lahustiks ning tulemuseks oleks lahus. Sool (lahustuv aine) +vesi (lahusti) =soolvesi (lahus) Looduslik vesi on alati lahus, sest ta sisaldab erinevaid sooli, gaase (nt hapnik, süsihappegaas ) Kuidas saab ainete lahustumist vees kiirendada? Kõik ained vees ei lahustu Vesi on väga hea lahusti, kuid kõik ained vees ei lahustu Vees lahustuvad hästi need ained, mille osakesed seostuvad tugevasti vee molekulidega. Need ained, mille osakesed ei mõjuta veemolekule, lahustuvad vees vähe või ei lahustu üldse. Vees ei lahustu nt kivid, metallid, liiv, õlid ja rasvad
RNA-ribonukleiidhape ül on realiseerida gineetiline info koosnevad-lämmastikualustest(A,U,G,C), foforhappejäägist, riboosist sordid- informatsiooni rna(mrna)-gin. Info transport - transport rna(trna)- mõtestab gin. Info lahti - ribosoomi rna(rrna)- ribosoomide ehituses VESI ül osaleb rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides väljahingatav õhk sisaldab vett hea lahusti suur soojusmahtuvus hüdrofiilne-lahustub vees hästi hüdrofoolne-tõrjub veemolekule fotosünteesis tarvis temp säilitamisel osaleb kuju ja vormi säilitaja ainevahetuse kiirus sõltub veest kaitseb
Mikrolaineahi Mikrolaine ahi soojendab toitu raputades koostismolekule mikrolainekiirgusega. Mikrolaine kiirguse sagedus on 1-300 GHz ulatudes kuni 30 cm. Percy Speanser 1940. aastal oli esimene kes avastas mikrolainete soojendava effekti ja esimene mikrolaineahi läks müüki 1954 Ameerikas. Mikrolaineahi soojendab toidu sees olevaid polaarseid molekule, enamasti veemolekule, mikrolainekiirguse tekitatud elektromagnetvälja abil piltlikult pidevalt ümber pöörates, tekitab rohkelt soojust ning toit soojenebki tunduvalt kiiremini kui harilikus ahjus. Seetõttu sobib mikrolaineahi ennekõike nende söökide soojendamiseks, mis sisaldavad rohkelt vett. Rasvast, suhkrurikast ja jäätunud toitu soojendab mikrolaineahi tunduvalt ebaefektiivsemalt. Mikrolaineahi soojendab toitu nii
Tal on kolm sisekihti : väike raudsüdamik paks kivimikiht jäine koor Pealispinnal on kaks eristuvat maastikutüüpi : heledavärvilised nooremad alad tumedavärvilised löögikraatrid Tal on ainukese kuuna oma magnetväli. Ganymedesel on väga hõre atmosfäär, kuna seal lõhustab päikesevalgus jääpinna veemolekule vesinikuks ja hapnikuks. Kalliste Pind on jäine, läbimõõt umbes 100 kilomeetrit ja täis pikitud kraatreid. Selle all on soolarikka veega ookean. Veekihi paksus 10 kuni 300 km. Pealispind on jää ja kivimite segu ning esineb mitmeid maastikutüüpe. Kallistol on kaks silmatorkavat pinnamoodustist : Valhalla ja Asgard. Seal on väga hõre atmosfäär, mis sisaldab peamiselt süsihappegaasi.
· Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. Desagregatsioon - koaguleerunud valkude edasisel kuumutamisel muutub geel järjest tugevamaks ning tihedamaks ning lõpuks hakkab veemolekule geelist välja suruma. Selle tagajärjel muutuvad toiduained kuivaks (nt üleküpsetatud liha). Praktikas avaldub: · Süldi keetmisel · Sidekoerikaste lihatükkide muredaks muutumine pikaajalisel kuumtöötlemisel. Süsivesikute muutumine Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60-90% nende kuivainest.
