Graafika VBAs

tamm J Ohjurid (Controls) CommandButton1 214 kuusk kuusk Klassid Shapes ja Shape Omadused Meetodid Animatsiooni üldpõhimõtted "Vettehüpped 1" Mitme objekti üheaegne liikumine. Lennuk-ufo Protseduurid tegevuste ja liikumiste määramiseks objektidega Funktsioonid On_Sees ja On_Puude Protseduurid Liigu ja Osuta Harjutus Penaltid Paralleelsed tegevused II Kujundi liikumine koordinaatidega määratud punkti Erinevate liikumiste näited Näide "Vettehüpped 2" Näide "Kirbutsirkus" Kujundi liikumine teise objekti juurde Harjutus "Auto ringliiklus 1" Harjutus. "Auto ringliiklus 2" Liikumine parabooli järgi Harjutus "Karistuslöögid"

EXCEL - Tabelitöötlus

IV65536. Näiteks asub lahter K9 üheteistkümnenda veeru ja üheksanda rea ristumiskohas. Exceli lahtrisse võib sisestada numbri, teksti valemi või jätta see üldse tühjaks. Kõik teavad, mis asjad on numbrid ja tekst, kuid see valemi asi võib pisut segadust tekitada. Valem on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Näiteks saab sisestada valemi, mis ütleb Excelile, et tuleb liita omavahel veeru A esimeses kümnes lahtris paiknevad arvud ning näidata tulemust valemit sisaldavas lahtris. Valemite puhul kasutatakse tavapäraseid aritmetikatehteid: + (liitmine), - (lahutamine), * (korrutamine), / (jagamine). Samuti saab kasutada spetsiaalseid sisefunktsioone, mis lasevad sul teha jalustrabavaid asju, ilma et seejuures pingutama peaksid. Näiteks on Excelis funktsioonid, mis liidavad terve andmeseeria, arvutavadruutjuuri, koostavad laenu tagasimaksmise graafiku ning näitavad kuupäeva ja kellaaega. 3

Exeli õpetus

.........................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile..................................................................20 Raamid (Äärised) ..................................................................................................................... 20 Lahtrite ühendamine.................................................................................................................21 Sisu paigutus lahtris................................................................................................................. 21 Teksti suunda .......................................................................................................................... 21 Taane....................................................................................................................................... 22 Numbri- ja rahavormingud...................................................................

Google SketchUp

Samuti mõistab LayOut mudeli muudatusi, presenteerides neid automaatselt ka n-ö 2D-lehekülgedel. 3 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 1.4 Mida õpime Antud moodulis õpime kasutama erinevaid tööriistu ja tehnilisi võtteid loomaks erinevaid objekte ja vaatame erinevaid pistikprogramme vabavaralise Google SketchUp abil.  2D kujundite loomine  3D kujundite loomine  kujundite modifitseerimine  3D teksti loomine  materjalide lisamine  mudeli varieerimine stiilide abil  valmis mudelite importimine Google 3D Warehouse allikast  gruppide ja komponentide kasutamine  komponentide loomine  komponendisirvija kasutamine  sarnaste komponentide mastaapimine  materjalide loomine  vahend FollowMe  pistikprogrammide kasutamine 1

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Nende mõlema kahjuks räägib päris krõbe hind. Tuntuimad tasuta rastergraafika programmid on GIMP ja Paint.NET, mille võib igaüks kohe allalaadida ja kasutama hakata. Ning seda pakutakse nii Windowsi kui ka Linuxi kasutajatele. Tublid kodanikud on teinud ja jagavad erinevaid pilditöötlusprogramme veebis:  pixlr.com  fotoflexer.com  lunapic.com  photoshop.com Vektorgraafika Vektorgraafika puhul saame pildi geomeetriliste kujundite abil nagu punktid, sirged, kõverad, hulknurgad ja ringid. Suurim erinevus rastergraafikast seisneb selles, et kõik tehakse matemaatiliste valemite ja seoste abil. Kasutaja jaoks tähendab see seda, et kujundite skaleerimisel või suumimisel säilitavad need alati teravad ja selged ääred. Iga loodud kujund on täiesti iseseisev ja omab talle omaseid parameetrid - asukoht, suurus, värvus jne. See tähendab seda, et võime neid liigutada ilma, et need kokku sulaksid.

