Vesi 5.klass Vee jaotumine maal Kogu maakeral olev vesi moodustab hüdrosfääri (maailma meri, jõed, järved, põhjavesi, õhus olev vesi, liustikud). Põhjavesi Põhjavesi moodustub sademeteveest, mis ilmub vett läbilaskvete kihtide kaudu maa sisse. Põhjavesi koguneb vett pidava kivimi kihi peale. Vee liikumine pinnases on väga aeglane. Iga inimene peab hoolitsema põhjavee puhtuse eest ja kandma vastutust tema saastamise korral. Vee omadused Vee omadusi tajume me oma meelte abil. Vesi on läbipaistev ja värvuseta.Vesi on maitsetu ja lõhnatu. Kompimise kaudu teame, et vesi on märg. Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks....
Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida. Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad
algul. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel praktiliselt ei ole. Kühmnokkluik on üks raskemaid lendavaid linnuliike. Tal on kogukas valge keha, oranzhikaspunane nokk ja mustad jalad. Isaslinnul on noka peal kühm. Noored kuni aasta vanused luiged on halli või pruunitähnilise kehaga ja musta nokaga. Tüüpiline eluiga on 7 aastat. Pikim teadaolev eluiga on üle 19 aasta. Vangstuses on teada ka 3040 aastaseid kühmnokki. Toidu menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Kühmnokkluik ei ole looduskaitse all. Laululuik: Eestis on laululuik haruldane. Laululuik on metsatundra ja taigavööndi järvede elanik. Pesitseb ta mai lõpul, juunis. Kurnas on 5...6 kollakasvalget muna. Pojad lennuvõimestuvad sügise alguseks. Meil on laululuik tundud eelkõige kui läbirändaja, tema oletatavast pesitsustest siinmail on teada vaid väga üksikud juhtumid.
munadega. Muneb kuni 150 muna,nahkse kesta- ga,munad kuni 5cm läbi- mõõduga. 1-2 kuu pärast kooruvad. Ridli tunnused. Hallikas oliivne kilp, mis on ümar. Tema kilprüü ei ole pikem kui 80cm. Ta on merikilpkonnaga väga sarnane. On levinud Atlandis ja Vaikses ookeanis. Ta on veel levinud Euroopa rannikul. Ridli toitumine. See liik hoidub tavaliselt rannikuvetesse ja toitub krabidest,limustest ja veetaimedest. Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas. Ridli poegimine. Sigimisperioodil rändavad nad parvedena munemis- paikadesse. India ookeanis kestab sigimisperiood augustist jaanuarini,munetakse 90-140 muna. Ridli mune korjatakse Lõuna-Aasia ja Kesk- Ameerika läänerannikul. Lisa. Maailma suurim merikilpkonn elab soojades ookeanides ja on kuni 2 meetri pikkune
Kurnas on 4...8 suurt rohekashalli muna. Koorunud pojad näevad väga rääbakad välja ega meenuta sugugi seda lindu, keda ilu pärast tiikidel peetakse. Pojad saavad lennuvõimelisteks septembri algul. Nad kooruvad mai lõpul-juuni algul. Kühmnokk-luige pojad on pesahülgajad, see tähendab, et pärast koorumist on nad enam-vähem kohe võimelised emaslinnule järgnema- Looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel praktiliselt ei ole. Lind toitub veetaimedest. Kühmnokk-luige nokk on hirmus relv, millega ta võib lüüa sügavaid haavu. Ründel kasutab ta ka oma tiibu, mille nukkidega antud hoobid on võrreldavad täiskasvanud inimese rusikalöökidega. Vihane kühmnokk-luik võib ka inimesele eluohtlik olla: kui teda ärritada, ründab ta meelsasti. Inimene ohustab kühmnokk-luike eelkõige veekogude saastamisega. Kühmnokk-luik ei ole looduskaitse all. Luige eestikeelne nimetus tuleneb tema iseloomulikust kumavast hüüust. Sama
