.......8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23-24 Üldandmed Pealinn - Rooma Pindala - 301270 km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik Tänapäeva riikluse algus - 1948 Raha ühik- euro Riigi keel - itaalia Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) President - Carlo Azeglio Ciampi Peaminister - Silvio Berlusconi Iseseisvus - 17. märts 1861 Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad,
KOOL OSAKOND Nimi Klass/Rühm Katoliiklus Referaat Juhendaja: Nimi asukoht 2009 Üldiselt Suurim kristlik kirik, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Õpetus rajaneb piiblil ja sellega lahutamatult seotud Pühal Pärimusel, mille tõlgendamine ja hoidmine on kiriku ja eriti apostlite järglaste (paavstide) pädevuses. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on ühtlasi Rooma piiskop ja keda tavapäraselt peetakse Kristuse esindajaks maa peal ning esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks. Paavsti ametlik seisukohavõtt usu- ja moraaliküsimustes on katoliiklaste jaoks ilmeksimatu ja kohustuslik. Kiriku kõrgeim võimuorgan on kirikukogu. Jumalateenistuse põhivorm on missa. II vatikani kirikukogu (1962-1965) avas tee muutustele, sealhulgas piiskoppide osatähtsuse
PAAVSTIVÕIM KESKAJAL REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................10 Sissejuhatus
ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. Rooma Panteon Panteon on ainus täielikult säilinud VanaRooma ehitis. Panteon ehitati kõigi AntiikRooma jumalate templina umbes 115125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Hoones asub Raffaeli haudPanteoni on sageli matkitud, ehkki väiksemais
Monaco Lipp - Monaco(https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/flags/mn-flag.gif) Monaco vürstiriik asub Vahemere rannikul Prantsuse Rivieral (Cote d'Azur).Naaberriigiks on Prantsusmaa. Piir Monaco linna ja riigi vahel on teoreetiline, tegemist on linnriigiga.Linnriik jaguneb kolmeks omavalitsuseks: Monaco,Monte Carlo ja La Condamine. Monaco pindala on 1,95 ruutkilomeetrit. Maailmas on Monacost väiksem vaid Vatikan. 2003.aasta andmetel on vürstiriigi rahvaarv 32130 elanikku. Rahvastiku tiheduselt on Monaco kõige tihedamini asustatud riik maailmas. (http://et.wikipedia.org/wiki/Monaco) Monaco riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riik iseseisvus 8.jaanuaril 1297.aastal. Vaatamata iseseisvusele on ta Prantsuse protektoraat. Monaco monarhiks on vürst Albert II. Albert II kuulub Grimaldide dünastiasse, mis on valitsenud 1297.aastast .Täidesaatev võim kuulub neljaliikmelisele valitsusele,
omavahelist suhet, sh privileege ja immuniteete. Privileegid ja immuniteedid tagavad organisatsioonide arhiivide ja ruumide puutumatuse, maksuvabastused, vabastuse riiklikust kohtupidamisest jmt. Rahvusvaheliste organisatsioonide privileegid ja immuniteedid kehtivad vaid liikmesriikide suhtes. Teiste riikide suhtes võivad tekkida teatud privileegid või immuniteedid tavaõiguse või rahvusvaheliste lepingute alusel. § 4. Püha Tool ja Vatikani riik Hõlmab Rooma paavsti kui isiku ja ameti ning kogu paavsti ametnikkonna. Püha Tool on diplomaatilistes suhetes riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning näiteks omab vaatlejastaatust ÜRO-s. 2004.aasta ÜRO reformi käigus andis ÜRO Peaassamblee Pühale Toolile rohkem õigusi. Nüüd tohib Püha Tööl iga-aastasel täiskogul ilma teiste riikide luba vajamata debattidesse sekkuda ning tal on õigus vastata, kui asi puudutab Püha Tooli. Püha Tooli sõlmitud lepinguid nimetatakse konkordaatideks
Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Spartacus- oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Arvatakse, et ta isa oli juba Spartacuse lapsepõlves risti löödud. Ta ässitas orje mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse.
igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 70 pKr ja seda pole tänase päevani taastatud.