Microsoft access

tagab, kui minna andmete sisestamisel sellest väljast tabulatsiooniklahviga üle, väljastatakse veateade. Sageli võivad väljatüübid jääda oma vaikeväärtuste juurde, kuid alati on mõttekas neid kohendada vastavalt oma vajadustele. See aitab hoida kokku arvuti mälu ning piirangute ­ sisestuseeskiri, vaikeväärtus ja väärtusreegel ­ seadmisega tagatakse andmete sisestamise õigsus. Nagu eelnevalt sai mainitud, peab olema igal tabelil võti. Selleks viiakse kursor võtmevälja ritta, milleks on antud näite puhul Isik_ID ning klikkatakse tööriistariba nupul Primary Key. Loodud tabeli salvestamiseks kas: · kasutakse menüükäsku File Save · klikatakse tööriistariba (toolbar) vastaval nupul · kasutatakse kiirkorraldust Ctrl+S. Kui tabelile ei ole veel nime antud, siis küsitakse seda (joonis 3.4). Joonis 3.7 Tabeli salvestamine Anname tabelile nimeks SUGUPUULIIKMED.

Arvuti tark- ja riistvara

align="right">Algus

Algus 17 Kui index_html faili korraldused(tagid) ei tööta veebis kontrolli, kas eelmised paariskoodid on ikka nii alguse kui lõpetamisega ! Kui muidu ei leia, tähista värvidega ! N! Seesiin Vahejoon Tekstiosi saab üksteisest eraldada horisontaaljoonega

---

Täpsustused : Size="..." - määrab joone laiuse (jämeduse) Väärtus antakse numbritega pixelites N!

---

Joone pikkus WIDTH ... ­ määrab joone pikkuse Väärtus võib olla kas : Pixelites või protsentides Align=... saab määrata asukoha ( left,right, center ) N!

---

Noshade abil tekib tavaline varjuta 2 mõõtmeline kriips . N! 18 

---

Nummerdatud loetelu ­ ordered list 1

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

vanad kartulikorvid külge riputatud - olgu need nii suured ja vägevad tahes. Tööle hakkamiseks on hinge vaja. Aga hinge ei saa enne sisse puhuda, kui väikegi tervik olemas. Ning C# puhul näeb lühim tervikprogramm välja ligikaudu järgmine: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Esmapilgul võib tunduda, et suur hulk tundmatuid sõnu on ekraanile ritta seatud. Ning veel mõned sulud ka. Ning kui teada saada, et kõik see pikk jutt on vaid väikese programmi loomiseks, mis oma töö tulemusena ütleb "Tere", siis võib paista, et tegemist on ilmse raiskamisega. Eriti, kui mõni on varem tutvunud Basicu või Pythoniga, kus sama tulemuse saamiseks tuleb lihtsalt kirjutada print "Tere" Seetõttu veel 2000ndate aastate alguses tutvustati inimesi programmeerimisega mitmeski koolis just Basicu kaudu, sest algus on "nii lihtne"

Programeerimise algkursus 2005-2006

TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v

C# materjal

vanad kartulikorvid külge riputatud - olgu need nii suured ja vägevad tahes. Tööle hakkamiseks on hinge vaja. Aga hinge ei saa enne sisse puhuda, kui väikegi tervik olemas. Ning C# puhul näeb lühim tervikprogramm välja ligikaudu järgmine: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Esmapilgul võib tunduda, et suur hulk tundmatuid sõnu on ekraanile ritta seatud. Ning veel mõned sulud ka. Ning kui teada saada, et kõik see pikk jutt on vaid väikese programmi loomiseks, mis oma töö tulemusena ütleb "Tere", siis võib paista, et tegemist on ilmse raiskamisega. Eriti, kui mõni on varem tutvunud Basicu või Pythoniga, kus sama tulemuse saamiseks tuleb lihtsalt kirjutada print "Tere" Seetõttu veel 2000ndate aastate alguses tutvustati inimesi programmeerimisega mitmeski koolis just Basicu kaudu, sest algus on "nii lihtne"