6)Öösorr- toitub mardikatest ja liblikatest Toiduahel Rabad ● Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis ● Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid ● Mõlemaile on iseloomulik paks vähelagunenud turbakiht ● Raba kummub ümbritsevast alast kõrgemale ja seetõttu saab ta vett ainult sademetest Paju Kanarbik Sinikas Karusammal Tupp-villpea Põdrakanep Loomakooslus 1)Hallhani- toitub veetaimedest ja noortest rohttaimedest 2)Rabakonn- toitub mardikatest, vähemal määral ka ämblikud ja rohutirtsud Loomakooslus 3)Hõbekajakas- toitub peamiselt kaladest 4)Rabapistrik- toitub keskmise suurusega lindudest Loomakooslus 5)Põldlõoke- toitub putukatest, ussikestest ja seemnetest 6)Sookurg- toitub väikestest imetajatest,lindudest ja
väga sarnane. Ø On levinud Atlandis ja Vaikses ookeanis. Ø Ta on veel levinud Euroopa rannikul. Ridli toitumine. Muutke teksti laade Ø See liik hoidub tavaliselt Teine tase rannikuvetesse ja toitub Kolmas tase krabidest,limustest ja Neljas tase veetaimedest. Viies tase Ø Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas. Ridli poegimine. Ø Sigimisperioodil rändavad nad parvedena Muutke teksti laade munemis-paikadesse. Teine tase Ø India ookeanis kestab Kolmas tase
Linnud kasutavad sama pesa kohta. Emaslind muneb pessa 5-12 muna, tavaliselt 5-7. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ja valves on tavaliselt isaslind. Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa ainult üheks päevaks. Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub. Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Arvukus. Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi. Hiireviu · Välimus. Hiireviu on jõulise keha, ümara pea ja lühikese sabaga röövlind. Ta värv on varieeruv, tavaliselt tumepruun koos valgetähnilise keha alumise küljega. Tiibade alaküljel on valge lai joon, risti jooksvate katkendlike pruunide triipudega.
· Riimvee kala Lest · silmad paiknevad ühel küljel · pikkus kuni 50cm, laia ja lapiku kehaga · kaal ca 3,5 kg · Silmadega külg on kare ja tumepruun, teine külg aga valge. · Ta elutseb kuni 40 meetri sügavusel. · Lestad elavad üksikuna. · Lesta eluiga võib küündida kuni 16 aastani. Ondatra · Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline · Hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne · Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast Läänemere taimestik · Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m · Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel · Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele · Tingimused taimede kasvuks on Läänemeres üsna mitmekesised Vetikad · Ve tika d ka s va va d vö ö nd ite s . Kõ ig e
*tugev, kahe poolmega koda *toituvad vees elavatest väikestest loomadest MAGEVETE KARP, RÄNDKARP PEAJALGSED *väga soolastest vetes *puudub väline koda *haarmed ja lehter *liikumiseks- veejuga ja haarmed *muudavad kiirelt värvi *tindinääre SEEPIAD, KALMAARID, KAHEKSAJALAD Lülijalgsed( klass: vähid, ämblikulaadsed, putukad/hulkjalgsed) VÄHID *avatud vereringe *lõpustega hingamine *lüliline keha- pearindmik ja tagakeha *sõrajalad *toitub väikestest selgrootutest ja veetaimedest ÄMBLIKULAADSED *pearindmik *lülistumata tagakeha *kitiinkest *4 paari jalgu *välisparasiidid PUTUKAD *pea *rindmik *lüliline tagakeha *3 paari jalgu *kaitset vajavad mesilased ja kiletiivalised Okasnahksed *suure soolasusega vees *lubiplaadikestest toes *peened lubijalad *keha viiekiireline *merisiilik *meritäht KLASS Roomajad *elavad maismaal *kael, pea, kere, jäsemed *siuglemine- liikumisviis *nahk tihe, kuiv, soomustega, kilbiga