lahuse % koostisnäitab mitu gr ainet lahustub 100grammis lahuses lahustuvusmitu gr. Ainet lahustub antud temp. 100grammis lahustis soluratsioonlahuses ioonide ümbritsemine lahusti molekulidega lah. Soojuse efektlahustuvusega kaasnev soojuse eraldumine v neeldumine küllastunud lahuslahus, kus antud temperatuuril ei saa enam ainet edasi lahustada küllastamata lahuslahus,kus antud temp. Saab veel ainet edasi lahustada kristallhüdraattahke aine, mis seob endaga kindla arvu veemolekule. koloidlahuspihussüsteem, mis pihustunud aine osakesed on 10 astmes 7 cm emülsioonpihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. suspensioonsüsteem, kus vedelikus on ühtlaselt jaotunud gaasis tahke aine või vedela aine osakesed aerosoolsüsteem, kus on kesk. Gaas ja pihustunud gaasis tahke aine või vedela aine osakesed vahtgaas on ühtlaselt jaotunud vedelikus veekareduskui vesi sisaldab märgatavas koguses Ca ja Mg soolasid.
Jämedama toru puhul tõuseb vesi vähem, kuid kiiremini. Mida peenem on toru, seda kõrgemale vesi tõuseb. Seda põhjustab vee pindpinevus. Nähtust nimetatakse kapillaarseks imendumiseks. Niiskuse kapillaarsele liikumisele avaldab vastumõju vee raskus. Veetaseme kõrgus sõltub nende jõudude tasakaalust. 12. Konvektsioon. Kui difusiooni puhul liigub õhus olev veeaur erineva niiskusesisalduse tõttu, siis konvektsiooni puhul transpordib veemolekule õhuvool. Õhu liikumist põhjustab erinevus õhurõhus. Lühiajaliselt võib õhurõhku mõjutada tugev tuul, kuid hoonetes tekivad olulised rõhuvahed ventilatsiooni ja temperatuuri toimel. Soe õhk on kergem kui külm õhk ja liigub ülespoole. Samal ajal suureneb rõhk. Nagu veeaurugi puhul, on see seotud molekulide liikumisega. Temperatuuri mõjul liiguvad molekulid kiiremini, vajavad rohkem ruumi ja põrkuvad vastu ruumi seinu. Konvektsioon toimib kiiremini ja transpordib
Kiu ehitusega seotud mõisted 2009MUUTUSED KIU PÕLEMISEL: Kergsüttivad, rasksüttivad, sulavad, hõõguvad, kuumuskindlad. Süttimise, põlemise, jäägi abil saab määrata kiude. *KIU MUUTUSED VEE JA VEEAURU TOIMEL Kiude liigitatakse: HÜGROSKOOPSED(niiskust imavad) looduslikud ja osa tehiskiude:viskoos, modaal, vask-amoniaakkiud jt, MITTEHÜGROSKOOPSED(niiskust mitte imavad) süntees ja osa tehiskiude: atsetaat jt Veel liigitatakse: HÜDROFIILSED(märguvad) seovad veemolekule HÜDROFOOBSED(märgumatud) kas laseb vett läbi või jääb vesi kiu pinnale. Kiude iseloomustab ka : KUIVAMISKIIRUS kiiresti kuivavad sünteeskiud, puuvill annab kõige aeglasemalt niiskust ära. KIU LAHUSTUVUS VEES Nt eriti õhukese villase riide saamiseks korrutatakse villane lõng vees lahustuva lõngaga, pärast kudumist pestakse riie, vees lahustuv lõng eemaldub. NIISKUSE KINNIPIDAMISVÕIME Kiudude võime siduda niiskust ilma, et need tunduksid märjana. Mähkmete jaoks parim