andis välja Diderot. Teose uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, kritiseerides samas feodaalkorda. PRANTSUSMAA UUSAJAL Kuningas Henri IV valitsemisajal(1589-1610) olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII (1610-1643). Tema võimuloleku ajal oli Prantsusmaa tegelikuks juhiks kuninga usaldusalune kardinal Richelieu. Richelieu tugevdas keskvõimu, nõrgestas aadli vastupanu, surus maha hugenottide vastupanu. Sel ajal levisid vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, millel oli juba kuninga allkiri ning täitmata ainult lahter karistatava nimega. See lõi pinnase kuritarvitusteks, sest kuninga allkirjaga dokumendi võis hankida iga soosingusse sattunud õukondlane. 4
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne
Kool Elu-olu Rooma keisririigis ajalugu Koostaja: Klass: Õpetaja: Maakond 2012 Rooma linn. Rooma asub lõuna-euroopas, suurel Apeniini poolasaarel, mis asub Vahemere põhjakaldal. Seda maad kutsuti Itaaliaks ja kutsutakse praegu ka. Kaardi peal näeb see välja nagu pika säärega saabas. Põhjast piiravad Itaaliat kõrged Alpi mäed. Sealt voolab läbi Po jõgi, mida vanal ajal ei arvestatud Itaalia juurde. Poolasaare lõuna tipu juures on Sitsiilia saar.
" Aga Peetrus kostis: "Kui ka kõik taganevad sinust, ei tagane mina eluilmaski!" Nüüd Jeesus lausus Peetrusele: "Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda." Seejärel istus Jeesus maha. Kuna ta oli oma sõpradest vaimselt nii palju kõrgemal, jäi ta valvama ja palvetas. Nemad magasid tema kõrval, kui äkki ilmus tõrvikute valgel nähtavale relvastatud rühm. See oli malakaid kandev templi vahtkond; neid julgestas salk rooma sõdureid oma mõõkadega. Vangistamiskäsu oli andnud ülempreester. Juudas, kes tundis Jeesuse kombeid, oli selle paiga neile kätte juhatanud. Varajaste pärimuste üksmeelsel väitel oli Juudas ise koos salkkonnaga, ja mõned kinnitavad koguni, et tal olevat jätkunud jultumust määrata suudlus oma reetmise märgiks. (Siit ka: juudasuudlus alatu reeturlik käitumine.) Matteus on oma evangeeliumis Juuda suhu pannud kohutava lause: "Keda ma suudlen, see ta on, tema võtke kinni
Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varanduslike tsensuste järgi armeesse värbamine asendati vabatahtlike kutsumisega sõjaväkke, mis erinevalt eelnevast maksis nii palka kui ka andis varustuse ning peavarju.
braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus,
dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja
dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini
- Ordaal jumala kohus - Inkvisitsioon institutsioon ketserluse uurimiseks, tegelikult on protsess kohtuprotsessi tüüp, kus kohtunik küsitleb tunnistajaid - Keskaegne õigus oli suurel määral ostetav - Linnad - Elanikkonna osakaal suhteliselt väike - Linnadest rohkem allikaid võrreldes maaga - Erinev linnadest vanal ajal - Iseseisev majanduslik organism, mille elanike põhiosa elatas ennast enamasti linnategevustega - Rooma allakäiguga käisid alla ka linnad - Elanike arv vähenes, linnu jäeti maha - Kindlustatus linnades vähenes - Germaanlased kasutasid linnu edasi - Piiskopkondade süsteem linnades jäi püsima - Kaubandus püsis olevates linnades aktiivne - Uus linnade kasv algas 10. Saj ja kulmineerus 13. Saj - Siis kasv taas peatus, kuna majanduses oli seisak - Itaalia, Hispaania L-Prantsusmaal linnaelu peale antiiki säilis - Funktsioon küll muutus, rooma foorumitel ntx karjatati kitsi
Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG
Keda antiikaja mütoloogilistest või kirjandustegelastest seostad selle teise Teebaga? 11. Mida tähendab sõna karisma? Keda Eesti avaliku elu tegelastest pead karismaatiliseks? PHRYNE KNIDOSE1 APHRODITE MODELL Praxiteles. Knidose Aphrodite (rooma koopia vanakreeka pronksoriginaalist). Müncheni glüptoteek 2. Praxiteles. Knidose Aphrodite pea, nn Kaufmanni pea. Louvre'i muuseum. Praxiteles. Knidose Aphrodite (rooma koopia vanakreeka pronksoriginaalist). Vatikani muuseum. Phryne [friine] (tõlkes 'kärnkonn' arvatavasti tõmmu näo tõttu) elas IV saj eKr. Ta poseeris skulptor Praxitelesele, kui too lõi ühe antiikmaailma kuulsama taiese nn Knidose Aphrodite. Phryne oli elukutseline hetäär3. Tema kodus Ateenas käisid suure raha eest aega veetmas ajastu kuulsad poliitikud, kirjandus- ja kunstiinimesed. Tolle aja suur filosoof Diogenes 4 saadeti tema majja sõjakäigule hiljaks jäävat väepealikku taga otsima
