Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veondus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veondus, laadimine, ilmast, raudtee, mahutab, gaas, sannu, majandusharu, veoga, raudteetransport, raudteid, jaamas, tapa, autotransport, maanteetransport, teedevõrk, heitgaasid, avariid, meretransport, meretranspordi, jõetransport, veod, liikumisvõimalused, õhutransport, torutransport, pakkida, keskkonnasäästlik, kanada· Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule.
tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Tööstusrevolutsioon ja • transpordi areng Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks: paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. • Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka transpordivahendite ja transporditeede arengus: – massiliselt hakati ehitama kanaleid, – hakati ehitama raudteid.
tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Tööstusrevolutsioon ja • transpordi areng Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks: paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. • Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka transpordivahendite ja transporditeede arengus: – massiliselt hakati ehitama kanaleid, – hakati ehitama raudteid.
spetsiaalseid teid Miinused: · Kaup tuleb pärast ümber laadida · Liikumisvõimalused piiratud · Aeglane Fakte · Eestis on laevatatavaid siseveeteid vähe · Laevatatavad on vaid Emajõgi Peipsi Võrtsjärv Osaliselt Narva jõgi Mõni km Pärnu jõe alamjooksu Õhutransport Plussid: · Väga kiire · Võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa Miinused: · Väga kallis · Sõltub ilmast · Kaup tuleb pärast ümber laadida Fakte · Eesti suurim lennundusettevõte on Estonian Air · Pärast iseseisvumist väljuvad Eestist liinilennud pea kõikidesse tähtsamatesse Euroopa linnadesse Torutransport Plussid: · Veo pidev toimumine · Odav · Torustike saab rajada pea kõikjale Miinused: · Saab vedada ainult kindlaid kaupu(vedelikud, gaasid) Fakte · Eestis kasutatakse torutransporti
3) Viljandi piirkonna majandus: a) Puit ja puidutooted on suur tööstusharu ja suur tööandja b) Masinate ja seadmete eksport c) Konkurentsivõimelised ettevõtted d) Tähtsamad majandusharud: puidutööstus, kaubandus, kergetööstus, masina- ja metallitööstus, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine, põllumajandus ja toiduainetööstus. 4) Teenindust kui majandusharu peetakse üheks olulisemaks, sest toimub kiire linnastumine ning suurlinnades on teenindava majanduse palju tarbijaid ja võimalusi seda arendada ja on ka kasvav vajadus kaupade ja teenuste järgi. 5) Eesti kasutatavad veoseliigid: Transpordiliik Eelised Puudused Raudteetransport Kiire, odav, mahutab palju, ei Raudteid pole igalpool,
Kui potentsiaalse asukoha detailne analüüs ei garanteeri vaadeldud variantidele piisavalt tulu, võib ettevõte jääda äraootavale seisukohale vähemalt lühikeseks ajaks. Õhutranspordi eelised ja puudused ning ratsionaalne kasutamissfäär. EELISED: PUUDUSED: väga kiire Väga kallis võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa Sõltub ilmast ei ole vaja ehitada teid võimaldab vedada kaugele. Meretranspordi eelised ja puudused ning ratsionaalne kasutamissfäär. EELISED: PUUDUSED: odav aeglane mahukas sõltub ilmast
Euroopa ja maailmamajanduses, turg eesti kaupadele Lääne koostöövõimalused, turg Euroopas, Venemaal, kaupadele jm) Ukrainas. Loodusvarad mets, maavarad, vesi, viljakad mullad. Eestis lühike suvi, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, spetsialiseerumine karjakasvatusele, toiduained põhiliselt siseturul. Metsandus väga oluline majandusharu üle Eesti. Tootmisvahendid, raha ja tööjõud. Inimeste teadmised, oskused ja kogemused. 4. Mis mõjutab Eesti majandusgeograafilist asendit? Kuidas on see aja jooksul muutunud? Asend teiste riikide, suuremate majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes on Eestis muutuv. Eesti majandusgeograafilised eelised: · Avatus merele * väljapääs ookeanile/ meretransport * kalandus * transiit · Mereline parasvööde