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

Dokumendist kogu tekstivormingu (font, laadid, tekstiefektid jm peale esiletõstuvärvi), st alles jääb vaid lihttekst, saab eemaldada nupuga . LÕIGU VORMINDAMINE (AVALEHT (HOME)) Kui soovitakse rohkem kui ühte lõiku vormindada, siis tuleb igast lõigust vä- hemalt midagi märgistada. Reavahe Vasakule, keskele, paremale, rööpselt Äärised (servast servani joondamine) m 12

PHP ALUSED RAAMAT

01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded

Nimetu

löödud ja vanad kartulikorvid külge riputatud - olgu need nii suured ja vägevad tahes. Tööle hakkamiseks on hinge vaja. Aga hinge ei saa enne sisse puhuda, kui väikegi tervik olemas. Ning C# puhul näeb lühim tervikprogramm välja ligikaudu järgmine: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Esmapilgul võib tunduda, et suur hulk tundmatuid sõnu on ekraanile ritta seatud. Ning veel mõned sulud ka. Ning kui teada saada, et kõik see pikk jutt on vaid väikese programmi loomiseks, mis oma töö tulemusena ütleb "Tere", siis võib paista, et tegemist on ilmse raiskamisega. Eriti, kui mõni on varem tutvunud Basicu või Pythoniga, kus sama tulemuse saamiseks tuleb lihtsalt kirjutada print "Tere" Seetõttu veel 2000ndate aastate alguses tutvustati inimesi programmeerimisega mitmeski koolis just Basicu kaudu, sest algus on "nii lihtne"

ÜLESANNE I PINNATÜKK

valikuid; – – Valikurida, kus on toodud hallidel väljadel, üksteisest kitsaste valgete ribadega eraldatult, võimalikud valikud edasiseks töötamiseks. Nagu eelnenust näha, võib valik koosneda ka mitmest sõnast (Base point) või siis tähest ja sõnast (Z direction) Kui see valikute jadada ei mahu eelnevatega koos ühte ritta, võib ta olla kujutatud järgnevatel ridadel; Valiku tegemiseks Valikureast on kaks võimalust: ÜLESANNE I Pinnatükk 3  – klõpsata vastaval halil väljal (soovittav); – sisestada võtmetähed (valiku nimes siniste SUURTÄHTEDENA, neid võib seal olla rohkem kui üks!) valikust.

Algoritmid ja andmestruktuurid eksamiks kordamine

4.2.1 Tekstiline Alustades ahela peast liigutakse sõlm haaval ahela lõpuni. Vajaduse korral tehakse iga sõlmega midagi (uuritakse võtmevälja väärtust vms). Abimuutuja current peab olema viidatüüpi. Ta tuleb kasutusele võtta selleks, et kogu ahelale viitav Head kaotsi ei läheks. 4.2.2 Pildiline Joonis 1 Pildiline kirjeldus ühe viidaga ahelast ning selle läbimisest. 4.3 Elemendi (sõlme) lisamine 4.3.1 Tekstiline Sõlme lisamine võib toimuda ahela algusesse, keskele või lõppu: • Esimese elemendi lisamisel muutub ahela pea väärtus (kõige lihtsam ja kiirem) • Elemendi keskele lisamisel tuleb jälgida, et ahel ei katkeks (kui on vaja säilitada näiteks sorteeritud järjekorda) o Abiks tuleb võtta üks või kaks viita ja läbida ahel õige kohani Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 9  o Võib abiks võtta 2 viita: Current ja Prev

Autocad II

10 kaared. Teerada ei tohi olla "väljasurutava" objektiga samas tasapinnas, samuti ei tohi ta sisaldada liialt väikese kõverusega osi (samas nurkpunktide olemasolu piiranguks ei ole). Moodustatav keha algab lähteobjekti tasapinnast (lähteobjekt ise läheb kaduma) ja lõpeb tasapinnaga, mis on teerajaga risti selle lõpp-punktis. Joonestamise käigus AutoCAD nihutab teeraja valitud objekti keskele (ekraanil seda ei näidata). Käsuga EXTRUDE "väljasurumi- sel" on ka mõningaid nüansse, aga jätame need siinkohal kirjeldamata. Näitena vaatleme ringjoone "väljasurumist" piki spiraalset joont tüüpi 3DPOLY: tulemusena tekib vedru (vt. joonis 9), kus ilmekama pildi saamiseks on varjatud jooned käsu HIDE abil kaotatud ja lähteobjektid on alles jäetud (lähteobjektid tegelikult ei säili). Sisestades objektide valiku

