Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
954% 4 (Visual) Basic 9.811% 5 PHP 8.612% 6 Python 4.565% 7 Perl 4.419% TIOBE Programming Community Index. Oktoober 2008 PHP tööprintsiip Kõigepealt moodustab kliendi brauser html päringu ja saadab selle vastavale aadressile (näiteks http://www.site.ee/index.php). Sellel aadressil asuv server võtab vastu html päringu, vaatab, et temalt nõutakse .php laiendiga faili (antud juhul index.php) ja veebiserver käivitab PHP parseri, mis loob sellest .php failist baitkoodi. Seejärel interpreteerib Zend Engine baitkoodi ja tagastab veebiserverile html koodi, mis saadetakse veebiserveri poolt omakorda kliendi brauserile http vastusena. PHP's tehtud Facebook - http://www.facebook.com Tuntud sotsiaalvõrk (rohkem kui 90.000.000 aktiivseid kasutajaid) Flickr – http://www.flickr.com
communicating with each other via the World wide web. In a web service, web technology such as the HTTP, originally designed for human-to-machine communication, is utilized for machine-to-machine communication, more specifically for transferring machine readable file formats such as XML and JSON. In practice, the web service typically provides an object- oriented web based interface to a database server, utilized for example by another web server, or by a mobile application, that provides a user interface to the end user. Another common application offered to the end user may be a mashup, where a web server consumes several web services at different machines, and compiles the content into one user interface. Veebiteenus tähendab programmide omavahelist suhtlemist ja andmevahetust üle hariliku veebi. Veebiteenus on üle veebi (http) välja kutsutav (käivitatav) meetod (protseduur või funktsioon).
Andmete hoidmine eraldi tabelites, muudab need üksteisest sõltumatuks, võimaldades hõlpsamini teha näiteks muudatusi andmebaasi struktuuris või kasutada samu andmeid teise tabeliga sidumisel. Andmebaasi haldus Esimest korda andmebaasidega tööle hakkamisel šokeerib noori veebitreialeid MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+
Tegu on pilveteenusega, kus andmed asuvad serverite ,,pilves," võimaldades vajaduste saabudes kasutada aina rohkem ja rohkem ressursse. Sellise infrastruktuuriga teenused on väga suures ulatuses skaleeruvad, kuna kui ressursse puudu jääb, saab neid ,,lennult" juurde haarata. Tavalise serveri puhul saab ressursse kasutada vaid konkreetse serveri limiitide raames ning kui nendest ei jätku, tuleb kas serveri riistvara uuendada või server üldse välja vahetada. Teenuse hinnastamine käib pilveteenuste juures põhimõttel, et maksad vaid selle eest, mida kasutad ning kuni esimesete limiitide ületamiseni (limiidid on peamiselt päevapõhised) on Google App Engine teenus üldse tasuta. Kui teenuse koormus ja ressursikasutus tõuseb, siis maksad rohkem, aga kui langeb, siis pead ka jälle vähem maksma. Kuna Google App Engine limiidid on
................................................................................................... 12 Meetod parse..............................................................................................................12 Loetava kuupäeva loomine........................................................................................13 Kellaaeg.................................................................................................................... 13 Objekt string...................................................................................................................14 String meetodid..........................................................................................................14 Näited.........................................................................................................................15 Brauseri objekt..................................................................................................