päästeamet) 2. Millised tegurid soodustavad teenuste üleilmastumist. Too tegurite kohta konkreetseid näiteid? Infotehnoloogia levik, sidetehnoloogia, üha suurem kauplemine teenustega, turistide arvu kasv 3. Kuidas on transpordi areng mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Kui transpordis domineeris rannikuvedu ja jõelaevandus, siis paiknes enamus tööstusettevõtteid sadamate läheduses, jõgede ääres. Raudtee kasutuselevõtt hajutas ettevõtete paiknemist. 4. Analüüsi eri transpordiliikide kasutamise eeliseid ja puudusi? Meretransport Plussid:odav, mahub korraga palju kaupa, ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused:laevaga ei saa sõita kõikjale, aeglane, kaup tuleb pärast ümber laadida Siseveetransport - Plussid: odav, ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: kaup tuleb pärast ümber laadida, liikumisvõimalused piiratud, aeglane
laadimise alla laadimise all mine Laeva liikumine Laeva lähtesadamas väljumine Formaalsused t sadamast sihtsadamass e 10. Raudtee ja sadama infrastruktuuri koostöö 1. Kauba laadimine 1. Kauba laadimine vagunisse vagunisse ja ja selle selle saatmine saatmine ümberlaadimis-sadamasse ümberlaadimis-sadamasse 2. 2. Kauba Kauba asukoha asukoha jälgimine jälgimine alates alates selle
kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahapoliitika ning ühisraha (nt EU) TRANSPORT Transport ehk veondus- võimaldab inimeste, kaupade ja info kiiret liikumist, ettevõtete ja piirkondade spetsialiseerumist ning üldse maailmamajanduse toimimist praegusel kujul Transpordi eriline tähtsus seisneb sellel, et see on kiiresti kasvav ja arenev majandusharu, mis mõjutab OTSESELT paljusid teisi eluvaldkondi. Sellest sõltub ka tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine, globaliseerumise tempo jne Transport kuulub majandussektoritest teenindusse Teada: Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted
,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. TRANSPORDI KÄTTESAADAVUS Transpordi kättesaadavus, vajadustele vastavus ja hind mõjutab otsuseid sellistes äritegevuse
keeles. SISSEJUHATAV ÜLESANNE 1. Mis sõnad seostuvad teil sõnaga transport? Kirjutage need sõnad joonisele. transport RÄÄKIMINE (paaristöö) 2. Rühmitage sõnad mõtteskeemilt kategooriatesse: vee-, õhu-, raudtee-, autotransport. LUGEMINE 3. Millistest transpordiliikidest on tekstis juttu? Transpordiliigid Raudteetransport tagab katkematu, ilmast sõltumatu ühenduse ning öise veo lähte- ja sihtkohtade vahel. Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi. Raudteel on suur läbilaske- ja veovõime, mis võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. Päevas saab vedada mõlemas suunas 75 mln tonni kaupa. Majanduslikult õigustab ennast rongivedu alles 600–700 kilomeetri kaugusele. Ühenduskiirused on suhteliselt suured. Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav
Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu Transportida saab suuri koguseid ammutamise käigus suur oht merevee tankerite ja torujuhtmetega. reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka puuraukudes surve all, pole vaja veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal taastumatu pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei temperatuur, suur rõhk). Küllaltki vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib keskkonnasõbralik kütus. vähe saasteaineid
