Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised
Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised
mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 3. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete
t. pakutud variantidest Kassa konteksti kõige paremini sobiv) vastusevariant. Müügi ja Kassa vahel on: üks-ühele seos mitu-mitmele seos mitu-ühele seos 7. Domeenimudelis tähistavad objektide vahelised seosed: Andmebaasi välisvõtmeid. Objektide loomise ja väärtustamise järjekorda. Infovoogusid objektide vahel Teadmise talletamist. 8. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: inimtegutsejad primaarsed tegutsejad kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad arvutisüsteemid 9. Kas tarkvara kasutaja poolt otseselt käivitatav primaarne kasutuslugu (use case) on (C. Larmani käsitluse järgi) äriprotsess? Valige õige vastus. Sõltub kasutajast jm asjaoludest. Jah, igal juhul. Ei, mitte mingil juhul. 10
saaks seda sealtsamast kohe ka tellida. Lisaks võiks selleks, et saavutada suuremat kokkulangevust kliendi huvidega, suurendada ajakirja iseloomustavate teemade hulka. Loodava süsteemi riistvaranõudeks on PC-tüüpi arvuti, mille operatsioonisüsteemiks oleks Windows 95 või uuem versioon ja kus töötaks programm CLIPS. 1.2 Funktsioonid Ekspertsüsteemi funktsioonid on: 1. Kasutajale erinevate küsimuste (vastusevariantide) kuvamine. 2. Kasutaja poolt tehtud valikute mälus hoidmine. 3. Vastavalt kasutaja tehtud valikutele võimalike vastusevariantide reastamine. 4. Valikute kuvamine. 1.3 Kasutajad Ekspertsüsteemi kasutajatena näen esialgu postkontoreid, kust palju inimesi on harjunud oma ajalehti/ajakirju tellima. Hiljem, kui süsteem on seotud andmebaasiga ja välja pandud Internetti, saaksid kliendid (ajakirjade tellijad) ise süsteemi kasutada.
saaks seda sealtsamast kohe ka tellida. Lisaks võiks selleks, et saavutada suuremat kokkulangevust kliendi huvidega, suurendada ajakirja iseloomustavate teemade hulka. Loodava süsteemi riistvaranõudeks on PC-tüüpi arvuti, mille operatsioonisüsteemiks oleks Windows 95 või uuem versioon ja kus töötaks programm EXSYS. 2.2 Funktsioonid Ekspertsüsteemi funktsioonid on: 1. Kasutajale erinevate teemade (vastusevariantide) kuvamine. 2. Kasutaja poolt tehtud valikute mälus hoidmine. 3. Vastavalt kasutaja tehtud valikutele võimalike vastusevariantide reastamine. 4. Valikute kuvamine. 2.3 Kasutajad Ekspertsüsteemi kasutajatena näen esialgu postkontoreid, kust palju inimesi on harjunud oma ajalehti/ajakirju tellima. Hiljem, kui süsteem on seotud andmebaasiga ja välja pandud Internetti, saaksid kliendid (ajakirjade tellijad) ise süsteemi kasutada. RULES: ----------------------------------------
Ühelt poolt tekitab see klientidele väärtustatud tunde, sest klienditeenindaja pöörab talle personaalset tähelepanu ja võtab tema jaoks aega, teisalt on see kasulik firmale, sest tõenäoliselt tuleb müügi lõppsumma suurem. Küsitlusele vastanud 17-st inimesest vastas ainult 2, et pakub lisamüüki alati. Üks inimene vastas, et ei paku klientidele kunagi midagi lisaks. Ülejäänud vastajad jagunesid võrdselt vastusevariantide „harva“ ja „sageli/tihti“ vahel. Arvan siiski, et tulemus on üsna hea, kuna tegeleme põhiliselt toiduga ja toidupoes lisamüüki sooritada on natuke keeruline. Mitte kunagi; 6% Alati; 12% Harva; 41% Sageli/tihti; 41% Graafik 8 12