Jälle pettus! UJUVAD SAARED Vaene korratüdruk Kaie käinud mõisas tööl. Ta jäänud oma kauni välimusega saksale silma. Saks hakanud Kaiet endale armukeseks nõudma. Kaie polnud sellega nõus, kuna tal endal olnud juba tubli noormees välja vaadatud. Saks vihastanud koledasti. Kord hiilinud ta ligi, kui Kaie parajasti suurt heinasületäit tõstnud ja lükanud Kaie järve. Rahvasuu räägib, et Kaiet tahetud küll veest välja tõmmata, aga tema hoidnud kõvasti veetaimedest kinni, et "enne upun, kui härra omaks saan". Nii Kaie uppunudki, tema heinasületäis pudenenud laiali ja nendest tükkidest on saanud Porkuni järvele kaunid ujuvad saared. Neid saari võib seal praegugi näha. Seda kohta kaldal, kust Kaie vette kukkus, nimetatakse siiamaani Kaieallikaks. Porkuni järvest Porkuni noorhärra läinud kosja. Kosjasõit õnnestunud. Tema saanud pruudiga kaupa. Pruut olnud temal kusagilt Piisupi poolt üks peretütar
Eestisse on teda kahel korral toodud: 1947. ja 1952. aastal. Siin on ta hästi kohanenud ja kujunenud kaasajal tähtsaks jahiulukiks. Ondatrad on rangelt oma territooriumidel elavad loomad. Ühel territooriumil elab üks ondatrapaar. Territooriumil on neil kaldasse uuristatud urg või taimedest valmistatud kuhilpesa ning mitu toitelava. Toitelavad kujunevad nende meelissöögikohtadesse kuhjuvatest toidujäätmetest. Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne. Neil on tavaliselt kaks kuni kolm pesakonda aastas, milledes on keskmiselt kuus kuni seitse poega. Pojad on alguses pimedad, saades nägijateks alles kümne päeva vanuselt. Imetatakse kuu aega, mille järel nad iseseisvuvad. Kevadel sündinud pojad võivad esimest korda sigida juba sama aasta sügisel. Sigivad ainult territooriumi omavad loomad. Tavaliselt elavad nad kahe, harva kuni viie aasta vanuseks.
Näited: maipõrnikas, lepatriinu, 12. Iseloomusta kiililisi, too näiteid. Elupaik veekogu lähistel, 2p kilejaid tiibu, pikk peenike tagakeha, suured silmad, haukamissuised , vastsetel püünismask. Toituvad putukatest. Paljunemine: munevad vette, arenevad vaegmoondega.Näited: vesineitsik, tondihobu 13. Iseloomusta ehmestiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal veekogude läheduses, 2p karvkestaga kaetud tiibu, pikad niitjad tundlad. Toituvad taimemahlast, vastsed veetaimedest, -loomadest. Paljunemine: munevad vette,vastsed arenevad vees vaegmoondega.Näited: puruvana, liivavana, 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. Elupaik veekogu lähistel, inimestega, kariloomade ümbruses, 1p tiibu teine paar lisa tasakaaluelund e sumisti, imemis- või pistmissuised Toituvad nektarist, verist Paljunemine munevad toidule jäänustele(vette) arenevad täismoondega 15
suuremat saaki kui ilma selleta. Vesiviljelus hõlmab ka kalaturismi ja kalavarude taastootmist. Looduslike veekogude jaoks kasvatatakse kalamaime ja noorkalu, et taastada sealseid kalapopulatsioone, mis on ülepüügi või muude põhjuste tõttu vähenenud või hävinud. Vesiviljeluses saab eristada ekstensiivset ja intensiivset tootmist. Ekstensiivne tootmine põhineb fotosünteesil ehk kasvatatavad organismid saavad oma energia ainult selles veekogus kasvavatest veetaimedest ja fütoplanktonist ehk taimehõljumist. Intensiivse vesiviljeluse korral kasvatatavaid organisme söödetakse. Ekstensiivse vesiviljeluse vorm on kõige vanem, seal suletakse veeloomad kalda laguunidesse, tiikidesse või väikestesse madalatesse järvedesse nii, et neid saaks hõlpsasti püüda. Veekogusid puhastatakse tihti ja väetatakse, et soodustada veetaimestiku arengut. Tootmist saab suurendada siis, kui võtta kasutusele uusi veekogusid.