absoluutse niiskusena [kg/kg]; veeauru massi suhtega kuiva õhu mahtu ehk õhu veeaurusisaldusega [kg/m3]; veeauru osarõhuga [Pa]; suhtelise niiskusega[%]. Suhteline niiskus – Õhu veeauru osarõhu suhe veeauru küllastusrõhku. Õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. [RH, %] Kui veeauru küllastusrõhk või veeauru küllastussisaldus on saavutatud, siis täiendavate veemolekulide õhku lisamisel, kondenseerub osa veemolekule välja. Kui õhu temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kondenseerub osa veemolekule välja. Kondenseerumine toimub nii pluss- kui ka miinus-temperatuuril. Kastepunkti defitsiit - vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel [tsat-t]. Küllastusvajak - antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe [psat – p]. Niiskusvajak e. niiskusdefitsiit - vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel [νsat – ν] 6
Kui amfipaatse ühendi ja vee segu hoolega loksutada, siis võivad moodustuda kerajad struktuurid nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Kahekihiliste vesiikulite puhul on kerajas struktuur moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkihist ja osa veemolekule on kera sees ,,lõksus". Soodustamaks omavahelisi van der Waalsi interaktsioone püüavad hüdrofoobsed süsivesinik sabad alati hoiduda teineteisele nii lähestikku kui võimalik. Polaarsed või ioniseeritud pead aga on kontaktis veega, kus nad on hüdrateeritud kujul. Biokeemia seisukohast kõige olulisem on amfipaatsete molekulide osalemine bioloogiliste membraanstruktuuride moodustamisel. Bioloogiliste membraanide kaksikkihid, mis
Seda nähtust nimetatakse niiskuse difusiooniks. Veeaur liigub ka läbi materjalide ja konstruktsioonide. Difusiooni ulatus sõltub materjalide poorsusest, mida poorsem on materjal, seda rohkem laseb see niiskust läbi. Niiskuse difusioon tekib õhus oleva erineva aurusisalduse tõttu. Kõrgema aurusisaldusega õhk liigub madalama aurusisaldusega õhu poole. Konvektsioon Kui difusiooni puhulliigub õhus olev veeaur erineva niiskusesisalduse tõttu, siis konvektsiooni puhul trandspordib veemolekule õhuvool. Õhu liikumist põhjustab erinevus õhurõhus. Lühiajaliselt võib õhurõhku mõjutada tugev tuul, kuid hoonetes tekivad olulised rõhuvahed ventilatsiooni ja temperatuuri toimel. Kapillaarne imendumine Kui peenike toru asetada vette, siis tõuseb vesi mööda toru seinu ülespoole. Jämedama toru puhul tõuseb vesi vähem, kuid kiiremini. Mida peenem on toru, seda kõrgemale vesi tõuseb. Seda põhjustab vee pindpinevus, seda nimetatakse kapillaarseks imendumiseks.
Kõigepealt on vaja valgust, mis esimesel etapil neeldub klorofülli molekulides, neid ergastades. Klorofüll asub kloroplastides, kus väga suur hulk klorofüllimolekule koos valgusmolekulidega paiknevad keerukalt sopistunud sisemembraanidel tülakoididel. Valgusmolekuli poolt ergastatud klorofüllimolekulid võivad oma energia üle kanda ergastamata klorofüllimolekulidele. Nii kogutav energia suunatakse reaktsioonitsentrisse, kus selle energia abil lagundatakse veemolekule. Vee lagunemisel vabaneb hapnik, energia kantakse edasi vesinikuaatomi kaudu. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Samuti sünteesitakse veemolekulist pärit vesinikuaatomi liitmisel NADP molekuliga NADPH. Sellega on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks. Nii töötavad kloroplastid nagu päikesepatareid. Sama protsessi käigus vabaneb veest hapnik ja jääb järele vesinik. Selle tulemusel satub õhku hapnik, mida me hingame.
