Gobeläänis on ühe hobuse nukker pilk. Läbi teise olendi silmade on keeruiline vaadata, aga püüdma peab. Spekter Isaac Newton (16421727) uuris valgust katseliselt ja tõestas, et värvitu päikesevalguse murdumisel prismas, tekib värvuste spekter. Newton eristas setset analoogia heliredeliga põhilist tooni: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, indigo ja violetne. Joonis, mis kujutab Newtoni eksperimenti (1660ndad aastad) päikesekiirega. Esimene prisma lahutab kiire spektrivärvideks, teine koondab nad jälle värvituks. Vikerkaare tekkimist seletab valguskiirte murdumine veepiiskades. Vikerkaarevärvide järjestus aitab meelde jätta salm: Peremees Ootab Kitsest Raha, Sulane Tema Liha. (Punane, Oranz, Kollane, Roheline, Sinine, Tumesinine, Lilla)
nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine. Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega. Skaalal vastab null neutraalsetele värvidele. Küllastus näitab värviringi seotust halliskaalaga. tume Põhivärve omavahel segades saame sekundaarvärvid. külm 2. Teine rühm on neutraalsed ehk arkromaatilised värvid: must, valge, hall. Need toonid mõjuvad rahulikult ja tagasihoidlikult. Värvide omadused: 1
värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained.Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Eesti keeles on täpne värvinimetus olemas vaid kuuele värviringi värvile: sinine, punane, kollane, oranz ja lilla. Erinevatel toonide ja värvivarjundite nimetustes on aga palju variante. mõnedel värvidel on kasutusel rahvapärane nimetus, mõnel on mitu nime. Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad sarnasusest (tinahall, salatiroheline). Enamikus maailma keeltes ongi
kontseptsioonid värvide kohta mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade. VÄRVIRING Värviring on lihtsaim värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse enamasti vaid värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses a antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heleduses. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastest värvidest, võiks selles eristada keskmiselt 150, maksimaalselt kuni 180 tooni. VÄRVI OMADUSED Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus
ee/kujundusopetus/ Tunnikontroll Värviteooria. 1. Mis iseloomustab värvi? Värvi iseloomustab · värvi toon · värvi selgus (puhtus) · valgusküllasus (eredus) 2. Põhivärvid, sekundaarvärvid. Põhivärvid Põhivärvid ehk primaarvärvid on kollane, punane ja sinine. Põhivärve segades saame sekundaarvärvid ehk tuletatud värvid. NT : punane+kollane=oranz, punane+sinine=lilla, sinine+kollane=roheline 3. Mis on värviring? Kõige enam kasutatakse praktikas Johannes Itteni (18881967) loodud 12osalist värviringi. Värviringi abiga saame kujunduses leida omavahel sobivaid värviharmooniaid ja kontraste. Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile. Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid. Värviringis vastakuti seisvaid toone nimetatakse komplementaar- ehk täiendvärvideks: kollane-violett, kollakasoranz-sinakasviolett,
VÄRVID Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses ja antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heledused. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastes monokromaatilistes värvides, võik selles eristada kuni 180 värvitooni.
üle 200 miljoni värvitooni. Ettevaatlik kujundaja valib pindadele neutraalseid värvitoone ja julge kujundaja kasutab ka värve ruumis julgelt. Igaljuhul on mõnus elada nauditavas, mitte ainult talumisväärses keskkonnas! Kodu puhul tuleb värve valides arvestada pereliikmete värvieelistusi, vanust, temperamenti, värvitundlikkust ja taluvust. Värvieelistused on ju üks subjektiivsemaid valikuid. Üks ja sama värvitoon mõjub erinevatele inimestele vägagi erinevalt. Samas on meil kodus palju värve ja seetõttu peab jälgima ka värvitoonide kokkusobimist ja arvestama selle valiku koosmõjuga. Erinevad värvikooslused mõjuvad erinevalt. Rahulik värvikujundus loob hea tausta värvilistele sisustuse detailidele. See on alati kindel viis, mis pakub head tausta tugevatele kontrastidele. Värvilised seinapinnad on jälle heaks taustaks rahulikule sisustusele.
..................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine........................................................................4 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.................5 3. Värviring.........................................................................................................................6 4. Valgustemperatuur..........................................................................................................7 4.1 Värvusedastusindeks (CRI)...................................................................................7 5. Matameeria.........................................................................................8
uuringuid, kus neile anti katsuda sama kujuga ja samast materjalist valmistatud esemeid ning kästi neid kirjeldada. Näiteks punast eset kirjeldasid nad kui kõva ja sooja, sinist aga külma ja libedana. Kuidas värvid meile mõjuvad? Punane Värv, mis tekitab iha ja kirge, suurendab energiavoogusid ning söögiisu. Olenevalt toonist võib mõjuda väga intensiivselt, mistõttu pikaajaliselt punases toas viibimine võib mõjuda väsitavalt. Oranz Toob ruumi soojust ning sära, kui kasutada väikestes kogustes. Liiga suured oranzid pinnad muudavad aga närviliseks ja inimene ei oska sellist tooni ruumis puhata, vaid tahab pidevalt tegutseda. Kollane Kollane tundub pehmem kui punane ning oranz, kuid tegelikul on neist tunduvalt mõjukam. Soe värv, mis toob valgust ruumi pimedasse ossa (näiteks pikk koridor) ja teeb tuju erksaks. Liiga kaua kollases viibimine
Tema prismakatsed näitasid, et kui hele päikesekiir lasta läbi klaasist prisma, on võimalik selgelt märgata päikesekiire lahutumist erivärvilisteks kiirteks. Newtoni oletuse kohaselt määrab eseme värvi see kiirtekimp, mis teistega võrreldes on kõige intensiivsem. Erivärvilistest kiirtest koosnevad valguskimbud võivad paista täiesti ühte värvi kuna inimene kiiri eristada ei suuda. Joonis 1. Isaac Newtoni värviring 1.2. Johann Wolfgang von Goethe värviteooria Johann Wolfgang von Goethe ei suutnud ega tahtnud nähtusi füüsikaliselt seletada. Teda huvitasid eelkõige esteetilised ja moraalsed küsimused: kuidas inimene värve tajub ja mis tundeid värvid inimestes tekitavad. Ta lähtus värvide vastandlikkusest, tuletas oma õpetuse prismakatsetest ja sidus sellega nii füsioloogilise, füüsikalise, keemilise kui psühholoogilise värvide käsitluse. Goethe töötas viis
Ainuüksi värvide omavahelisi koguselisi suhteid muutes muutub kompositsiooni iseloom täielikult. Värviharmoonia all mõeldakse värvide kokku sobivust. Iga harmoonia sees võib lisaks ,,värvilistele" värvustele kasutada musta, valget ja halli, mis rahustavad kompositsiooni. 1.1 Omavahel sobivad värvikooslused Lihtsaimaks viisiks teada saada, millised värvid omavahel sobivad, on võtta kasutusele värviring (nt Itteni, veel parem aga mõni enama värviga värviring). Võttes aluseks värviringi ja joonistades sellele korrapärase kujuga kolm, neli või kuusnurki, määravad hulknurkade tipud omavahel sobivad värvid. Joonis 1 Omavahel sobivad värvid värviringilt korrapärase kolmnurga abil Joonis 2 Omavahel sobivad värvid värviringilt korrapärase nelinurga abil Joonis 3 Omavahel sobivad värvid värviringilt korrapärase kuusnurga abil
Seetõttu tunduvad vastandvärvid silmale headena, kuna nad moodustavad segades halli, niisamuti nagu põhivärvid omavahel segunedes. Seetõttu on vastandvärvide kasutamine kaunistuste valikul alati teretulnud lahendus ja põhivärvide kasutamine nii tavapärane tegevus. Harmooniaid moodustavad ka ringi sisse joonistatud võrdkülgse ning võrdhaarse teravnurkse kolmnurga ja nelinurga jne värvid. Vastandvärvid moodustavad kaksikkõla. Kaksikkõla võib olla ka tumehele kontrast. Kolmnurgad moodustavad kolmikkõla ja nelinurgad nelikkõla jne. Roogade kujundamisel oleks soovitav kasutada vähem värve, seega oleks sobivaim teravatipulise kolmnurga abil saadud värvikooslus. Neid geomeetrilisi kujundeid võib joonistada värviringi mis tahes osast alates, võimalusi on palju. Nelinurga kasutamisel satub üks tipp ikka ja alati siniste värvide tsooni. Seetõttu on parem kasutada ristkülikut, siis on võimalik sinised toonid
roheliseks ja punasega segunedes muutub oranziks. Pehme meekarva kollane, sügislehtede värvi kuldne ning oranzika varjundiga helepruun mõjuvad soojalt ja lõõgastavalt ning sisendavad turvatunnet. Kollane puhastab ja tervendab. Intensiivne kollane on paljudele liiga pealetükkiv ja mõjub väsitavalt ning tugevdab linnamüra tajumist. Kollane riietus mõjub väga sõbralikult ja emalikult, kuid looduses on kollane levinuim hoiatusvärv. ORANZ Oranz on särav ja elurõõmus, tõmbab tähelepanu, reibas, lõbus ning entusiastlik värv. Oranz sümboliseerib ainevahetust, omandamist ja instinkti. Tõstab söögiisu. Soovitatakse masenduse vältimiseks. Oranz on kollasest veelgi pinnapealsem, kergemeeslem ja naiivsem värv. Sellega seondub emotsionaalsus, elavus, sõprus, heldus,glamuur. Oranz sobib hästi söögituppa, kööki,lastetuppa. Restoraniomanikud värvivad seinad
Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt teraline. • pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelaniin. Vastavalt sellele, kuidas need kaks melaniini liiki on omavahel segunenud, tekib juustele omane värvitoon. Blondid juuksed sisaldavad vähem eumelaniini ja rohkem pheomelaniini – tumedad juuksed seevastu rohkem eumelaniini ja vähem pheomelaniini. Kõik vahepealsed toonid tulenevad erinevatest variatsioonidest kahe melaniini segunemisel. Värviring Valgus moodustab prismat läbides spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus ühe tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse värviring.
Tõsisema ja mõtisklevama õhustiku loob külmatooniline punane. Rahuliku ja sümpaatsena tunnetatakse summutatud tumepunast, mis pakub ideaalse võimaluse piduliku ja väärika atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult väljakutseid. Nad elavad oma tunded väljapoole ja neile ei meeldi rutiin. Punast armastav inimene on seltskonna hing ja mootor. (10) Joonis 1. Punane 4.2 Oranz Oranz mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega. (7) See sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi.(7) 7 Energia, tasakaal, soojus, entusiasm, vibreeriv, paisuv, süttiv, tähelepanu nõudev. Oranz sobib söögituppa, kööki, lastetuppa
vastassuuna edetektor erutub nüüd rohkem.] · Detektorid võivad analüüsida väga keerukaid omadusi, nt spetsiifilise nägude äratundmise häire prosopagnoosia- puhul. Värvinägemine: · Nägemisaistingute kvalitatiivne iseloom > erinevate värvide tajumine. · Tajutud värv on objektidelt peegeldunud valguse neuraalne representatsioon (`värv on ajus'). · Inimene eristab max umbes 2 miljonit erinevat värvi! Milleks on värvitaju vaja?? Objektide ja tausta eraldamiseks, Objektide omaduste hindamiseks ja äratundmiseks, Signaalsüsteemides, Värvikodeerimiseks. · Värvi iseloomustab 3 dimensiooni: 1) värvitoon (hue) /200/ valguse lainepikkuse omadus; kromaatiline; 2) heledus (brightness) /500/ - muutub kiirguse hulgaga; kui palju valgust näib pinnalt peegelduvat; võib iseloomustada nii akromaatilisi kui kromaatilisi värvusi; mõned värvitoonid ongi heledamad kui teised..;
2. kitsamas tähenduses kolmemõõtmeline ala; ka rajatise, ehitise vms. maht, mida märgistavad teatavad piirded 3. kunstis mõiste, mis väljendab teose mahulisust, kolmemõõtmelisust 3,2 Värvus väljendusvahendina: Värviring Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 phivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda kolmanda korralduse värvid. Värviringi aluse loovad kollane, punane ja sinine. Neid nimetatakse PRIMAARVÄRVIDEKS. Värvide omadused Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus.
Sellesse gruppi kuuluvad sellised kuulsused nagu kuninganna Elizabeth II, Nelson Mandela ja Grace Kelly. Kuna need toonid on teadlikult vaoshoitud, ei ole siinjuures võimalik tuua ära häid näiteid korporatiivmaailmast. Tavaliselt kasutatakse sellist värvigammat väikestes boutique´des, muuseumides või valitsushoonetes. 1.3. Need toonid on taas soojad, aga palju intensiivsemad ja tulisemad. Nad sisaldavad segudes ka musta (näiteks on oliiviroheline segu mustaga segatud kollasest), aga must ise sellesse gruppi ei kuulu. Näited selle grupi värvidest on tomatipunane, põletatud oranzh, roostevärv, võikollane, leheroheline, oliiviroheline, mudasinine, tumelilla. Nende värvidega seostatavad omadused on soojus ja sõbralikkus, traditsioonilisus, soliidsus, usaldusväärsus, maalähedus, keskkonnateadlikkus.
Värviõpetus Valgus, läbides prisma, moodustab spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE Värviring Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid punane + kollane = oranz punane + sinine = violett kollane+ sinine = roheline Värvi põhikarakteristikud Värvitoon (värvus)- Ideaaliks spektrivärvid Küllastus, kromaatilisus Kromaatilised ehk värvilised värvid Akromaatilised ehk värvitud värvid võimaldavad toone helestada ja tumestada Värvide liigitus ja koostis Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või
Inimesed näevad värve tänu valgusele. Valgusel endal küll puudub reaalne värv, kuid erineva lainepikkusega valguskiired, jõudes inimese silma, tekitavad inimese ajus erinevaid värviaistinguid. Näiteks valguskiir, mille lainepikkuseks on 650 nanomeetrit, tekitab punase värviaistingu, 510 nanomeetrit rohelise ja 475 nanomeetrit sinise. Kui need lainepikkused jõuavad inimese silma, siis näeb inimene vastavalt punast, rohelist ja sinist värvi. Nähtav spekter. Violettsel värvil on kõrgeim sagedus ja lühim lainepikkus, punasel on madalaim sagedus, aga pikim lainepikkus. Ükski printer, monitor või fotoaparaat ei ole võimeline edastama tervet nähtavat spektrit, neil kõigil on oma piiratud värviruum, millest tingitult jääb allika originaalvärvidest teatud osa edastamata. 3 Värviteooria Artur Schopenhauer
Värviring Johannes Itteni värviharmooniate ja -kontrastide süsteem põhineb lihtsal ja selgel 12-osalisel värvikorraldusel. Värviringi aluseks on nn. esimese astme värvitoonid - kollane, punane ja sinine. Teise astme värvid - oranz, roheline ja violett paigutuvad esimeste vastu. Mõlemale poole esimese ja teise astme värve jäävad kolmanda astme värvid, mis saadakse esimese ja teise astme kõrvuti asuvate värvitoonide omavahelisel segamisel. Need on oranzikas-kollane, oranzikas-punane, purpur, sinakas-violett, jääsinine ja leheroheline. Allikas: http://lemill.net/lemill-server/content/pieces Värvuste omakontrast moodustub värviringis võrdhaarse kolmnurga baasil.
Ploomlilla Oliivroheline Mereroheline Veripunane Sitikmust Kristallvalge Kohvi koorega Kakaovärvi Asfalt Roostepruun Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Kromaatilised värvitoonid tulevad kõige rohkem esile spektri vaatlusel. Päikesespektris lähevad toonid sujuvalt üksteiseks üle:punane oranziks, oranz kollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja helesinine, tumesinine ja lõpuks violett. Iga spektrilõigu lainepikkusele vastab eri värv, mille toon on otseselt seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter. Värve kasutatakse nii sise kui ka välis tingimustes. Lakid
.................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid ................................................................................................................... 5 1.2.1 Oranz...............................................................................................................................6 1.2.2 Lilla.................................................................................................................................6 1.2.3 Türkiis.............................................................................................................................7 1.2.4 Fuksiin.......................................................
Värvi omaduste teise grupi moodustavad optilised omadused: värvus ja läige. Läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust. Kolmanda grupi moodustavad mehaanilised omadused nagu nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon, värvikile elastsus ja tugevus, vastupidavus UV- kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele. Alljärgnevalt kirjeldatakse veidi pikemalt mõningaid värve. a) Õlivärvid Õlivärv on tehtud kuivatatud taimeõlist (nt linaseemneõli) mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks siduv värvi pasta. Kuivatatud õli kasutati juba 1. sajandil meie aja järgi, 12. sajandil mainitakse linaseemneõli kui sideainet värvides. Vajaduse korral värve lahjendatakse. Et värvide toonid ei muutuks, kasutatakse lahjendamiseks eeterlikke õlisid (nt tärpentin). Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pintseldamise võimaluse saavutamiseks lisatakse mitmesuguseid lisandeid nagu näiteks vaike,
· 1:2 · Special Mix värve võib kasutada ka eraldi, segades neid ainult Color Touch vesinikemulsiooniga. · Mõjuaja lõppedes kandke juustele veidi sooja vett ja emulgeerige õrnalt. Loputage juuksed hoolikalt ja vajadusel kasutage System Professional 1.8 Color Saver sampooni või Lifetex Color Protection sampooni Color Touch Sunlights · Päikese paitatud tulemus ja kergvärvi õrnus · Kasutatakse tumedusastmetele 5-8 · Kuni 2 astet heledam värvitoon · 4 tooni · /0, /18, /36, /8 · Pealekandmine ja segamine: · Segada Color Touch Sunlight värvi 4% Color Touch vesinikemulsiooniga · Segamissuhe 1:2 · Kõik toonid on segatavad ja neid võib kasutada kohe pärast püsilokkide tegemist või juuste keemilist sirgendamist. · Color Touch Sunlight värve ei saa segada teistest sarjadest toonidega, nagu nt Color Touch või Kolestron Perfect.
• Subtraktiivne värvisüsteem on värvuste kirjeldamise viis, mis põhineb valguse neeldumisel. • Subtraktiivse mudeli korral tuleb värvusi ette kujutada kui trükitud põhivärvuste segunemisel tekkivat peegeldavat pinda. Kui valge valgus kohtab läbipaistvat trükivärvi, neeldub osa värvispektrist trükivärvikihis ja see osa, mis ei neeldu, peegeldub tagasi vaatajale. • Põhivärvusi on kolm: C , M, Y 4. Miks on kasutusele võetud must osavärv Kontrast Odavam kui kolmevärvi must Kõik paberid ei kannata nii palju värvi (kolme värvi musta) (ajaleht) 5. Kuuevärvitrükk. Mil viisil see erineb traditsioonilisest CMYK trükist ja miks see tehnoloogia pole laialt levinud. Nimeta mõned värviskeemid, mis puudutavad kuuevärvitrükki ja millises trükitehnoloogias neid valdavalt kasutatakse Hexachrome Pantone poolt on loodud ka kuuevärvitrükk Hexachrome, kus
mida kasutati idamaades kollase akvarelli saamiseks alates 8. sajandist värvinimetusena Euroopas kasutusel alates 17. sajandist. * Hiina kollane ehk kuningate kollane arseentrisulfiid(As2S3), kasutusel kollase pigmendina kuni 19. sajandini, toksilisuse tõttu asendati hiljem kaadmium kollasega. * Azo-tooniv kollane pigment, mida lisatakse enamikesse tänapäeva värvidesse, mis vajavad kollase lisamist või siis seda, et värvitoon oleks kergesti segunev, tuntud ka Hansa kollase nime all. Kollane erinevates keeltes: Indoeuroopa keeles on algsõnaks ghel või ka gohl, mis on tähendanud nii kollast kui ka rohelist. Ladina keelest kollakasroheline galbus on sõna gold ehk kullatooni kirjeldav. Araabia keelest pärineb kollast tähistav sõna zafran. Heraldikas tähistab kollast sõna or. Ladina keeles flavus (hele, kirgas kollane), fulvus (tumekollane). Prantsuse
Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Oma käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevate monitoride iseärasused, sealhulgas ehituslikud, graafilised ja visuaalsed omadused ja anda lühiülevaade mõistetest ja informaatilistest näitudest. 3 4 MONOKROOMSED KUVARID Monokroom- ehk ühevärvikuvarid saavad oma nime sellest, et musta tausta peal kasutatakse ainult ühte värvi. Levinuimateks värvideks on oranz, roheline, valge ja merevaik. Sellised kuvarid jaotuvad siiski veel kaheks: nendeks, kes tekitavad tõesti vaid ühe värvi ja nendeks, kes suudavad seda ühte värvi varieerida erinevates toonides (valge värvi puhul nimetatakse taolist kuvarit halltoon-kuvariks). Monokroomkuvarid koosnevad siis ainult ühest katoodtorust ja tavaliselt pole ka pildi kvaliteet suurem asi, sest lahutusvõime jääb väikeseks.
Hard Stones toonid on saanud inspiratsiooni kividest 3. Kuldse varjundiga pruunid Midsummer Golds toonid 4. Pehmed, liivased Midsummer Sands toonid 5. Ilusad Gold Havanna toonid, mis katavad halli 6. Külmad Mystic Mahogany toonid 7. Loomulikud Nordic Naturals toonid 8. Rikkalikud vasekarva Rich Coppers toonid 9. Intensiivsed Wild Woods toonid Valikus on endiselt Neutral Ash ja Matt, Special Blonds, Silver ja Pastel Blonds toonid ning kuus Season Mix segatud tooni. Kergvärvid: · Cutrin Reflection poolpüsivad juuksevärvid Amoniaagivaba poolpüsiv juuksevärv põhjamaistele värvitud juustele. Innovatiivne Lamellar- Emulsion tehnoloogia koos lisatud vaarikavahaga. Värv on meeldiva lõhnaga, kiirelt seguneva koostisega, lihtne peale kanda. Katab 75% hallidest juustest. Põhjamaised loomulikud toonid- seitse loomulikku tooni, mis on inspireeritud Põhjamaade loodusest.
paisunud ja pehmenenud kiudu. Seda menetlust kasutatakse ainult sünteetiliste kiudude ja nende segude trükkimisel. Trükijälg jääb fotorealistlikult täpne. Pehme ja karvane kangapind muutub trükkides siledaks ning ei taastu ka hiljem. Siirdetrükk ei vaja järelpesu, kuna peale värvi ei siirdu kangale midagi ülearust. Siirdetrükiks sobib väga väikesemolekuliline dispersioonvärv, näit. Sublipoint MA ja Dianix SE. Värve müüakse ka juba vette segatud dispersioonina, näiteks Colourist (Fabric transfer paints). Siirdetrüki eelised: Paberile on lihtsam trükkida kui sünteetilisele kangale. Stabiilne, sile pind võimaldab luua täpsemat kujutist. Digitaaltrüki puhul pole vaja šablooni, erinevalt kangast ei eraldu paberilt printeripäid ummistavaid kiude Odavam ja ökoloogilisem: kulub vähem kemikaale; vett on vaja vaid värvi lahustamiseks, kuid mitte järelpesuks.
ja värvid on kohati erksamad. Kui on vaja printida oma loomingut, siis kindlasti suhtle vastava trükikojaga ning kasuta nende värviprofiili, et saaksid kontrollida värvide vastavust sinu ootustele. Programmi käivitamine ja töölaud 17 Jõuame lõpuks programmi käivitamiseni. Adobe Photoshop CS6 käivitamisel paned kohe kindlasti tähele selle tumedat tausta. Seda sellepärast, et tume taust väsitab vähem silmi. Paneelid on paigutatud selliselt, et kasutajale jääks võimalikult palju tööruumi. Jagan programmi töölaua viieks: 1. menüüriba 2. tööriista seadete paneel 3. tööriistad 4. paneelid 5. lõuend Vaikimisi välimus Kui sinu töölaud ei näe samasugune välja, siis leia tööriista seadete ribalt üles viimane nupp Workspace. Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials
HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus...................................................................................5 VIIMISTLUSMATERJALID...............................................................................................................6 LAKKIMISTINGIMUSED..................................................................................................................7 KAITSVAD PEITSID..........................................................................
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele lähedasele kiirus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
