instrumentaalkontsert. Sümfoonia on tavaliselt 4- osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel. Instrumentaalkontsert on 3- osaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile, esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. Sümfooniaorkester 19. sajandil, romantisimiajastul, suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas vaskpillide tähtsus: täiustusid puhkpillide mängutehnilised võimalused (klapi- ja ventiilisüsteem), mis avardas nende tämbriskaalat. Võeti kasutusele uued pillid, nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisusid teoste esitamiskoosseisud lausa hiiglaslikuks: nt Gustav Mahleri 8. sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171- liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90- 110 orkestranti). Algul juhatas orkestrit kas esiviiuldaja või klavessiinimängija. 19
● Ameerika afroameeriklaste muusikast ● soul, tähendab inglise keeles hing, võeti kasutusele 1961 ● kiriku gospel muusika Millised stiilid on koondunud funk-muusikas? ● gospel ● blues ● rhythm and blues 2. Keda peetakse souli ja funky rajajateks? ● Ray Charles ● Aretha Franklin 3. Soul muusika oli seotud mitme plaadifirmaga Tamla Motown -suund oli tantsumuusika -sünkopeeritud rütmiga bassikäigud -keerukas orkestratsioon -keel ja vaskpillide kasutamine -kvaliteetsed lindistused The Temptations, The Supremes, The Jackson Five, Stevie Wonder, Diana Ross Stax -lihtsamad laulud -vähem meloodilised -rämedavõitu viidates gospelile ja bluesile -gospeli stiilis improvatsioon -seksuaalse alatooniga laulud -harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). -Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. -saatepillidena olid tavaliselt kitarr, bass, trumm, vahel klahv-ja vaskpill.
Vaskpillid. Trompet: Vaskpillide sopranpilliks on trompet. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, need eksisteerisid juba 1500 aastat enne Kristust. Trompet on teinud suure arengu mitmete aastasadade jooksul. Praegu on kasutusel trompet konstrueeriti 19.sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis
uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu kuulusid 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. kokku 12-17 pillimeest. Mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson töötas välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada. Saksofonide ja vaskpillide rühma ,,vestlus" meenutas afroameerikalisust muusikast tuntud eeslaulja ja koori dialoogi. Rütmigrupi hooleks jäi svingilikult õõtsuva pulsi hoidmine. Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult. Svingis sulasid ühte kaks tendentsi- orkestraalne ja solistlik. Solisti pillitämber kõlas bigbändi toetusel säravamalt kui kunagi varem, seetõttu kerki 1930. aastatel esile ka palju suurepäraseid instrumentaliste
Esietendus Moskva Suures Teatris 1877. aastal Maailma enim lavastatud balletietendus üldse Libreto räägib rohkete sümbolite keeles Kujutluste maailm Koreograafia on üks raskemaid ja palju nõudvamaid Muusika algab kauni obeomeloodiaga, mida saatev harf ja viiulite tremolo loovad kujutluspildi värelevast ning habrastest ja graatsilistest luiktütarlastest. Muusika arenedes kasvab ärevus ja algusteema, sedakorda vaskpillide esituses, loob eelaimuse eelseisvatest dramaatilistest sündmustest. Kuulamiseks: Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ https://www.youtube.com/watch?v=DBYE4qDv9 Zw Pjotr Tšaikovski „Pähklipureja“ https://www.youtube.com/watch?v=7XevkiPJh2s Kasutatud materjalid https://cchhaann.files.wordpress.com/2011/11/larisa_swanlake.jpg?w=640 http://y.delfi.ee/norm/224429/13210547_yG20xT.jpeg http://en.wikipedia
KASUTUSALA Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. MÄNGIMISVIIS Muusikut, kes mängib trompetit nimetatakse trompetistiks. Nagu kõikide vaskpillide puhul, tekib heli õhu puhumisel läbi huulte, tekitades "sumiseva" heli huulikusse ning helilaine õhujoas. Mängija saab valida helikõrguse ülemtoonide reast, muutes huuleava suurust ja pinget suusõõrlihases. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trompetisse. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad
Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos tuubadega kuninglikeks pillideks Egiptuses ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid XIX sajandi lõpul. Seda sõna kasutatakse alati mitmuses, sest ühekaupa ei tarvitata ka timpaneid orkestris. Kuni 19.sajandini kasutati kahte timpanit tüüpiliselt läbimõõduga 25 ja 28 tolli. Häälestati nad toonikasse ja dominanti ning mängiti kaasa vaskpillide fanfaarseid käike. Üldiseks häälestamiseks kasutati 6-8 kruvi, mida keerates nahka pingutati või lõdvestati. Sellest muutus heli vastavalt kõrgemaks või madalamaks. Kui partituur nõudis timpanite häälestuse muutmist teose keskel, tuli seda teha võimalikult vaikselt samal ajal, kui ülejäänud orkester mängis, kusjuures mängitav materjal ei pruukinud olla samas tonaalsuses kui uus nõutav häälestus.
