Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vereanalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vereanalüüs, erütrotsüüdid, hemoglobiin, hemoglobiini, vereliblede, leukotsüüdid, trombotsüüdid, hommikul, vereanalüüse, lastelt, produktide, bilirubiini, punastes, vereplasma, mchc, jaotuvusVereanalüüs Erinevad lühendid vereprooviblanketil mida need tähendavad ? Milleks võetakse vereproove ? Kert Taimla, Silver Puulmann 9c TTG Põhilised proovid vereanalüüsil (Kliiniline vereanalüüs) Leukotsüüdid Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV Keskmine erütrotsüüdide näit MCH Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis MCHC Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis RDW Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse Veel erinevaid vereanalüüsi variante
Vereanalüüs Nägemaks kas inimesega on kõik korras, kas toitained on olemas või on inimene haige, tuleb võtta vereproov ehk vereanalüüs. Sinu veregrupp ABO-süsteemis võib olla O, A, B või AB. Veregrupi määravad ära 2 antigeeni, mis paiknevad inimese punalibledel. · A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen · B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen · AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen · O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Kõige enam on Eesti elanike hulgas A (30,8%), O (29,5%) ja B (20,7%) veregrupiga inimesi.
Täiskasvanud inimeses on umbes 6 liitrit verd. Kõide rohkem on veres punaliblesid ehk erütrotsüüte. Kujult meenutavad punalibled ümmargusi kaksiknõgusaid kettaid ja neid on täiskasvanud inimese kehas umbes 35 triljonit. Punaliblede eluiga on neli kuud ja inimese veri täieneb pidevalt uute erütrotsüütidega. Uued punalibled tekkivad punases luuüdis. Vereanalüüs on kõige lihtsam ja informatiivsem uuringu liik: verd võetakse hommikul kas sõrmest või veenist. Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. In sanguis veritas est - veres on tõde 2 3 Iga haiglasse sattunud inimene kohtub peaaegu alati laborandiga - olgu siis traumapunktis või vastuvõtutoas ehk erakorralise meditsiini osakonnas (EMOs) -, kes võtab vereproovi. Tilgake patsiendi verd sisaldab inimese kohta väga palju informatsiooni:
Erütrotsüütide membraani kolorimeetriliselt Sahli mis aktiveerib faktori VII. kohanemisreaktsioonidele. kehas tagab termoregulatsiooni läbitavusomadused. hemomeetriga.Standardvärvile Hüübimisfaktorid · Vereplasmas, Sisekeskkonna homöostaas 3. kaitsefunktsioon, mille tagavad erütrotsüüdid märgistatakse Cr ja F vastava lahjenduse põhjal saab veresoonte endoteelis ja · Suhteline stabiilsus rakkudele fagotsütoosivõimelised ja antikehi radioakt isotoobi lahuses, viiakse gradueeritud katseklaasil lugeda trombotsüütides olevad
Samuti on vereplasma valgud organismile teatud valgureserviks. EPO - stimuleerib punaste vormelementide liblede teket. EPO kasutamine on füsioloogilisem, kui meessuguhormoonide kasutamine. EPO hädad: 1. Seavad sportlased erinevatesse tingimustesse. Vormelemente saab liiga palju Verelibled ehk vererakud ehk hemotsüüdid. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ehk erütrotsüütideks, valgelibledeks ehk leukotsüütideks ning vereliistakuteks ehk trombotsüütideks. Vereliblede hulk kogu veres on suur, kuid samas on see konstantne, kuna vanad ja hävinenud rakud asendatakse vereloomeelundites uutega. Vererakkude kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Vereliblesid loendatakse mikroskoobi abil (veri lahjendatakse kindlas vahekorras ja erilises kambrisse viies, mis on kindla suurusega, loendatakse mikroskoobi all ära) või spetsiaalse elektronloenduri abil. Vereliblede arvu väljendatakse 1 liitri vere kohta. VALGELIBLED jagunevad alaliikideks,
erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,... Maksas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona,
