Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad
Kanalisatsioon Kanalisatsioon on ehitiste, torustike ja seadmete süsteem olme- ja tootmisreovee ning sademevee kogumiseks, ärajuhtimiseks ning kahjutukstegemiseks nii, et ei reostataks keskkonda ega ohustataks inimeste ega loomade tervist. Üldmõisted: · Sisekanalisatsioon, kuhu kuuluvad hoonetes paikenvad reoveeneelud ja torustik vee juhtumiseks väliskanalisatsiooni · Väliskanalisatsioon saab alguse kohe hoone välisseinast. On heitvee kogumiseks ja juhtimiseks puhastusseadmesse · Puhastusseadmed reovee puhastamiseks koos väljalasuga vee juhtimiseks veekogusse Sisekanalisatsioon Olme- ja tootmisreovee ning sademevee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks ehitatakse hoonetesse sisekanalisatsioon. Olenevalt hoone otstarbest ja erinõuetest eristatakse järgmisi süsteeme: Olmereovee süsteem vee ärajuhtimiseks reoveeneeludest (potid, valamud, vannid).
pinnavee hea seisunud- ökoloogiline ja keemiline seisund põhjavee hea seisund- kvantitatiivne ja keemiline seisund kaitset vajavad alad- eesmärkide saavutamine bioindikatsiooni kasutamine! VESI JA PLANEERIMINE · Detailplaneeringud on kohustuslikult avalikud. · Katuseplaneeringud. · KOV planeeringu monopol. Täielik õigus on antud põhiseadusega. REOVEEKOGUMISALA MÕISTE: REOVEEKOGUMISALA ON PIIRKOND, KUS ELANIKKOND JA/VÕI MAJANDUSLIK TEGEVUS ON PIISAV ASULA REOVEE KOGUMISEKS JA REOVEEPUHASTISSE JUHTIMISEKS VÕI KESKKONDA HEITMISEKS. · Piiranguvööndi laius on 200 meetrit. Keelatud lageraie, matmispaik. · Veekaitsevöönd on Peipsi, Lämmi, Pihkva ja läänemerel 20meetrit. · Ehituskeeluvöönd meresaartel ja Narva-Jõesuus 200meetrit, Peipsi, Pihkva, Lämmi jne 100m. Linnades 50 meetrit veekogust. · Ehituskeeld ei laiene: Veehaarde ehitis, piirivalve, riigikaitse, tehnovõrk, sild,
lähtutakse elanike arvust ja veetarbimisnormist. 2) Täiendavalt hinnatakse ka muud veekulu, mille lisamisel saadakse summaarne veetarbimine ühe elaniku kohta 3) Määratakse ka tööstuse vajaduseks ning muudeks erivajadusteks Veetarbenorm on eriveekulu ehk vee normhulk, mis on kehtestatud ühe inimese või muu tarbija keskmise ühikuvajaduse rahuldamiseks Reovee hulk Puhastusseadmesse jõudev veehulk moodustub hüdraulise koormuse. Puhastisse jõudva reovee hulk sõltub: - Olmereovee hulgast - Tootmisreovee hulgast - Sademetevee hulgast - Imbvee hulgast - Lekkevee hulgast Kanalisatsioon Kanalisatsioon on ehitiste, torustike ja seadmete süsteem olme- ja tootmisreovee ning sademevee kogumiseks, ära juhtimiseks ning kahjutuks tegemiseks nii, et ei reostaks keskkonda ega ohustaks inimeste ega loomade tervist. Seadmed võib jagada kolmeks:
vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise tasakaalu saavutamine vajab pikemat ajaperioodi - see võtab aega üle 15 aasta. Üheks võimaluseks on veel sekkuda veekogude isepuhastusprotsessidesse ja eemaldada liigne taimestik ning loomastik ja põhjasetted, mille tagajärjel hakkaks ökoloogiline tasakaal kiiremini taastuma. Veekogude reostust on püütud vältida mitmeti. Üldine reovee hulk on viimase kümnendi vältel vähenenud ligi 25% ja moodustas 1994. aastal ligi 180 mln m³ . Suurimad tööstusreostajad on põlevkivi- ja toiduainetetööstus. Traditsiooniliseks reovete puhastamise viisiks on puhastusseadmete rajamine suurematele saasteallikatele - asulatele ja tootmisettevõtetele. . Vee kaitset ja kasutamist reguleerib Veeseadus, samuti Ranna ja kalda kaitse seadus. Vastavalt Veeseaduse § 8 peavad kõik veetarbijad, kes kasutavad põhjavett üle 5
peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvatesse riikidesse ega territooriumidele (edaspidi ühenduseväline riik) ning Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamise korral, kui välislepingust ei tulene teisiti. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]