konstruktsioonidele, mida siis edaspidi julgesti veebirakenduste juures ja soovi korral mujalgi pruukida. Kes aga tahab omale koodi kirjutamiseks rohkem abivalmis ning lisavõimalustega keskkonda, sellele soovitame lugeda peatükki nimega Visual Studio C# Expressi install samm sammult juhis vastava keskkonna paigaldamiseks ning esimese rakenduse käivitamiseks. Edasine kirjutamine sarnaselt konspektis olevale. Põhivõimalused Kui rakendus juba mingitki elumärki annab, on see tunduvalt rohkem, kui lihtsalt hulk koodi, mis peaks "midagi arukat" tegema. Tunne, et suutsin programmi ise, omade roosade kätega käima panna, on hea. Ja annab kindlustunde, et järgmisel korral saab asi ainult paremaks minna. Kui käima on lükatud, siis edasi võib mõtelda juba juurde panemise peale. Nii nagu talumees, kes omale krati oli ehitanud, sai hakata talle ülesandeid andma alles siis, kui kratt hinge sisse võttis
Siin materjalis keskendume C# keele ülesehitusega seotud teemadele, mis on ühised kõigi käivitumiskohtade puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning väheste (eksimis)võimalustega tekstiakent - nii jääb rohkem aega tähelepanu pühendada keele enese konstruktsioonidele, mida siis edaspidi julgesti veebirakenduste juures ja soovi korral mujalgi pruukida. 5 Põhivõimalused Kui rakendus juba mingitki elumärki annab, on see tunduvalt rohkem, kui lihtsalt hulk koodi, mis peaks "midagi arukat" tegema. Tunne, et suutsin programmi ise, omade roosade kätega käima panna, on hea. Ja annab kindlustunde, et järgmisel korral saab asi ainult paremaks minna. Kui käima on lükatud, siis edasi võib mõtelda juba juurde panemise peale. Nii nagu talumees, kes omale krati oli ehitanud, sai hakata talle ülesandeid andma alles siis, kui kratt hinge sisse võttis
metaandmete sisu ning valikulised atribuudid, mis on content atribuudiga seotud PDF – Portable Document Format, dokumentide universaalne lõppformaat, mis on orienteeritud dokumendi väljastamisele ja säilitamisele. PHP - Veebiserveri poolne skriptikeel Sessioon - Talitluslikult terviklik töötsükkel dialoogsüsteemis või andmesides. Seanss kujutab endast kestvat ühendust kasutaja (või kasutaja agendi) ning partneri vahel, kelleks on enamasti server. Seansi vältel toimub harilikult suure hulga pakettide vahetamine kasutaja arvuti ja serveri vahel. Seanss on harilikult üks võrguprotokolli kihtidest. skript - Skript kujutab endast käsujada, mida täidetakse ilma kasutajapoolse vahelesegamiseta. SQL – Structured Query Language, andmebaasi päringukeel. STK – Pärnu Saksa Tehnoloogiakool tag - Vorminduskäsk. Märgendeid kasutatakse kõigis tekstdokumentides dokumentide endi või nende osade märgistamiseks.
Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis. Paigaldamise käigus küsitakse sul vaikimisi veebilehitsejat, kui Internet Explorer sobib, siis vajuta lihtsalt Open. Edasi päritakse ka sinu emaili kohta, mis jäta nii nagu on ja tulemüüri reageerimisel luba serveril kasutada internetti. Edukast paigaldamisest annab märku aken, kus on võimalik pärast Finish vajutamist server koheselt käivitada - Launch WampServer 2 now. Aga mina eemaldan valiku ja käivitan serveri Start-menüüst. WampServer käivitamine ja haldamine Serveri käivitamiseks leia üles selle käivitamise ikoon ja lihtsalt kliki sellel. Programmi edukal käivitumisel kuvatakse ekraani alumises parempoolses nurgas roheline ikoon. Mitteedukal käivitamisel on see punane või kollane, põhjuseks siis mõne teenuse mittetöötamine.