Puhveromadused - omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola v nõrka alust ja tema soola TÄHTSAD VERE PH SÄILITAMISEL! Iseloomulik kõikidele vesilahustele. Vere puhversüsteemid: (nendega hoitakse ära vere happelised nihked, mis toimuks peale norm olukordi...) Karbonaatpuhversüsteem (transporditakse süsihappegaasi, kopsudes see vabaneb) Fosfaatpuhversüsteem Vereplasma valkude puhversüsteem Hemoglobiini puhversüsteem (hapniku transport + ka 10% süsihappegaasi) 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Erütrotsüüdid- e punalibled, vererakud; 1 mm3 veres umbes 4-5 miljonit erütrotsüüti (pm iga viies vererakk) tuumata rakud, ~1/3 massist hemoglobin. (Kaksiknõgusus – et oleks võimalikult suur pindala) Põhiülesanne: Hapniku transport 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Hemoglobiin- valguline ühend, sisaldab rauda ja hapnikku Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120-160 g/l (kui langeb alla 100 g/l kohta on tegemist aneemilise
Isostenuuria korral on uriini osmolaalsus ~300 mosm/kgH2O, mis vastab erikaalule ca 1,010. Tromboos- thrombosis, -is, f. haigus, mille korral toimub eluajal veresoones vere hüübimine ja moodustub verehüüvis. Tromb thrombus, -i, m. veresoones vere hüübimisel tekkiv verehüüvis e. topis Trombide teke 1. Veresoone kahjustus (trauma, põletik, toksiinid jms) endoteeli kahjustuse kohale kleepuvad trombotsüüdid ja leukotsüüdid. Vereliistakute lagunemisel vabaneb aktivaator trombokinaas, mis käivitab hüübimise. Lisaks ladestuvad fibriininiidid ja erütrotsüüdid. Fibriininiidid moodustavad hüüvise karkassi, kuhu fikseeruvad rakulised elemendid ja plasma. 2. Verevoolu kiiruse langus on soodustav faktor. Enamus trombe tekib jäsemete veenides, mitte suurtes arterites. Erandiks südame endokard, kus vigastuste puhune trombi teke sage, samuti koronaararterite ja a
03.09 Organismi vedelikuruumid, vere füsioloogia 1. Organismi vedelikuruumid on rakud, rakuväline piirkond. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja vereplasma. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad sisekeskkonna maht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisaldus. 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid( erütrotsüüdid,leukotsüüdid, trombotsüüdid) 6. Vere põhiülesanded on: homöostaas s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine, transpordifunktsioon (toitained, jääkained, hapnik, hormoonid, valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 8. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab pöörduvat hapniku sidumist ilma Fe-aatomi
puhveromadused) Osmootne rõhk (vereplasmas lahustunud ainete konts. Näitaja) 7,4 7,6 atm Onkootne rõhk (Kolloidosmootne rõhk, sõltub plasmavalkude hulgast) 0,002 atm Konstantne reaktsioon (sõltub H ja OH ioonide kont-st) pH 7,4 Külmumistemperatuur - -0,55oC Puhveromadused (omased lahusele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola). * karbonaatPS * fosfaatPS * vereplasma valkude PS * hemoglobiini PS 5. Erütrotsüüdid, hulk, koostis, ülesanded Erütrotsüüdid on vere punalibled. Ühes liitris veres on 4-5 x 10 12 punaliblet (arvukaim rakutüüp). Tuumata rakud, seovad hemoglobiini. Peamine funktsioon on hapniku transport. 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7
rõhk, reaktsioon, puhveromadused) Osmootne rõhk (vereplasmas lahustunud ainete konts. Näitaja) 7,4 7,6 atm Onkootne rõhk (Kolloidosmootne rõhk, sõltub plasmavalkude hulgast) 0,002 atm Konstantne reaktsioon (sõltub H ja OH ioonide kont-st) pH 7,4 Külmumistemperatuur - -0,55oC Puhveromadused (omased lahusele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola). * karbonaatPS * fosfaatPS * vereplasma valkude PS * hemoglobiini PS 5. Erütrotsüüdid, hulk, koostis, ülesanded Erütrotsüüdid on vere punalibled. Ühes liitris veres on 4-5 x 10 12punaliblet (arvukaim rakutüüp). Tuumata rakud, seovad hemoglobiini. Peamine funktsioon on hapniku transport. 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola.