Tema suureks eeskujuks muusikas oli Richard Wagner. Eriti meeldis talle Wagneri harmooniakäsitlus. Peale sümfooniate on ta ka kirjutanud orelimuusikat ja kiriklikku koorimuusikat. Need olid pikad ja suure esitluskoosseisuga. Muusika on lihtsakoelisem Mahlerist. Ta tegi ka mõned uuendused: nt. hakkas kasutama III teemat sümfoonia I osas. Hakkas uuesti kordama sonaadi esimest lõiku, mida nimetatakse ekspositsiooniks. See muutis teosed ajaliselt pikemaks. Bruckneri muusikas esineb sagedasti vaskpillide signaalitaolisi motiive. VII ja IV sümfooniad on kõige tuntumad. Alapealkirjaks neil ,,Romantiline". NÄIDE: Bruckneri I sümfoonia Richard Strauss 1864-1949 Ta oli saksa helilooja ja dirigent. Peazanriteks olid sümfooniline poeem ja ooper. Oopereid on tal 14 (,,Roosikavaler"; ,,Salomé"; ,,Elektra"). Sümfooniline poeem (,,Don Juan"; ,,Lõbusad vembud"; ,,Till Ullenspiegel"), 2 sümfooniat (,,Alpisümfoonia" ja ,,Sinfonia Domestica").
aastal. •Soul’i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues’is •1950. aastate lõpust alates on Soul’i areng seotud kahe suure plaadufirma- Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises)- tegevusega. Tamla Motowni muusika •Oli eelkõige tantsumuusika. •Vali ning võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud. •Gospellikud vokaalharmooniad. •Keerukas orkestratsioon. •Keel-ja vaskpillide kasutamine (Pilt nr.2) Tamla Motowni logo •Kvaliteetsed lindistused •Hook-line-fraasid •Sentimentaalsed laulutekstid Staxi muusika •Laulud lihtsamad, kui Motowni lugudes. •Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt nr.1) Staxi logo •Harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). •Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes.
süntees. autor. * ,,Lohengrin" - kasutas juhtmotiivi * ,,Tristan ja võtet. Isolde" - Uuendas orkestri * ,,Nürnbergi koosseisu meisterlauljad" vaskpillide osas. * ,,Parsifal" * Teemad: Saksa või Skandinaavia eeposed, müüdid, legendid. * Harmoonia pingeline, kohati kadus tonaalsus. 9. G. Verdi Itaalia * Meloodiarikkus * Aktiivne - - - 26 ooperit: bel canto stiil. poliitik
Hilisromantism-19.ja 20.saj vahetusel Saksamaal ja Austrias, eeskujuks Wagner-hiigelkoosseisud ja vaskpillide suur osatähtsus, ebapüsiv harmoonia. Gustav Mahler- Austria.Pärit Böömimaalt, peres 12 last, isa voorimees, oli juut. Trots alanduse vastu= läbilöögivõime. Õppis Viini konservatooriumis, tuntud pigem dirigendi kui heliloojana. Peeti despoodiks, oli nõudlik. Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas
Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud meloodiad, tema orkestris pidi olema 4kordne, suur oli vaskpillide roll. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmist- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperid olid grandioossed teosed, mis haarasid kuulaja jäägitult endasse. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5
püramiididega. Noored neiud tantsisid templites flöödi- ja harfimuusika saatel. Nende käte ja jalgade külge olid seotud teokarpidest kaunistused, mis liikumise ajal kaasa klõbisesid. Jumalanna Isise pidustustel kasutati salapäraselt kõlavat löökpilli sistrumit. Pillivalik oli rikkalik: harf, lauto, lüüra, raamtrumm, flööt, salmei. Noorelt surnud vaarao Tutanhamoni hauast leitud metallist kõlalehter tõendab vaskpillide olemasolu. Vana- Kreeka. Kreeka asub Lõuna- Euroopas Vahemere põhjakaldal Balkani poolsaarel, kuhu umbes 2000 aastat eKr. tulid kreeklaste esivanemad. Nemad võtsid üle teiste kultuurrahvaste saavutused ning arendasid neid edasi vastavalt oma maa tavadele ja kommetele. 8.saj. eKr. võeti kasutusele tähestik ja tekkisid esimesed eeposed ,, Ilias" ja ,,Odüsseia". Vana- Kreeka ühiskonnas oli muusikal erakordselt tähtis koht, tema valdamist