voolukiiruse suurendamisega või vastupidi vähendades seda. Kuivenduse seisukohalt on vajalik suur läbilaskevõime ja arvutuslikul perioodil madal veetase. Niisutuse seisukohalt on vastupidi vajalik veehaarde juures kõrge veetase ja suur veevaru. Vahel tekib vajadus kaitsta ümbritsevaid alasid üleujutuse eest. Energeetika seisukohalt on vajalik ühtlane äravool ja püsiv veetase. Sarnaseid nõudeid saab tuua ka laevaliikluse, kalanduse, puhkemajanduse, veejuhtme sanitaarseisundi (jõgi heitvee vastuvõtjana) jm kohta. Juba varasel keskajal reguleeriti veekogusid eesmärgiga kasutada veejõudu jahu- ja saeveskites ning tööstuses(vabrikutes ja tehastes). Eestis on olnud üle 700 vesiveski. Põllumajandusmaa juurdesaamiseks alandati 19. sajandi jooksul ja 20. sajandi alguses järvede taset. Järvedele ja nende rannaalade elustiku mitmekesisusele mõjus see halvasti. Madalaks jäänud järveosad hakkasid ka kinni kasvama
10,8 ja 11,5 vahel. õhusaaste;õhukulu on 3 m3/l. Membraantehnoloogia- võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Fosfori biol ärastus- põhimõte on sundida mikroorganisme kasutama rakkude ehitamiseks rohkem fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku fosforisisaldus tõuseb 1,5-2-lt kuni 4-12 %-ni, mis toimub Acinobakteri toimel anaer. keskk. Nitraatide puudumisel. Protsess oleneb reovee BHT5/P suhtest- > 10, võib töödeldud vee fosfori sisaldus olla < 1 mg/l. < 10, vajaliku fosfori sisalduse saavutamiseks võib protsessi lisada metallsooli. Aktiivsöe filtratsioon e. Adsorptsiooni Kasutatakse benseen, klorobenseenid, kloroetüül, kloroeetrid ja klorofenoolid, diklorobenseenid ning PAH eemaldamiseks. Protsess: vähepolaarsete molekulide adsorptsioon; suuremate osakeste filtratsioon; kolloidide osaline sadestumine aktiivsöe osakeste välispinnale. Kasutatakse
märgpuhastusseadmetes. Gaasi ja vedeliku kontakt tekib mööda püst- või kaldpinda voolava vedelikukelme pinnal (kelme- ehk täidistolmupesurid), vedelikutilkade pinnal (pihustuspesurid) või gaasimullide pinnal (vaht- tolmupesurid). Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Viimase suurendamiseks lisatakse halvasti märguva tolmu (näiteks söetolm) puhul pesemisveele pindaktiivseid aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. Märgpuhastusaparaatide töö efektiivsuse määrab osakese ja pesuvedeliku kontaktpinna suurus aparaadis, mis on võrdne pinna tekkekiiruse ja eluea korrutisega. [m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse: tahma lendtuha savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Märgpuhastusseadmed: õõnes- või täidistolmupesurid tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele.
võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-
võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus – loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum – uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-
katalüsaatorite (metallid ja metallide oksiidid) abil. Meetod on tuntud SCR-protsessi (Selective Catalytic Reduction, selektiivne katalüütiline taandamine) nime all. 7. Reovete koostis ning omadused Reovee omadused (reostus) sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest - raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse (s.o. loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi (SS, suspended solids) all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine
Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid. · Inimesed kasutavad vett joogiks, söögitegemiseks ja pesemiseks. põllu kastmine veega SAASTAMINE Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Veereostus võib olla mitmekesine nii reostavate ainete valiku kui reostuse toime poolest. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Vee reostuse allikad
kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse (s.o.loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina.
märgpuhastusseadmetes. Gaasi ja vedeliku kontakt tekib mööda püst- või kaldpinda voolava vedelikukelme pinnal (kelme- ehk täidistolmupesurid), vedelikutilkade pinnal (pihustuspesurid) või gaasimullide pinnal (vaht- tolmupesurid). Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Viimase suurendamiseks lisatakse halvasti märguva tolmu (näiteks söetolm) puhul pesemisveele pindaktiivseid aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. Märgpuhastusaparaatide töö efektiivsuse määrab osakese ja pesuvedeliku kontaktpinna suurus aparaadis, mis on võrdne pinna tekkekiiruse ja eluea korrutisega. [m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid (skraberid, ingl. k. scrubber), kus tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest
jäätmete üleandmise võimaldamiseks. Toetuse saajad 1) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud punktis 1 nimetatud tegevusteks; 2) Eestis registreeritud äriühingud punktides 28 nimetatud tegevuseks; 3) tootjate ühendused punktis 8 nimetatud tegevuseks. 3. VEEVARUSTUS SADAMATES Veevarustus sadamates sõltub sadama suurusest ja seotusest tsentraalsete kanalisatsioonivõrkudega. Laevade varustus veega ja reovee vastuvõtt laevadelt on samuti seotud sadama suurusega ja seal sellega tegelevate firmadega. Suuremad sadamad nt Vanasadam on ühendatud kanalisatsioonivõrku ja sadama territooriumil saadakse puhas vesi veevõrgu kaudu ja juhitakse ära heit- ja reoveed kanalisatsiooni, kust need jõuavad veepuhastusjaama. Väikesadamates, mis ei ole ühendatud kanalisatsioonivõrguga on võimalik puhast vett saada nt puurkaevude kaudu ja reovesi koguda
..................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid.......................................................................................15 10.Reovete keemiline puhastus.........................................................................................16 11.Aktiivmudaprotsess......................................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16
Soovitav on vältida väga külma ja väga sooja sisekliimat. Tööruumides peavad paiknema piisavad ventilatsioonisüsteemid Ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale ning valla- või linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.(Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus) Käesolev seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee- ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Seadmed (kehtib ka toiduseadus) Tehnoloogilise protsessi õige organiseerimise seisukohalt on tähtis, et tootmisruumid ja seadmed oleksid paigutatud ratsionaalselt ja töökohad organiseeritud läbimõeldult. Peamiseks kriteeriumiks seadmete valikul on :
nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks
dolokivid) kivimites? V: 60-70m 13. Millise koostisega on vesi Eelkambriumi kristalsetes kivimites? V:vesi on soolakas, mineraalsus suur. Koostiselt Cl-Na-Ca või Cl-Na tüüpi 14. Miks Kagu–Eesti veevarustuses ei kasutata Ordoviitsiumi- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett? V: suur soolsus 15. Millised Eesti aluspõhja kivimid on kõige enam vettjuhtivamad? V: liivakivid ja karbonaatsed kivimid 16. Millised võivad olla põhjavee reostuskolded ja millised on peamised reovee allikad? 17. Millised põhjaveekihid on kõige paremini kaitstud reostuse eest? V: Ordoviitsiumi-Kambrium ja Kambriumi-Vendi 18. Kus Eestis esineb väga hea kvaliteediga põhjavett? V: Tartus ja Kuressaares 19. Milliste kivimitega on esindatud Kesk-Devoni veekompleks ja milline on nende veeand? V: savikad aleuroliidid,dolokivid,dolomeriid,liivakivid,mergli savi vahekihid 20. Milliste kivimitega on esindatud Alam-Devoni-Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks?
Väga peente tolmuosakeste või udu püüdmiseks kasutatakse Venturi tolmupesurit. Väga tolmuseid tehnoloogilisi gaase puhastatakse barbotaažaparaatides (vahttolmu-pesurites), kus puhastatava gaasi kokkupuutuv vedelik vahustub. Eelis: muudetav efektiivsus, talub niisket gaasi, kõrget temperatuuri, suurt tolmusisaldust, kõrvaldab gaasilisi aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. 5. Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul (elektropuhastus): Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st selle molekulide laguneminel pos. ja neg. ioonodeks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kui pinget tõsta kuni paari tuhande voldini, suureneb ioonide ja elektronide kineetiline energia sel määral,
komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse vaid tähtsamate reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. (Heljum on reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus mg/l) Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel (lagunemisel) põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud. Raskmetalle ei ole. Tööstusreovees on raskmetalle. 9
taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. VEE REOSTUSE ALLIKAD pinnase ehitus, kus põhjavesi maasse imbub tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiid naftareostus REOSTUS AINED Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid
pdf 1.3.4 Vesi ja kanalisatsioon Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Haanja ja Ruusmäe külades. Ühisveevärgiga liitumise võimalus on ka Plaani ja Luutsniku külas. Haanja küla veetrassid on kogupikkusega ca 1,5 km, kanalisatsioonitrasside kogupikkus on ca 2 km. Trassid rekonstrueeriti 2011.aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Puhastusseadmed on nõuetele vastavad. Ruusmäe küla vee- ja kanalisatsioonitrasside pikkus on ca 1,5 km. Reoveepuhasti vastab nõuetele. Trassid rekonstrueeritakse 2012-2013. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Luutsniku küla ühisveevärk rekonstrueeriti 2007. aastal. Vee puhastamine toimub looduslikult, biotiikide baasil. Klientide poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk loetakse võrdseks nende poolt tarbitud veega. Ühiskanalisatsiooni ei juhita drenaazi- ja sademevett. Haanja Vallavalitsuse omandis on 2 puurkaevu, pidevas kasutuses ja vee erikasutusloaga on
saepuru ja puidukoore kuhjatiste (ladustatava mahuga üle 5 000 m3 kumbki), omavaheline kaugus peab olema vähemalt 50 m. Saepuru, puidukoore ja -hakke lahtiste kuhjatiste allservas peab paiknema tuletõrjetehnika läbipääsukohtades mittepõlevast materjalist piire kuhjatise laialivalgumise vältimiseks. Tuleohutuskujad naabruses paiknevate teise kinnistu tööstushoonete ja ladudeni määratakse ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete põhjal ning kuja elamute ja üldkasutatavate hooneteni peab olema vähemalt 40 m. Palkide virnastamise platside kvartalid summaarse pinnaga kuni 10 ha eraldatakse üksteisest tuleohutuskujadega vähemalt 25 m. Juurdesõiduteed tuletõrje- ja päästetehnikale palkide virnastamise platsi kvartalitele peavad märja hoiutehnoloogia korral olema kahest küljest ja kuiva hoiutehnoloogia korral kolmest küljest. OHUTUSNÕUDED TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS Elektriseadmed
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
- äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/Qmin · Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk · Laialt levinud karstinähtused - Pandivere võlvialal-1375km2 puudub täielikult jõgedevõrk (põhjavee toiteala) Vee füüsikalised omadused 1. Värvuseta, lõhnata, maitseta-kui puhas vesi 2. Temperatuuril 4°C suurima tihedusega( 1000 kg/m3). Üldjuhul ainete tihedus
- äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/Qmin · Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk · Laialt levinud karstinähtused - Pandivere võlvialal-1375km2 puudub täielikult jõgedevõrk (põhjavee toiteala) Vee füüsikalised omadused 1. Värvuseta, lõhnata, maitseta-kui puhas vesi 2. Temperatuuril 4°C suurima tihedusega( 1000 kg/m3). Üldjuhul ainete tihedus
Sademevesi-sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi Veekaitsevöönd-Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Kallasrada-Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis Puurkaev Veehaare-ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist Kanalisatsioon-ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks Vee erikasutus-on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt käesoleva seaduse §-le 8. Karstiala-karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse; Dispergent- pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftareostuse tõrjel orgaanilise
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid,
mõlemal pool tulemüüri. Tulemüür peab katkematult läbima hoonet kogu kõrguses ja laiuses ning olema vastupidav ka tulekahju korral tekkivatele termilistele pingetele. Tule levik naaberehitistele Tulekahju levimine ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimturvalisust etga põhjustada liigseid majanduslikke või ühiskondlikke kahjusid. Ehitiste vaheline. Kui ehitistevaheline tuleohutuskuja on alla 8 m, tuleb ehituslike või muude abinõudega takistada tule levikut. Kui kuja on üle 8m, siis üldjuhul hoonetele lähedusest tingitud tuletõrjetehnilisi nõudeid ei esitata. Väikehoonete lähestikku ehitamine välisseina nõuded. Kuja mõõdetakse välisseina välispinnast. 2. Tulemüüri olemasolul tuleohutuskuja ei normeerita. Evakuatsioon Evakuatsioonina käsitatakse määruse tähenduses kasutajate sunnitud väljumist ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral.
halvemaks. Vett ei kasutata ainult joogiks, vaid ka tehastes jahutitena, põllumajanduses niisutamiseks. Vesi on küll taastuv energia, kuid selle ebakompetentne kasutamine tekitab probleeme: mitmete looma- ja linnuliikide hukkumise või koguni välja suremise, sealhulgas muutub aina raskemaks puhta joogivee kättesaamine. Seetõttu on oluline kaitsta seda vähest magevett reostuste eest. Töö peamise probleemina on käsitletud reovee, nafta ja teiste saastavate ainete sattumist veekogudesse. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, mis tekitavad ohtu hüdrosfääri saastumisel ning millised võimalused on välja töötatud reovee puhastamiseks. Eesti on maailmamerega ühendatud Läänemere kaudu ja selle veevahetus on aeglane. Aastate jooksul on Läänemerre sattunud nii tahtlikult kui ka läbi õnnetuste naftat ning teisi kemikaale.
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