AutoCad I

Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000  Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti ­ joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting and Design, mida võib tõlkid

Arvutigraafika I TIHEND

ning selle tulemusena avaneb palett Layer Properties Manager Ülesanne II Tihend 2 (selle paleti suurust saab servadest laiali venitada või kokku suruda samade võtetega, oli võimalik teha Tööalaga – kaksiknooled ja tragimised). Selle paleti täpsem selgitus on toodud ülesande materjalides edaspidi, nüüd klõpsame ikoonil New Layer – uus kiht ja paletile ilmub sinene riba: kus lahtris Name (nimi) on valgete tähtedega sinisel taustal kirjas Layer1 (kiht1). Soovitatav on igale kihile siiski anda oma nimi, mis iseloomustaks sellesse kihti joonestatavaid objekte. Nime panemiseks viime hiirenoole tähe L juurde, see hiirenool muutub I-kujuliseks pärast klõpsu ┐ muutub vilkuvaks püstkriipsuks, sinise triibu pidevus katkeb ning kirjutame kihi NIME, just nii nii nagu seda tehakse tekstitöötlus- programmidega, näiteks „SIRGJOON”:

GEODEESIA II eksami vastused

Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuse nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. Eesti põhikaart mõõtkavas 1: 20 000. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus Kaardilehtede nomenklatuuri aluseks on mõõtkavas 1: 200 000 lehtede numeratsioon, kus iga lehe number on kahekohaline arv. Esimene number tähistab 100 km laiuse riba numbrit (suureneb lõunast põhja suunas) ja teine tähistab 100 km laiuse veeru numbrit (suureneb läänest itta). Numeratsioon on kooskõlas Läti ja Leedu omaga. Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1: 50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Põhikaardi trükivariant tehakse mõõtkavas 1:20 000. Kaardilehtede mõõtmed on 50 x 50 cm, raamideks ristkoordinaatide võrgu jooned. Ristkoordinaatide väärtused on arvutatud

Andmeanalüüsi konspekt

lahtrisse kui rea- ja veerumuutujate vahel puuduks igasugune seos Percentages: Row: reaprotsendid (mitu % sellesse ritta kuuluvatest objektidest on lahtris) Column: veeruprotsendid (mitu % sellesse veergu kuuluvatest objektidest on lahtris) Total: koguprotsendid (mitu % kõigist tabelisse kuuluvatest objektidest on lahtris) Tulemuseks saame Output-aknasse taolised tabelid:  Case Processing Summary Cases Valid Missing Total

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid........................................................................

Matemaatika - Õhtuõpik

...................................... 392 sirglõik, ruut, kuup ....................................362 Väike mündilugu ehk mida tõenäosus Hulknurkade pindalad .................................364 ikkagi tähendab? .......................................393 Ringi ümbermõõt ja pindala ........................ 367 Tõenäosusteooria algus ehk kuidas valed Ruumiliste kujundite pindalad .....................369 arvutused viivad pankrotti ........................395 Mõned ruumalad ......................................... 373 Kas mu sõbrannast saab riigikogu liige Kochi lumehelves ........................................ 377 ehk tõenäosuste määramise raskustest .....398 permutatsioonid ja faktoriaal .......... 380 Kes on kõrgema IQ-tasemega ehk jaotuste Permutatsioon ......

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

Raskused mitmekohaliste arvude lugemisel Raskused numbri- ja tähemärkide eristamisel Numbrite peegelkiri Raskused meelespeetava arvuga ja laenamisega Raskused tegelemisel kümnendmurdudega Raskused numbrite kirjutamisel. ritta ja lahtritesse 2.Mälu Ümberkirjutamise vead Algtõdede meelespidamise raskused Vead pikkades tehetes (nt jagamisel) 3.integratiivsed protsessid ja keelega Raskused mitmekohaliste arvude lugemisel seotud raskused Võimetus teha järeldusi Raskused kümnendmurdude olemuse mõistmisel

