAL ON SEE RASKEM NING SIIS TULEB ANALÜÜSIDA SELLE SAAMISEKS ASTUTUD SAMME JA KAASNEVAID RASKUSI. KUI LAHENDUS EI RAHULDA, PROOVITAKSE TEISI. MIS ON LOOVUS? KUIDAS SEDA ARENDADA? TOO NÄIDE. LOOVUS VÄLJENDUB LOOVA MÕTLEMISE VÕIMES ST. LUUA UUT NII IDEEDE TASANDIL KUI MATERIAALSES MAAILMAS (ATMOSFÄÄR,
teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c. Õhtumaa allakäik O. Spengler d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn e. Politeia Platon 4. Kes olid järgmised isikud? a
Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidide kõrgusi. b) messianism - usk lunastajasse - messiasse, kristlus- trööstiv funktsioon, c) Mooses - judaismi aluste rajaja, juudi hõimude ühendaja, juutide vastupanuliikumise lunastab kõik vaevad juht, judaismi eetika looja – Mosese seadustel baseerub 10 käsku. Pentateuh-5 moosese c) verifikatsioon - (ld verus ”tõene‘, ld facio ”teen‘) on väite tõesuse raamatut, millega algab vana testament. kindlakstegemine. d) Bacon - Inglise mõtleja, empirismi rajaja (tunnetuse aluseks on kogemus ja kogemuste d) cogito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas Descartes aluseks katsed e eksperimendid), utopist; iidolid, homo mensura - inimenen on asjade mõõt
Probleemi lahendamisel eristatakse teatavaid etappe: Ettevalmistaval etapil õpitakse probleemi tundma. Kui probleemi olemus on selge, algab inkubatsiooni etapp, nö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. Järgneb illuminatsiooni etapp- inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on selline lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus, ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on lihtne kontrollida. Loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st. Võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuseks on tarvis teatud tingimused: · Selline atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam edasi ei saa. · Loovisik peab tundma antud valdkonda, kuid ei tohi harjuda selle vanade lahendustega.
faktilised teadmised, DIVERGENTNE lahendusi on palju, sellega on seotud loovus. o Mõtlemine võib = probleemide lahendamine, kus on 4 etappi: Ettevalmistamine Probleemi õpitakse tundma. Inkubatsioon Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. See võib toimuda ka magamise ajal. Illuminatsioon Inimsele tekin tunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. Verifikatsioon e lahenduse konrollimine Lahenduse analüüs. o Loovus võime luua uut, mitte harjumuspärast, nii vaimselt kui ka materiaalselt. o Loovusel on ka tingimused õpik lk 109! o Geenius loovisik, kes on oma tulemustega suurt tunnustust saanud või sündinud juba sellisena. o Keel häälikuil põhinev semantiliste ehk tähendust omavate märkide süsteem. Põhineb foneemidel( väikseim tähendust eristav keeleüksus) ja
kuju, asend, temperatuur. Hinge aatom on tuline. Aatomite liikumist seostab ta eluga d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele niikaua kui liiguvad, on elu. Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja. usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele kes rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele
Veel kuuluvad mäluhäirete alla liig- ja vaegmälu, joobe-mälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest, milles on võimalik eristada 4 etappi: ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon ja lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. Loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, s.t võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata probleeme seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära. Keel on häälikuil põhinev semantiliste ehk tähenduslike märkide süsteem, mida kasutatakse intellektuaalseks tegevuseks ja suhtlemiseks. Inimkeel põhineb foneemide ja morfeemide süsteemil.