probleemi hindamine — probleemi lahendustingimuste ja meetodite analüüs ja hindamine. Küsimus ei tohi kallutada st. küsimuses ei tohi olla viiteid prežtiisile, edukusele jne. 5. Mis on teadsuliku ja sotsiaalse probleemi erinevus? 23. Loetle vastusevariantide sõnastamise üldised reeglid. Sotsiaalne probleem võib jaguneda sotsiaalseks reaalseks situatsiooniks ja sotsiaalseks Üks variant korraga; soovitavaks situatsiooniks. Teadusliku probleemi olemasoluks on aga küsimus kuidas Ei tohi kattuda; üks sotsiaalne fakt on seotud teistega (haridustase, sissetulek jne
ei kasutata mitut veergu ühendavaid pealkirju jms! Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist andmestikku sisuliselt võimalik analüüsida; professionaalsed arvutiprogrammid lubavad kodeerimiseeskirja sisestada koos andmetega ja oskavad seal olevaid kirjeldusi ka kasutada) Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed st kui on otsustatud tunnuse sõnaliste väärtuste
ei kasutata mitut veergu ühendavaid pealkirju jms! ∗ Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. ∗ Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist andmestikku sisuliselt võimalik analüüsida; professionaalsed arvutiprogrammid lubavad kodeerimiseeskirja sisestada koos andmetega ja oskavad seal olevaid kirjeldusi ka kasutada) ∗ Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed st kui on otsustatud tunnuse sõnaliste väärtuste
∗ Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. 10 ∗ Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist andmestikku sisuliselt võimalik analüüsida; professionaalsed arvutiprogrammid lubavad kodeerimiseeskirja sisestada koos andmetega ja oskavad seal olevaid kirjeldusi ka kasutada) ∗ Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed st kui on otsustatud tunnuse sõnaliste väärtuste
V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P. Grice’i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation, quantity, manner). Millist reeglit rikutakse kui küsimusele “kas teil on kella?” vastata “jah, vasaku käe peal”? Sobiliku vastusevariandi valimine. Miks ei saa eeldada, et vastusevariantide tähised (nt numbrid 0...6, 1...7 või -3...+3) ei kanna mingit informatsiooni ega ole seetõttu tähtsad? Kuidas saab kontekst mõjutada küsimuste tähenduse mõistmist? Näited ... Miks on vaja eristada hinnangu tuletamist (computing) selle meenutamisest (recalling)? Kumb protsess toimub krooniliselt kättesaadava (chronically accessible) infoga? Vastuse vormistamine. Kuidas mõjutab vastusevariantide hulk ja sõnastus sobiva variandi valikut? Vastuse kohandamine