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558
partei juhtorgan enne võimu haaramist, koosnes 4 inimesest, kes allusid vahetult 3 Mussolinile. Need 4 kvadrumviiri olid: Balbo, de Vicci, de Bono, Bianci). Pärast lühikest arutelu võeti vastu otsus, et 27. okt toimub fasistide üldmobilisatsioon ja 28. okt rünnatakse riigi tähtsamaid keskusi. Skvadristide (fasistliku võitlusliidu liige) kolm kolonni sisenevad Rooma ja esitavad peaminister Luigi Factale ultimaatumi ja hõivavad tähtsamad ministeeriumid. Plaani nurjumise korral kavatseti Kesk-Itaalias välja kuulutada fasistlik valitsus ja ja valmistada ette uut "Marssi Rooma". Seejärel siirdus Mussolini Napolist Itaalia teise otsa Milaanosse. 27. okt mõistis peaminister Facta, et on tekkinud äärmiselt ohtlik olukord. Ta kutsus kokku valitsuse istungi ja seal otsustati ühiselt soovitada kuningas Vittorio Emanuele
kuid ta oli juba 80-aastane ja tema populaarsuse pärast olid vähemvõimekad poliitikud tema peale eriti kadedad. 29. okt 1922 nimetati Mussolini peaministriks ja ta võis hakata valitsust moodustama. Ta oli siis 39-aastane, temast sai Itaalia 27. peaminister, Itaalia ajaloo noorim peaminister. Mussolini oli sel ajal Milanos. Hiljem on fasistide poolt loodud müüt "Marsist Rooma". See olevat olnud nagu Caesaril Rubico ületamine. Müüdi järgi olevat 300 000 relvastatud fasisti liikunud Rooma peale, kaotanud 3000 võitlejat ja Rooma jõudes esitanud kuningale ultimaatumi ja saanud niimoodi võimule. Diktaatorlikud reziimid armastavad alati müüte ja lõpuks ei tea asjaosalised enam isegi, kuidas lugu tegelikult oli. 24 tundi pärast ametisse määramist saabus Mussolini Milanost Rooma. Sõitis sinna rongiga. Algul oli ta kavatsenud rongi enne Roomat kinni pidada ja hobuse seljas linna ratsutada, siis aga mõtles ümber, kartes et see võib mõjuda koomiliselt
saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik
Kui Mussolini 1904. aasta novembris kuuleb, et Itaalia kuningas lubab sõjaväest kõrvalehoidjatele amnestiat, pöördub ta tagasi Itaaliasse ning täitis oma sõjaväe kohustuse. Sveitsis oldud aastatel oli ta õppinud nii prantsuse, saksa, inglise kui ka hispaania keelt, mis tulevikus tegid temast ainukese diktaatori, kes valdas mitut keelt. Kuna Mussolini oli Genfi kohalikus itaalia sotsialistide klubis üks juhtfiguure, nimetati teda 18. aprillil 1904 Rooma ajalehes ,,La Tribuna" juba il grande duce4. 1.4 Aastad I maailmasõjani 1906. aastal lõpetas Mussolini sõjaväeteenistuse ning asus Austria piiri läheduses asuvasse külakooli õpetajaks, tehes samal ajal kaastöid sotsialistlikele ajalehtedele. Ka selles ametis ei suutnud ta ennast kehtestada, sest õpilased ei kuuletunud talle ning tema elustiil tõi talle probleeme direktoriga. 1908. aastal leidis ta endale lõpuks töö, mida ta oskas ja naudis temast sai sotsialistliku
Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492
Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus (algse nimega Saulus – kuulus kristlaste tagakiusajate hulka, oli Rooma kodanik, haritud mees, kes püüdis Jeesuse õpetust hävitada, Kristus ilmutas talle, temast sai kirglik kristlane) tegi tööd Väike Aasias ja Kreeka suurlinnades – ka tema hukkus Nero ajal. Pühakirja kujunemine 3. saj. e.Kr. tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. kujunes
1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik
linnamüür on laotud hiiglaslikest kivipankadest. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisugune müüride ehitamine inimestele üle jõu käima ning nad pidasid seda hiiglaste kükloopide kätetööks siit nimetus Kükloopide müürid. (5m pikkused kiviplaadid) Lossid olid väljastpoolt ranged ja lihtsad, kuid seest kaunistatud rikkalikult ja luksuslikult friiside ja freskodega. Sambad olid kaetud kullaga Mükeene sõdurite kergelt saadud saagiga. Palee oli võimas ümarehitis, mis paiknes järsul kaljul ja oli ümbritsetud müüriga. Erilist tähelepanu pöörati väravate ehitamisele ja kindlustamisele. Väravad ehitati nii, et sõdurid pidid rünnates pöörama nende poole parema kaitsmata poole. Maailmakuulus on nn. Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nende peale toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefiks tahutud kaks sambale toetuvat elukat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