See on üks peamisi põhjusi, miks vesi lehtedest atmosfääri liigub 3. Mis on piirkiht lehe pinnal ning mida see õhulõhede juhtivuse seisukohalt taimele tähendab? Piirkiht on gaasikiht lehe pinnal, mis vähendab transpiratsiooni. See tähendab, et taim kaotab õhulõhesi lahti hoides vähem vett kui piirkihi puudumisel. 4. Mis on vee kasutamise efektiivsus ja miks on see taimedele oluline? WUE (water use effciency) e vee kasutamise efektiivsus - kui palju kaotab taim veemolekule CO2 kohta (keskm. 200-250). See mõjutab õhulõhede avatust. Kui taim kaotab palju vett, siis on mõtekas õhulõhed sulgeda, aga kui veekadu on väike, on sobilik edasi fotosünteesida. Oluline säilitada tasakaal veekao ja CO2 sisenemise vahel 5. Seleta joonise põhjal kuidas on omavahel seotus fotosüntees ja õhulõhede juhtivus? Fotosünteesi intensiivsus sõltub tugevalt õhulõhede juhtivusest. 6. Milline on seos õhulõhede suuruse ja tiheduse vahel
jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusi või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel (vulkaanid), mil maapinnale jõuab juveniilne vesi. Veeringet võib jaotada kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Sademed Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool
Veega segunemisel võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui segu hoolega loksutada, võivad moodustuda kerajad struktuuris nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsell- sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Vesiikul keraja struktuuri tõttu moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkoht ja osa veemolekule on kera sees lõksus. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? CH3COO- 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinik ja hüdroksiidioonide kontsentratsioonide korrutist, mis kindlal temperatuuril on jääv suurus. Kw=K(H2O)=(H+)(OH-)=1x10-14 M2 60. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH-] = 1,0 JAH 61. On antud suhe [H+]/[OH-] = a) 1000 b) 0,1 c) 0,00001 Milline on iga lahuse pH väärtus? (erinevad arvud) 62
OH- doonorid Vedelikud on pea alati kas happelised või aluselised sõltuvalt H+ või OH- ioonide osakaalust · Kui aine H2O panna ,,vette", juhtub sama vesi lahustab seda ,,ainet" ja vabanevad H+ ning OH- ioonid Ehk vesi ,,lõhub" osa veemolekulidest ioonideks (Puhtas) vees on mõlemaid ioone võrdselt s.t. Vesi võib reageerida nii happe kui alusena, aga ,,katkiseid" veemolekule on äärmiselt vähe, mistõttu mõju on märkamatu ja keskkond paistab ,,neutraalne" Vesilahuses võib olla täiendavaid ioone (n. happevihmas on saasteained vabastanud täiendavalt H+ ), muutes lahuse reaktiivsuse selgelt happeliseks või aluseliseks - 16 * 1
55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks. Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks
55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks. Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks
Lõhkemise tugevus oleneb munakoore paksusest ning võib seega peale tohutu segaduse põhjustada ka muid kahjustusi. Mikrolaineahjuga tehtavaid katseid saab edukalt kasutada ka füüsika või keemia tundides uurimaks erinevate ainete omadusi ning käitumist mikrolainete mõjul või mõõtmaks lainepikkust või valguse kiirust. Näiteks katses seebiga suurenes selle ruumala ligi kolm korda, kuna seebi valmistamisel jääb sinna ka veemolekule, mille aurustumisel kogu seebi ruumala suureneb. Katses lambipirnidega võis täheldada värvikirevat valgusefekti, mida põhjustasid lambipirnides kasutatavate gaaside omadused ning hõõgniidi käitumine mikrolainete mõjul. Samuti saab mikrolaineahjuga tekitada plasmat, asetades sinna näiteks pooleks lõigatud viinamarjad või põlev tikk, ning näidata sellega välgu tekkimist.
