palk). Suurtööstuse arendamine. 2. kollektiviseerimine- kolhooside loomine, annavad ise vara ära, kollektiivne majapidamine. Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos- põllumajandusettevõte, tootmisvahend on kolhoosi liikmete ühisomand. 3. plaanimajandus- 1928. viisaastak esimene. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele koostati kohustuslik plaan. Vladimir Uljanov Lenin sotsialistliku riigi rajaja. Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Jossif Stalin- kommunistliku partei peasekretär 1922. aastal. Kindlustas enda lõplikult võimul, konkurendid väljas. Lev Trotski- stalini vaenlane, riigipöördel oluline roll 1917. aastal. Stalini võimuletulek- riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel- kas edendada majandust tasakaalukalt, arvestab rahva ja majandusharude vajadustega, või asuda tööstust eelisarendama
Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). Kuid uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) , pealinnaks Moskva. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid nõukogude
Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918. aastal saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti ka teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Venemaa ametlikuks riiginimeks sai 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. Kodusõda Venemaal algas 1918. aastal. Kodusõja põhjuseks oli enamlaste võimuletulek, mille vastu olid väga paljud. Kodusõda kasvas väga suureks, ja sekkusid ka välisriigid, kes soovisid enamlaste võimu likvideerimist. Nõukogude võim suutis luua
Tööstusettevõtteid riigistati.jagati tasuta toiduaineid ja tööstuskaupu. mõnda aega oli ka Venemaa linnades korter, teater, transport tasuta, pärast kodusõda see poliitika ei õigustanud enam ennast. nüüd kehtestati talupoegadele kindlad maksud, ja ülejäägid võis talupoeg turule viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Selline osaline majanduslik vabadus lepitas talupoega nõukogude võimuga. Nõukogude võimu esimestel aastatel oli võimul Lenin. Ta jäi aga raskelt haigeks, ning suri 1924. aastal tuberkuloosi. Tema asemel sai võimule Stalin. Ta kehtestas täieliku ainuvõimu. Ainuke usaldusisik oli Stalinil Molotov: Stalini võimuletulekuga muudeti ka majanduspoliitikt. ta asus tööstust eelisarendama. Arendati suurtööstusi- INDUSTRIALISEERITI. Selline arendamine pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse ja võimaldama edukalt maailmarevolutsiooni teostada
ajal. Sõjaka välispoliitika tulemusena vallutati Abessiina, Albaania ja mõned teised alad ning peale seda kuulutati Itaalia riik impeeriumiks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane. Teise maailmasõja lõpul Mussolini võim kukutati ning ta hukati. Kommunistlik Venemaa 1917. aastal moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918. Aastal saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Kehtestati üheparteisüsteem. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasiat. 1936 võeti vastu põhiseadus, millega kujunes lõplikult välja nõukogude riiklik korraldus. Enamlaste võimuletulekuga ning ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa pol jõud,
iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Nõukogude riigi rajamine. Nõukogude riigi loomine algas 1917. a pärast bolsevike võimuletulekut. 1917. a novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ja valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kuid uue riikluse tegelikuks võimuorganiks kujunes oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta pärast kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastuvõetud põhiseadusega. Kodusõda. Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega rahul. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. lõpukuudel. 1918. a kevadel kasvas see üle kodusõjaks,mis kestis kuni 1920. aastate alguseni
.................................................................................... 9 RIIGIAPARAADI LOOMINE Sügiseks Oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mistahes jõuline rühmitus oleks suutnud korraldada riigipöörde. 1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolsevikud (kommunistid) eesotsas Vladimir Iljits Lenini (tema pärisnimi oli Uljanov) ja Lev Trotskiga. 1918. a. algul kokku tulnud Asutava Kogu (mis pidi otsustama Venemaa riikliku korra ja saatuse) saatsid bolsevikud jõuga laiali, kuna valimistel ei saavutanud nemad enamust. Lenin valitses nüüd Venemaad diktaatorina, keelates kõik teised parteid peale bolsevike oma ning kehtestades tsensuuri. "Kui Lenini rezhiim üldse millegi poolest Hitleri omast erines, siis vaid suurema jõhkruse poolest" (Igor Bunitsh, "Partei kuld"). Riiki juhtis Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolsevikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi
(1918-1921) (NEP, 1921-1927) Toiduainete riigile andmise kohustus, Kindlaksmääratud maksud, sunduslik töökohustus, kauplemise vabadus, tööstusettevõtete riigistamine, erasektor, tasuta teenused toiduainetemaks, väiketootmise edendamine Peale Lenini surma tuli Venemaal võimule Jossif Stalin, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Välja kujunes Staini ainuvõim. Tema võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused senses majanduspoliitikas. Stalin hakkas tööstust eelisarendama industrialiseerima. See pidi muutma Venemaa kiirelt tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. Võeti kasutusele ka plaanimajandus.