· Naha all on paks rasvakiht · toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid · Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja 5 Ondatra · poolveelise eluviisiga · taimestikurikastel veekogudel elav näriline · hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne · Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast. 4)Selgrootud Läänemeres elab selgrootutest loomplankton. Kaldaveest võib peaaegu kõikjal leida paari sentimeetri pikkuseid kirpvähilisi. Süvameres aga elab 5 sentimeetri pikkune merikilk. Suurim loomplanktoni esindaja, kes Läänemeres elab on meririst ehk millimallikas. Läänemere põhjas elab karpe. Merikilk · umbes 5 cm · lame keha
( Eneke 4 [Autorite E63 kollektiiv] - Säga lk.14 - Tln.: Valgus,1986 ) Säga on suur mageveekala. Säga elutseb paljudes Euroopa ja Aasia jõgedes. Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad
kaheksajalgade ja karpidega moodustavad nad limuste hõimkonna. Eesti magevetes on enamlevinud mudateod, labateod, emateod ja punnteod. Veekogude tavaline asukas on mudatigu ehk mudakukk. Kojasuudmest väljaroninud mudatigu liigub mööda põhja edasilihaselise jala abil. Peas asuvad tal tundlad ja kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Teod hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudateod toituvad veetaimedest, mida nad peenestavad kõvade hambakestega kaetud keele abil. Ka oma munad kinnitavad teod veetaimedele. Kuigi mudateod elavad vees, kasutavad nad hingamiseks õhuhapnikku. Teod hingavad kopsuga ja peavad tunnis 7-9 korda veepinnale hingama tõusma. Labatigude koda on keerdunud ühes tasapinnas.Labatigudest suurim on sarvtigu. Ematigude kojad on mudakuke kojast ümaramad ja keerdunud vastupäeva. Punntigude kojad on väikesed, õrnad ja kergesti purunevad.
Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm Palavusest ja vee ning toidu küllusest tingituna omandavad Amazonase taimed ja loomad tihti hiiglaslikud mõõtmed. Amazonase viktooria lehtede läbimõõt võib olla kuni kaks meetrit. Maailma suurimad närilised on kapibaarad. Nad on vaikseloomulised loomad, kes elavad rühmadena koos ja toituvad veetaimedest. Maailma suurimate mageveekalade hulka kuuluvad arapaimad, kes usse ja surnud kalasid süües lamavad jõepõhjas. Laste looduseentsüklopeedia 1996 ,,Koolibri" Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi
Ranna või kalda laius võib ulatuda 25 kuni 200 meetrini. 2 Suplemine ja ujumine - Ujumine on lubatud, kui on tagatud tervisele ohutud tingimused: - veekogu vee temperatuur ei tohi olla alla +16º C ja veevoolu kiirus üle 0,5 m/s; - ujumiskoht ei tohi olla ohtlikult sügav; - veekogu põhi peab olema liivane või kruusane, lauge, järsakuteta, aukudeta, teravate kivideta, mudata, ujumist segava taimestikuta ja veetaimedest läbikasvudeta; - ujumiskoha piiridesse ei tohi jääda külmaveeallikaid ega veekeeriseid. Ujumine on keelatud: - kui välisveekogu vee temperatuur on alla +16ºC ja veevoolu kiirus on üle 0,5 m/s; - varem kui 45 min pärast sööki; - üksi või pimedas; - tundmatus kohas või väljaspool märgistatud ala; - kui ujujal on väsimuse tundemärke; - kui arst on selle keelanud. Tualetid välilaagris Välikäimlad tuleb rajada kohe laagri alale jõudmisel.
Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kui üksik kobras võib kaevata endale uru kaldanõlvale ja vooderdada sinna ka pesa, siis koprapere ehitab oma pesa alati okstest, pinnasest ja veetaimedest. Kuna kobras sobitab ehitusmaterjali hoolikalt kokku ja tihendab konstruktsiooni savi ja muu pinnasega, on tema pesakuhil väga tihe ja vastupidav. Kobras kasutab paljaks näritud oksi pesa ja tammede ehitamisel. See võib olla üsna suur, kuni 15 meetrise ümbermõõduga ja isegi 2 meetrit kõrge. Kui pesa on ehitatud madalasse kohta, on selle põhiplaan ümmargune. Kaldale ehitatud pesa on aga tavaliselt piklik: kuna sissepääs peab alati olema vee all, siis on
eelpool toodud venepärasel Darwini retseptsioonil, mille kohaselt liigisisest olelusvõitlust ei tohiks olla seega nt hulgakesi kokku maha pandud kartulid peaksid olema mitte omavahel konkurendid, vaid pigem saama teineteiselt tuge, et võidelda umbrohtude jm-ga. 21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) 22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet) Edmund Spohr - kirjutas ülevaateid Eesti taimkattest, veetaimedest ja tegeles geobotaanikaga. Hugo Kaho - uuris raku elusosa protoplasma kolloidstruktuuri. Johannes Piiper - uuris selgroo arengu morfoloogiat. Mihkel Härms - Eesti lindude süstemaatilise nimestiku " Eesti linnustik" koostaja. Liidia Poska-Teiss - uuris Eesti limuseid ja kahepaikseid.
Hülged ja mereveised on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja lobadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Hülgeid on enim jahedates meredes- Antarktika ja Arktika vetes. Mereveised kuuluvad mereveislaste seltsi; need aeglased ja kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. 6 Audru hüljes kolib Äntu kalade kõrvale Virumaal Äntu kalakasvatuses on Audru hüljest ootamas suur bassein, millele ka 30 000- kroonine aedki ümber tehtud. Puudu on veel vaid keskkonnateenistuse luba. Praegu veel Audru basseinis suplev ja 300 kilo kaaluv hüljes hüüdnimega Poiss on ilmselt viimane siinse karusloomakasvatust lõpetava firma "karusloom", kes Audru maha jätab
veekogu äärde, siis võib karja suurus ulatuda kuni 100 isendini. Vanemad hoolitsevad oma poegade eest 18 elukuud, peale seda saavutavad pojad suguküpsuse ja see tähendab, et nad peavad iseseisvuma. Sageli ajab dominantne isane välja karjast teisi noori isaseid, et hoida ära karja ülekasvamist ning vältida liigset konkurentsi karjajuhi positsioonile. Nad toituvad vägagi palju erinevatest taimeliikidest nii maismaataimedest, kui ka veetaimedest. Kuna kapibaarad elavad metsastel aladel ja nad on võimalised saama poegi aasta läbi, siis ei ole tegu ohustatud liigiga nende arvukus on olnud stabiilne. Joonis 9 Puhkav kapibaara (http://www.bio.davidson.edu/people/vecase/Behavior/Spring2002/Willoughby/images/rebsig/rebsigCapybara/santabarbara3.jpg ) KASUTATUD MATERJAL 1. http://miksike.com/docs/referaadid2005/kapibaara_evelin.htm (vaadatud 21.04.2008) 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Capybara (vaadatud 21.04
kokku hõljumi e zooplanktoni. · Vesikirbulised (1mm pikkune) · Aerjalgsed · Keriloomad Kaldapiirkonna selgrootud: 1. Mudatigu (lymnaea stagnalis)- veedab oma elu vees. · Tema koda meenutab keerdus torni. Ta suudab hingata ainult õhuhapnikku ja peab selleks ajuti tõusma veepinnale hingama. Seda teeb ta koda alaspidi veepinnal rippudes. · Mudatigu toitub veetaimedest. · Eesti suurim mageveetigu- koja kõrgus 45-60mm, laius 20-30mm · Mudatigu on hermafrodiit- mõlemasooline · Paaritumisel seemendavad partnerid teineteist vastastikku. · Munad kleebitakse sültjate 5-6cm pikkuste nööridena veealustele esemetele. · Kudunöör võib sisaldada kuni 300 muna. 2. Merevaiktigu ehk merevaiklane · Merevaiktigu on 15-25mm pikkune õrna merevaigukarva kojaga tigu, kes elab
laululuiki, palju tuttvarte, rabahanesid, suur-laukhanesid, mitmesuguseid parte jne. Peipsi on rändteel oluline paik väikeluigele. Väikesel hulgal on siin valgepõsk laglesid ja rohukosklaid, kormorane. On nähtud ka mustkael pütti, punakael-laglet jt. haruldasi linde. Imetajad. Paljudes järvedesse suubuvates jõgedes elutsevad kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri. 8.5. Jõgede ja järvede elustiku stressi allikad (nii looduslikud kui ka inimtekkelised), reaktsioonid stressile. Eesti jõgede ja järvede seisund. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed.
siseveekogusid, sageli laukaid ja rabajärvi. Pesa ehitab maapinnale rohu sisse, tarvitades pesamaterjaliks kuivanud taimi ja omaenese udusulgi. Mai lõpul - juuni algul on pesas 7...10 kreemikasvalget muna. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alates augusti keskpaigast. Pärast haudeaja algust juuni teisel poolel lahkuvad isaslinnud pesapaikadelt, et sulgimissalkadena kuni noorlindude lennuvõimestumiseni aega veeta. Piilpart toitub õrnadest veetaimedest, marjadest, taimeseemneist ja selgrootutest loomadest. Piilpart on maitsva lihaga jahilind keda kütitakse hooaja jooksul 1,5...2 tuhat isendit. Kassikakk Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele
Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut jt., naerukajakat, sinikael-parte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk, rookana, tait, jõgitiir, punapea-vart, kalakajakas. Haruldastest lindudest rääkspart, väikehüüp, hüüp. kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 15. Läänemeri: soolsus, veebilanss, keskkonnaprobleemid. Läänemere osad. soolsus: Jõgede magevee ja soolase ookeanivee segunemisel on tekkinud riimvesi (soolsus 8-10 promilli) Madala soolsuse põhjused on:
paisatud lubjakivirahne. Looduslikud paisjärved kujunesid jääajajärgse Läänemere poolt kokku kantud ja tuule kuhjatud luidete taha. Tänaseni on säilinud umbes 8000 a. tagasi tekkinud Ülemiste jv. Elutingimused järvedes- Taimede ja loomade elu järves määrab ära: toitainete hulk, hapniku hulk, päikesevalgus, veetemperatuur. Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapnikku, on selle elustik rikkalik. Vees olev hapnik on pärit õhust veetaimedest. Hapnikku kasutatakse:Hingamiseks (Kõik organismid, ka taimed),surnud organismide jäänuste lagundamiseks. Eesti järved eri aastaaegadel - Vee temperatuur on järvedes kaldast eemal,pinnakihis juulis augustis enamasti 19 kuni 20°C, eriti kuumade ilmadega kuni 26 - 28 °C.Kui sellega kaasneb kestev tuulevaikus ja tugev järvede õitsemine, võib järves ka kesksuvel tekkida öösiti hapnikupuudus. Järved hakkavad jäätuma novembri lõpul,jääminek toimub u. aprilli lõpul.
järeldusele, et veekeskkond ühtlustab mõnevõrra klimaatilisi tingimusi, seetõttu on veekogude taimekooslused teatud määral ekstratsonaalsed (väljaspool tsoone). Põhjapoolsemate laiuskraadide taimestik on lõunapoolsema ilmega kui ümbruses kasvav maismaataimestik. Veetaimede leviku areaal (levikuala) on märksa laiem kui maismaataimedel. Nii on näiteks Eesti mageveetaimedest >50% levinud kogu põhjapoolkeral, ligi 30% levib Euraasias või levivad Lääne-Euroopast kuni Siberini.16% veetaimedest on levinud inimese abil nii paljudesse suundadesse, et mõnikord polegi selge, kus on nende algkodu (kalmus, vesi- kirburohi). Taimi, mille levikuala piirdub ainult Euroopaga, on Eesti vetes ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed (lahnarohul), rasked seemned (vesikarikas). Peamised levitajad on veelinnud, inimene levitab taimi peamiselt laevatamise ja parvetamisega. Looduslikku magevee taimkonda tuleb pidada vanemaks kui ümbritsevat maismaa taimkonda
laululuiki, palju tuttvarte, rabahanesid, suur-laukhanesid, mitmesuguseid parte. Peipsi on rändeteel oluline paik väikeluigele. Väiksel hulgal on siin valgepõsk laglesid ja rohukosklaid, kormorane. On nähtud ka mustkael pütti, punakael-laglet ja teisi haruldasi linde. Imetajad Paljudes järvedesse suubuvates jõgedes elutsevad kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri. VIDEOTE VÄITED: Kes meil metsas elavad? 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4
nektarile paremini ligi pääseda Veega tolmlemine Tolmlemisviis, mis esineb mõnedel veetaimedel ja mille korral õietolm vabaneb vette: Epihüdrogaamia – õietolm kandub edasi vee pinnal (esineb harvem; penikeel) Hüpohüdrogaamia – õietolm kandub edasi vee sees (merihein, neptunrohi) Õied on väiksed, vabaneb väga palju tolmuteri, emakasuudmed on suured ja sulgjad, püüdmaks võimalikult efektiivselt vabanenud tolmuteri Esineb väga vähestel taimedel – vaid 2% veetaimedest, ülejäänud kasutavad putuktolmlemist: õied ulatuvad veest välja. Tuultolmlemine Õied väiksed, moodustavad õisiku Enamasti puuduvad hästi välja paistvad õie osad ja lõhn Õied toodavad vähem nektarit Tolmukad ulatuvad pikalt õiest välja Toodetakse väga suurtes kogustes tolmuterasid Tolmuterad kerged, mitte-kleepuvad, emakasuudmed suured ja sule-laadsed püüdmaks õhust tolmuteri
inimestele juba vaevuste tekitamiseks piisaval hulgal allergeene kohale tuua. Teine õietolmu allergeensuse põhjus on tolmutera pind - seal on väga palju erinevaid keerulisi keemilisi ühendeid, mis on vajalikud, et emakasuue õige tolmutera ära tunneks. Need ühendid võivad inimesel esile kutsuda aga ägedaid immuunreaktsioone, mis avalduvad allergiana. 5) Haruldane on õistaimede hulgas vesitolmlemine. Seda esineb vaid osadel veetaimedel, enamus veetaimedest on siiski tuultolmlejad (penikeeled, vesikatk) või putuktolmlejad (vesiroosid, vesi-kirburohi). 6) Isetolmlemine, kus taim viljastub iseenda õietolmuga, on mõneti tolmlemise vastand - see ei taga sugulise paljunemise eesmärki päriliku info vahetust. Seetõttu on taimedel palju risttolmlemist tagavaid või soodustavaid omadusi. Isetolmlemine võib olla sageli hädalahendus, kui risttolmlemine pole toimunud, taim võib isegi selleks
Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Elutingimused järves: Taimede ja loomade elu järves määrab ära toitainete ja hapniku hulk, päikesevalgus ja veetemperatuur. Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapnikku, on selle elustik rikkalik. Vees olev hapnik on pärit õhust ning veetaimedest. Kõik organismid, ka taimed, kasutavad hapnikku hingamiseks. Palju hapnikku kulub surnud organismide jäänuste lagundamiseks. Kõige rohkem hapnikku ja valgust on veekogu pindmises kihis. Sügavamale liikudes jääb seda järjest vähemaks. Sügavate veekogude põhjas pole ei hapnikku ega ka valgust. Vees hõljuvad osakesed takistavad valguse levimist sügavamale. Veeorganismidele on oluline vee liikumine järves. See ühtlustab vees lahustunud ainete sisaldust
annaabi.ee 