Mõõtmestamine ja tolereerimine

2. Tolerantside määratlused, nii keeleline kui väärtused. 3. Omaduste määratlused. 4. Tegeliku objekti hälvete hindamine ja piirväärtustega võrdlemine arvestades määramatust. 5. Nõuded mõõtevahenditele. 6. Kalibreerimise nõuded ja mõõteetalonid. Maatriksis on rakendatud järgmised põhimõtted: 1. Piisavuse reegel. Standardite kett peab sisaldama piisavalt reegleid, alates tähistest joonistel kuni suuruse mõõtmiseni. 2. Täielikkuse reegel. Igas lahtris peab olema standard(id). 3. Täiendavuse reegel. Iga lahter peab teineteist täiendama, kuid olema sõltumatud. Tab 2 GPS üldstandardid Geomeetriline omadus Standardite grupp 1 2 3 4 5 6 1 Mõõde ISO ISO ISO 286- ISO ISO 463 ISO

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2  T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

 · ISA23 on siin laiusega 8 või 16 bitti. Tüüpiliseks taktsageduseks on 8 MHz, sellel sa- gedusel on andmeedastuskiirus 16 MB/s. ISA-siini laiendusplaatide paigaldamiseks on enamasti tarvis teada (või osata muuta) plaadi riistvarakatkestuse (IRQ) numbrit ja mäluaadressi (I/O address). Käesolevaks ajaks on ISA-siin aegunud. · PCI24 on siin, mille laius on 32 või 64 bitti, taktsagedus on tavaliselt 33 MHz, mis annab andmeedastuskiiruseks 133 MB/s (32-bitise laiuse korral). PCI-siini laiendusplaadid on enamasti isehäälestuvad (PnP, plug-and-play). Foto 28. Laienduspesad ülalt alla: Foto 29. PCI-E pesad: 4-, 16-, 1- ja AGP, PCI 4 tk., ISA 16-rajaline, lisaks tavaline PCI pesa · AGP25 kasvas välja vajadusest saada videokaardiga suurem ühenduskiirus kui PCI-siin võimaldas. AGP-siini laius on 32 bitti ning taktsagedus on 64 MHz. Erinevad AGP-

Inseneri eksami vastused 2009

väljamärkimine. 19 Nivelliiri peanõue ­ Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega KK LL . Kompensaator peab tagama viseerimiskiire horisontaalsuse. Peanõude kontrollimine Keskelt nivelleerimine ­ Asetatakse nivelliir täpselt punktide A (tagasivaate latipunkt) ja B (edasivaata latipunkt) keskele, mõõtes õlad lindi või niitkaugusmõõturiga. Keskelt nivelleerides saadakse õige kõrguskasv olenemata sellest, kas peanõue on täidetud või mitte. Punktide A ja B vaheline kõrguskasv h avaldub järgmiselt: h = (a-x) - (b-x) = a-b (Ärgee kasutage valemit ilma jooniseta või selgituseta, kuigi kõik õige. Otsast nivelleerimine ­ Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel Arvutada kõrguskasv h' = ia ­ b. Keskelt ja otsast

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutite eksam

 Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”).  Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Kiirguse suurema efektiivsuse saamiseks peab pilu asuma piki magnetvälja jõujoonel kohal, kus magnetvälja tugevus on kõige suurem. Et piki kitsast lainejuhi külge on jõujooned suletud ringjooned, mis lõikavad lainejuhi keskjoont täisnurga all, siis peab pilude asetus kitsa ja laia lainejuhi seinal olema erinev. Tegelikult asuvad malekorras poole lainepikkuse kaugusel üksteisest, kaldu ühele ja teisele poole. Pilude arv ja antenni pikkus määrava antenni suunakarakteristiku laiuse rõhttasandis. Pilude ette asetatakse metallvõre, mille ülesandeks on elektrivälja püstkomponendi vähendamine. Võre vähendab ka sademete mõju vastuvõtul. Lainejuht lõpeb neelajaga – keraamika seguga täidetud ja 45 kraadise nurga all paigutatud kinnine lainejuhi ots, mis ei kiirga energiat tagasi, vaid muundab selle soojuseks. Püsttasandis määrab suunakarakteristiku laiuse ruupor. Ruupor suletakse ülikõrgsageduse dielektrikuga, mis on 3,2 cm pikkusega lainetele läbipaistev.