Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valvekord" - 5 õppematerjali

Vene aeg
5
doc

Vene aeg

inimest. 17.oktoobri manifest ­ Kirjutas alla Nikolai II manifestile, millega lubati kokku kutsuda ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused,õigus luua poliitilisi organisatsioone.Sel ajal rajas Jaan Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei eestis ,,Eesti Rahvameelse Eduerakonna" * Aastad pärast revolutsiooni ­ olid rahutud toimusid erinevad vastuhakud, Baltimaades kehtestati ,,kõvendatud valvekord". * Tsenseeriti ajakirjandust * Ainsaks legaalseks poliitiliseks parteiks eestis jäi Jaan Tõnissoni ,,Eesti Rahvameelne Eduerakond" Riigiduumad: 1906.a kokku kutsutud I Riigiduumasse valiti 4 eestlast ja 1 venelane.Valitsus ,aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt ja see saadeti enne töö alustamist laiali. 1907- moodustatud teine Riigiduuma saadeti samamoodi laiali ja kehtestati valimisseadus millega või 3ndas ja 4ndas duumas olla 3 baltisakslast ja vaid 2 eesti esindajat

Ajalugu → Ajalugu
83 allalaadimist
Eesti poliitiline areng sajandivahetusel
4
doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

K. Pätsi surmanuhtlus asendati aastase vangistusega. Sadu saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, karistati avaliku ihunuhtlusega. Eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati järeleandmisi, keelati ajalehtede ilmumine. Paljud põgenesid välismaale. Poliitilised olud pärast revolutsiooni. Eestimaa kubermangus toimus 1906 aastal üle 2000 erineva vastuhaku. 1908 kaotati sõjaseisukord, kuid kehtestati ,,kõvendatud valvekord". Ajakirjandust tsenseeriti ning lugupidamatust valitsuse suhtes karistati väljaande sulgemisega. Ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone keelati. Ainsa legaalse erakonnana tegutses ERE Tõnissoni juhtimisel, kuid ka selle tegevusel olid kindlad piirid. ESDTP juhid olid vanglas või emigratsioonis. VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased lõikasid kasu kõige enam eesti sotsialistide represseerimisest. Enamlased tegutsesid illegaalselt ning nende kontrollimine

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
Eesti ajalugu-1550-1905
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

radikaalid J. Teemanti juhtimisel (aulakoosolek) · dets. mõisate põletamine Kokku u 340 mõisa · "vabariikide" väljakuulutamine · Karistussalgad 400 tapeti, 600 sai ihunuhtlust tuhanded vangi või Siberi · Tähtsus: ühiskonna politiseerumine rahvuslik ühtsustunne Haridus ja majandus pärast seda Poliitika: · kuni 1908 sõjaseisukord (siis "kõvendatud valvekord") · ERE jätkas, ESDTÜ juhid vangistatud või emigratsioonis · tugevnes VSDTP enamlaste tiib (põrandaalune võitlus; "Kiir" Narvas - J. Anvelt) · Riigiduumad: I Riigiduuma 1906 (5 saadikut Eestist, s.h. Tõnisson) II Riigiduuma 1907 III ja IV Riigduuma (1907-1912 ja 1912-1917) reaktsioonilised, 2 eestlast // valitsus ei võtnud duumasid tõsiselt, reformid tagasihoidlikud

Ajalugu → Ajalugu
137 allalaadimist
Ladina eesti alussõnastik
24
doc

Ladina eesti alussõnastik

vcus, m linnaosa; küla; talu, majapidamine valtd, dinis f tervis vide, vd, vsum, re nägema; vaatama validus, a, um tugev, terve videor, vsus sum, r (pass. sõnast vide) valls (vallis), is f org ilmuma, paistma; näima; impers. vidtur vallum, n (kaitse)vall näib; näib sobiv varius, a, um kirju; erinev, mitmesugune, vigilia, ae f (öine) valve, valvekord; vahelduv ärkvelolek; valvsus -ve (liitub eelneva sõnaga) või, või ka vgint num. indecl. kakskümmend vehemns, entis adi. äge, vali; tugev, võimas vlla, ae f (maa)maja, talu; mõis 23 vinc, vc, victum, ere võitma, võitjaks tulema vinculum (vinclum), n köidik, ahel; pl. ka: vangla vindic, v, tum, re kaitse alla võtma;

Keeled → Ladina keel
90 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

poliitiline mõte, eestlastele hakkasid selgeks saama demokraatia, põhiseadus, vabariiklik riigikord, rahvuslik autonoomia jms mõisted). Revolutsioonist ilmasõjani 1906-1914 Poliitilised olud Eestis pärast 1905. aasta revolutsiooni: väga must per eesti rahva ajaloos, piirangud kõikvõimalike ühiskondlike tegevusalade üle, sõjaseisukord koos kõikide omapiirangutega püsis kuni 1908 augustini. Ka pärast likvideerimist jäi Balti riikides kehtima nn kõvendatud valvekord, mis oli küll sõjaseisukorrast leebem, kuid siiski mitte normaalne seisukord. Alled 1911 septemberis pöörduti normaaloludesse tagasi (v.a suuremates linnades). Võim kuulus jätkuvalt kindralkubernerile, kelleks sai al 1906 kindral Aleksander Möller-Zakomelski, kes oli teinud endale nime Poola mässuda mahasurujana, oli ametis kuni aprill 1909ni, mis võimule püürdusid tagasi tavapärased tsiviilkubernerid. Nikolai Zvagintsev. Korostovets (väga piiratud

Ajalugu → Eesti uusima aja ajalugu
419 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun