Üldpatoloogia test 1. Etioloogiline tegur faktor, mis kutsub esile kahjustuse. 2. Koolnumutused : -Koolnu külmus(algor mortis) - Koolnu kangestus(rigor mortis) - Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kas...
q Väikeaju VAHEAJU q Suuraju VÄIKEAJU KESKAJU PIKLIKAJU PEAAJU Piklikaju: q Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). q Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. q Refleksikeskused: § Seedetalitlus § Hingamine § Vasomotoorne ja südame talitlus § Higistamiskeskus Piklikaju PEAAJU Keskaju: q närviimpulsside liikumine pea ja seljaaju vahel. q tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. q akustilised orienteerumisrefleksid. q optilisted orienteerumisrefleksid. Keskaju www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg Vaheaju:
Südametöö ja vererõhu regulatsioon Süda paikneb mediastinum’s ning on ümbritsetud 2-kihilise perikardiga – fibroosne perikard eraldab südant kopsudest ja diafragmast ning 2-kihiline seroosne perikard ümbritseb südant vahetult. Perikard on kinnitunud diafragma külge ja hoiab südame tippu paigal (hoiab ka ära südame liigse paisumise verega täitumisel). Südame sein on 3-kihiline: endokard (ühekihiline entodeel, mille all on sidekoe kiht; katab kambreid ja klappe), müokard (kardiomüotsüüdid, võimelised genereerima AP), epikard (mesoteliaalsed rakud, mis moodustavad seroosse perikardi vistseraalse lestme). Müokardi lihaskiud on formeerunud erineva kuluga osadeks, eriti vatsakestes: longitudinaalsed (välimine), ringikujulised, põikisuunas (seesmine). Veri täidab oma ülesandeid pidevalt ringluses olles (vormelemendid, hormoonid, temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on k...
7.loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni
Arteiaalne hüpereemia Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt...
9/20/2013 3 9/20/2013 4 Arteriaalne hüpereemia 2 Venoosne hüpereemia 1 Hyperaemia arterialis Hyperaemia venosa Tekkepõhjuste järgi jaotatakse: tegemist on vere äravoolu takistusega vasomotoorne on sageli krooniline protsess kollateraalne tavaliselt kutsub kudedes esile tõsiseid dekompressioon e postaneemiline - haiguslikke muutusi vakaatne elund suureneb, on sinakat tooni, jahe põletikuline Võib olla üldine või lokaalne
Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine, põletikuline reaktsioon, dekompressiooni (kasvaja eemaldamine, astsiidi kõrvaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast
Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit - meelemürkide nuusutamine, kokkupuude erinevate inhaleeritavate toksiinide/keemiliste ühenditega, suitsetamine
Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit - meelemürkide nuusutamine, kokkupuude erinevate inhaleeritavate toksiinide/keemiliste ühenditega, suitsetamine
Ajusild altpoolt piklikajuga ja ülalt keskkajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvistruktuurid: a) üheksanda kuni kaheteistkümnenda peaajunärvi keskused, 9. keeleneelunärv (?), 10. uitnärv, 11. lisanärv, 12. keelealune närv – sisenevad piklikku ajju. Nende kaudu juhitakse tundlikkust. Juhitakse kaela- ja näopiirkonna lihaste tööd. b) piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju ühendavad juhteteed c) piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust d) piklikus ajus paiknevad mitmete kaitsereflekside keskused – köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus. Nendest keskustest tulenevalt on piklikaju funktsioon on mitmekesine. 9. keeleneelunärvi kahjustusega tekivad neelamishäired. 12. kahjustus häirib keele liigutusi. Piklikaju kahjustused võivad tekkida ajuturse puhul (see omakorda ajutraumast – tekib ajju