inimestevahelise vägivalla kokkusobivusest, vastus isiklikule kannatusele või soov mõista müstilist usulist kogemust. Kriisi elatakse üle kui probleemi, hingekitsikust, millele otsitakse usulist lahendust. Protsessi, milles toimub seesuguste kriiside lahendamine, võib käsitleda loomingulise protsessina. Traditsiooniliselt on loomeprotsessi kirjeldatud neljaastmelisena: ettevalmistus, haue (inkubatsioon), valgustatus (illuminatsioon) ja kinnitus (verifikatsioon). Ettevalmistav faas tähendab probleemi tunnetamist. Sageli on selle sisuks tõdemus, et senine mõtteviis, arvamused, hoiakud ja tunded pole piisavad kogetava seletamiseks. Probleemi pole võimalik lahendada seniste arusaamade tasandil ja see suunab uue mõtteviisi kujunemisele. Subjektiivselt elatakse seda üle kui sisemist pinget, otsingut, ebaselgust. Tekivad mitmed uued ideed ja tunded, mis aga sageli ei osutu probleemi lahenduseks, vaid kõigest otsingute umbteedeks
1) probleemi märkamine, 2) probleemi määratlemine ja esitamine, 3)strateegia valik, 4) info korrastamine, 5) resursside hindamine, 6) lahenduskäigu jälgimine, 7) lahenduse hindamine Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest, milles on võimalik eristada 4 etappi: ettevalmistav etapp (õpitakse probleemi tundma), inkubatsioon (ideede küpsemine), illuminatsioon (ilmutus) ja lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. 21
Mõtlemist võib defineerida ka kui ülesannete lahendamist. Kui lahenduse leidmisel kasutatakse eelnevaid kogemusi, on tegemist taastava e. reproduktiivse mõtlemisega; kui üritatakse leida uusi teis, on tegemist loova e. produktiivse mõtlemisega. Probleemilahenduse etapid: a) ettevalmistav, kus õpitakse probleemi tundma b) inkubatsioonietapp, kus leiab aset ideede küpsemine c) illuminatsioon, kus inimesel tekib tunne, et ta on jõudnud lahenduseni d) lahenduse kontrollimine e. verifikatsioon. St: probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel püsivust lahenduse kontrolliks ning vajadusel pealehakkamist ellurakendamisel. Liiga rasked/lahendamatud ülesanded võivad tekitada nn. õpitud abitust: see tähendab, et inimene, nähes lahendamise keerukust, loobub üldse ülesande lahendamise üritustest (motivatsiooniline ja kognitiivne kriis). VA. 2
Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid · Deduktiivne järeldamine järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta (nt. lähtumine eeldusest, mis võib osutuda valeks nagu näiteks stereotüüp) · Induktiivne järeldamine üksikfaktide põhjal järelduste tegemine · Emotsionaalne seisund
menetlusprotseduurid, paradigma rakendused). Nt Boyle ja Lavoiser muutsid mõlemad „elemendi“ keemilist tähendust, kuid nad ei leiutanud seda mõistet ega muutnud isegi verbaalset väljendusvormi. 12. revolutsioonide lahendus Paradigmade testimine tõuseb päevakorda alles siis, kui kriisistunnetus on esile kutsunud paradigmat välja vahetava kandidaadi. Teooriate võrdlemine omavahel. Kuidas testida, peaks ju lähtuma siis ikkagi mingist paradigmast? Verifikatsioon on nagu looduslik valik, nopib välja kõige eluvõimelisemad konkreetses ajaloolises olukorras. Popper eitab igasuguse verifikatsiooniprotseduuri olemasolu üldse. Rühutab hoopis falsifikatsiooni tähtsust. Kuhnil on need just kui anomaalsed kogemused. Kui kogu aeg heita kõrvale ebaõnnestunud saavutused, tuleks heita kogu aeg teooriaid kõrvale, kui aga ainult tõsiseid äpardumisi arvestada, peaks popperi olema mingi ebatõenäosuse või falsifikatsiooniastme kriteerium
Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid · Deduktiivne järeldamine järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta (nt. lähtumine eeldusest, mis võib osutuda valeks nagu näiteks stereotüüp) · Induktiivne järeldamine üksikfaktide põhjal järelduste tegemine · Emotsionaalne seisund
Insait - mõeldakse ootamatut, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse puudumisel ilmnevat situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõistmist, nende vahetut tabamist. Äratundmine,tabamine. Inkubatsioon - sel perioodil on tegemist välise aktiivsuse puudumisega. Kuid väline passiivsus on teatud määral petlik. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Soodustavad uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Verifikatsioon - kontroll, lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus - liigne vilumus , takistab probleemilahendust leida. Me oleme harjunud,et tuttaval objektil on kindlad funktsioonid ( kasutusviisid ja omadused) ega kujuta ette alternatiivseid kasutusvõimalusi või situatsioonielementide teistmoodi seoseid. Rigiidsus võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemist, mõtlemismalle. Võimetus ja tahtmatus ületada harjumusi. ,,otsustuste puu" -
