Ülemiste joodab tallinlasi Ülemiste Veepuhastusjaam Kuni 14. sajandi keskpaigani sai Tallinn joogivett salvkaevudest. Kuna linn oli selleks ajaks kasvanud Baltimaade üheks suurimaks, ei suutnud lahtised salvkaevud rahuldada linnaelanike veevajadust. Appi tuli Ülemiste järv. Taani kuningas Waldemar IV andis 29. septembril 1345 Tallinna Raele loa juhtida linna vett Ülemiste järvest. Järvest väljavoolava Härjapea jõe lähtest rajati linna 4 km pikkune kanal, mis kulges Veerenni (sic!) tänavani ning seejärel Harju väravani, kus moodustas 1,5 km pikkuse linnamüüriäärse vallikraavi kuni mereni Kalasadamas. Kanal ehitati algselt lahtisena, hiljem kaeti. Rajatud kanalist toideti linna salvkaevusid ja sajandite jooksul rajatud veetorustikku. Kanal suleti 1883. aastal, kui linna veevarustussüsteem oli ühendatud Ülemiste järvega torustiku abil. Järve vesi jõudis linlasteni ehedal looduslikul kujul, aegaja...
TERVISLIK TOITUMINE Marten Juhansoo 8.g Sissejuhatus Söömine on tähtis osa inimese igapäevaelust. See annab energiat, ülejäänud päevaks, hoiab inimest rõõmsameelsena ja toetab immuunsüsteemi. Levinud on üks toitumis viis milleks on nimelt tervislik toitumine. Osad arvavad, et see aitab hoida tervist ja teised jälle, et see on hea kaalulangetamisviis. Tervislik toitumine ei ole nii kerge kui see paistab ja valseti sõões võib tulla hoopis kahju. Tähtis osa on ka vee tarbimine ja liikumine. See referaat tutvustab natuke täpsemalt ülatoodust. Kuidas tervislikult toituda Kui tervisliku toitumisega alustada ei pea loobuma söökidest ja jookidest mis on meeldima hakanud. See ei tähenda, et sööma peab ainult juurikaid vaid peab sööma nii, ...
5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on tegurid. võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks: puhas õhk eur, leib eur, banaanid eur. Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete järjestada ja iseloomustada järgarvudena, olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) näiteks: puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on 9. Keskkonna hindamine. Keskkonn...
Sissejuhatus Kui analüüsida toidu kui igapäevase kütuse tähtsust mitte ainult enda elushoidmise, vaid ka kehalise aktiivsuse tarbeks , peab silmas pidama tarbitava toidu koostist , kogust, vedela ja tahke toidu suhet ning kindlasti toitumise regulaarsust. Tavalise päevakava järgi on toitumise regulaarsust lihtsam paika panna. Aktiivse kehalise koormusega inimene peab aga arvestama ka treeningute ajaga ja treeninguga seonduvate mõningaste toidutarbimise piirangutega. Igapäevase treeningukoormusega harjunud inimesed tajuvad hästi toidu tarbimise kõiki nüansse, mis mängivad suurt rolli nii sporditulemuse saavutamisel, kui ka taastumisel pärast treeningut või võistlust , kaalu hoidmisel ning üldise tervisliku seisundi parandamisel. Kui aktiivne kehaline koormus ületab kas või ühe tunni päeva kohta, on toidust saadava energia ja tarbitava toidu olemus väga tähtis (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010: 149). Toit peab kindlasti olema mitmekesine j...
Energiajoogid Meil müüdavate energiajookide arv on väga suur. Tihti tuleb turule uusi maitseid ning marke. Energiajookide põhilisteks koostisosadeks on tauriin, glükoronolaktoon ja guaraana. Tauriini ja kofeiini tarbimine pärast intensiivset treeningut võib suurendada südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Samuti suureneb vee ja naatriumi kadumine organismist. Toitumisspetsialistid hoiatavad, et energiajoogid võivad põhjustada kiiret energiataseme tõusu ning hiljem selle sama kiiret langust. Mõned joogid sisaldavad lisaks kofeiinile ka B-vitamiini, mis suurtes kogustes manustatuna võib põhjustada südame puperdamist ning tuimust ja pakitsust kätes ja jalgades. Noorte hulgas muudab energiajoogi populaarseks kindlasti reklaam, kus kirjutatakse, et energiajoogid stimuleerivad kesknärvisüsteemi, aitavad ületada suurt kehalist ja vaimset väsimust, kiirendavad südametegevust, tõ...