} Tingimusavaldis loogilineAvaldis ? avaldis1 : avaldis2; · Kui loogilineAvaldis on tõene, on tingimusavaldise väärtuseks avaldis1 väärtus. · Vastasel korral on kogu tingimusavaldise väärtuseks avaldis2 väärtus. Lülitidirektiiv Lülitiavaldis switch (lülitiavaldis) { · char, byte, short, int, String case väärtus1: lause(d)1; break; (alates 1.7), mõned veel case väärtus2: lause(d)2; break; · väärtus1,... - konstandid, ei tohi ... sisaldada muutujaid case väärtusN: lause(d)N; break; · break; - katkestab valikuoperaatori default: vaikelause(d); töö, võib ka puududa } Tsüklid 1. Üldtsüklidirektiiv ehk kolmikpäisega tsükkel ehk for-tsükkel. 2
Joonisel 1 on näha millistest JavaScript'i keele osadest koosneb kliendipoolne ja serveripoolne JavaScript. Joonis 1. JavaScript'i keele osad. Kliendipoolne JavaScript'i programm kirjutatakse HTML dokumeti (kuidas programmi HTML dokumenti kirjutada vaatleme hiljem). Interpretaator, mis kliendipoolset skripti tõlgendab e. interpreteerib asub veebibrauseris. Kui brauser (või klient) nõuab lehekülje avamist, mille HTML dokument sisaldab kliendipoolset JavaScript'i programmi, saadab server nõutava lehekülje sisu. Kliendile edastatakse HTML'i tulemus, mille kuvamist brauseriaknasse alustakse dokumendi algusest ning dokumendis sisalduvad JavaScript'i programmid interpreteeritakse selles järjekorras nagu nad HTML dokumendis esinevad. Kliendipoolne JavaScript täiendab põhi JavaScript'i lisades objekte, et kontrollida brauserit ja tema dokumendi objekti mudelit (DOM). Kliendipoolsete laienduste abil saab HTML vormi (form) lisada
HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-keele elementideks on koodid (tag), mille alusel toim
ACM Association for Computing Machinery Audio Compression Manager [Microsoft] ACMS Application Control Management System ACP Ancillary Control Program + Auxiliary Control Process ACPI Advanced Configuration and Power Interface ACR Allowed Cell Rate ACROSS Automated Cargo Release and Operations Service System ACS Access + Access Control Set + Access Control System + * Advanced Computer System [IBM] + Anti Curl System + Asynchronous Communication Server ACSS Audio Cascading Style Sheets ACTLU Active Logical Unit ACTPU Active Physical Unit ACTS Automated Computer Time Service ACTT Advanced Communication and Timekeeping Technology [Seiko] ACU Automatic Calling Unit ACVC Ada Compiler Validation Capacity A/D Analog to Digital ADA Automatic Data Acquisitions + (Programming Language named after Augusta Ada Lovelace) ADB Apple Desktop Bus ADC Adaptive Data Compression (protocol) [Hayes] +
Esitlusgraafika ja koduleheküljed CSS 1 Astmelised laadilehed CSS Kodulehekülgede üheks oluliseks kujunduspõhimõtteks on hoida lehtede visuaalne väljanägemine võimalikult ühtne kogu kodulehekülje ulatuses. See tähendab ühesugust taustavärvi, sama kirjatüübi ja suuruse kasutamist ning sama paigutust. Suuremate kodulehekülgede puhul võib näiteks taustavärvi või kirjatüübi muutmine põhjustada suurt peavalu muudatused tuleb ju teha kõikidele HTML-failidele. Et selliseid probleeme vältida peaks olema sisu ja kujundust teineteisest lahus. Algselt oligi HTML mõeldud ainult dokumendi struktuuri (pealkirjad, tekstilõigud, loetelud) määramiseks, kuid seda hakati ka kasutama dokumentide kujundamiseks. Lahenduseks sellele probleemile töötati välja CSS ehk Cascading Style Sheets (sobivaim eestikeelne tõlge oleks astmelised laadilehed) keel HTML-dokumentide kujunduse määramiseks. CSS puhul on hoitakse kuj
Aga nõnda on kataloogist omi programme ehk kergem üles leida, kui klass ja fail on sama nimega. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on. Kui just programmi ainsaks ülesandeks polegi kellaaja teatamine, sest sellisel juhul tõesti piisab vaid programmi enese käivitamisest. using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti
HTTP hüperteksti edastusprotokoll ( HyperText Transfer Protocol ) HTTP protokolli kasutavad serverid interneti võrgulehtede ( kodulehekülgede) edastamiseks. Ftp failiteisaldus protokoll FTP protokoll on kasutuses failide liigutamisel ühest arvutist teise üle . · Mingi FTP programm ( AceFTP 3? ) · Koht FTP serveris (n! zone) (Üles) laadimiseks peab teadma kolme asja : 1. Host name = masina nimi, kuhu sa tahad minna (ftp.zone.ee) 2. User ID = kasutajanimi 3. Password parool 10 Üleslaadimine · Logid sisse · Aktiveerid vasakult vajalikud failed · Aktiveerid paremal poolel kausta , kuhu soovid nad lisada ja nooltel klõpsides paigutad failid vasakult paremale (failinimedes ei tohi olla tühikuid!) -> OK Faililained ( file extension ) ·