10% vee kaotust kehamassist on eluohtlik (va kaamlid). Samal ajal kaotab keha neerude töö tulemusena ka elektrolüüte. Organismi sisekeskkond – koevedelik, lümf, veri – võimaldab KK tingimusi hoida stabiilselt üksikutele rakkudele optimaalsel tasemel (sisekeskkonna homöostaas). 2. Veri. 2.1. Mõiste ja koostis. Veri - vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis ringleb kinnises soonestikus. Koosneb vereplasma ja vormelemendid – erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled), trombotsüüdid (vereliistakud). 2.2. Hematokrit : mõiste, määramine, füsioloogiline tähtsus. Hematokrit – väljendab vererakkude (põhiliselt punaliblede) osakaalu veres (%) pärast täielikku tsentrifuugimist. Määramine – stabiliseeritud verd tsentrifuugitakse klaasist kapillaarides püsiva rakumahuni. Võetakse punaliblede samba % kogumahust. Kapillaar niisutatakse seest hepariinilahusega, täidetakse sobivas mahus verega, korgitakse plastiliiniga
nõrka alust ja tema soola. Eesmärgiks tekitada olukord, kus verre sattunud happed või alused ei saaks ületada pH piire. Verre sattunud tugevad happed seotakse ja vabanevad nõrgad alused. 1) karbonaatpuhversüsteem – transporditakse 80% CO2, mis keharakkudes tekib, seotud kujul kopsudesse. 2) fosfaatpuhversüsteem – et erinevaid aineid siduda 3) vereplasma valkude puhversüsteem – saavad siduda nii happeid kui aluseid 4) hemoglobiini puhversüsteem – transporditakse 10% CO2 rakkudest kopsudesse 5.Erütrotsüüdid e. punalibled, hulk, koostis, ülesanded 1L sisaldab 4-5 x 1012 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organismis rakk on punalible. Need on tuumata rakud, mille massist 1/3 moodustab hemoglobiin. Punalible on mõlemalt poolt nõgus, sest see võimaldab pindala suurendada, mis võimaldab rohkem hapniku siduda. Peafunktsioon on hapniku transport. 6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus
hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismile ka valgureserviks. Vere puhversüsteemid: · Vesinikkarbonaatpuhver, · Fosfaatpuhver ja · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862
hapetega ja võtavad ühe puhvrina osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest. · Osa globiine on hüübimisfaktorid · Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus ning vereplasma valgud on organismile ka valgureserviks. Vere puhversüsteemid: · Vesinikkarbonaatpuhver, · Fosfaatpuhver ja · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862
kopsudesse. Kopsudest äravoolav arteriaalne veri sisaldab hapnikku palju rohkem, kui peaks olema gaaside lahustuvuse seaduse järgi. Põhjuseks on asjaolu, et suurem osa hapnikust pole veres mitte lahustunud, vaid keemiliselt seotud kujul. Alveoolidest vereplasmasse tulev hapnik tungib aktiivselt erütrotsüütidesse ja ühineb hemoglobiiniga ning moodustab ebapüsiva keemilise ühendi oksühemoglobiini. Hapnik liigub alveoolidest plasmasse nii kaua, kuni peaaegu kogu hemoglobiin on muutunud oksühemoglobiiniks (umbes 96%). Mistõttu erütrotsüüdid sisaldavad hapniku 60 korda rohkem kui plasma. See kindlustab ainevahetuseks vajaliku hapniku hulga. Sel ajal kui veri mööda elundite kapillaaride voolab, läheb hapnik suure partsiaalrõhuga vereplasmast väiksema partsiaalrõhuga koevedelikku. Koevedelikust satub hapnik rakkudesse ja võtab seal kohe osa hapendumisreaktsioonides. Sedamööda kuidas hapnik vereplasmast väljub, läheb oksühemoglobiin üle
Peatükk 8. Veri on vedel kude. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast 55% ja selles hõljuvatest vererakkudest 45%. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus (90% on vesi), seal on ka teisi lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone, jääkaineid ja muid ühendeid. Vererakke on kolme tüüpi: punased vererakud (erütrotsüüdid), valged vererakud (leukotsüüdid), vereliistakud (trombotsüüdid). Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku, see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. PUNASED VERERAKUD EHK ERÜTROTSÜÜDID Ülesanne: hapniku transportimine kopsudest kudedesse, vähesel määral süsihappegaasi ära kandmine kudedest. Värvus: punane Kuju: kaksiknõgusad kettakujulised, ilma tuumata Liikumine: ei liigu Eluiga: 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas Teke: punane luuüdi Arv 1 kuupmillimeetris veres: 4,5-5 miljonit
organismi sattunud võõrkehi ja haigusetekitajaid (antikehade moodustamine), hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e. homoöstaasi. Veres olevad valgud on kergesti kättesaadavad valgutagavarad- valgudepoo. Vere maht- Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. Täiskasvanud naise verehulk on 4-4,5 l, mehel 5 l ja enamgi. Hematokrit- Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,44-0,46, naistel 0,41-0,43. Erütrotsüüdid nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 7-8 µm ja paksus umbes 2 µm. Erütrotsüüdid (ER) on rahuolekus lapikud kaksiknõgusad rakud, kuid nende kuju muutub kergesti veresoonte seinte ja teiste rakkude mõjutusest.