hulka ka kroonikakirjutajad. Kui peame õigeks inimese arvamust enesest, siis peaksime ju aktsepteerima ka hullumeelse arvamust endast — kes neist on Napoleon, kes Jumal. (M) 10 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE ole kohta ruumis ja ajas ning see teebki nad tuntavaks. Ajaloolistel sünd- mustel on kohad. Collingwood vastandab ajalugu teadusega — teadus veri- fitseerib; lõpptulemusena meie tajudes. Minevikku me meeltes ei taju, seega verifikatsioon ajaloos kasutatav ei ole. Mineviku kohta me järeldame. Me ei saa minevikusündmusi vaadata. On olemas mitmeid teadmiste vorme, kõrvutiseisvad mõtlemisviisid. Tea- tud mõttes (küsimuste esitamine) on ajalugu ka teadus. Kontrollimise mõt- tes ei ole. Lihtsalt ajalool ja teadusel on ühisosa. Kuidas ajaloolane toimetab? Ajaloolane ei väida midagi põhjendamata. Põhjendamine toimumb tõendite abil. Paljud erinevad asjad võivad olla väi- dete tõenditeks
· Inkubatsiooni etapp algab siis kui probleemi olemus on selge, n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. See võib toimuda ka füüsilise tegevuse ja magamise ajal. · Illuminatsiooni etapp- inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus. Ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. · Verifikatsioon e lahenduse kontrollimine. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigust on kerge kontrollida. Keerulisemaks muutub see halvastidefineeritud probleemi korral. Niisis algab probleemi lahendamine inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada. Edasi läheb tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel aga püsivust lahenduse kontrollimiseks ning vajadusel ka pealehakkamist selle ellurakendamisel. 1.Tänapäeva perekonnavormid
Inkubatsioon Probleemilahendamise teine etapp. Väline aktiivsus puudub, alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Inkubatsiooni võivad soodustada uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Illuminatsioon selginemine, valgustus. Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et õige lahendus on käes. Sarnane insaidile. 39 Verifikatsioon kontroll. Lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus Liigsest vilumusest tulenev. Tühjas toas üksik laud ja näpitstangid ning kaks laest alla rippuvat nööri. Ülesanne saada kätte mõlemad nöörid ja need kokku sõlmida. Ületades funktsionaalset fikseeritust seome tangid ühe nööri külge ja paneme selle enda poole kõikuma. Rigiidsus võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemist, mõtlemismalle; võimetus ja tahtmatus ületada harjumusi. 9 täppi.
kogemusteta laes rippuva banaani kätte saamiseks. Inkubatsioon Probleemilahendamise teine etapp. Väline aktiivsus puudub, alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Inkubatsiooni võivad soodustada uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Illuminatsioon selginemine, valgustus. Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et õige lahendus on käes. Sarnane insaidile. 23 Verifikatsioon kontroll. Lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus Liigsest vilumusest tulenev. Tühjas toas üksik laud ja näpitstangid ning kaks laest alla rippuvat nööri. Ülesanne saada kätte mõlemad nöörid ja need kokku sõlmida. Ületades funktsionaalset fikseeritust seome tangid ühe nööri külge ja paneme selle enda poole kõikuma. Rigiidsus võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemist, mõtlemismalle; võimetus ja tahtmatus ületada harjumusi. 9 täppi.
emotsionaalne tähtsus. 3. illuminatsioon "ilmutuse" etapp. Inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahhaa-elamus, seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. N: jõudis Archimedes tähtsa avastuseni vannis keha ruumala ja kaalu vaheline seos, saab määrata, kui keha asub vedelikus. 4. lahenduse kontrollimine e verifikatsioon hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on kerge kontrollida. N: matemaatikas sooritame tehte vastupidises järjekorras. Halvastidefineeritud probleemi korral on lahendus valitud paljude variantide seast, siis tuleb analüüsida lahenduse saamiseks astutud samme ja sellega kaasnevaid raskusi. Kui olemasolev lahendus ei rahulda, proovitakse teisi lahendusi Probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada. Edasi läheb tarvis
ntks kohus võib tuvastada oma tõe. Modernism: ratsionaalsus, mõistus ning loogiline argumentatsioon kui ainus kohtumõistja uskumuste paikapidavuse üle · Realism (tavaline, teaduslik) · Relativism (väline parameeter, moraaliväide) - Väite tõesus sõltub välise faktori või mingist paradigmast Nietzsche objektiivne tõde eksisteerib ja seda saab avastada teaduse kaudu. Tegelikkus on tema jaoks tõestatav ehk verifitseeritav. Pierce verifikatsioon, oli pragmaatik, kõike ei saa verifitiseerida James Dewey kontekstist lähtuv teaduslik .... Pragmatismi tõeteooria-pragma=tegutsemine, tegu. Tõde on alati praktiline, tõesed on sellised uskumused mis töötavad ja on reaalselt olemas. Tulemuseks ei pea olema käegakatsutav asi, selleks võib olla nt emotsionaalne rahuldus, heaolu. Empiirika (kogemus) ja funktsionaalsus, tõde tuleb mõista kasulikkuse või rakendatavuse kaudu.