tulevad raskemad ja sisuliselt mahukamad küsimused, mis rohkem kaalumist vajavad ja 10 oma arvamust , suhtumist esitlevad. Võimalusel vähendada suletud ( kinniste ) küsimuste arvu. Suletud küsimused ei innusta eriti vastama, nad jätavad mulje, et tegelikult ei olda vastusest huvitatud. Kui neid kasutatakse, siis on soovitav täiendada avatud küsimusega. Küsitluse lõpposa peab olema jälle kergema sisuline. Küsimuste koostamisel ja vastusevariantide valikul on soovitav kasutada erinevaid sifreeringuid, tähistusi ( näiteks kasti sisse risti tegemine õige vastuse juures ). Küsitluse lõppedes on tavaliselt vajalikud ka vastaja ankeetandmed sugu , vanus, kool, töökoht, amet jne. Lõpus on kindlasti on vajalik ka selline lihtne pöördumine, nagu : küsitlusele vastuste andmisel täname osutatud abi eest. Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ehk sisuliselt kirjalik
.. s.a.) tarbivad 13% noorukitest (1119 aastat vanad) alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Minu küsitluse tulemused näitavad, et tarbitakse ka mitu korda kuus, kuid enamasti ikka 1 korda kuus. Kellega tavaliselt alkoholi tarbite? Oli vastatud, et kõige rohkem tarbitakse alkoholi sõpradega (52 noort). Ühtlaselt väikene tulemus tulid ülejäänud vastusevariantide poolt ehk alkoholi tarbimine vanematega, üksi, sugulastega ja tuttavatega (vt Tabel 2). 11 Kas tarbite lahjat või kanget alkoholi? Küsitluste tulemuste põhjal tarbivad noored kõige rohkem mõlemat ehk kanget ja lahjat alkoholi, aga sellele järgneb lahja alkoholi tarbimine(vt joonis 3).Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis ( TAI 2009, viidatud Noored alkoholi... s.a.) joovad enamik koolinoori end purju
lisakuluks; sõltub küsitleja oskustest TELEFONIINTERVJUU Eelised: odav; kiirus küsitluse läbiviimisel ja andmete töötlemisel; kontrollivõimalus; suhteliselt kõrge vastuste määr (60-70%); vastaja suurem anonüümsus ja väiksem intervjueerija mõju Puudused: ankeedi pikkuse piirang; tehnilised probleemid Analüüsi- ja esitlusmeetodi valik sõltub: · Küsimuse tüübist · Andmete tüübist · Sihtrühmast Tunnused: Tunnuste kodeerimine on sõnaliste vastusevariantide arvudega asendamine. Andmete analüüsimiseks on mõistlik jätta puuduvale väärtusele vastav lahter tühjaks. Aruandes võib selguse mõttes kirjutada puuduva väärtuse kohale punkti või kriipsu. Kui ühe küsimuse puhul on lubatud valida mitu vastusevarianti, siis iga variant annab andmetabelis eraldi tunnuse (veeru). TULEMUSTE ESITAMINE Struktureeritud andmete esmaseks kokkuvõtteks ning ülevaatlikuks analüüsiks saab kasutada
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15 Intervalli laiuse saame, kui valimi suurima ja vähima väärtuse vahe jagame valitud intervallide arvuga.
Uuringu meetodiks oli küsitlus. Uuring viidi läbi Eesti Vabariigi kodanike hulgas. Küsitluses osales 52 inimest vanuses 14- 30. Küsitlus koosnes kaheksast küsimusest. Küsimuste eesmärgiks oli välja selgitada alkoholi tarbimise osatähtsus eestlaste seas tänapäeva ühiskonnas. 5.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Autor viis läbi küsitluse uurimaks eestlaste suhtumist alkoholi. Küsitlus koosnes kaheksast küsimusest, millest kolmele pidi valima vastuse pakutud vastusevariantide seast ning ülejäänud kümnele sai kirjutada vastuse täpselt oma seisukohast. Antud küsitluses osales 52 inimest: mehi 22 ja naisi 29. Enim oli 17 ja 18 aasta vanuseid vastajaid. Küsimustele vastati järgnevalt: 1 1. Kas tarbite alkoholi? Üllatavana tuli väga palju eitavaid vastuseid, enamasti 18-19 aastaste seast , kui jaatavad vastused jäid siiski ülekaalu. 2. Kui jah siis kui tihti?