Ülerahvastus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ülerahvastusest saavad suuremal või vähemal määral alguse paljud ülemaailmsed probleemid, nagu ebapiisav toidutoodang, vaesus, kasvav sotsiaalne ebavõrdsus, keskkonna saaste, jäätmeprobleemid, bioloogilise mitmekesisuse kahanemine, joogivee-, energia-, eluruumide ja arstiabi puudus, töötus, slummide kasv ja kontrollimatu migratsioon. Kasvab ka kuritegevus, nakkushaiguste levik ja tööpuudus. Maailma rahvaarv on kiirelt kasvanud just viimasel sajandil, arvestades, et 20. sajandil oli rahvastiku arvuks veel 1,7 miljardit, siis praeguseks on see plahvatuslikult kasvanud 7,7 miljardini. Sellist kasvu on soodustanud meditsiini, tehnoloogia ja toidutoodangu pidev areng ja kasv. Rahvastikuarvu tõus, koos sellele lisanduvate loodus- ...
NB! Tee joondiagramm, kus andmed on diagrammil näha ja pealkirjaks on "Vee tarbimine" ning diagram külm vesi soe vesi jaanuar 0,4 0,7 Vee tarbimine veebruar 1,8 1,9 märts 0,6 0,9 külm vesi soe vesi aprill 0,6 1,1 mai 0,4 1 2 juuni 0 0,5 1,5 juuli 0 0,7 1 august 1 0,2 september 0,8 1,8 0,5 oktoober 0,6 1,1 0 november 0,4 0,7 jaanuar märts mai juuli septemb detsember 0,5 0,7 ee tarbimine" ning diagrammi legend on üleval ee tarbimine külm vesi soe vesi mai ...
Viimsi Kool Rauno Leppik VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES Uurimistöö Juhendaja: õp Alge Ilosaar Viimsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vesi on eluks kõige vajalikum osa. Inimkonmd on seda kasutanud samakaua kui on eksisteerinud. Kuid tänapäeva teadlased on uurinud välja, et joogikõlbliku vett ei ole väga palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja säästmine on üha tõusev trend. Paljud teadlased ja inseneerid leiavad võimalusi, kuidas hoida vett kokku. On tehtud palju leiutisi, mis aitaks inimestel vett kokku hoida. Antud teema on maailmas väga aktuaalne, ning seda on juba uuritud ka, kuid see on selline valdkond mis muutub pidevalt, sest inimesed on hakanud mõtlema loodusele ja on haklanud rohkem säästma. Uurimustöö teoreetilises osas tutvustatakse erinevai...
H2O Vee omadused Läbipaistev, värvusetu vedelik Keemistemperatuur 100 °C Jäätumistemperatuur alla 0 °C Vee tähtsus On kogu organismi oluline koostisosa Vajalik toidu seedimiseks, toitainete omastamiseks, jääkainete eraldamiseks Aitab kehatemperatuuri ühtlasena hoida Vee kasutamine põllumajanduses joomiseks ja toidu valmistamiseks hügieentoiminguteks soojuskandjana erinevates seadmetes tule kustutamisel kõikides tööstusharudes Veevajadus sõltub: Vanusest vanemad inimesed vajavad rohkem vett kui lapsed Tervislikust seisundist haigused põhjustavad veekaotust, veevajadus suurem Kehalisest aktiivsusest higistamise tõttu suureneb veevajadus Ilmastikust kuumal suvepäeval, soojades maades vajab inimene higistamise tõttu rohkem vett Toitude veesisaldus Köögiviljades on keskmiselt 93% mahlades ja piimas 89% puuviljades 86% lihas 68% leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50% Vee hulk kehas Imikutel 75% Noorukitel...