püsivuse e. homoöstaasi. Veres olevad valgud on kergesti kättesaadavad valgutagavarad valgudepoo. 3 Vere maht Inimesel on verd 68% kehakaalust. Täiskasvanud naise verehulk on 44,5 l, mehel 5 l ja enamgi. Hematokrit Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,440,46, naistel 0,410,43. Erütrotsüüdid nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 78 mm ja paksus umbes 2 mm. Erütrotsüüdid (ER) on rahuolekus lapikud kaksiknõgusad rakud, kuid nende
1. Osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. 2. Onkootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. 3. Konstantne reaktsioon – vere pH; sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. 4. Külmumistemperatuur – 0.55 Co 5. Puhveromadused – on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Aitavad pH stabiilsena hoida. Kui kehasse satub tugev hape või alus, siis see seotakse solana. 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Punalibled – arvukaid rakutüüp inimorganismis (u iga viies rakk on erütrotsüüt). Puudub tuum; 1/3 massist moodustab hemoglobiin. Peafunktsiooniks on O2 transport (punalibled on kaksiknõgusa kujuga, et oleks rohkem pinda). (Meditsiiniliselt on väga olulised veregrupid.) Normaalne hemoglobiini sisaldus vere 120-160 g/l. See on valguline struktuur, millesolev raud seob hapnikku.1 hemoglobiini molekul seob 4 O2 molekuli
2) Luuüdi aspiraadis klonaalseid plasmarakke < 10%, trepaanbiopsial vähene plas- marakuline infiltratsioon 3) Teisi B-rakulisi lümfoproliferatiivseid haigusi ei esine 4) Puudub müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsioon Müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsiooni väljendused 1) Hüperkaltseemia: seerumi Ca tõus > 0,25 mmol/l normi ülemisest piirist kõrge- male või > 2,75 mmol/l 2) Neerupuudulikkus: kreatiniin > 173 mmol/l 3) Aneemia: hemoglobiin 20 g/l allpool normi piiri või hgb < 100 g/l 4) Lüütilised kolded või osteoporoos koos kompressioonfraktuuridega 5) Muud: hüperviskoossuse sündroom, amüloidoos, korduvad bakteriaalsed infekt- sioonid ( > 2 episoodi 12 kuu jooksul) 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. Plasmarakulised kasvajad, mille puhul esineb üksik või mitu luulesiooni või peh- mekoelist massi, mis koosnevad monoklonaalsetest plasmarakkudest 4.2.1
Parem vatsake u parem ja vasak säär Vasak vatsake Alumine Ventriculus sinister õõnesveen V.Cava interior Purkinje kiud Kõõluskeelikud Näsalihased Veres: Trombotsüüdid Erütrotsüüdid Monotsüüt 1 Neutrofiilid Lünfotsüüt (Leukotsüüt) Kõhuõõs. Hepar. Maks Maksa portaal-vereringe Söögitoru. Põrn. Lien Vv. Hepaticae Maksaveenid
rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H- de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,... Makas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona,
vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbimõõt ca 7,5 mikronit, sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub – ei seo enam hapnikku! b. Valgelibled e. leukotsüüdid: - kokku 5 –9 t/cmm, eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil
albumiinideks ja globuliinideks, viimaste hulgas on ka fibrinogeeni) ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (Na+, K+, Ca+, Mg+, Cl-, HCO3-, HPO4-, HSO4-). Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik järgmiste organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füüsikalis- keemiliste omadustega: suhteline tihedus ja viskoossus. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ehk erütrotsüütideks, valgelibledeks ehk leukotsüütideks ja vereliistakuteks ehk trombotsüütideks. Vereliblede hulk on kogu veres väga suur ja samaaegselt suhteliselt konstantne, kuna vanad ja hävinud rakud asendatakse vereloomeelundites tekkinud uutega. Vererakkude arvu kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Erütrotsüüte on 1 liitris veres 4,5...5,5*1012, naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kaksiknõgusa ketta kujulised tuumata rakud, nende keskmiseks elueaks on 120 päeva. Punaliblede üldpindala
tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt
optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral
4 süsteemi. Karbonaatpuhversüsteem- trantsp pidevalt süsihappegaasi, transp. Kopsudeni. Hemoglobiinipuhversüsteem- transp süsihappegaasi, väiksem osa fosfaatpuhversüsteem- neutraliseerb aluselisi vereplasma valkude puhversüsteem- neutraliseerb happelisi, aluselisi produkte. Punalibled. On kõige arvukam rakutüüp organismis, iga 5s organism on punalibled, 1/3 on hemoglobiin, kaksikkuju nõgusus, tme pindlala muutuks võimalikult suureks. Ül on transp hapnikku(punaverelibled), hemoglobiin, sisaldavad punaverelibled. Saab ära määrata i veregrupp. Hemoglobiin-hapnikku transportija. Naistel madalam, meestel suurem. Tingitud keha massist. Valguline ühend, koosneb valgust, globiinist, iga e sisaldab ühe rauamaaki. Raud transp. Hapnikku. Organismis peab olema vajalikul hulgal rauda. Rauda saab punasest toidust. Kui hemoglobiini hulk laneb alla 100 , siis organismis tekib väga tugev hapnikkupuudus. Ülemine piir on 170 , veri läheb liiga paksuks.
Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Veri on vedel sidekude, mis moodustab 7% kehakaalust. Veri koosneb paljudest komponentidest. Veri on oma komponentide ajutine koosekisteerimise koht. Vere koostis on suhteliselt stabiilne, näitajad kõiguvad kitsastes piirides. Vere koostis 55% vereplasma • Vesi • Valgud • Aminohapped, rasvhapped, glükoos • Ioonid (Na, K, Ca, Cl, H) • Gaasin (O2, CO2) 45% vererakud • Erütrotsüüdid • Leukotsüüdid • Vereliistakud Hematokrit Näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Meestel tavaliselt 47% ja naistel 42%. Peenemates veresoontes on väiksem hematokriit. Seda põhjustab erütrotsüütide tendents kulgeda veresoone keskel, mitte seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus (vererakkude suhe vereplasmaga). Vereplasma koostis • 90% vesi • 8% vereplasma valgud
HINGETORU, kus asub ja ld.k- (lad.k. TRACHEA) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7. KAELALÜLI KÕRGUSEL JA HARUNEB RINNAÕÕNES 4.-5. RINNALÜLI TASEMEL KAHEKS PEABRONHIKS. KÜSIMUSED- 1. MIS ON KUDE- RAKUD KOOS RAKUVAHEAINEGA NIM. SIDEKUDETUGIKOE LIIGID- TROOFILISED(VERI, LÜMF, RETIKULAARNE SIDEKUDE, KOHEV SIDEKUDE, RASVKUDE); TOETAVAD FUNKTSIOONIGA(TIHE SIDEKUDE, SKELETIKOED, KÕHRKUDE, LUUKUDE). 2. SÜGOOT- VILJASTUNUD MUNARAKK 3. NIMETA VEREVALGUD (4)- ALBUMIIN, HEMOGLOBIIN, FIBRINOGEEN, GLOBULIIN 4. ÜLENEVAD(ehk ASTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- SENSOORSED 5. ALANEVAD (ehk DESTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- MOTOORSED 6. KATABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, PRODUKTIDE LAGUNEMINE JA JÄÄKPRODUKTIDE VÄLJAVIIMINE 7. AKTIIN,MÜOSIIN- LIHASVALGUD (nn KOKKUTÕMBEVALGUD). VALGUD, MIS TOESTAVAD LIHASKONTRAKTSIOONI 8. ALBUMIIN- PLASMA VALK, VERES OLEVAKS VALGU VARUKS. GLOBULIINID- PLASMA VALK
Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid Diagnoos on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoos põhjendab kavandatava ravi, mis likvideeriks põhjuse/vaevuse ning sel teel tooks
annaabi.ee 