• Eitused välja! • Liiga isiklikud küsimused välja! • Tingimuslikud küsimused välja! • Arvesta vastaja kompetentsipiire! • Üks küsimus korraga! Lihtlaused! SKAALADE VALIK • Igaüks peab leidma (ühe) koha vastamiseks - näide mitmetähenduslikust skaalast • Vastamatajätmise võimalus! • Piisav diferentseerimine! • Maatriksiga liialdamine! KODEERIMINE • Vastustele arvulised väärtused! • Numbrid vastusevariantide ees või maatriksis • Vabade vastuste kodeerimine • Ankeedi kodeerimissõbralik kujundus! PROOVIKÜSITLUS • Prooviküsitlus: väike rühm (5-15) + kokkulepitud tagasiside • Tagasiside: arusaamine, skaalade sobivus, maht ja keerukus • Peale prooviküsitlust - ankeedi lõppversioon VALIM • Valim: sihtrühma esindav kogum küsitletavaid • Valim määrab, kelle kohta saame teha järeldusi + kui detailselt võrrelda • Juhuslik valim: iga …
Ühesõnaga suunatud inimeste kogemuste, arusaamade, tõlgenduste mõistmisele ja viiakse läbi nende loomulikus keskkonnas 4. Kestvuse ja sageduse mõõtmise probleemid (lk. 18 ja 17 ülal). Mõõtmisühikuks on ajaskaalades kas kestvus (ajakulu) või sagedus. Selliste skaalade puuduseks on see, et osa vastuseid võib muutuda ebatäpseteks kuna küsimustikes ei saa ette anda väga pikki ja detailseid vastusevariantide loetelusid. Nii kestvuse kui sageduse mõõtmisel võib olla tegemist fikseerimata või fikseeritud ajavahemikuga. Esimesel juhul on mõõtmine ebatäpne, sest sündmuste toimumiste sagedus ja kestvus võivad erinevatel ajaperioodidel olla erinevad (näiteks erinevused talvise ja suvise ajakasutuse vahel, argipäevade ja puhkepäevade vahel jm.). Teiseks, vastajatel on lähemate ajaperipoodide sündmused paremini meeles.
Hinnang: Testi võib lugeda kordaläinuks, kuna tulemuses sai enim kindlust andmesisestaja ametikoht, mida realiseerimisel antud kitsast nomenklatuurist ka vähim atraktiivseks pidasin. Negatiivne on asjaolu, et enamus teisi ametikohti ei ole siinokohal saanud andmesisestajast palju väiksemat confidence'i. Ilmselt tuleneb see tõigast, et ametikohtadele, mida pidasin atraktiivsemaks, lisan sobivate vastusevariantide korral enam kindlust kui vähematraktiivsetele. Seega saab mistahes vastusekombinatsioonide korral atraktiivsemad ametikohad mingi hulga punkte ja siinkohal ei teki väga selget eristust. Test 3 Süsteemi soovitus humanitaarile Olukord: Kasutaja sisestab andmed tehniliselt nõrga, kuid loomingulise ja domineeriva inimese kohta. Testitav omadus: Programmi võime kuvada loomingulisele inimesele sobivad väljundandmed. Sisend:
Küsimused Sudman jt (1996) põhjal: Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P. Grice'i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation, quantity, manner). Millist reeglit rikutakse kui küsimusele "kas teil on kella?" vastata "jah, vasaku käe peal"? Sobiliku vastusevariandi valimine. Miks ei saa eeldada, et vastusevariantide tähised (nt numbrid 0...6, 1...7 või -3...+3) ei kanna mingit informatsiooni ega ole seetõttu tähtsad? Kuidas saab kontekst mõjutada küsimuste tähenduse mõistmist? Näited ... Miks on vaja eristada hinnangu tuletamist (computing) selle meenutamisest (recalling)? Kumb protsess toimub krooniliselt kättesaadava (chronically accessible) infoga? Vastuse vormistamine. Kuidas mõjutab vastusevariantide hulk ja sõnastus sobiva variandi valikut? Vastuse kohandamine
Selleks, et mõnda väidet või väidete hulka saaks pidada teoreetilise küsimuse vastuseks, peavad need aga olema argumenteeritud. Argumendid on seetõttu teoreetilise arutluse tingimatult vajalikud komponendid. Kuna aga vähemasti arutluse algfaasis on arutlemisväärsetena võimalik kaalutleda erinevaid variante, kuidas teoreetilisele küsimusele vastata, siis on argumenteeritud valik neist ühe kasuks, ühtlasi ka teiste võimalike vastusevariantide kriitika. Kriitika on seetõttu teoreetilise arutluse iseväärtusega komponent ja teoreetiline mõtlemine, ning filosoofiline mõtlemine sealhulgas võib-olla iseäranis, on sisemiselt kriitiline mõtlemine. Viimaks viienda elemendina teoreetilise mõtlemise koosseisus tuleks veel osutada implikatsioonidele, mis jällegi on just filosoofilise mõtlemise erilised huviobjektid. Implikatsioonid on need tuletised või ka eeldused, mida teoreetiline mõtlemine endas kätkeb, kas
Uuring viidi läbi Eesti Vabariigi kodanike hulgas. Küsitluses osales 45 inimest vanuses 15-59. Küsitlus koosnes üheksast küsimusest (Vaata lisa 1). Koostatud olid küsimused eesmärgil saada teada kuidas suhtuvad eestlased taastuvenergiasse ning kui teadlikud nad sellest on. 2.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Autor viis läbi küsitluse (Vaata Lisa 1) uurimaks eestlaste suhtumist taastuvenergiasse. Küsitlus koosnes üheksas küsimusest, millest enamikule pidi valima pakutud vastusevariantide seast sobivaima; ühele küsimusele paluti vastata vabas vormis. Küsitluses osalenute sugu arvuliselt 13 Mees Naine 32 Joonis 4 Läbi viidud küsitluses osalenud inimeste arvuline koosseis (autor).
Raamatute lugemise sagedus peaks näitama, kui tihti leiavad õpilased aega raamatute lugemise jaoks, mis on hea indikaator lugemise populaarsuse kohta. Võimalikult hästi hõlmatava diagrammi saamiseks sai vastusevariandid jaotatud järgmistesse rühmadesse: õpilased, kes loevad raamatuid iga päev (variant 1), vähemalt kord nädalas (2 ja 3), vähemalt korra kuus (4), mõned korrad aastas (5 ja 6) ning õpilased, kes üldse ei loe vabast tahtest raamatuid (7). Suure vastusevariantide hulga tõttu ei olnud mõtet klasse eraldi analüüsida, seetõttu on joonisel 13 välja toodud vastuste osakaal kogu vastanud õpilaste hulgast. 28 Kui tihti Sa raamatuid loed? Ei loe üldse Iga päev 9% 10% Vähemalt kord
investeeringute nappus on majanduse arengut pidurdav põhitegur. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt alates 1992. a. kvartaalselt korraldavate uuringute alusel leidsid Eesti juhtivad majanduseksperdid aastail 1993-1996, et investeeringute vähesus on majanduse arengut kõige enam pidurdav tegur. Alates 1997a. I kvartalist on investeeringute piiratus vähesus majanduse arengut pidurdavate tegurite hulgas taandunud ekspertidele välja pakutud vastusevariantide hulgas teise poole hulka, alates 1999.a. koguni viimaste sekka. (Konjunktuur, 2003: lk.7-11). Viimasel ajal on juttu olnud pankade ülekapitaliseeritusest. Tabel 1. Eesti majanduse arengut iseloomustavaid arve 1998-2004 SKP muutus Otse- Ettevõtete püsivhindades Töö- inves- Välis- investee- võrreldes eel- tuse teeringud riikide otse- ringud mat. Kvar- mise a
Sama toimub ka Eestis. Autori eesmärk oli teada saada, milline on teismeliste suhtumine seksuaalvähemustesse ning nende olukorra muutumisse ühiskonnas. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus (vaata Lisa 1 Küsitlus) viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) 9.-12. klassides õppivate 15-19-aastaste noorte seas. Küsitlustelehti aitasid õpilastele jagada neli KG õpetajat ning üks KG õpilane. Küsitlus koosnes 21 küsimusest, millest enamikule pidi valima pakutud vastusevariantide seast sobivaima; ühele küsimusele paluti vastata vabas vormis. Kokku küsitleti 99 õpilast, neist 55 olid naissoost ja 44 meessoost. Tabel 1 Küsitletud õpilased klasside kaupa (autor). Õpilaste koguarv Naissoost õpilaste arv Meessoost õpilaste arv 9. klass 23 11 12 10. klass 27 19 8 11
kasutavad lauses ka seda, kuidas ravimit manustada. Nt Kapsel tuleb tervelt alla neelata. Tablett tuleb võtta kolm korda päevas pärast sööki. Jne. H 14. Õppijad kasutavad sõnastikku ja täidavad tabeli. Võimaluse korral võib õpetaja anda lisaülesandeid tabeli sõnavara harjutamiseks. Näiteks võivad õppijad harjutada küsimuste esitamist ja küsivad teineteiselt küsimusi ,,Kas patsiendil on ... (nimetav)?" või ,,Kas sul on olnud ... (nimetav)?". Oluline on juhtida tähelepanu vastusevariantide kasutamisele ,,Jah, patsiendil on ... (nimetav)" või ,,Ei, patsiendil ei ole ... (osastav)". H 15. Õppijad valivad tabelist tähenduse poolest sobivad sõnad ja moodustavad õiged vormid. Vormide moodustamisel on abiks sulgudes olevad küsimused. Enesekontrolli test nr 5 1kaenla; 2oksendab; 3kõhtu; 4kadu; 5kõrge; 6tuulutab; 7vahetama; 8süsti; 9 keele, 10turses. 6. KUTSE-EETIKA Dialoog 1 Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja ja patsient Malle.
as. Kui vastaja märkis vastuseks Tallinn, suur linn (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) või muu linn, siis kirjuta vastuseks ela e keskmine? a väiksemaid väärtusi on sama palju sagedamini esinev väärtus (mood)? e, mis näitab juhusliku väärtuse erinevust keskväärtusest utavad digivahendeid kõrvaliste asjade ajamiseks kuni 10%? vad digivahendeid õppejõu soovil ja kõrvaliste asjade ajamiseks kuni 10%? siis kirjuta vastuseks elab linnas. Teiste vastusevariantide puhul kirjuta, et elab maal Row Labels Count of 2. kasutad tundides? [Nutitelefon] Count of 2.kasutad[Tahvelarvuti] Suur linn (Tartu, 0.0821256039 0.0744680851 Count of 2. kasutadtundides? [Sülearvuti] 0.075 Row Labels Count of 2. kasutad tundides? [Nutitelefon] Count of 2.kasutad[Tahvelarvuti]
Kuna arvtulemused määratakse erinevate reeglite põhjal, siis viib see ka erinevate mõõtmisviiside ja skaalade kasutamisele. Eristatakse nelja baasskaalat : nominaal-, ordinaal-, intervall- ja suhteskaala. 1. Nominaalne määratlemine – isikutele, objektidele omistatakse nende idenfitseerimiseks teatud numbrid. (Näit. Isikukood, rinnanumber). 2. Järjestamine – Objektid reastatakse mingi omaduse alusel 3. Intervallmõõtmine . Vastusevariantide väärtused määratakse skaalas, kus intervallid skaala erinevate väärtuste vahel on võrdsed ja on võimalik teada saada, kui “kaugel” on üksteisest erinevad vastusevariandid. (Näit. temp. mõõtmine) 15 Turundusuuringud