maapiirkondadesse relvastatud toitlussalgad. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Ühel ajal mõnedes linnades oli tasuta korterid, transport, teatrid ja muud. Sellist poliitikat on hakatud nimetama sõjakommunismiks. 1921 aastal alustati uut majanduspoliitikat (vene keelest – NEP) Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus. Maksu tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia. Stalini võimuletulek NSV Liidu esimese kümne aasta valitseja oli Vladimir Lenin. Ta oli kommunistliku partei tegelik juht. 1921 aastal haiguse põhjusest ta taandus poliitiliselt areenilt. 1924 aastal ta suri. 1927. aastal võimule tuli Jossif Stalin. Stalini võimutulekuga kaasnesid olulised muudatused majanduspoliitikas. Ta valis industrialiseerimist. See pidi muutma Venemaat tööstusriigiks. Massiline kollektiviseerimine 1920. Aastate teisel poolel toimus
KOMMINISTLIK VENEMAA Nõukogude riigiaparaat hakkas kujunema 1917, pärast bolsevike võimule tulekut, siis loodi ka esimene nõukogude valitsus Rahvakomssaaride Nõukogu ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava kogu ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja
rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, ning ettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest nagu nt. suurtööstus jäi riigikontrolli alla. Kokkuvõttes kujunes NSV Liidus omapärane segamajandus. Venemaa majandus hakkas siiski taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule. 1924.aastal suri kompartei juht Lenin. Lenin soovitas endale järglaseks Lev Trotskit. Siiki ei suutnud Trotski end maksma panna ja võimule tuli Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Konkurendid alahindasid Stalinit, see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Seejuures muutis Stalin mängleva kergusega oma seisukohti, allutades kogu oma tegevuse ühele eesmärgile- saada võim. 1927
Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .
Ajalugu 1)Millal, miks ja kuidas loodi NSV liit? NSV liit loodi 1922.aastal, see ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Vabariiki. 1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni.
Hiljem ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume ning liiduvabariikide arv tõusis 15-ni. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. · NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku
kujunemine algas 1917.a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee. Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei. 1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus. Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste võimuletulekuga. Paljus välisriigid toetasid enamlaste vastaseid. 1918.a kevadel saatsid välisriigid oma väed Venemaale, et aidata. Seda nim. interventsiooniks. Enamlased aga suutsid vastu hakata Punaarmeega. Sõjakommunism- kehtestati toiduainete riigle andmise kohustus, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. NEP- kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga, taastai kauplemise vabadus, lainedati ettevõtete tegevusvabadust Stalini järk-järguline esilekerkimine- 1924.a suri Lenin. See
Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 2.1.4.NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle
välja nõukogude võim. Petrogradis toimus pööre kiiresti ja väheste ohvritega (ametlikel andmeil sai surma 6 inimest), Moskvas peeti aga tänavalahinguid ja ohvrite arv oli palju suurem. Võimu ülevõtmise vormistas ametlikult 8. novembri öösel II nõukogude kongress, moodustades ainuparteilise Nõukogude valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin. Võeti vastu maa- ja rahudekreet 3. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine · Kuni 1918. aasta suveni jätkus nõukogude võimu kindlustumine kogu Vene impeeriumi ulatuses · Algas nn punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt kihtidelt võeti ära kõik, mis vähegi võtta andis. 1918. aasta keskpaigani piirduti siiski veel suurtööstuse ja mõisa