eraettevõtetelt või riigi (omavalitsuse) poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras (haridus, politsei, meditsiin, piirivalve, looduskaitse jne) ja mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest. Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused: Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma ja tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad ( veondus, tootearendus, turustus jt) On tekkinud ja tekib palju uusi teenuseid, eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jt Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv kõrgem töötasu, rohkem vaba aega) Teenused on rahvusvahelised, investeerides uude riiki, võetakse kaasa oma teenusefirmad (pangandus, audit, nõustamine jt.), kohalikke ei usaldata
lõpptoodangu hinnas (raamatupidamine, tööjõu koolitamine, seadmete rent) 2) Kes pakub? erasektori teenused avaliku sektori e. sotsiaalteenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või teenus ostetakse eraettevõttelt ja mille korraldamist organiseerib kas kohalik või keskvalitsus. Teenuseid pakutakse maksumaksja raha eest. (arstiabi, piirivalve, politseistruktuurid) Millised tegurid soodustavad teenuste üleilmastumist? IT areng transpordi areng turismi areng 5. TRANSPORT e. VEONDUS kaupade kokkuvedu kaupade ümberlaadimine põhivedu laialivedu Terminal transpordisõlm, kus toimub transpordi ümberlaadimine, ühelt transpordiliigilt teisele suunamine. Transpordiliik Eelised Puudused Milleks sobib 1)paindlikkus ei pea 1)väikesed kaubakogused 1)väiksemahulised kaubad Autotransport ümberlaadimisi tegema 2)teede rajamine kulukas 2)kohalikud veod
Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 3. Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid, lennuväljad ????? Transport jaguneb kaubaveoks(logistika, laomajandus) ja inimeste veoks. Meretransport, siseveetransport(kanalid), raudteetransport, autotransport, lennutransport, torutransport. Tähtsamad sadamad: Antwerpen, Rotterdam, Hamburg, Los Angeles, Shanghai, Hongkong, Singapur Kanalid: Panama, Suessi Lennuväljad: Pariis, London, Frankfurt, Los Angeles, Dallas, Tokyo, Chicago 4. Oska tuua näiteid maailma peamistest kaubanduslikest veosuundadest? Kohalikud veod- autotransport kaugveod- raudteetransport
kvoot - kauba sisse- või väljaveoks kehtestatud kindel koguseline või väärtuseline piirang kaudne piirang - selle alla kuuluvad tervisekaitse- ja turvanõuded ning sisereeglid (nagu näiteks tolliformaalsused, nõuded dokumentatsioonile jne) Vabakaubanduspiirkonnad - riikide ühendus, kus liikmesmaad kauplevad omavahel piiranguteta Transport ehk veondus - võimaldab inimeste, kaupade ja info kiiret liikumist, ettevõtete ja piirkondade spetsialiseerumist ning üldse maailmamajanduse toimimist praegusel kujul konteiner (konteinerveod) - mahutid, kuhu kaup paigutatakse (alandab hinda, nõuab vähem tööjõudu ja lühendab tööaega) ekspressveod - veose toimetamine sihtkohta ümberlaadimiseta, need sobivad kõige paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja kiiruse tõttu
Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid Infrastruktuuripõhised: Autotransport – teed ja tänavad, sillad Raudteetransport – raudteed, jaamad Torutransport – torujuhtmed, pumbajaamad Linna elektritransport – rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport – ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharru) Niidipõhised: Meretransport – mereteed, meresadamad Siseveetransport –siseveeteed, jõesadamad Õhutransport – lennukoridorid, lennuväljad Muud: Kosmosetransport, Inimtransport, Loomtransport, Kergtransport 3. Veoliigid:
riigikassasse maksud. Reisijateveol on maanteede osakaal samuti suur autod pakuvad privaatset teekonda, on kujunenud prestiizi- ja moekaubaks, tänu riigi kõrgele arengutasemele on riigis suurel osal elanikkonnast võimalus endale autode kasutamist lubada. Raudteetransport Joonis 3. Saksamaa raudteede võrgustik Allikas: All Europa rail Teedevõrgu tihedus ja tähtsamad sõlmpunktid Tänu eelmainitud loodusgeograafilistele (asukoht) ja majanduslikele eeldustele (arengutase) on ka raudteetransport Saksamaal kõrgelt arenenud. Tähtsamate sõlmpunktidena eristuvad taaskord suuremad linnad Berliin, Köln, Frankfurt jt. Eelised riigis Aspektid, mis annavad riigile eeliseid maanteetranspordi arenguks, ühtivad nendega, mis annavad eelise raudteetranspordi arenguks asukoht ning arengutase. Puudused Riigi põhjaosa on mägine rongiliiklus häiritud, vaja rajada rongitunneleid. Hinnang tähtsusele