Vastunäidustatud lastel viirusnakkuse korral Reye sndr oht Veritsuse oht Raseduse pikem kulg, nõrk sünnitustegevus Urtikaaria, angioödeem, astma ägenemine Vee ja soolade retensioon, mittekardiogeenne kopsuturse Kreatiniini kliirensi langus, äge tubulaarnekroos Terapeutilises annuses plasma kusihappesisaldus tõuseb, kõrges annuses urikosuuriline toime Aspiriin ja astma ägenemine 10% astmaatikutest on aspiriin-tundlikud (või indometatsiin-tundlikud) Sageli kaasub vasomotoorne riniit, ninapolüübid Sümptomid tekivad kuni 24 h peale aspiriini tarvitamist Aspiriin-astma ei ole tõeline allergia, nahatestid negatiivsed Aspiriin blokeerib COX, aga mitte lipoksügenaasi kopsudes hakatakse tootma ülehulgas leukotrieene Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
BEETA-BLOKAATORID TULETADA MEELDE -BLOKAATORITE TOIMEMEHHANISM Beeta-blokaatorite vererõhku alandav toime baseerub perifeersete (eriti südame) adrenergiliste retseptorite blokaadil (negatiivne inotroopne ja kronotroopne efekt; väheneb südame minutimaht; presünaptilise noradrenaliini vabanemise pidurdumise tõttu väheneb perifeerne vastupanu), kesknärvisüsteemi sümpaatilise aktiivsuse vähenemisel (väheneb tsentraalne vasomotoorne aktiivsus) ja /või reniini vabanemise pärssimisel. Beeta-blokaatorid vähendavad müokardi hapnikutarbimist. Perifeersete veresoonte ahenemine, mille tõttu on kõrvaltoimena jäsemete jahedus Beeta-blokaatorid on eriti näidustatud kõrgvererõhu haigetel, kellel on pingutusstenokardia, tahhüarütmiad või kes on läbi põdenud südameinfarkti, samuti glaukoomi või migreeniga patsientidel. Ka rasedatel on beeta-blokaatorite kasutamine
IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid, trahhea, bronhid, söögitoru, magu, peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas. Nende kahe kahjustus – bulbaarparalüüs (düsartia, düsfaagia e neelamishalvatus, keele atroofia, kurgurefleksi ei vallandu. Pseudobulbaarparalüüs – kliiniliselt sarane, keele atroofiat ei ole, kurgurefleks säilinud. XII keelealune närv (n.hypoglossus) – motoorne (kõik keelelihased, ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon)
Kui nimetatud tingimused jäävad muutumatuks, siis vastab süda ülelävisele ärritajale alati sama tugeva kokkutõmbega. Seega on südamelihase kokkutõmme antud tingimustes maksimaalne. 7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju
Klassikaline Guedel´i kirjeldus üldanesteesia staadiumidest · I staadium: Patsiendil tekib analgeesia, staadiumi hilisema osa kohta amneesia. · II staadium: erutusstaadium. Patsiendi hingamine on ebakorrapärane, patsient võib liigutada, võib esineda deliirium. · III staadium: kirurgiline anesteesia. Hingamine muutub korrapäraseks, lõpus kaob. Eristatakse omakorda nelja faasi. · IV staadium: Spontaanne hingamine on lakanud, ajutüve hingamis- ja vasomotoorne keskus on pärsitud. Aju · Ainevahetus ajus aeglustub · Vere voolutakistuse vähenemisest suureneb verevool ajus · Enfluraan suuremates annustes ärritab närvikudet ja võib suurendada krambiaktiivsust Intravenoossed anesteetikumid · Barbituraadid (tiopentaal) · Bensodiasepiinid · Propofool · Ketamiin (Tugev uinutav toime, vähene analgeetiline toime) · Opiaadid (Tugev analgeetiline toime, hingamisdepressioon, vererõhu langus)
Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülevalt ajusillaga. Ajusild altpoolt piirneb piklikajuga ja ülevalt keskajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvisüsteemid : a) Üheksanda kuni 12nda peaaju närvi keskused. 9 keeleneelunärv 10 - uitnärv 11 lisanärv 12 keelealune. 2 b) Pikliku aju läbivad kõik peaaju ja seljaaju ühendavad juhtmeteed. c) Piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus, mis juhib veresoonte toonust. d) Paiknevad mitmete kaitserefleksidekeskused köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus. Kahjustused võivad tekkida ajuturse korral Sild on üks pool tagaajust, teine pool on ajuke. Sillas paiknevad 5-8nda peaaju närviaju tuumad. 5 kolmiknärv kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, 3 haru. Toob suu limaskestalt, hammastelt, keele esimeselt 2/3ndilult, nina puutetundlikust.
Mõlema südamepoole puudulikkuse üldsümptomid: nüktuuria (öisest tursete tagasiimendumisest), tahhükardia võimalike südame rütmihäiretega, niiske, külm nahk, südame suurenenine nii vasemale kui paremale, pleuravedelik (transudaat paisust), sagedamini paremal. trombooside tekkeoht vere ringvoolu aeglustumisest. Arteriaalse hüpertensiooni tekkepõhjused ja jaotus. Vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus (sümpaatilise ja parasümpaatilise NS kaudu). Sümpaatilise NS ärritusel vabaneb neerupealistes adrenaliin ja noradrenaliin, millel on sama toime kui sümpaatilise NS ärritusel. Vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis tingib veresooni ahendava angiotensiin-2 tekke. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu. Rohke soola tarbimine tõstab vererõhku. Vererõhu tõusu mõjutavad eluviisi tegurid: Toitumine (Na, K ja muud mineraalid, toidu rasvasisaldus)
Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (T...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. Piklik aju, ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklikaju, mis altpoolt piirneb seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga (ld. Pons). Koos keskajuga moodustavad nad kesktüve. Piklikus ajus paiknevad 9-12nda peaajunärvi keskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed tähtsad keskused- hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus (keskus, mis juhib veresoonte toonust), kaitsereflekside keskused nt. oksekeskus, köhakeskus, natuke ka aevastamiskeskus. Pikliku aju läbivad kõik seljaaju ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Nad ei saa kuskilt mujalt mööda minna. Piklikaju läbib suurt kuklamulku (kont) ja ajuturse korra võib ta suht. Kergelt pitsuda. Funktsioonid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistruktuuridest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist ja
Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste 4 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: - 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. - 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. - 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. - 8
pööramine) 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. 8
põhjustavad seeläbi membraanimahu suurenemist Klassikaline Guedel´i kirjeldus üldanesteesia staadiumidest I : Patsiendil tekib analgeesia, staadiumi hilisema osas amneesia. II : erutusstaadium. Patsiendi hingamine on ebakorrapärane, võib liigutada, võib esineda deliirium. III : kirurgiline anesteesia. Hingamine muutub korrapäraseks, lõpus kaob. Eristatakse omakorda nelja faasi. IV staadium: Spontaanne hingamine on lakanud, ajutüve hingamis- & vasomotoorne keskus on pärsitud. Mõju kardiovaskulaarsüsteemile · Alaneb arteriaalne vererõhk · Südame löögisagedus muutub: Halotaan põhjustab bradükardia39 Enfluraan & isofluraan suurendavad südame löögisagedust · Südamelihase hapnikutarbimine väheneb Hingamine : inhalatsioonianesteetikumid (välja arvatud N2O & dietüüleeter) vähendavad hingamismahtu & suurendavad hingamissagedust, lisaks väheneb CO2 kui hingamisstimulaatori toime.
raske olla. Pulsi abil hinnatakse selle tugevust, kas pulss on hästi tunda või ei ole (arterite seinad võnguvad keskmise või nõrga tugevusega (siis võib rõhk olla madal kui nõrk tugevus). 7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist. 90) Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused). Piklik aju paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. Väikeaju peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine lihastest, vestibulaaraparaadist, nägemiskeskusest tuleva info põhjal kavandatud ja tegelike liigutuste pidev võrdlemine ja korrigeerivate impulsside väljasaatmine Väikeaju kõrvaldamisel atoonia e
orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist. 90) Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused). paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine lihastest, vestibulaaraparaadist, nägemiskeskusest tuleva info põhjal kavandatud ja tegelike liigutuste pidev võrdlemine ja korrigeerivate impulsside väljasaatmine Väikeaju kõrvaldamisel atoonia e
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