Taastati kauplemis ja ettevõtete tegutsemis vabadus. Enamik majandusvaldkondi oli riigi käes kuid lubati ka erasektoreid. 7.Iseloomusta nõukogude ühiskonda 1930. aastatel? Lühikese ajaga kasvas Venemaa ümber tööstusriigiks. Kolhoseerimine sundis paljusid talupoegi linna tööle minema. Tuli range plaanimajandus. Enamik 1917 aasta riigipöörde korraldajaid hukati. Loodi vangilaagrite süsteem GULAG, kus 1940 vangistati 1.7m inimest. Stalin muutis Maailmarevolutsiooni plaani: Läks üle mässulikuse õhutamisest sõjalise jõu kasuks. Arvas, et punaarmeega on ta võimeline muutma maailma kommunistlikuks, hakkasid meeletud sõjalised ettevalmistused. 8.Kuidas Valitseti Eestit 1920. Põhiseaduse järgi? Oli ühekojaline parlament riigikogu ja täitesaav võimuvalitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riigikogu, valitsuse tegevust juhtis Riigivanem, kes täitis nii peaministri kui ka riigipea ülesandeid
..................... Kokkuvõte................................................................................................................................. Kasutatud allikad...................................................................................................................... Sissejuhatus See uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene suur osa on diktatuurid. Teine osa räägib täpsemalt ühest diktatuurist. See on Kommunistlikust Venemaast, kus põhiline valitseja oli Stalin. Uurimistöö räägib ka Nõukogude Liidust. Ma valisin selle teema, Kommunistlik Venemaa, kuna see tundus kõige huvitavam. Peamised allikad on interneti leheküljed. Samuti leidin ka midagi raamatust ,,Vassili Stalin-kas türanni vesivõsu?". 3 Diktatuurid Enne diktatuure valitses mitmel pool maailmas demokraatia. Esimese maailmasõja järel suutsid nad näitada maailmale, et nad tulevad toime, kuid varsti see enam nii ei olnud
elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1
• Viidi läbi rahareform – taastati raha väärtus • Ennistati kauplemisvabadus ning ettevõtted said õiguse taastegutseda • Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla Majandus • Venemaa majandus hakkas taastuma, kuigi ebaühtlaselt – teistest kiiremini arenes põllumajandus. • NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Stalini võimuletulek • 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. • Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. • Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase enamuse. Stalini võimuletulek • Stalini alahindamise tõttu sai tal võimalikuks vastased omavahel tülli keerata. • Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga tõrjus Stalin tugevamad konkurendid eemale.
· Kardeti enamlaste ideede levikut. 1919-1920 · Poola-Vene sõda poolakad üritasid lükata Poola piiri itta kuni Dnepri jõeni. · Kui Poola oleks täielikult purustatud, oleks Punaarmeel avanenud tee Saksamaale, s.t. Nõukogude võim Saksamaal ja Punaarmee Euroopa südames. · Nn. Wisla ime Punaarmee sai Varssavi all lüüa. · 1920 novembris viimased valged väed asuvad Krimmis laevadele Venemaa kodusõda · Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud poliitika viis ulatuslike vastuhakkudeni · 1919 olid enamlased korduvalt lüüasaamise äärel, kuid ometi suudeti sõda võita · Arvuline ülekaal oli Punaarmeel, kuhu võeti sõjamehi mobilisatsiooni korras · Enamik Venemaa elanikkonnast nägi valgekaartlastes "endiseis isandaid", kes tahavad taastada endise korra ja talupoegadelt maa ära võtta Sõjakommunism majanduspoliitika kodusõja ajal Kogu majandus allutati riigi kontrollile:
Neid laostas toiduainete andmise kohustus ja rahutus levis ka armee ridadesse. 2. Milles seisnes NEPi põhisisu? *tugevndada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. *asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga *lubati ajutiselt erakaubandust 3. Millist mõju avaldas NEP NSV Liidu majandusele? Kujunes v’lja omapärane segamajandus. 4. Iseloomusta Stalini teed võimule. Oma positsiooni kasutades kehtestas Stalin kontrolli kom. Partei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase enamuse. Sel ametikohal oli kogu võim, sellks oli see nii tähtis. 5.Milles seisnes industrialiseerimine? Millised tulemused? Seisnes panusel suurtööstuse eelisarendamisele. See suurendaskõigi ressursside suunamist rasketööstusse selle osa majanduses ning muutis NSV Liidu tööstusriigiks. Mõisted Kuidas nimetatakse Saksamaa diktaatori Hitleri õpetust ja ideoloogiat? (võõrsõna, liitsõna)
6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid
Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga Taastati kauplemise vabadus Laiendati ettevõtete tegevusvabadust Kodusõda (1918-1920) – Teistele poliitilistele jõududele ja ühiskonnakihtidele ei meeldinud enamlaste võimuletulek. Avalik võitlus enamlaste üle kasvas 1918. Aastal üle kodusõjaks. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes toetasid enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. 1918. Aasta kevadel saatsid USA, Inglismaa, Prantsusmaa oma väed Venemaale, algas interventsioon. Nõukogude võim aga suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli ohvrite rohke hukkus 13 miljonit inimest. Industrialiseerimine – tööstuse eelisareng, loobuti NEP-i poliitikast. Kollektiviseerimine – eraomanditele tuginevate talumajapidamiste liitmine kolhoosidesse
Rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said loa tegutseda. Enamik majandusest näiteks suurtööstus jäi ikkagi riigi konrolli alla. Mõnel alal naasis ka väliskapital.Majandus hakkas taastuma, kuid ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus, esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule · 1924.a suri Lenin. Ta soovis oma järglaseks Lev Trotskit, kes aga ei suutnud end maksma panna. Tema asemel kerkis väliselt tagasihoidlik partei peasekretär Jossif Stalin ( keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast) · 1927.a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada, 1929 saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Ta kuulutati maailma töörahva
VNFSV -Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik partei SA -natside rünnakrühmlased SD -natside luure ja julgeolek Nimed E.Hoover -USA president C.Chaplin -kuulus näitleja, koomik ja rezhisöör Sun Yatsen -Hiina esimene president E.M.Remarque -Saksa kirjanik "Läänerindel muutusteta" M.Gandhi -India poliitik, iseseisuslane S.Dali -sürrealist J.Dzugasvili -e. Stalin NSVL diktaator W.Disney -kuulus multifilmide looja C.Kaishek -Hiina, Taiwani president E.Hemingway -kuulus kirjanik 20.saj. J.Nehru -India poliitik, peaminister H.Ford -USA autode tootja http://www.abiks.pri.ee Kirjuta nimi USA president 1933-45 -F.D.Roosevelt NSVL diktaator 1922-1953 -J.Stalin
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski
väike. plaanimajandust. sõjatoodang. Riigi osakaal suur. Sõjatööstusel suur tähelepanu 3. Natside lubadused enne võimuletulekut. 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik, kuna Asutav Kogu tuli kokku Weimaris, kus võeti vastu Saksa Vabariigi I põhiseadus . Ajajärku 1919-1933 on hakatud nimetama Weimari Vabariigiks. Weimari Vabariigi poliitikaga mitterahulolevad inimesed hakkasid pooldama Natsionaalsotsialistlikku Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Nad lubasid: a) töölistele palgatõusu ja tööpuuduse likvideerimist b) Talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. c) sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist. d) suurmonopolistidele ei
territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1.4. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: (Vt. ka õpik lk.137-140;146-149 · Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk- järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. · Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned: · Majanduses:
riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) 3. väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) 4. rahareform (uus raha tšervoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) c) kollektiviseerimine, hinnang Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. d) NSV Liidu moodustamine, 4 esimest liiduvabariiki, hinnang 30. detsember 1922, Moskvas toimunud I NSV Liidu Nõukogude Kongressil võtsid kongresssi saadikud vastu otsuse Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu moodustamisest, mille asutajaliikmeteks olid:
Reform- ümberkorraldused, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada. Repressioon-surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. Revolutsioon- periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega. Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik, testest liitlastest eraldi. Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. Terror- vägivald poliitilises võitluses, hirmuvalitsus. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. Vabariik- riigivorm, mille kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Wehrmacht-hitleriku Saksamaa relvajõudude nimetus. NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a 1918
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