Energiajookide mõju tervisele Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Maiu Mängli 10b Mis on energiajook ? Energiajook on üks jookide liigist, milles sisaldub palju erinevaid aineid. Tootjate sõnul peaks energiajook suurendama energiavarusid, kuid tegelikult ei anna energiajook lisaenergiat vaid hoopis aitab ära kasutada olemasolevad varud. Energiajook pole ohutu ! Energiajook ei ole tavaline karastusjook, mida võib juua janu kustutamiseks. Selle tarbimisega peavad olema ettevaatlikud isegi terved inimesed. Kasutades organismi olemasolevaid energiavarusid, kurnab energiajook organismi ja tekitab hiljem veelgi suuremat väsimust. Intensiivsele tööperioodile peab kindlasti järgnema puhkus jõu taastamiseks. Kõige suuremaks ohuks energiajoogi puhul peetakse kõrget kofeiinisisaldust. Kofeiin võib tekitada ärevust, murelikkust, aga ka väga tõsiseid südamehäireid. Suureks probleemiks energiajoo...
Alkoholi ja energiajoogi kooslus Viimasel ajal on muutunud üha populaarsemaks energiajookide ja alkoholi koos tarbimine. Arvatakse, et kui tarbitakse koos alkoholi ja energijooki siis vähendab see joovet ja tekitab hea enesetunde. See kõik on aga väga petlik. Üks ohtlikemaid kombinatsioone on energiajookide tarbimine koos alkoholiga, mis on ööklubides ka väljaspool Eestit populaarne. Ööklubides on muutunud populaarseks juua viina ja energiajoogi kokteile, sest usutakse,et energiajook vähendab viina depressiivseid omadusi. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetõttu võib tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus ega paranda reaktsioonikiirust. Petlikult hea enesetunne võib panna inimest tegema valesid otsuseid, näiteks innustama veelgi rohkem alkoholi tarbima või...
Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. E...
ELEKTROENERGEETIKA Elektri tarbimine on kasvanud kiiremini kui üldine energia tarbimine Tänapäeval toodetakse energiat peamiselt soojus,- hüdro-ja tuumaelektrijaamades. Vähesel määral ka tuule,-päikese-ja geotermaalelektrijaamades SOOJUSELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks Soojuselektrijaama ehitamine on odav ja kiire, elektrienergiat toodetakse suurte söe-või naftavarudega Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USA-s, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikohal Soojuselektrijaamad on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid HÜDROELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks Hüdroelektrijaamades toodetakse alla viiendiku maailma elektrienergiast Ehitamine võtab kaua aega ja on kallis 2/3 maailma hüdroeneriga ressurssidest...
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
REFERAAT Elektrienergia tootmine, tarbimine ja ülekanne 2009 Elektrienergia tootmine Maailma elektrienergia tarbimine suureneb pidevalt ning selle rahuldamiseks on vaja toota aina rohkem energiat. Elektrienergia tootmise hulgast saab aimu kui vaadata näiteks 2007. aasta andmeid, kui terves maailmas kokku toodeti 19.02 trilliont kWh energiat. Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse peamiselt kolme eri liiki energiaallikaid soojuselektrijaamad (63%), hüdroelektrijaamad (19,3%), tuumajaamad (17,3%). Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Sama omandavad alternatiivsed energiaallikad tänapäeval aina suuremat tähtsust kuna ei saasta ega reosta otseselt keskonda. Alternatiivsete energiate hulka kuuluvad vee-energia, tuuleenergia...
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise t...
Keskkond ja säästev areng Maa elanike ees on rida keerulisi keskkonna- ja arenguprobleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule, on teiselt poolt viinud keskkonna saastumise ja loodusressursside ammendumiseni. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19.sajandi algul kulus 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. 2007. aastal loeti Maa elanike arvuks 6,7 miljardit. Teadlaste hinnangul aastaks 2150 tõuseb inimeste arv maailmas kuni 12 miljardini. Rahvastiku arvu kasv toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Koos rahvastikuarvu suurenemisega tõuseb tootmine ja tarbimine ning seejärel ka jäätmetehulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Keskkonna saastatuse ja inimtegevuse tagajärjel kaovad iga päev kü...
Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid Eestis ja globaalselt Mai Triin Puström 12.Ki klass Jüri Gümnaasium 2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus Heitveed (tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed). Juhitakse looduslikesse veekogudesse või pinnasesse. Ohtlikumateks tööstusaladeks veekogudele on nafta-, põlevkivi- ja ...
Kordamisküsimused – linnastumine 1.Iseloomusta linnastumise protsessi maailma eri regioonides Linnastumise algperiood Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad. Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960 Hakati ehita...
Kas ma olen teadlik tarbija? Teadlik tarbimine on huvitav teema, olen sellele palju mõelnud. Mida tähendab teadlik tarbimine ja, kas olen piisavalt teadlik oma tarbimis harjumuste juures? Raske küsimus, peab natukene analüüsima. Minu jaoks teadlik tarbimine on see, kui väldin üle tarbimist, et oleks vähem tootmist, mida vähem tarbida seda rohkem säästame loodust. Ma arvan, jah mina olen teadlik tarbija. Mulle meeldib poest osta paberkotte või käija riidest kotiga. Ma pigem ostan poest lahtist liha ja sinki, kui seda mis on pakendatud just sellel samal põhjusel, et oleks vähem pakendeid ja vähem prügi. Riided, kahjuks ma ei saa kanda taaskasutusest ostetud, ma ei suuda lihtsalt, see on minu kiiks aga enda meelest olen ka selle probleemi lahendanud. Ostan perele rõivad poest aga ma ei viska neid ära, saadame taaskasutusse, laste riideid saab anda ka käest kätte, mis on väikseks jäänud. Toidu osas olen ka aastate...
ERITAMINE JA VEEBILANSS Jääkproduktid ja veesisaldus 65kg- 40L vett Regulatsioon neerudes- kehavedelike koostis+kogus stabiilne Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine Antidiureetiline hormoon palju- vesi imatakse neerudes esmauriinist tagasi, vähe- imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi Kui tunned joogijanu, on tegemist juba vedelikupuudusega ning sel hetkel kannatavad veepuuduse all ka kõik rakud sinu kehas ja kogu organismi normaalne t...
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasv...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kristiina Mokanu K10C KOHVI uurimustöö Juhendaja: Mariina Madisson ...
Margit Globaalprobleemid on ka minu probleemid Tänapäeval on kiiresti arenev maailm endaga kaasa toonud mitmeid globaalse mõõtmega probleeme. Seda kõike inimeste endi heaolu parandamise soovi tõttu. Looduslikke ressursse ning muid võimalusi on hakatud kuritarvitama. Inimtegevuse tagajärgedega hakati arvestama alles siis, kui tekkisid silmnähtavad ökoloogilised tasakaalu häired. Globaalprobleemid on suuremastaabilised ja võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg. Kuid kas globaalprobleemid on ka minu probleemid? Globaalprobleemid on ülemaailmsed ja puudutavad kõiki, seega on need ka minu probleemid. Üheks suurimaks globaalseks probleemiks on rahvastiku kasv. Rahvastiku kasv mõjutab ka maailma majanduse arengut, sest sellega on seotud kõik sotsiaalsed probleemid. Juba praegu...
Jakob Westholmi Gümnaasium VEEKRIIS JA VEE REOSTUS Referaat Autor: Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda kasutatakse valesti ning saastatakse seda viimast raasukesti. 1.Veekriis Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toiduva...
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb läbi atmosfääri maapinnale, ja muutub osaliselt soojuseks.Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid.Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri.Seda nähtust nimetatakse k...
Jakob Westholmi Gümnaasium Vee saastumine Bioloogia referaat Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte........................