Märgimuutude arvu leidmine
public static int mmArv (int [] m) {
int res = 0;
if (m.length < 2) return 0;
for (int i=0; i
mittefunktsionaalseid nõudmisi. Andmeid on lisatud mõõdukas koguses, kontrollitud on andmete piisavus vastuvõtutestide läbiviimiseks. 3.2 Kasutusjuhend NB! Lahendasin ülesande koolis kasutatust erineva ekspertsüsteemide arendusvahendiga Exsys Corvid 2.0.5, millest firma Exsys Inc pakub oma internetilehel (http://www.exsys.com) tasuta 30 päeva prooviversiooni (30MB). Hariduse eesmärkidel kasutamiseks võimaldatakse tõenäoliselt veel pikemat tasuta kasutusperioodi. Valminud rakendus on oma tehniliselt sisult Java Applet veebilehel (nii, nagu süsteeminõudmistes kirjeldatud). Süsteemi realisatsiooni alfaversioon asub internetis aadressil: http://eero.m2rt.pri.ee/ExSys_Spetsialiteedivalija.html Rakenduse failid kõik üheskoos (internetilehekülg, ExSys failid, pdf-fail reeglite ning muutujate kirjeldusega, dokumentatsioon) on pakituna internetis aadressil: http://eero.m2rt.pri.ee/ExSys Rakenduse ülesehitust, koodi ning reeglibaasi olen valmis demonstreerima
Electronic circuits are cheapest and most reliable if they only assume two states or conditions. These binary circuits have only two states, ON or OFF. Standardized means of storing these codes: ASCII (American Standard Code for Information Interchange) EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) UNICODE (Extended ASCII) Each pixel contains a value representing some shade of gray. The more shades of gray possible, the more memory will be needed. Instructions: Must be stored within the computer before use. Must be stored in binary form. A set of binary instructions is called a program. Program: A collection of instructions for the computer to perform one by one. Machine Language: The language of the computing machine.
Kihilist arhitektuuri kasutatakse, sest nii on võimalik eraldada arvutivõrk ja riistvara konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?]) Kihte on kokku kolm, kõige alumine on võrgukiht Failiedastus arhitektuur (lihtsustatud ver) 3 kihi mudel Failiedastus rakendus Rakenduskiht -failid & failiedastuskäsud Aplikat. protokoll (Pm reeglid kuidas pakette teha) Kommunikatsiooni moodul Transpordikiht Kommun. seotud sõnumid Transpordi protokoll Network Access Module Võrgukiht Kommun. võrk Võrgukihi protokoll 1. Tase: Failiga seotud tasemel toimingud 2
>transpordi päis+transpordi protokolli andemete ühikud(Transport Protocol Data Units)->võrgu päis(sihtarvuti aadress+erinõuded)+võrgu PDU(Protocol Data Units); Iga järgmisele kihile minnes liidetakse eraldi päis juurde eelmisel kihil tekkinud andmeühikule. 6. OSI mudel, kihid, teenused, protokoll ideaalne raammudel, mis pole kasutust leidnud, kuna TCP/IP Rakendus mudel oli juba kasutusel. (application) Määrab tagasisidega või tagasisideta teenuseid Esitlus * Rakenduse kiht tagab kasutajatele juurdepääsu OSI (presentation) keskkonda, tagabjagatud informatsiooni teenuseid * Esitluse kiht tagab sõltumatuse rakenduse kihile sessioon erinevustest informatsiooni esitlusest(süntaks)
LISP 1960, Esimene AI programiseks mõeldud keel BASIC 1964, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code Smalltalk 1972, esimene objekt-orjenteeritud progra keel Prolog 1972, esimene loogika progra keel C keel arendati 69-73, Ritchie, Kernigan C++ - 1983 Bell labs Python 1989 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime MySQL database - 1994 Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN Apache web server - 1995 C# - 2000, Microsoft RDF Kirjelduskeel HTML - Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel CSS - Eriti täpset teksti paigutust ja kujundust võimaldav keel HTML-i täienduseks Javascript - Brauseri programmeerimiskeel: javascripti programmid töötavad otse brauseris: muudavad htmli, css-i, võtavad ühendust serveriga jne jne AJAX tähistab: HTML+CSS+Javascript+async. Queries Georg Cantor - Hulgateooria rajaja CISC complex instruction set computer