3. illuminatsioon - "ilmutuse" etapp. Inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahhaa- elamus, seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. N: jõudis Archimedes tähtsa 25 avastuseni vannis - keha ruumala ja kaalu vaheline seos, saab määrata, kui keha asub vedelikus. 4. lahenduse kontrollimine e verifikatsioon - hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on kerge kontrollida. N: matemaatikas sooritame tehte vastupidises järjekorras. Halvastidefineeritud probleemi korral on lahendus valitud paljude variantide seast, siis tuleb analüüsida lahenduse saamiseks astutud samme ja sellega kaasnevaid raskusi. Kui olemasolev lahendus ei rahulda, proovitakse teisi lahendusi. Probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada. Edasi läheb
otsustavaks sammuks. Klassikaline probleemilahenduse etappide käsitlus: 1) Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi, mida on tarvis lahendada. 2) Inkubatsioon. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, väliselt passiivne; soodustab uni, füüsiline aktiivsus, muu tegevus. 3) Illuminatsioon (selginemine, valgustus). Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et just õige lahendus on käes. 38 4) Verifikatsioon (kontroll) . Lahendust kontrollitakse. Probleemlahendust takistavad oluliselt vilumuste puudumine ja vastupidi liigsest vilumusest tulenev funktsionaalne fikseeritus. Mõtlemise individuaalsust iseloomustavad: · Iseseisvus · Kriitilisus · Sügavus · Paindlikus · Juurdlevus Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Inimene käitub otsuseid vastu võttes üllatavalt ebaratsionaalselt. Keel ja kõne
otsustavaks sammuks. Klassikaline probleemilahenduse etappide käsitlus: 1) Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi, mida on tarvis lahendada. 2) Inkubatsioon. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, väliselt passiivne; soodustab uni, füüsiline aktiivsus, muu tegevus. 3) Illuminatsioon (selginemine, valgustus). Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et just õige lahendus on käes. 4) Verifikatsioon (kontroll) . Lahendust kontrollitakse. Probleemlahendust takistavad oluliselt vilumuste puudumine ja vastupidi liigsest vilumusest tulenev funktsionaalne fikseeritus. Mõtlemise individuaalsust iseloomustavad: Iseseisvus Kriitilisus Sügavus Paindlikus Juurdlevus Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Inimene käitub otsuseid vastu võttes üllatavalt ebaratsionaalselt. Keel ja kõne
Õigustus teaduse jaoks, seda on praegu vaja. Kui selgus saabub teadusliku uurimuse jaoks, siis mis on meetodi efektiivsus siiski. Avaldub pikemas, ajalises perspektiivis. Seminar 7. William James. Pragmatismi tõekontseptsioon. loeng “Pragmatismi tõekontseptsioon” probleemipüstitus tõde kui ideede ühildumine reaalsusega tõesus kui verifikatsioon realiteedid ühildumine realiteetidega ratsionalistlike vastuväidete tagasilükkamine absoluutne tõde tõde ja tegelikkus ratsionalistlike tõekäsituste kriitika 1907. aastal ilmunud raamat, mille aluseks on tema avalikud loengud. James omistas enamus hariduse Euroopas
filosoofe mujalt. Tuntuimad Viini ringi liikmeid: O. Neurath, K. Hempel ning Rudolf Carnap (1891-1970). Viini ring koosnes peamiselt teadlastest, kes olid metafüüsika vastu ja positiivse teadusliku teadmise poolt. Viini ringiga oli ka seotud L. Wittgenstein, kes ise ei olnud positivist. Mõjukaim positivist oli Rudolf CARNAP (1891-1970). Loogilist positivismi on nimetatud veel ka verifikatsionismiks selle filosoofia peamise printsiibi järgi. Verifikatsioon tähendab tõesuse kindlaks tegemist. Alguses loodeti lause tähendust siduda selle verifitseerimise protsessiga. Kas aga enne seda protsessi ei ole juba inimesel ettekujutust lause tähendusest? Lause p: "Kuu tagaküljel on mäed." Kas sellel, kui kosmosesse veel ei lennatud, puudus sellel lausel tähendus? Kui tavaliselt räägitakse verfikatsiooniprintsiibist, siis peetakse silmas mõneti vähem jäika versiooni:
tegemist on arvamusga Probleemid jagunevad hästi ja halvasti determineerituteks. Lahenduse leidmine on käsitletav teatud otsinguprotsessina, kus püsimälu andmed ühelt poolt ja loovfantaasia võimalused teiselt poolt asetavad inimese vaimusilma ette variante, mille hulgast sobivaima/õige leidmine ongi otsustavaks sammuks. 1)ettevalmistuse etapp; 2)inkubatsioon alateadvuses leiab aset ideede küpsemine; 3)illuminatsioon sarnane insaidile, tunne et õige lahendus on käes; 4) verifikatsioon (kontroll) Rigiidsus on võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemisit, mõtlemismalle. Lateraalne mõtlemine on võime olukorda kõrvalt vaadata, asju ja probleeme uue persp näha. Mõtlemise individuaalsus: iseseisvus,kriitilisus,sügavus,paindlikkus,juurdlevus. Asteenia on negatiivne tundmuslik seisund. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Objektiivne väärtus ja subjektiivne kasulikkus on erinevad kategooriad ning mõjutavad
annaabi.ee 