Äge püelonefriit Krooniline Äge glomerulonefriit Krooniline Krooniline Neerukivitõbi Kusepõiepõletik ehk püelonefriit ehk glomerulonefriit neerupuudulikkus tsüstiit krooniline neeruvaagnapõletik Mõiste Bakteriaalne põletik Loiult kulgev Neerupäsmakeste Krooniline Progresseeruv Neerus kivid Põletikulised neeruvaagnas ja mikroobide poolt immuunpõletik immuunpatoloogiline seisund, mille puhul muutused põie tubulointerstitsiaalse põhjustatud põleti...
Kas inimeste tarbimiskäitumine vastab Maslow vajaduste hierarhiale? Abraham Harol Maslow, kes oli ameerika psühholoog sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Kuid kas tänapäeva inimeste tarbimine vastab sellele püramiidile? Vajaduste rahuldamine on inimese olemuse juures kõige tähtsam ja vajadused tuleb rahuldada esimesel võimalusel. Üks nendest paljudest võimalustest on hakata tarbima kaupu ja teenuseid ning nende teel vajadused rahuldada. Maslow vajaduste hierarhia järgi on inimesel kõige suuremad vajadused füsioloogilised, mille alla kuuluvad seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Selleks et jõuda hierarhia kõrgemate astmeteni peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud, eelkõige eelnevalt nimetatud vajadused. Inimeste vajaduste rahuldamiseks luuakse ja toodetakse igapäevaselt palju tooteid ja erinevaid teenuseid. Tänapäeval on tarbimine eriti lihtsaks tehtud. Midagi vajades piisab v...
Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: · õhu saastamin...
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud ve...
Veeseadus Koostajad: Seaduse ülesanne Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. Vee ja veekogu kasutamine Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega. Inspektor tuvastas, et osaühing võttis pumbajaama kaudu vett 14 000 kuupmeetrit rohkem kui talle vee erikasutusloaga oli lubatud. Keemiatööstus on veemõõtjad küll paigaldanud, kuid need ei töötanud. 2003. a suvel Kiviõli lähedal kasutusele võetud uuest karjäärist välja p...
Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted. Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutu...
Mulla ja vee saastatus Vesi Vesi on maakeral elu säilimise alus Mitmel pool maailmas puudub puhas joogivesi Vesi on vajalik nii inimestele kui loomadele - kõikidele elusorganismidele Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases tegevuses kasutama vett. Inimeste arvu suurenedes on kasvanud ka vee tarbimine. Puhas ja kvaliteetne vesi on maakeral muutumas üha väärtuslikumaks. Vee ringlus Click totarbida Et vett kõigile jätkuks, tuleb teda mõistlikult edit Master text styles Inimorganismid ei kasuta vett ainult ära tarbimiseks vett juhitakse ka ringlusesse Second level heitveena loodusesse tagasi Third level Fourth level Looduses vesi osaliselt ...
Milleks säästa vett? Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Veeressursid on jaotunud erinevalt, mõnel pool on märkimisväärne veepuudus, teisal aga suured üleujutused. Arvestades rahvastiku juurdekasvu ning olemasolevaid varusid, tuleb aastal 2025 kasutada päevas poole vähem vett kui nad seni on harjunud tegema. Usutakse, et varsti hakkavad sõjad, puhtalt joogivee tõttu. On uuritud vee kasutusalade jaotumist kodumajapidamises, mille põhjal selgus, et 22% kasutatavast veest kulub pesu pesemisele, 17% dušši all käimisele ja 16% nõude pesemisele. Tervelt 27% veest kulutab WC ja 14% kulutatud veest ei saa kasutaja mingit kasu, kuna selle võib kanda lekete arvele. Ülejäänud 4% kasutatavast veest jaguneb muude majapidamis toimingute vahel. Kas teadsid et? Ligi 75 protsenti majapidamises tarbitavast v...