o läheb vedelast olekust gaasilisse Aurumine ja miks see toimub Aurumine on protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, s.o muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri, s.o veeringesse pääseb. Uuringud on näidanud, et 90% atmosfääris olevast veest on aurunud ookeanidest, meredest, järvedest ja jõgedest ning ainult 10% on taimede transpireeritud. Aurumiseks on vaja soojust. Energiat kulub veemolekule koos hoidvate sidemete lõhkumiseks ning seetõttu vesi aurub kõige intensiivsemalt keemistemperatuuril (100 °C) ning palju aeglasemalt külmumistemperatuuril. Kui õhu suhteline niiskus on 100%, st õhk on veega küllastunud, vesi õhku auruda ei saa. Aurumine võtab keskkonnast ära soojust, seetõttu jahutabki sind sinu nahalt auruv vesi. Aurumine on veeringe mootor Suurem osa veeaurust pääseb atmosfääri ookeanidest, sest ookeanid katavad üle 70% maakera pinnast
Ei tohi sisaldada hõljuvaineid. Oht on agressiivse vee sattumine keskkonda. Aeratsioon - reovee läbipuhumine õhuga (CO2-ga) lenduvad ained eralduvad läbipuhutava õhuga desorptsioon (väävelvesinik, ammoniaak, lämmastikuühendid). Efektiivsus oleneb tehnoloogiast, aine omadustest ja kontsentratsioonist, pH-st, temperatuurist ja määratakse katsete põhjal. Pöördosmoos - lahuste filtrimises läbi membraani, mille poorid ( ~ 1 nm) lasevad läbi veemolekule, kuid peavad kinni suuremate mõõtmetega ioone ja soolamolekule. Ultrafiltratsiooni kasutatakse kõrgmolekulaarsete ainete eraldamiseks lahusest boorid (5...200 nm). Filtratsioonirõhk ületama nn.osmootse rõhu, 5-10 %-lise soolasisisaldusega vees 5-10 Mpa, 0,3-1,0 MPa Kõrgmolekulaarsetele ühenditele.Membraanid valmistatakse polümeersetest materjalidest atsetaattselluloos, pH peab olema 4,5 ja 5,5 vahel vältimaks hüdrolüüsumist, polüamiididest. Valmistatakse moodulitena:
· Põhiliselt monosahhariidid Külmumistäpi mõjutavad tegurid *Suhteline kõvadus - antud temperatuuril külmunud vee osamass külmumistäpp. *Kui segu külmumistäpp langeb, jab antud temperatuuril rohkem vet külmumata ning valmistoode on pehmem. *Igale 1,0% rasvata kuivainele segus vastab külmumistäpi langus 0,06 C *Rasvasisaldusel mõju puudub. Lisaained Stabilisaatorid on ained, millel on võime dispergeerida vedelat faasi ja seega siduda suurel hulgal veemolekule *Soodustavad väikeste jääkristalide teket *Hoiab ära jääkristalide kasvamise soojussoki korral *Suurendavad segu viskoossust, õhu ühtlast jaotumist friiserdamise ajal *Seovad sulamisel vett, suurendades sellega vastupanu sulamisele Valgulised stabilisaatorid Zhelatiin Kaseiin Albumiin Globuliin Polüsahhariidsete stabilisaatoritd agar-agar (saadud pruunvetikast), karrageen (saadud punavetikast), kummiaraabik, jt. sarnased kummid hemitselluloos modifitseeritud tselluloosi komponendid
sarnaselt meele, kuid ilma "mee" maitseta. Tänu fruktoosi olemasolule on invertsuhkur pisut magusam kui sahharoos, kuid põhjustab külmumistäpi tunduvat langust. Sorbettide ja teiste jääde valmistamisel kasutatakse invertsuhkurt sahharoosi kristallisatsiooni vähendamiseks. Keskmiselt koosneb invertsuhkur 50% sahharoosist, 25% glükoosist ja 25% fruktoosist. 6.4.4. Lisaained Stabilisaatorid on ained, millel on võime dispergeerida vedelat faasi ja seega siduda suurel hulgal veemolekule. Stabilisaatorite lisamine jäätisesegusse soodustab väikeste jääkristallide teket ja hoiab ära jääkristallide kasvamise olukorras, kus temperatur kõigub või muutub liiga kõrgeks (nn. soojussokk). Stabilisaatorid suurendavad ka segu viskoossust, mis omakorda soodustab ühtlast vahustamisel õhu jaotamist tootes. Samuti on stabilisaatoritel omadus siduda vett sulamise ajal, suurendades sellega vastupanu sulamisele.