Näiteks on loogiliselt järjestatavad inimeste haridustasemed: alg-, põhi-, kesk- ja kõrgharidus. Järjestustunnuseks on ka isiku vanusegrupp, sisuliselt ka näiteks eksamitulemus (mida saame väljendada nii sõnaliste suurustena kui ka arvuliselt). 55 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Nominaaltunnus, s.o mittearvuline tunnus, mille vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist (täielikku) järjestust. Näiteks ei saa me järjestada inimesi rahvuse järgi, väites et üks rahvus on parem kui teine, samuti ei ole loogilist järjestust inimeste silmade värvil, lemmikansamblitel jne. Kahe väärtusega (binaarne ehk dihhotoomne) tunnus, s.o tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu; vastused: "õige" ja "vale"). Kahe väärtusega tunnust saab
pikk vastamise aeg (postiküsitlus); madal vastamisprotsent (postiküsitlus); uuringu käigu ja vastaja kontrollimatus; küsimustiku mõistmine vastaja poolt; piiratud uuringutehnikate võimalused Küsimuste tüübi määratlemine Küsimuste vastuste järgi jagunevad küsimused vastavalt: Lahtised ehk avatud vastustega küsimused mille vastus on sõnaline Suletud ehk etteantud vastustega/väärtustega küsimused suunavad vastajat väljendama oma seisukohta etteantud vastusevariantide valiku läbi. Kinniste küsimuste puhul kasutatakse nii mitme valikvastusega kui ka dihhotoomilisi ehk 2 valikuvastusega (JAH-EI, NÕUS-POLE NÕUS jne) variante. Kinnistes küsimustes on kasutusel ka erinevat tüüpi skaalasid. Skaalad Skaala on küsimustikus mõõtmisvahend, kuhu vastajate poolt antud vastused kindlate reeglite järgi paigutuvad ja mis võimaldab kogutud hinnanguid statistiliselt võrrelda. Nominaalskaala on klassifitseeritud skaala, kus numbrid on vaid andmenimed (nt
seega teisendame tekstitüüpi (String) tunnuse numbriliseks (Numeric) tunnuseks. Vali Transform/Automatic Recode Vali tunnus sugu ning vii see Variable lahtrisse. Kuna teisenduse käigus luuakse uus tunnus, siis on vaja sellele panna nimi. Sisesta loodava tunnuse nimi lahtrisse New Name ning klõpsa Add New Name nupul. Muuta on veel võimalik seda, kas kodeerimist alustatakse kasvavas järjestuses (Lowest value) või kahanevas järjestuses (Highest value). Koodide määramisel on aluseks vastusevariantide tähestikuline järjestus. Kasvav järjestus (Lowest value) on näiteks selline: Mees - 1 Naine - 2 Teisenduse tulemusena loodi SPSS-i tabelisse (kõige lõppu) uus tunnus sugu1: Enamlevinumad andme- ja failiteisendused 2012 3. Arvutamine Arvutame vastajate sissetuleku, liites kokku palga ja lisatasu Vali Transform/Compute Arvutuse tulemusena loodi SPSS-i tabelisse (kõige lõppu) uus tunnus sissetulek: Sisesta Target Variable lahtrisse uue loodava) tunnuse nimi (ilma tühikuteta).
mingi hinna eest. Keskkonna-uurimuste puhul loobumistasu ja maksevalmiduse keskmine suhe olnud umbes 3:1 ja 4:1 (Perman jt, 1999).Keskkonna puhul tunnetavad inimesed mingit hingelist vastutust, seepärast ka suur kiil loobumistasu ja maksevalmiduse suuruse vahel. Kuid kumba väärtust siis ikkagi kasutada? Üldiselt soovitatakse uute teenuste puhul maksevalmidust, kaduvate või kahjustatavate hüviste puhul aga loobumistasu. Küsitlust objektiivsust võib mõjutada vastusevariantide kasutamine. Näiteks kui küsitakse "Kui palju oleksite nõus maksma?" ning vastusevariandid on 20 kroonist 100 kroonini, vastatakse 20 krooni. Kui aga variandid on 2 kroonist 20 kroonini, vastatakse 2 krooni. Küsitlustele baseeruvate uurimuste oluline etapp on sihtgrupi määratlemine. Üldiselt saab sihtgrupiks lugeda suurt hulka inimesi, kelle hulgast piiritletakse valim. Alati ei ole selge, keda võtta valimisse. Mõelgem kasvõi tulevase piirkondliku (valla) puhkeala hüvesid.
annaabi.ee 