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO- kool Airi Sotnik "KÜÜNTE JA NAHATÜÜBI MÄÄRATLEMINE JA NENDE HOOLDUS" Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Küüned ja nahk täidavad paljusid ülesandeid. Eelkõige on küünte ülesanne kaitsta sõrme- ja varbaotsi. Sageli kasutame küüsi tööriistana, kuna on piisavalt tugevad, et avada ja kangutada pakendeid ja urgitseda, sügada ja muud selle taolist teha. Et käed näeksid ilusad ja terved välja, tuleb nende eest ka hästi hoolitseda. Selleks, et õigeid hooldusvahendeid valida tuleks kõigepealt välja uurida millist tüüpi küüned ja nahk sul on, sest erinevatel tüüpidel on erinevad vajadused . Küünte määratlemine 2 Küüsi on mitut tüüpi, ning on väga oluline mõista, miks mul on konkreetne küünetüüp ja kuidas on küüsi kõige parem hooldada. Loomulikud küüned näevad nä...
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3...
Inimgeograafia 1. Iseloomusta linnastumisprotsessi maailma eri regioonides. Linnastumise algperiood- Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad.Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960- Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas en...
Õmblusfirma keskkonnapoliitika Veoteenus: Bussid ei tee tühje sõite võimalusel täidame alati bussid maksimumini bussijuhtidele säästliku sõidu koolitus kasutame uuemaid ja tehniliselt korras busse Vabrik: tekitame võimalikult vähe jäätmeid tekkivate jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine kasutame võimalikult kaasagset tehnoloogiat tooraine maksimaalne ärakasutamine (nt. Täiskasvanute riiete väljalõikamisel tekkinud jäätmetest saab toota lasteriideid) optimeeritud kanga ja niidi kulu tutvustame keskkonnapoliitikat kõigile töötajatele energia säästlik tarbimine ühest riidekiust kanga jäägid saadame uuesti tootmisele sega- ja tehiskiust kanga jäägid saadame põletamisele minimaalne toote pakendus transpordil poodidesse pakendite korduvkasutus eelistame sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme omavaid kanga tootjaid pöörame tähelepanu töötajate tööohutusele ja kva...
Vesi ja veega seotud probleemid Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fa/Fall_01.gif Teadmisek · Vastsündinu kaalust moodustab vesi 75-80 % s: · Täiskasvanu kehas on vee osakaal kuni 70% · Vere koostises on üle 82% vett · Organismi ainevahetus toimub üle 85% ulatuses veekeskkonnas vesi kannab edasi toitaineid ja väljutab jääkaineid · Vesi tagab organismi kehatemperatuuri, töö- ja keskendumisvõime · Organismi veesisalduse vähenemisel 6-8% tekib teadvuskadu; vähenemisel 10% hallutsinatsioonid; v...
Lasnamäe Üldgümnaasium Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus Uurimistöö Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 ENERGIAJOOGID 4 1.1 Koostisained 4 1.1.1 Kofeiin 4 1.1.2 Tauriin 5 1.1.3 Glükoronolaktoon 6 1.1.4 Guaraana...
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud? Maailma rahvaarv kasvab kiiresti energia vajadus suureneb miljardit BTU ...
Mikroorganismide paljunemist mõjutavad tegurid · Tööruumide üldine puhtus/hügieen · Tööolmeruumide hügieen · Puhastamise sagedus · Puhastusvahendi keemiline aktiivsus · Lemmikloomad/koduloomad · Temperatuur · Niiskus · Hallitus · Valed jäätmekäitluse põhimõtted Tööhügieen Bioloogilise ohuteguri puhul: 1) Tuleb keelata söömine ja joomine bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas; 2) Anda töötajatele asjakohane tööriietus, kaitseriietus; 3) Anda töötajate kasutusse dussidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid; 4) Tagada, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse, pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist; 5) Määrata inim- või loomse päritoluga materjalide või preparaatide käitlemise kord. Kui tööprot...
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...............................................................2 2. 1.Õhu saastumine.........................................................3 3. 2.Happevihmad.............................................................3 4. 3.Pinnase saaste...........................................................4 5. 4.Vee saaste.................................................................5 6. 5.Jäätmed ning mida sellega tehakse..............................7 7. 6.Mida saame ise ära teha?............................................7 8. KOKKUVÕTE..................................................................8 9. KASUTATUD ALLIKAD.....................................................9 LISAD.......................................................................................10 Reostunud Hiina veekogu..........................................................11 ...........................................
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on al...
Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi...
annaabi.ee 