Doonoreid sisaldavat pooljuhti nimetatakse n-pooljuhiks, kuna temas on valdav elektronjuhivus (laengukandjad negatiivsed). Aktseptoreid sisaldavat pooljuhti kutsu- takse p-pooljuhiks, kuna temas domineerib aukjuhtivus (laengukandjad positiivsed). Kindlaid piire kolme ainerühma vahel ei ole. Juhtide korral on vabade laengukandjate arv suurem või natuke väiksem aatomite või molekulide arvust (näiteks kraanivee korral on vabu laengukandjaid ca 100... 1000 korda vähem kui veemolekule). Pooljuhtides on vabu laengukandjaid aatomite arvust vähem ca 10 6 korda, dielektrikute korral aga üle 109 korra vähem. 5.8.1. Pooljuhtelektroonika Tervikliku pooljuhitüki sellist piirkonda, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega, nimetatakse p-n-siirdeks. Siirde alas on juhtivuse tüüpi määravad laengukandjad ehk enamus-laengukandjad (n-osa elektronid ja p-osa augud) omavahel rekom- bineerunud (elektronid on augud ära täitnud). Allesjäänud positiivsetest (elektroni
Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Samuti puudutab vesinikside tugeval määral vett. Kuna vesiniksidemed hoiavad veemolekule koos, on vee tihedus vedelal kujul suurem, kuna tahkes vormis on molekulid võres rohkem laiali. Selline struktuur põhjustab ka vee olekudiagrammil kolmikpunkti tekke (sulamis- ja keemistemperatuurid on võrdsed). Metalliline side moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side
selle temp sõltuvuse jätta kõrvale. Lisaks temperatuurile sõltub veepotentsiaal kolmest komponendist: 1. Osmootne potenstiaal Igasuguste lisandite tõustest veepotentsiaal väheneb piltlikult polaarsed molekulid on lähteaine molekulidega seotud ja vaba vee konsentratsioon väheneb seetõttu. Puhta veega võrreldes osmootne pot alla nulli. 2. Maatrikspotentsiaal Kui esineb pindasid, millega osa veemolekule seotud. Vaba vee konsentratsioon väheneb ja sellega seoses ka veepot. 3. Rõhupotentsiaal Rakukestade vasturõhk. Kui taim on destileeritud vee sees on rõhupot ja osmootne pot võrdsed. Kui taim hakkab närtsima rõhupot 0, osmootne pot maksimumis. Eelkõige elusas rakus turgorirõhk. Räägitakse ka gravitatsioonilisest potetsiaalist see rõhupot-i osa s.o 0.01 MPa meetri kohta. Selle tõttu, et vesi kõrgel puu otsas. 5. Vesi mullas
veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui amfipaatse ühendi ja vee segu hoolega loksutada, siis võivad moodustuda kerajad struktuurid nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Kahekihiliste vesiikulite puhul on kerajas struktuur moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkihist ja osa veemolekule on kera sees ,,lõksus". 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? V: CH3COO AH A- + H+ (A- on konjugeeritud alus) 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Kw = K [H2O] nimetatakse vee ioonkorrutiseks 60. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH-] = a) 1,8 b) 0,2 c) 1,0 Neutraalses lahuses: [H+] = [OH-] ja pH = 7 61. On antud suhe [H+]/[OH-] = a) 1000 pH > 7 b) 0,1 pH < 7 c) 0,00001 pH < 7 Milline on iga lahuse pH väärtus? Neutraalne [H+] = [OH-] ja pH = 7