Nafta - suure kütteväärtusega. - puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. - kasutatakse mitmeks otstarbeks - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid
Tootmises rõhk kvantiteedil, domineeriv hankiv sektor, naturaalmajandus Poliitika Õiguslik kaitsetus Ühiskond Sotsiaalne kihistumine Paikne eluviis Linnastumise aste madal Haridus Kirjaoskamatus suur Hariduse tase madal II. Industriaalühiskond (tööstusühiskond) On ühiskond, kus peamised tegevusalad on tööstus, ehitus ja veondus ning ainelisi hüvesid toodetakse peamiselt masinate abil. Majandus Domineeriv töötlev tööstus. Teaduse ja tehnika revolutsioon Põllumajanduses tegev ~10% rahvastikust Poliitika Õiguste ja vabaduste ning demokraatia areng Ühiskond Klassiühiskond Elanike liikuvuse kasv Haridus Haridustaseme tõus, oskustöölised ja inseneriharidus III
Dallas, Tokyo Suurimad kanalid: Panama kanal, Suessi kanal 4.Oska tuua näiteid maailma peamistest kaubanduslikest veosuundadest? Kohalikud veod – kaup toimetatakse kuni 500 km kaugusele. Kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Teised veondusliigid (v.a praamiveod ja torutransport) pole konkurentsivõimelised. Kaugveod – keskmine kaugus suurem kui 500 km. Autotranspordi kõrval saab kasutada ka teis transpordi liike. Eriti oluline on raudteetransport. Mõnevõrra piiratumad on siseveetranspordi ja rannikulaevanduse võimalused. Mandritevahelised veod – võistlevad vaid õhu- ja meretransport. Meretransport on palju odavam (1000 korda), kuid ka tunduvalt aeglasem (50 korda). Lääne- Euroopa Põhja Ameerikaga ja vastupidi, Põhja Ameerika ja Aasia/Okeaaniaga ja vastupidi ja Lääne Euroopa ja Aasia/Okeaaniaga 5.Mõisted mugavuselipp, merevoorimees too näiteid? mugavuslipp: teatud maksu eest lubavad odavamad riigid laevaomanikul,
meeskonnatöö. Keemiatööstus * Jagatakse erinevateks harudeks: -) Vanad harud hapete, aluste, oksiidide tootmine ja tooraine (fosforiit, apatiit, väävel, asbest, põlevkivi) -) Uued harud kapron, nailon, plastmass (nafta ja gaas) -) Uusimad harud teadusparkide juures: kosmeetika, ravimid * Keemiatööstuse paigutamise põhimõtted on: tooraine, kvaliteetne tööjõud ja tarbija. Transport ehk veondus * Mere- ja jõetransport eelis: suur mahutavus, odav; puudus: aeglane, sadamate rajamine ja hooldus on kallis (Suurimad sadamad: Roterdam Euroopas; Singapur; Hongkong) üldjuhul arenenud riikides. * Torutransport eelis: kiire, odav; puudus: oht, sobib vaid teatud asjade vedamiseks. * Raudteetransport eelis: suur mahutavus, odav; puudus: vajab teede korrashoidu, aeglane. * Autotransport ehk maanteetransport eelis: ,,ukesest ukseni", kiire; puudus: vajab teede korrashoidu, kallis
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. Autotransport +kiirus -Veo omahind kõrge +paindlikkus -teedeehitus kallis +saab vedada kaupa uksest -saastav ukseni, see vähendab aja- ja ümberlaadimiskulusid Raudteetransport +Sobib suurte kaubakoguste -Raudteede ehitus pole kõikjale jaoks võimalik ning ei saa paikneda +omahind odav väga tihedalt +kiire -peab kaupu ladustama ja laiali vedama
Vajati odavat metalli, mida sulatati söebasseinides, sealsed jääkained läksid tooraineks keemiatööstusele. Kergetööstus. Jaguneb: 1)tekstiilitööstus (kangas) jaguneb: -siid -lina 2)õmblustööstus 3)trikotaazi tööstus 4)naha- ja jalatsitööstus Paigutamine: *Tarbija lähedal *Odav, töökas tööjõud Sai alguse käsitööst. Kadukäsitöönduskäsitöömanufaktuuridvabrikudrõivastus kompleks 12. Transport e. veondus Veoprotsessi etapid: 1) Kaupade kogumine rong,autod 2) Ladustamine 3) Põhivedu rong, laevad 4) Ladustamine auto 5) Kaupade laialivedu Transpordi liikide eelised ja puudused : + - milleks kasutatakse?
