Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad. ASCITES) vesikõht 45. Ödeem e. Turse. Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi. 46. Põletiku kliinilised tunnused: -punetus(rubor) temp.tõus(calor) valu(dolor) turse(tumor) funktsiooni häire(functio laesa) 47. Arteriaalse hüpereemia tekkepõhjused: -vasomotoorne, -kollateraalne, - dekompressioon, -vakaatne, -põletikuline. 48. Alteratsioon põletiku 1 etapp, põletikuline reaktsioon lokaalselt 49. Proliveratsioon põletiku 3 etapp, sidekoe teke, uute rakkude vohamine Kliiniline keemia 1. Analüüsi protsessi etapid preanalüütiline, analüütiline, postanalüütiline. 2. Millises analüüsi protsessi etapis tehakse enim vigu? preanalüütilises 3. Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris? uriin, veri, roe, kehavedelikud 4
q Väikeaju VAHEAJU q Suuraju VÄIKEAJU KESKAJU PIKLIKAJU PEAAJU Piklikaju: q Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). q Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. q Refleksikeskused: § Seedetalitlus § Hingamine § Vasomotoorne ja südame talitlus § Higistamiskeskus Piklikaju PEAAJU Keskaju: q närviimpulsside liikumine pea ja seljaaju vahel. q tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. q akustilised orienteerumisrefleksid. q optilisted orienteerumisrefleksid. Keskaju www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg Vaheaju:
kopsud → kopsuveenid → vasak koda → vasak vatsake → aordi kaudu organismi laiali, v.a. kopsud. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on: 1. reniin-angiotensiin süsteem s.t. vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis ahendab veresooni. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu, rohke soola tarbimine tõstab vererõhku; 2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus. Lühikest aega kestvaid muutusi vererõhus reguleerivad autonoomne närvisüsteem (sümpaatiline närvisüsteem) ja reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteem (RAAS), pikemajalist kontrolli seostatakse aga neerude tööga. Neerudel on oluline osa vererõhu regulatsioonil ning neeruhaigus võib põhjustada vererõhu tõusu. Teiselt poolt kahjustab pidev kõrge vererõhk neerukudet. Vererõhu tõus suurendab vee eritumist neerude kaudu. Selle tulemusena
7.loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni
sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava eseme eemaldamine, käsi üleval, siis alla), postaneemiline (peale aneemiat), vakaatne (kuppude paneku järgselt), põletikuline Lõpe - ennistumine Vasodilatatsioon – Soone laienemine Venoosne hüpereemia
9/20/2013 3 9/20/2013 4 Arteriaalne hüpereemia 2 Venoosne hüpereemia 1 Hyperaemia arterialis Hyperaemia venosa Tekkepõhjuste järgi jaotatakse: tegemist on vere äravoolu takistusega vasomotoorne on sageli krooniline protsess kollateraalne tavaliselt kutsub kudedes esile tõsiseid dekompressioon e postaneemiline - haiguslikke muutusi vakaatne elund suureneb, on sinakat tooni, jahe põletikuline Võib olla üldine või lokaalne
Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine, põletikuline reaktsioon, dekompressiooni (kasvaja eemaldamine, astsiidi kõrvaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast
Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit - meelemürkide nuusutamine, kokkupuude erinevate inhaleeritavate toksiinide/keemiliste ühenditega, suitsetamine
Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit - meelemürkide nuusutamine, kokkupuude erinevate inhaleeritavate toksiinide/keemiliste ühenditega, suitsetamine
Ajusild altpoolt piklikajuga ja ülalt keskkajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvistruktuurid: a) üheksanda kuni kaheteistkümnenda peaajunärvi keskused, 9. keeleneelunärv (?), 10. uitnärv, 11. lisanärv, 12. keelealune närv – sisenevad piklikku ajju. Nende kaudu juhitakse tundlikkust. Juhitakse kaela- ja näopiirkonna lihaste tööd. b) piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju ühendavad juhteteed c) piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust d) piklikus ajus paiknevad mitmete kaitsereflekside keskused – köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus. Nendest keskustest tulenevalt on piklikaju funktsioon on mitmekesine. 9. keeleneelunärvi kahjustusega tekivad neelamishäired. 12. kahjustus häirib keele liigutusi. Piklikaju kahjustused võivad tekkida ajuturse puhul (see omakorda ajutraumast – tekib ajju
Vastunäidustatud lastel viirusnakkuse korral Reye sndr oht Veritsuse oht Raseduse pikem kulg, nõrk sünnitustegevus Urtikaaria, angioödeem, astma ägenemine Vee ja soolade retensioon, mittekardiogeenne kopsuturse Kreatiniini kliirensi langus, äge tubulaarnekroos Terapeutilises annuses plasma kusihappesisaldus tõuseb, kõrges annuses urikosuuriline toime Aspiriin ja astma ägenemine 10% astmaatikutest on aspiriin-tundlikud (või indometatsiin-tundlikud) Sageli kaasub vasomotoorne riniit, ninapolüübid Sümptomid tekivad kuni 24 h peale aspiriini tarvitamist Aspiriin-astma ei ole tõeline allergia, nahatestid negatiivsed Aspiriin blokeerib COX, aga mitte lipoksügenaasi kopsudes hakatakse tootma ülehulgas leukotrieene Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed
Ajusild Keskaju Vaheaju Väikeaju Suuraju Ajutüvi A – piklikaju В – ajusild С – keskaju peaajunärvid : V. kolmiknärv VI. eemaldajanärv VII. näonärv VIII. esiku-teonärv IX. keelu-neelunärv X. uitnärv XI. lisanärv Piklikaju Väljuvad peaajunärvide XII (keelealuse närvi), IX (keelu-neelunärvi), X (uitnärvi), XI (lisanärvi) paaride juured ning asuvad XII, IX, X ja XI paari tuumad. Retikulaarformatsioon Vestibulaartuum Refleksikeskused: Seedetalitlus Hingamine Vasomotoorne ja südame talitlus Higistamiskeskus Piklikaju: funktsioonid Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist Paljude refleksikeskuste asukoht Peanärvide funktsioonid Ajusild Peaajunärvi: V paari (kolmiknärvi), VI paari (eemaldajanärvi), VII paari (näonärvi), VIII paari (esiku-teonärvi) tuumad Retikulaarformatsioon Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused Keskaju: funktsioonid Kõige väiksem peaajuosa
BEETA-BLOKAATORID TULETADA MEELDE -BLOKAATORITE TOIMEMEHHANISM Beeta-blokaatorite vererõhku alandav toime baseerub perifeersete (eriti südame) adrenergiliste retseptorite blokaadil (negatiivne inotroopne ja kronotroopne efekt; väheneb südame minutimaht; presünaptilise noradrenaliini vabanemise pidurdumise tõttu väheneb perifeerne vastupanu), kesknärvisüsteemi sümpaatilise aktiivsuse vähenemisel (väheneb tsentraalne vasomotoorne aktiivsus) ja /või reniini vabanemise pärssimisel. Beeta-blokaatorid vähendavad müokardi hapnikutarbimist. Perifeersete veresoonte ahenemine, mille tõttu on kõrvaltoimena jäsemete jahedus Beeta-blokaatorid on eriti näidustatud kõrgvererõhu haigetel, kellel on pingutusstenokardia, tahhüarütmiad või kes on läbi põdenud südameinfarkti, samuti glaukoomi või migreeniga patsientidel. Ka rasedatel on beeta-blokaatorite kasutamine
IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid, trahhea, bronhid, söögitoru, magu, peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas. Nende kahe kahjustus – bulbaarparalüüs (düsartia, düsfaagia e neelamishalvatus, keele atroofia, kurgurefleksi ei vallandu. Pseudobulbaarparalüüs – kliiniliselt sarane, keele atroofiat ei ole, kurgurefleks säilinud. XII keelealune närv (n.hypoglossus) – motoorne (kõik keelelihased, ainult vastaspoolne kortikaalne
Kui nimetatud tingimused jäävad muutumatuks, siis vastab süda ülelävisele ärritajale alati sama tugeva kokkutõmbega. Seega on südamelihase kokkutõmme antud tingimustes maksimaalne. 7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju
Klassikaline Guedel´i kirjeldus üldanesteesia staadiumidest · I staadium: Patsiendil tekib analgeesia, staadiumi hilisema osa kohta amneesia. · II staadium: erutusstaadium. Patsiendi hingamine on ebakorrapärane, patsient võib liigutada, võib esineda deliirium. · III staadium: kirurgiline anesteesia. Hingamine muutub korrapäraseks, lõpus kaob. Eristatakse omakorda nelja faasi. · IV staadium: Spontaanne hingamine on lakanud, ajutüve hingamis- ja vasomotoorne keskus on pärsitud. Aju · Ainevahetus ajus aeglustub · Vere voolutakistuse vähenemisest suureneb verevool ajus · Enfluraan suuremates annustes ärritab närvikudet ja võib suurendada krambiaktiivsust Intravenoossed anesteetikumid · Barbituraadid (tiopentaal) · Bensodiasepiinid · Propofool · Ketamiin (Tugev uinutav toime, vähene analgeetiline toime) · Opiaadid (Tugev analgeetiline toime, hingamisdepressioon, vererõhu langus)
Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülevalt ajusillaga. Ajusild altpoolt piirneb piklikajuga ja ülevalt keskajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvisüsteemid : a) Üheksanda kuni 12nda peaaju närvi keskused. 9 keeleneelunärv 10 - uitnärv 11 lisanärv 12 keelealune. 2 b) Pikliku aju läbivad kõik peaaju ja seljaaju ühendavad juhtmeteed. c) Piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus, mis juhib veresoonte toonust. d) Paiknevad mitmete kaitserefleksidekeskused köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus. Kahjustused võivad tekkida ajuturse korral Sild on üks pool tagaajust, teine pool on ajuke. Sillas paiknevad 5-8nda peaaju närviaju tuumad. 5 kolmiknärv kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, 3 haru. Toob suu limaskestalt, hammastelt, keele esimeselt 2/3ndilult, nina puutetundlikust.
Mõlema südamepoole puudulikkuse üldsümptomid: nüktuuria (öisest tursete tagasiimendumisest), tahhükardia võimalike südame rütmihäiretega, niiske, külm nahk, südame suurenenine nii vasemale kui paremale, pleuravedelik (transudaat paisust), sagedamini paremal. trombooside tekkeoht vere ringvoolu aeglustumisest. Arteriaalse hüpertensiooni tekkepõhjused ja jaotus. Vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus (sümpaatilise ja parasümpaatilise NS kaudu). Sümpaatilise NS ärritusel vabaneb neerupealistes adrenaliin ja noradrenaliin, millel on sama toime kui sümpaatilise NS ärritusel. Vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis tingib veresooni ahendava angiotensiin-2 tekke. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu. Rohke soola tarbimine tõstab vererõhku. Vererõhu tõusu mõjutavad eluviisi tegurid: Toitumine (Na, K ja muud mineraalid, toidu rasvasisaldus)
seljaaju talitlus väga järsult pidurdunud. Seda seisundit nim spinaalsokiks. Kahe kuu möödudes spinaalsokk läheb mööda ja asendub hüperrefleksiaga (vastupidine rekatsioon, refleksid järsult tugevnevad). Piklikaju: Piklikaju - aju osa, mis altpoolt piirdub seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga. Koos keskajuga moodustab piklikaju ajutüve. Piklikus ajus paiknevad 9.-12. peaaju närvikeskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed elutähtsad regulatsioonikeskused (hingamiskeskus ja vasomotoorne (juhib veresoonte toonust) keskus) (vas - veresoon lad.k), kaitsereflekside keskused (oksekeskus, köhakeskus, aevastuskesus (tegelt need neuronid, mis võtavad aevastamisrefleksist osa)). Piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Piklikaju läbib suurt kuklamulku ja turse korral võib ta suhteliselt kergelt kitsuda. Ajuturse on kõige tüüpilisem ajutrauma. Piklikaju f-nid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistr-dest.
Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv närvikeskus(vasomotoorne), eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad-piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned
rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv närvikeskus(vasomotoorne), eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad- piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule
talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. Piklik aju, ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklikaju, mis altpoolt piirneb seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga (ld. Pons). Koos keskajuga moodustavad nad kesktüve. Piklikus ajus paiknevad 9-12nda peaajunärvi keskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed tähtsad keskused- hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus (keskus, mis juhib veresoonte toonust), kaitsereflekside keskused nt. oksekeskus, köhakeskus, natuke ka aevastamiskeskus. Pikliku aju läbivad kõik seljaaju ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Nad ei saa kuskilt mujalt mööda minna. Piklikaju läbib suurt kuklamulku (kont) ja ajuturse korra võib ta suht. Kergelt pitsuda. Funktsioonid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistruktuuridest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist ja
Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste 4 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: - 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. - 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. - 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. - 8
pööramine) 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine) Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid. Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused: Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. 8
põhjustavad seeläbi membraanimahu suurenemist Klassikaline Guedel´i kirjeldus üldanesteesia staadiumidest I : Patsiendil tekib analgeesia, staadiumi hilisema osas amneesia. II : erutusstaadium. Patsiendi hingamine on ebakorrapärane, võib liigutada, võib esineda deliirium. III : kirurgiline anesteesia. Hingamine muutub korrapäraseks, lõpus kaob. Eristatakse omakorda nelja faasi. IV staadium: Spontaanne hingamine on lakanud, ajutüve hingamis- & vasomotoorne keskus on pärsitud. Mõju kardiovaskulaarsüsteemile · Alaneb arteriaalne vererõhk · Südame löögisagedus muutub: Halotaan põhjustab bradükardia39 Enfluraan & isofluraan suurendavad südame löögisagedust · Südamelihase hapnikutarbimine väheneb Hingamine : inhalatsioonianesteetikumid (välja arvatud N2O & dietüüleeter) vähendavad hingamismahtu & suurendavad hingamissagedust, lisaks väheneb CO2 kui hingamisstimulaatori toime.
raske olla. Pulsi abil hinnatakse selle tugevust, kas pulss on hästi tunda või ei ole (arterite seinad võnguvad keskmise või nõrga tugevusega (siis võib rõhk olla madal kui nõrk tugevus). 7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned
Uitnärvi kahepoolne kahjustus toob kaasa vegetatiivsete funktsioonide häired. Keeleneelunärvi neuralgia toob kaasa valud kõris, irradieeruvad kaela, kõrva ja alalõua piirkonda. IX motoorne osa- neelu ja kõri vöötlihased; sensoorne osa: maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust, Sekretoorne osa: süljenäärmed. X motoorne osa: vöötlihased-pehme suulagi, neel ja kõri, silelihased-rindkere ja kõhuõõne organid; vasomotoorne südametegevust aeglustav; sensoorne osa: tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest; sekretoorne osa: süljenäärmed, magu, pankreas. XII keelealune närv : motoorne- kõik keelelihased ja ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon. Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused BULBAARPARALÜÜS sündroom, mis esineb IX, X ja XII kraniaalnärvi poolt innerveeritavate lihaste nõrkus või halvatus
orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist. 90) Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused). Piklik aju paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. Väikeaju peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine lihastest, vestibulaaraparaadist, nägemiskeskusest tuleva info põhjal kavandatud ja tegelike liigutuste pidev võrdlemine ja korrigeerivate impulsside väljasaatmine Väikeaju kõrvaldamisel atoonia e
orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist. 90) Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused). paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine lihastest, vestibulaaraparaadist, nägemiskeskusest tuleva info põhjal kavandatud ja tegelike liigutuste pidev võrdlemine ja korrigeerivate impulsside väljasaatmine Väikeaju kõrvaldamisel atoonia e
3 Esiku-seljaaju kulgla – reguleeritakse tasakaalumeele impulssidega lihaste toonust tasakaalu säilitamiseks 4 Katendi-seljaaju kulgla 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. Piklikaju on kõigest umbes 3 cm pikk. Läbides kuklaluu suuraugu muutub ta sujuvalt selge piirita seljaajujs. Piklikaju hallaine on erladi tuumadena seljaaju poolses ühises piirkonnas. Piklikajus on piirkondi, mis reguleerivad mitmeid elutähtsaid funktsioone (vasomotoorne ja hingamiskeskus). Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, millest üks osa ümber lülitatakse. Piklikaju närvikeskuste kaudu reguleeritakse: Hingamiselundite talitlust, südame ja veresoonkonna talitlust. Paiknevad peaajunärvi (IX,X,XI,XII) ehk keele, neelu,uit,lisa- ja keelealuse närvi tuumad. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad reflektoorsed tegevused- imemine,neelamine,oksendamine, aevastamine,köha. Retikulaarformatsioon:
annaabi.ee 