Tänapäeval on rock-muusikal suur hulk edasiarendusi ja alamstiile. b) Funk. Funk on afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm. Harmoonia ja meloodia on vähem tähtsad. Rütmilistele kitarri-, vaskpilli- ja basskäikudele ning trummiaktsentidele lisandub gospellik laulmisstiil. Funk on mitme stiili – džässi, rocki, bluusi sulam, mille kujunemisel 1960. aastatel andis tõuke ka soul. Basskitarri osatähtsus on tavatult suur, lähenedes juba soolopilli omale. Vaskpillide käigud on kiiremad kui soulis ning tihti väga lühikesed ja särtsakad. Lugude aluseks on sageli lihtne ja lühike motiiv, mida lõpmatuseni korratakse.Funk stiili erinevateks vooludeks on jazz funk, eksperimentaalne funk, valgete funk jt. Funk muusika rajajaks peetakse James Browni, kes alustas küll souli esitajana. c) Fusion. Jazz fusion (ka jazz rock) on muusikastiil, mis ühendab džässi teiste
Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Romantismiajastu muusika ligikaudne periodiseering: Vararomantism 1815-30 Lehekülg 2 Kõrgromantism 1830-50 Hilisromantism 1850-90
klaverikontsert, trompetikontsert). 5. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil? Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid. 19. sajandi lõpul oli kolmene koosseis kohustuslik mistahes sümfooniaorkestri komplekteerimisel. Kolmeses koosseisus on suurendatud samatämbriliste puu- ja vaskpillide arvu kolmeni. 6. Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks? Viin 7. Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu- 19.sajandi 20.aastad – 19.saj.lõp 8. Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale? Meloodilisus. Viisid on enneolematult kaunid: tunglevad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad, ulatuslikud. Teemasid iseloomustab astmeline liikumine.
Beethoveni loominguga, kuid vormikäsitluses on ta vabam kui tema eelkäijad · Tähtsaimad teosed on neli esimest sümfoonia · ,,Kaebelaul", ,,Poisi võlusarv" · Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Teine loomeperiood Fifth level 1901-1907 · Mahler loobus vaskpillide koosseisust ja vähendas ka puupillide hulka · Nüüdsest sümfoonia sisuline raskuskese teose finaalis · Teemad muutusid iseloomulikult ulatuslikuks ja elementiderohkeks · Mahleri tippteoseks sai ,,Kaheksas sümfoonia Es-duur" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Kolmas loomeperiood
Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud partituuri e koondnoodistiku järgi. Partituur sisaldab kõikide orkestripillide partiisid kohakuti asetsevail noodijoontel. 20. sajandi sümfooniaorkestrit iseloomustab ökonoomsus. Kooseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus uusi väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsinguil kasutama ebatraditsioonilisel viisil: nt vaskpillide huulikuisse karjumine, puupillide nn ülepuhumine, sosistamine, keelpillide kõlakasti vastu koputamine jne. Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid. Paigutuses lähtutakse põhimõttest, et väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) asetsevad eespool ja suurema kõlajõuga puhk- ja löökpillid tagapool. Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks
Ulatus on tal suure oktaavi Reb kuni teise oktaavi mib-ni. Orkestris kasutatakse teda nii akordinootide kui ka karakteersete soolode esitamiseks. SAKSOFON Ta on ühekordse lesthuulikuga pill. Huulik sarnaneb klarneti nokkhuulikuga, klappide süsteem ja aplikatuur (sõrmede järjestus ja sobitus pillil mängides) aga oboe omaga. Valmistatud metallist, kuulub ta konstruktsioonilt ja klappide süsteemilt siiski puupillide hulka. Oma kõlakarakterilt paikneb ta puu- ja vaskpillide vahel. Saksofoni leiutas Pariisis töötanud Belgia päritoluga meister Adolphe Sax. Esialgu kasutati saksofone sõjaväeorkestrites. Hiljem hakati teda järjest rohkem kasutama kergemuusika ansamblites ja orkestrites. Kaasajal on kasutusel 8 liiki saksofone – alates kõrgemast:sopranino, sopran, alt, tenor, bariton, bass, kontrabass ja subkontrabass. Enim leiavad kasutamist – sopran in B, alt in Es, tenor in B, briton in Es. Diapasoon on saksofonil keskmiselt kaks ja pool oktaavi
sajandi muusikal puuduvad kindlad tunnusjooned, kuna neid on nii palju. Seda sajandit iseloomustab stiilide paljusus. 20. saj esimesel pooolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism · Impressionism · Neoklassitsim · Ekspressionism HILISROMANTISM See on romantismi järellainetus, mis leidis kõige enam kõlapinda Saksamaal ja Austrias. Wagner oli oma ooperireformiga oli eeskujuks. Iseloomulik: · Suured esituskoossseisud · Vaskpillide suur osakaal · Tonaalsuse kadumine- kaob ära teosest põhiheli, ei saa enam helistikku määrata (atonaalne) GUSTAV MAHLEV 1860-1911 On sündinud Tsehhis, koolis käinud Austrias. Esimese tunnustuse saavutas dirigendina, töötas ooperiteatrtes ja ta heliloomise avastas hiljem. Ta on kirjutanud sümfooniad, suurele koosseisule. Orkestri laulutsüklid: rändselli laulud(4 osaline laulutsükkel, ,,Kui mu kallim peab pulmi" I osa), Laulud poisi võlusalvers, Laulud surnud lastest.
sabatil. Sabatile, mis on ühtlasi ka kunstniku matusetalitus, on kogunenud kõik nõiad, deemonid, vaimud. AT on moondunud groteskseks irvitamiseks (B. kasutab kõrget in Es klarneti + glissandosid). Berlioz on kujutanud muusikas kõikvõimalikke hüüdeid, hõikeid ja häälitsusi, mis sellisel üritusel kuulda võiks. V osa on rondolik, refrääniks sabatimuusika. Ühes episoodis kõlab vaskpillide keskaegne koraal Dies irae. Kohtupäev? Lunastus? 3
" 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo, mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid. 6. Teos ,,À travers" Loodud 1998, teose muusika siirdub aeglaselt kõrgematest registritest madalamale; helikoe teisenemise aeglus teeb suurteks kõlasündmusteks üksikud kiiremad muudatused nagu oboesoolod või vaskpillide sisseastumine. Teost alustab flööt ja naaseb lõpuks täpselt oma algusmaterjali juurde, ent ansambli täiskõlas, otsekui uues kontekstis. Selline muusikaline raamistus võiks anda ideid teose pealkirja kitsamaks tõlgendamiseks. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. 7. Tunnustused
looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. PILLID Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillide kasutusele võtuni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). I romantiline sümfoonia (1822) Schuberti 8. ehk Lõpetamata sümfoonia Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. Prantslase Hector Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique 1830 NB! Schuberti 8.sümfooniat toona veel ei tuntud, sest see kirjutati varem, kuid leiti hiljem
tinaga katta sula tina vannis sissekastmise teel. Vasetamine Vasetamine on kasutusel seal, kus soovitakse terast katta nikli või kroomi kihiga. Vask ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on rauale katoodiks. Enne kroomimist või nikeldamist vasetamine on väga levinud, kuna siis saadakse püsivam kate. See vasetamisprotsess on väga mürgine, kuna elektrolüüsil kasutatakse tsüaniide. Vaske on väga kerge poleerida ja saada väga ilus läikiv kate ja seda kasutatakse näiteks vaskpillide ilusamaks tegemisel. 7 Nikeldamine Nikeldamine on kasutusel seal, kus soovitakse saada ilusat läikivat katet. Nikkel on terasele katoodiks ja poorse katte korral ei kaitse pinda korrosiooni eest. Kui nikeldatud pind saab mehaaniliselt kahjustatud hävineb teraspind kiiremini tavalisest. Hästi aitab olukorrast välja vask, mis kantakse enne nikeldamist terasele.
ta suri 8.märtsil 1869. hectori ooming peamiselt kirjutas ta muusikat sümfooniaorkestrile, aga ta on kirjutanud ka oopereid. tema kõige kuulsam ooper on "Fausti needmine", ta on kirjutanud ka oratooriume, millest tuntuim on "kristuse lapsepõlv". sümfooniad see on zanr, kust tal on teoseid kõige rohkem., programmilise sümfoonilisemuusika innovaator. ta tõi sümfoonia orkestrisse palju uuendusi. sümfooniorkestrisse tõi ka harfi ja inglissarve. leiutas uued kõlavused vaskpillide, keelpillide ja puhkpillide kasutamises: it. k. col legno (kol lenjo) - tähendab kui nt viiulilt võtta poogen ja poogna puu poolega vastu keeli löömine. ta kasutab oma teostes nii juhtmotiivi(muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast või näitust) ja juhttämber(kõlavärv, teose kangelane on isel. mõne konkreetse instrumendi tämbri kaudu.). programmilisele sümfoonilisele muusikale pani oma teosega "fantastiline sümfoonia " aluse. see on ka esimene romantiline
Sümfooniaorkester ja selle prototüübid. Üksikute pillirühmade esindajad paistavad sageli esindavat teatud kindlate psüholoogiliste tunnustega tüüpe, mis sealjuures teiste pillirühmade esindajatest silmatorkavalt erinevad. Torkab silma eri soost mängijate erinev osakaal. Vask-ja löökpillide mängimine võib füüsiliselt olla nii raske, et naistel seda elukutset pidada on keerukas.Viiulimängijaid on palju ja kui keegi peaks eksima, poleks seda niiväga kuulda. Üksikute vaskpillide tarvis seevastu on orkestris tavaliselt vaid paar mängijat, vaskpillide helid on aga tugevad, et nad ei jää peaaegu iialgi kuulajale märkamatuks. Nende esitus on seotud mõnevõrra suurema pinge ja vastutusega. Kindlasti on muusiak üheks peamiseks funktsiooniks tänapäeva ühiskonnas püüda teha inimesi paremaks ja õnnelikumaks ning sel viisil aidata neil elada. Inglismaa muusikapsüholoogi J.Sloboda ja ta kolleegide
Bossanova tulek muutis vokaalmuusika kergemaks. Algaastate vokalistid olid mehed (laulsid pillimängu kõrvalt). Vokaalmuusika oli see, mis tõi naised jazzmuusikasse. Parimad vokalistid on pärit Ameerika mandrilt. Kasutati silpidel improviseeritud laulu scat. Kõige rohkem on seda scat-laulmist bebop-stiilis. Teksti osatähtsus on minimaalne. Meeleolu luuakse erinevate tämbrite, karjumiste, sosinatega. Jazzsaksofonism Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. -1- Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) ilmumine tõi olukorda pöörde
Lohengrinist, kes ilmub luigepaadis kohale siis, kui keegi ülekohtuselt kannatab ja tema abi vajab. “Lohengrin” algab hingematvalt kauni avamänguga, kus on ka wagnerlikult esindatud kõik ooperi tähtsamad teemad. Orkestratsiooni seisukohalt vaadates on kogu ooper täidetud rohkete puhkpillisoolode ning -ansamblitega. Vaskede roll on väga domineeriv nagu Wagneri puhul ikka. Eriti on seda tunda massistseenides ning kuningas Heinrichi ilmumisel. Kuigi vaskpillide rõhk on suur, ei ole see iialgi robustne, alati suursugune, mahe ning vahetevahel ka pehme ning õrn. Puupuhkpillidel kujutatakse näiteks Elsa vooruslikkust, puhtust ning ilu. Keelpille kasutab Wagner enamasti stseenide loomises. Kogu stseeni õhkkond ning selle muutuvus tuleb peamiselt keelpillidest, olgu siis pingeline torm või idülliline looduspilt. Soolod on antud peamiselt puhkpillide kanda. Wagneri vokaalikasutus on samuti äärmiselt iseloomulik. Tihedalt on massistseene, kuid
· Nt. Kreutzwald · Puskin Boris Godumov · Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" · Dumas ,,musketärid" · Omased on hästi tugevad emotsioonid 19. saj armastab fantastikat, muinasjutud, vaadatakse keskaega kuna seal on müstikat jne. Sümbolite kasutamine Iseloomulikud ja uued jooned 19.saj muusikale: 1. Ülipopulaarseks saavad soololaulud klaveri saatel (emakeelsed, täis sümboleid jne) 2. Suuremaks muutub sümfoonia orkestri kooseis (pillide uuem kooseis) (vaskpillide tõttu) 3. Luuakse ka uusi pille (saksofon: töötab nagu puupuhkpill) 4. 1709 haamerklaveri algus (kõige populaarsem pill tol ajal) tõeline äriartikkel a. Peab olema kuulus klaveri õpetaja b. Pead olema juba tegija kohalikul mastaabil c. Euroopa pealinnades (rahvusvaheline tuntus) d. Mida kuulsam, seda rohkem raha sa õpetustelt küsid 5. Programmiline muusika (muusika millel on kindel pealkiri, et saada kuulajat mõtlema
Beethoveni teoste hulk oli suur ja tema nimi tuntud. Beethoveni sümfooniates on ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus.[85] Beethoven toob oma sümfooniatesse mitmeid uuenduslikke jooni. Esiteks laiendab ta orkestrikoosseisu: 3. sümfoonias lisab ta kahele metsasarvele kolmanda, üheksandas sümfoonias juba neljanda. Viiendas sümfoonias lisab ta orkestrikoosseisu pikkoloflöödi, kontrafagoti ja kolm trombooni. Puhkpillide, eriti aga vaskpillide tähtsus suurenes, enam ei olnud nende ülesandeks vaid orkestri koloriidi täiendamine.[86] Teiseks muutis Beethoven sümfoonia vormi neljaosalist sonaaditsüklit. Kui esimeses sümfoonias püsis see sarnasena võrreldes tema klassikutest eelkäijatega, siis alates teisest sümfooniast on ta asendanud tantsulise kolmanda osa, menueti, skertsoga (it k scherzo nali). Kuues sümfoonia on hoopis viieosaline ning üheksandas osas on aeglane osa kolmas, mitte teine, nagu tavaliselt.[87]
Äärmistes osades kostab beethovenlikku titaanlikkust. Keskmiste osade intiimsemad ja lüürilisemad karakterid on lähedased Schumannile. 3. osa skertso asemel on Brahmsile tüüpiline segu melanhooliast ja kergest huumorist. Siin on selgelt märgatav side viini klassikalise muusika zanriga. Suurema tähtsuse tänu 2.-ja 3. osa rahulikkusele omandab finaal. Aeglane sissejuhatus kirjeldab meeleheite viimset piiri. Nagu hea uudis otsustavast murrangust draamas kõlab metsasarvede teema. Vaskpillide koraal toob veel suuremat rahu. Seejärel tõuseb peateema kogu oma hiilguses. Sellel on palju ühist surematu hümniga vabadusele Beethoveni 9. sümfooniast. See pole juhuslik kokkusattumus, seda teeb Brahms teadlikult. 2. SÜMFOONIA on võrreldes 1.- ga klassitsistlikum. Struktuurilt haydn- beethovenlik. Selle sümfoonia mõte tuli talle rõõmsal hetkel, 1877. a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui 1. sümf.-is. Ökonoomsete
mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues'is. Soul'i loojaks võib pidada Ray Charlesi, kes 1950. aastate keskel ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi Iseloomusta Tamla Motowni muusikalist suunda. Nimeta 1 tuntuim esindaja muusikas. Tamla Motowni suunaks on eelkõige tantsumuusika. Muusikat iseloomustab: vali ja võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud, gospellikud vokaalharmooniad, keerukas orkestratsioon, keel- ja vaskpillide kasutamine. Lindistused on kvaliteetsed. Muusikas olid iseloomulikud veel hook-lines fraasid (ingl k õnge võtma), mida pidevalt korrati, et sööbiksid kuulajate mällu. Tamla Motowni tuntumaid muusikuid on Stevie Wonder Iseloomusta Staxi muusikalist suunda. Nimeta 1tuntuim esindaja muusikas. Staxi muusikat iseloomustab: vähene meloodilisus, lihtne töötlus, teinekord rämedavõitu esitlus, mis viitab otseselt gospelile ja bluusile. Tekstid seksuaalse alatooniga, mis
sajandil pole mingeid kindlaid tunnusjooni, sest erinevaid stiile on nii palju. Ühiseid jooni on väga vähe või puuduvad üldse. 20. sajandi I poolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism; · Impressionism; · Neoklassitsism; · Ekspressionism. Hilisromantism Hilisromantism on romantismi järellainetus, mis levis kõige enam Saksamaal ja Austrias. Eeskujuks R. Wagner. Iseloomulikud on: · suured esituskoosseisud, · vaskpillide suur osakaal, · tonaalsuse (helistiku/põhitooni) kadumine. Gustav Mahler (1860-1911) Nimetatakse Tsehhi-Austria helilooja, sündinud Tsehhis, õppinud Viini konservatooriumis. Ka dirigent, töötas ooperiteatrites jms. Tema looming jaguneb kaheks: · Sümfooniad: varieeruvad 2-6 osani. Kokku 9 sümfooniat. Viimane on kantaat- sümfoonia ,,Laul maast". Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, kestab ligi 1,5 h.
Harmoonia ja meloodia on vähemtähtsad. Rütm on punkteeritud, palju kasutatakse sünkoope. Rütmilistele kitarri- vaskpilli- ja bassikäikudele lisanub gospellik laulustiil. Basskitarri osatähtsus on tavatult suur, lähenedes juba soolokitarri omale. 12 Tüüpiline on sünkopeeritud löökpillilik heli, mida tekitatakse sõrmedega keeltele laksutades. Rütmikitarr mängib lühikesi bluusilike käike. Vaskpillide käigud on kiiremad kui soulis, olles lühikesed ja särtsakad. Lugude aluseks on sageli lihtne ja lühike motiiv, mida korratakse kogu loo vältel. Funk muusika esitajate hulgas on rohkem ansambleid kui soliste. Tuntuimad esitajad on Earth Wind and Fire, Tower of Power, The Commodores, solistidest James Brown ja George Clinton. (Skuin jt 2007 lk 162) 2.9 Reggae Raggae tekkis Jamaica saarel 1960. aastatel. Seda muusikat seostatakse rastafaride usulis-poliitilise liikumisega
Algosad: b) Jazzsaksofonism; Coleman Hawkins, Lester Young 1) Orjade töölaulud Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. 3) Blues Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud
Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Valgustus kriitika Saksamaal, vara romantism. Eelkäijad Rousseau, rühmitus ,,Torm ja tung", Herder, Schopenhauer.
saadakse tihe poolläikiv pliikate. Vasetamine on kasutusel seal, kus soovitakse terast katta nikli või kroomi kihiga. Vask ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on rauale katoodiks. Enne kroomimist või nikeldamist vasetamine on väga levinud, kuna siis saadakse püsivam kate. See vasetamisprotsess on väga mürgine, kuna elektrolüüsil kasutatakse tsüaniide. Vaske on väga kerge poleerida ja saada väga ilus läikiv kate ja seda kasutatakse näiteks vaskpillide ilusamaks tegemisel. Vase ja pronksi vasetamisel kasutatakse vasksulfaati ja väävelhapet elektrolüüdi koostises voolutihedusel 100...500 A/m . Nikeldamine on kasutusel seal, kus soovitakse saada ilusat läikivat katet. Nikkel on terasele katoodiks ja poorse katte korral ei kaitse pinda korrosiooni eest. Kui nikeldatud pind saab mehaaniliselt kahjustatud hävineb teraspind kiiremini tavalisest. Hästi aitab olukorrast välja vask, mis kantakse enne nikeldamist terasele
saadakse tihe poolläikiv pliikate. Vasetamine on kasutusel seal, kus soovitakse terast katta nikli või kroomi kihiga. Vask ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on rauale katoodiks. Enne kroomimist või nikeldamist vasetamine on väga levinud, kuna siis saadakse püsivam kate. See vasetamisprotsess on väga mürgine, kuna elektrolüüsil kasutatakse tsüaniide. Vaske on väga kerge poleerida ja saada väga ilus läikiv kate ja seda kasutatakse näiteks vaskpillide ilusamaks tegemisel. Vase ja pronksi vasetamisel kasutatakse vasksulfaati ja väävelhapet elektrolüüdi koostises voolutihedusel 100...500 A/m . Nikeldamine on kasutusel seal, kus soovitakse saada ilusat läikivat katet. Nikkel on terasele katoodiks ja poorse katte korral ei kaitse pinda korrosiooni eest. Kui nikeldatud pind saab mehaaniliselt kahjustatud hävineb teraspind kiiremini tavalisest. Hästi aitab olukorrast välja vask, mis kantakse enne nikeldamist terasele
annaabi.ee 