sidevahendite tootmine. Miks kadusid 1970. aastatel autoturult väikesed firmad ja püsima jäid vaid suured? Neil on suurem kapital ja võimalus tegeleda rohkem teadustööga. Mis on viimase aja autotööstuse ühinemiste põhjuseks? Ühinetakse selleks, et kokku hoida tootmiskulusid suureneva konkurentsi tõttu. Terminal transpordisõlm, kus toimub kaupade ladustamine ja nende ühelt transpordiliigilt teisele suunamine. Logistika majandusharu, mille eesmärk on tagada veoste viimine täpselt vajalikul ajal min. kuludega tarbijale vajalikku kohta. Liik Eelised Puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport Vedu uksest ukseni, Piiratud Kohalikud veod, paindlik, kiire mahutavus, suure väikesemahulised tööjõukulud kaubad, lühikesed
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid
stabiliseerimiseks ja läbitavuse parandamiseks. Käesoleval ajal kasutatakse seda ka ehitusaluse pinnase süvastabiliseerimiseks. 2.7 Õhk pinnases Õhu (üldjuhul mingi gaasi) osatähtsus pinnase koostisosana on tunduvalt väiksem kui veel. Ta ei muuda pinnaseosakeste iseloomu. Teatud juhtudel ta võib aga mõjutada pinnase käitumist. Mõju sõltub gaasi esinemisvormist. Gaas võib pinnases esineda: a) lahtistes, atmosfääriga ühendatud poorides; b) suletud poorides pinnasevee sees; c) pinnasevees lahustunud kujul. Lahtistes poorides olev õhk ei mõjuta pinnase käitumist mingil määral. Suletud poorides olev gaas muudab pinnase elastsemaks. Pinnasele mõjuva surve suurenedes surutakse mullidena esinev gaas kergesti kokku ning surve vähenedes maht taastub. Praktiliselt ei
langeb ja sisemine positiivne tagasiside praktiliselt kaob; - türistor läheb kinni. Väljalülitamistegur KVL = Ia/Itü- Tavaliselt KVL = 3-5. 41 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed Valgusdioodid. Päripingestatud pn- siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgust laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Ge, Si väike keelutsoon nõrk kiirgus ja mittenähtavas spektrumi osas. GaAs infrapunased VD, GaP nähtav valgus UP = 1,5 2,5V, IP = 5 20mA (30mA), tOFF = 10-6 10-8 s. Ub max 5V! 42 43 Fotodiood Fotodiood on pooljuhtseadis, milles optilise kiirguse energia toimel tekib laengukandjate suunatud liikumine. Materjaliks Ge, Si.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - kasutatakse mitmeks otstarbeks - puuraukude rajamine merre keeruline; - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. - ei vaja ümbertöötlemist. - põletamisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus - transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked - suured varud,
Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - kasutatakse mitmeks otstarbeks - puuraukude rajamine merre keeruline; - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. - ei vaja ümbertöötlemist. - põletamisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus - transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked - suured varud,
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saa�
annaabi.ee 