Tehakse kiire koopia program counterist ja registritest. OS üritab peita interrupte kasutajate eest virtuaalmälu Eksam– EksamOS mapib protsessikaupa reaalse mälu “näilikuks”, vabadesse mäluallikatesse ja aadressidele Tekstitöötlus: lihttekst Eksam– Eksamkogu Eksaminfo Eksamainult Eksamtekstina, võib sisaldada kujundusmärgendeid, lõppvarianti kubab mõni teine rakendus või seade. Nt: Eksamhtml, EksamMarkdown, EksamLaTeX, EksamPostScript, rõhk sisul mitte vormil WYSIWYG Eksam– Eksamwhat you see is what you get (lõplik vormindus kohe redigeerimistarkvaras näha) kooditabel Eksam– Eksammäärab kuidas faili salvestatud sümbolit näidata ascii Eksam- Eksam(7bit, 8bit), 128märki unicode Eksam– EksamTähemärkide kodeerimissüsteem utf-8 Eksam– EksamPeamine Unicode standard
2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *multiplekser *ühendusega või ilma ühenduseta kanal 3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus Seansi kiht (Session Layer) võimaldab katkenud seanssi jätkata *lisatakse sünkroonpunktid Esituskiht (Presentation Layer) andmete ühtse vormingu kooskõlastamine ja teisendus: *arvude esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid
ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2
Interrupt – protsess pannakse seisma (pärast seda salvestatakse machine state, protsessitakse ja siis kutsutakse process scheduler ja dispatcher, et protsess uuesti käima panna) Virtuaalmälu – OS mapib reaalse mälu „näilikuks“, virtuaalmälu kombineerib aktiivse muutmälu ja mitteaktiivse mälu kettal, et saavutada laiem kogumälu maht Tekstitöötlus: Lihttekst – kogu info ainult tekstina, võib sisaldada kujundusmärgendeid, lõppvarianti kuvab mõni teine rakendus või seade, N: HTML WYSIWYG (What you see is what you get) – teksti protsessor, suunatud teksti kujundamisele, lõplik vormindus kuvatakse otse redigeerimistarkvaras Kooditabel – määrab, kuidas tuleb faili salvestatud sümbolit ekraanil näidata Ascii – ehk American Standard Code for Information Interchange on 128-tähemärgiline keelemärkide tabel, 7-bitine
Too välja vähemalt üksXML põhierinevus võrreldes HTML- ga. - Xml on primitiivsem kui html. htmlil on võimalusi rohkem. Tcp kontrollib kas paketid on ka kohale jõudnud Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss/miinus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Clark ja Andreesen, 1994 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? CSS i kasutatakse veebilehtede loomiseks, peamiselt HTML ja XHTML lehtede. JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede skriptimiseks 1 2. KREEKA LOOGIKUD: Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a):
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
andmete kaotsimineku puhul fail enam töötadagi, samal ajal kui muusika kuulamisel üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus. 2)Andmeedastuskiirus/ribalaius mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset andmeedastuskiirust/ribalaiust, et ülekanne oleks efektiivne. (nt internetitelefon, mängud) Kui selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis rakendus peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või siis lihtsalt alla andma. Elastsed rakendused (nt e-mail, failiedastus) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik, ükskõik kui väike see ka on. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud.
kaotsiminekut. Kui me võtame näiteks failiedastuse, siis sellel puhul ei pruugi andmete kaotsimineku puhul fail enam töötadagi, samal ajal kui muusika kuulamisel üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus. 2)Andmeedastuskiirus mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset andmeedastuskiirus, et ülekanne oleks efektiivne. Kui selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis rakendus peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või siis lihtsalt alla andma. Elastsed rakendused (elastic applications) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13
Vaata näited ja proovi ka muuta: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab3.html http://math.hws.edu/TMCM/java/xTurtle/index.html Tutvu Tanel Tammeti näidetega: http://www.lambda.ee/images/7/77/Itsissejuhatus_calc.html http://www.lambda.ee/images/6/61/Itsissejuhatus_xmcssjscriptnaited.zip Tutvu e-Government Academy´ga: http://www.ega.ee/?lang=ee kuula helisalvestisi: http://www.tehnokratt.net/2006/06/09 Kas JavaScript on W3C standard? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Score: 0/10 2. Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja? Student Value Correct Answer Feedback Response 1.
käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