Aine sisestruktuuris ilmneb teatud korrapärasus. Tekib VEDEL AGREGAAT OLEK. Molekulid paiknevad nii tihedalt, et neid pole võimalik kokku suruda ja vedelikul on kindel ruumala. Et aga vedelikud on säilinud soojusliikumise vabadusastmed, puudub vedelikul kuju. Vedelike sisestruktuuris on gaasidele iseloomulikuks korrapäratuse elemente ja tahketele ainetele iseloomulikke korrapärasuse elemente. Vedelikel puudub kindel kristallvõre, kui esinevad dünaamilised lähistruktuuri. Nii on enamik veemolekule ümbritsetud vesiniksideme abil seotud veemolekulide poolt. Soojusliikumise tõttu need struktuurid pidevalt lagunevad ja moodustuvad. NH2O -> n=2 3 (assotsiaalid) Aatomite pidev ümberpaiknemine põhjustab vedelike VOOLAVUSE. Vedeliku molekulid on pidevas liikumises. Kõrge kineetilise energiaga molekulid ületavad pinnakihi osakeste tõmbejõu ja väljuvad aurufaasi. Põrkudes vedeliku pinnaga võivad nad minna tagasi vedelfaasi
paigutatakse meteoroloogiaväljakul nn isekirjutajate onni, 2 m kõrgusele. 27) Auramine. Vee ja jää üleminek gaasilisse olekusse, molekulid väljuvad veest õhku (lahustest nõrgemini kui puhtast veest). Auramist mõjutavad: - õhuniiskus mida väiksem on veeauru rõhk, seda intensiivsem on auramine. Mida vähem on antud temperatuuril õhus veeauru molekule, seda enam neid mahub õhku juurde. - tuule kiirus mida suurem on õhuvoolu kiirus, seda rohkem kannab ta eemale auranud veemolekule, andes ruumi kuivematele õhuhulkadele. - õhurõhk - rõhu suurenedes auramine nõrgeneb, sest välisrõhk pidurdab veemolekulide sattumist õhku - vee enese temperatuur - soojema vee molekulid on liikuvamad, auramine seega intensiivsem - vee voolamine ja lainetus veeosakeste kokkupuuted õhuga sagenevad - vee keemiline koostis, temepratuuri jaotumine sügavusega, veekogu enese sügavus jne Võimalik (potentsiaalne) auramine kui looduslike tingimustega (pidev vee olemasolu) on
Mulla neelamisvõime liigid: 1)mehaaniline neeldumine-muld käitub sõelana. 2)füüsikaline neeldumine- on tingitud kolloidide pinnaenergiast. Jaguneb: positiivseks(kolloidi osakesed koonduvad ehk tõmbuvad) ja negatiivseks (tõugatakse kolloidid ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud ja teised ained, sest nad suurendavad pindpinevust; kolloidid seovad neid aineid nõrgemini, kui veemolekule) neeldumiseks. 3)keemiline neeldumine- kergesti lahutuvad ühendid lähevad üle keemilise rektsiooni käigus raskesti lahustuvateks ühenditeks, mis sadenevad ja segunevad mulla tahke faasiga; toitained fikseeritakse; kõige intensiivsem fosfori osas. 4)bioloogiline neeldumine-kõrgemad taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Seotud bioloogilise aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- Mullas toimub pidev ioonide
Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Samuti puudutab vesinikside tugeval määral vett. Kuna vesiniksidemed hoiavad veemolekule koos, on vee tihedus vedelal kujul suurem, kuna tahkes vormis on molekulid võres rohkem laiali. Selline struktuur põhjustab ka vee olekudiagrammil kolmikpunkti tekke (sulamis- ja keemistemperatuurid on võrdsed). Metalliline side - moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust
maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel (vulkaanid), mil maapinnale jõuab juveniilne vesi. Ameerika Ühendriikide Geoloogiatalituse (U.S. Geological Survey (USGS)) järgi võib veeringe jaotada kuueteistkümneks osaks: 1. Mereveevaru 2. Aurumine 3. Evapotranspiratsioon 4. Sublimatsioon 5. Veevaru atmosfääris 6. Kondensatsioon 7. Sademed 8. Veevaru jääs ja lumes 9. Sulaveeäravool jõgedesse 10
taimede saagi suurust TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks. Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks
erinevates vahekordades. Seetõttu peab kasvupinnas endast kujutama teatavat toitainetereservi, kusjuures toitained peavad olema seotud, et pinnases liikuv vesi neid välja ei uhuks. Kolloidid töötavadki nagu taimetoitainete pank: nad on võimelised siduma suurel hulgal katioone, nagu + 3+ 2+ 2+ näiteks H , Al , Ca , ja Mg . Seega võiks kolloidi kujutada suure anioonina, mille pinnale on seotud sadu tuhandeid katioone. Lisaks katioonidele seovad kolloidid ka veemolekule. Tänu tugevatele sidemetele on kolloidi pinnale seotud anioonid kaitstud ka väljauhtumise eest laskuva veevoo poolt. Samaaegselt on kolloididel neeldunud toitained pidevalt toimuva katioonivahetuse kaudu taimedele suures osas kättesaadavad. Katioonide varud täienevad, kui kasvupinnasesse lisatakse orgaanilisi või mineraalseid väetisi või satuvad sinna erinevate eluvormide jäänused. On mõistetav, et teoreetiliselt suudab kasvupinnas neelata nii palju katioone, kui palju on
Doonoreid sisaldavat pooljuhti nimetatakse n-pooljuhiks, kuna temas on valdav elektronjuhivus (laengukandjad negatiivsed). Aktseptoreid sisaldavat pooljuhti kutsutakse p-pooljuhiks, kuna temas domineerib aukjuhtivus (laengukandjad positiivsed). Kindlaid piire kolme ainerühma vahel ei ole. Juhtide korral on vabade laengukandjate arv suurem või natuke väiksem aatomite või molekulide arvust (näiteks kraanivee korral on vabu laengukandjaid ca 100... 1000 korda vähem kui veemolekule). Pooljuhtides on vabu laengukandjaid aatomite arvust vähem ca 106 korda, dielektrikute korral aga üle 10 9 korra vähem. Pooljuhtelektroonika Tervikliku pooljuhitüki sellist piirkonda, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega, nimeta- takse p-n-siirdeks. Siirde alas on juhtivuse tüüpi määravad laengukandjad ehk enamus- laengukandjad (n-osa elektronid ja p-osa augud) omavahel rekombineerunud (elektronid on augud ära täitnud). Allesjäänud positiivsetest (elektroni loovutanud)
14 jaoks sõltub õhuniiskusest või olemasolust lahustes. Vee kättesaadavus bakterite jaoks sõltub vee aktiivsusest (AW) ehk sellest kui palju on vees lahustunud aineid (soolad, suhkrud jne). Vee aktiivsus on suhtarv, mis leitakse, jagades vesilahuse kohal oleva veeauru osarõhu destilleeritud veeauru rõhuga, mis on mõõdetud samal temperatuuril. Destilleeritud vee AW = 1 ja veemolekule mittesisaldava aine AW = 0. Seega, mida rohkem lahustunud aineid vesi sisaldab, seda vähem saavad bakterid vett kätte. Mikroorganismid suudavad elada keskkonnas, mille A W jääb vahemikku 0,7 1,0. Inimese vere AW = 0,99; merevee AW = 0,98; vahtrasiirupi AW = 0,90; põllumajandusmaadel on pinnase A W = 0,9 1. Kuna nende keskkondade, kus bakterid elavad, vesilahuste ainsaks ühiseks soolaks on NaCl, siis väljendatakse bakterite taluvust kättesaadavale veele NaCl
normaaltemperatuuril (18-20 C) ja normatiivsel õhuvahetusel ca 1 cm seinapaksust 1 nädal, on soovitatav keldri seinte kuivatamisel kasutada ELMATEC mikrolaine kiirkuivatusmeetodit. Joonis 13.7 Keldri veetõke muutuva (võib tõusta kuni taldmikuni) pinnasevee taseme korral. Kuivatites kasutatavad mikrolained (lainepikkusega 0,3…30 cm, sagedusel 2,5 GHz) mõjutavad märjas konstruktsioonis olevaid veemolekule. Mikrolaine poolt põhjustatud pöörlemine hakkab töötama vee molekulide vaheliste jõudude vastu: molekulide vahel tekib hõõrdumine ja vee kuumenemine ning konstruktsioonist välja aurustumine. 219 Kuivatustöö kiirus sõltub konstruktsiooni paksusest, niiskustasemest ja materjalist, kuid kuivati tööpinna alla jääva ala kuivatamiseks piisab üldjuhul 3…6 tunnist. Pärast
annaabi.ee 
