tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Parameetreid, mille järgi värve hinnata, on mitmeid. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad värvi füüsikalised omadused nagu viskoossus, tihedus, kuivamisaeg ja sobivus teiste värvidega. Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv. Enim mõjutab viskoossus värvi pinnale kandmist. Ka värvi tiksotroopsus on seotud viskoossusega segades muutuvad tiksotroopsed värvid vedelamaks, seistes saavutavad aga ajapikku oma esialgse viskoossuse. Tiheduse kaudu
ja pahtli valmistamine, lasta seista nii kaua kui pakendil kirjas, segada uuesti, katta tööpinnal põrand et ei saaks kokku pahtliga, lihvida pinnad kui vajadus, pühkida tolm. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine on pinna siledus ja ühtlus. Ja ka hiljem värvi peale kandmisel tulevad välja vead, kui neid leidub. Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahenditeks on vastav riietus ja lihvimisel respiraator. 2. Värviliigid ja omadused Peamised värvi liigid on õlivärv, liimvärv, akrüülvärv, alküüdvärv, lateksvärv, lubivärv, emailvärv, emulsioonvärv, polüvinüülatsetaat värv, vesiemulsioonvärvid. Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon, värvus ehk kromaatilisus, värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus, heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teise omaduse tajuvad inimesed erinevalt, seega on
Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisvastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. · Sideainet vähe - 5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. · Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. · Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid · Avastati 1930. a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus. · Sideaine alküüdvaik - sünteetiline. · Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. · Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. · Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Lateksvärvid · Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal.
Kui aluspind on väga poorne ja väikese pinnatugevusega, tuleb kruntimiseks kasutada sobivat lahustipõhist värvi (nt alküüdvärvi). See imendub sügavamale pinda ning kindlustab tugevama nakke aluspinna ja lateksvärvi vahel. Lahjendamine kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või ka spetsiaalset, antud värvile ettenähtud vedeldit. Mõnel juhul kasutatakse ka sideainet (nt õlivärvide puhul värnitsat). Lahusti värvi või laki koostises oleva sideaine lahusti. Lahustipõhine värv sisaldab orgaanilisi lahusteid. Lahustivaba värv veepõhine värv, ei sisalda orgaanilisi lahusteid, vt dispersioonvärv. Lakibensiin nafta destillatsioonil tekkiv bensiinifraktsioon, mida laialdaselt kasutatakse värvide ja lakkide lahusti ning vedeldina. Lakk segu, mis koosneb lahustist, sideainest e kilemoodustajast ja enamikul juhtudel ka lisaainetest
Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2Pb(OH)2) ja Egiptuse sinine.
liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli. Looduslikke ja sünteetilisi vaike kasutatakse lakkide valmistamisel ja et värvitud pinnad ei praguneks lisatakse lakkidele plastifikaatoreid.
Sideainet vähe 5-10%, mmistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Sideaone alküüdvaik-süntetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Lateksvärvid Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Sideaineks on vette dispergeeritud polümeer.Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. Sise ja välisvärvid Epoksüvärvid Ühe-või kahekomponentsed. Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus.
Värvid, lakid ja tapeedid Referaat Värvi sissejuhatuseks: Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Värvid Värvi koostis: sideained pigment täiteained lahjendamiseks lahustid abiained Värve liigitatakse mitmel viisil: sideaine ja/või kasutatava lahusti, pigmenteerituse ja kilemoodustamise järgi. Värvi omadused:
ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST Sakraalarhitektuur- kiriklik ehituskunst, usuga seotud(kirikud, kloostrid, templid jne) Profaanarhitektuur- ilmalikud ehitised(valitsejate lossid, sõjaline e. kindlusarhitektuur, raekojad, elamud, tööstusehitised) SKULPTUUR Skulptuur- mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Oluline osa vormil. Skulptuuride loomise kolm põhilist viisi on väljaraiumine, modelleerimine, valu Raidkunst- Kuju tehakse mingist kõvast materjalist tükke eemaldades(kivi, graniit, puu) Punkteerimine kavandi kivisse raiumise vaheetapp. Plastika, Modelleerimine- voolimine- kuju tehakse pehmest materjalist tükk, tükikaupa kokku pannes. ( savi, plastiliin, vaha) Keraamika- põletatud saviesemed, kujud. Valu- valatud skulptuurid, sulametallidest( pronks, vask, segud, kips, sokolaad) Ümarplastika- igalt poolt vaadeldav skulptuur. Reljeef- ühest küljest vaadeldav Kõrg- madal-(metallraha) ja poolreljeef, süvendreljeef Monumentaalplastika- suuremõõtmelised kujud v�
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Triin Tõnisson 105 308 EAKI Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 TTÜ Tartu Kolledz Looduslikud värvid ehituses Referaat Õppeaines säästev ja keskkonnasõbralik ehitamine Juhendaja: K. Akermann Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Triin Tõnisson Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Looduslikud värvid ehituses....................................................................................................... 1 1. Siss
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedelas olekus.Värvmaterjal kuivab ja kivistub. Nii tekitab see viimistluskihi kleepmaterjalid- rullmaterjal, mis kleebitakse viimistletavale pinnale. Näiteks tapeet vooderdusmaterjalid-plaatmaterjal. Need on kas jäigad või pooljäigad plaadid. Viimistletavale pinnale kinnitatakse need: liimi, mördi või kruvide abil Viimistlusmaterjalide kirjeldus Liime kasutatakse ehitustel sideainena värvides ja pahtelsegudes, õhukeste kleepmaterjalide pinnale
Lahustipeitsid – orgaaniliste lahustite baasil (sisaldavad ka sideainet) Õlides lahustuvad peitsid p Negatiivne/positiivne peitsimuster Kuna poorsem, samas heledam kevadpuit imeb rohkem peitsi, muutub ta kokkuvõttes tumedamaks kui sügispuit Seda nimetatakse negatiivseks peitsiks On välja töötatud ka sellised peitsid, mis annavad positiivse mustri Viimistlusmaterjalide kasutusomadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega: Kuivainesisaldus Viskoossus Läige Eluiga Kulunorm Kuivaine sisaldus Sideaine sisaldus massi, või mahuprotsendina töösegus Mida suurem on kuivaine sisaldus, seda väiksema kulunormiga saadakse vajalik lakikihi paksus Viskoossus Viimistlusaine voolavus Määratakse viskosimeetriga – kalibreeritud avaga teatud mahuga anum Mõõdetakse aega sekundites, mis kulub anuma tühjenemiseks Viskoossust saab reguleerida lahusti või täiteaine lisamisega Läige
Mõõdetakse spetsiaalse seadmega, kus pöörleval kettal olevat katsekeha hõõrutakse abrasiiviga (nt liivaga). Pöörete (tsüklite) arv, millele kile vastu on pidanud, iseloomustab värvi või laki kulumiskindlust. Lahjendamine - kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või ka spetsiaalset, antud värvile ettenähtud vedeldit. Mõnel juhul kasutatakse ka sideainet (nt õlivärvide puhul värnitsat). Lakk - segu, mis koosneb lahustist, sideainest e kilemoodustajast ja enamikul juhtudel ka lisaainetest. Moodustab pinnale läbipaistva läikiva või läiketa kile. Toonitavad lakid sisaldavad vähesel määral ka värvipigmente. Lateksvärv - vt dispersioonvärv. Läikeaste - pindade läiget mõõdetakse spetsiaalsete standarditega määratud metoodikate abil ning väljendatakse arvuliste suuruste - läikeastmete - abil
Vajaduse korral värve lahjendatakse, kuid pandagu tähele, et seda ei tehtaks ei bensiini ega petrooliga, sest need muudavad värvid tumedamaks. Et värvide toonid ei muutuks, tuleb lahjendamiseks kasutada eeterlikke õlisid, kõige lihtsam on selleks võtta tärpentiini. Värvi elastsuse ja parema sidususe saavutamiseks lisatakse mitmesuguseid vaiguessentse, milleks võib olla mastiks, dammara, kopaiivipalsam või ka masilasvaha. Kuna õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Kui soovitakse kuivamist kiirendada, kasutatakse erilisis aineid - sikatiive. Heade õlivärvide kuivades nende toon ei muutu. Oluliseks töövahendiks õlivärvidega maalimisel on elastsest terasest nuga - pahtel. Pahtlit võib tarvitada värvi eemaldamiseks maali aluspinnalt, samas saab pahtliga ka värvi aluspinnale kanda ja seal laiali hõõruda.
pinnalt ära võtta ja pinnale ega paberile ei jää mingeid jälgi Sideaine aine, mis hoiab värvikelme koos ja kinnitab selle aluspinna külge. Sideaine võib koosneda ühest või enamast ainest. Erinevad sideained kuivavad erinevate mehhanismide abil. Sideaine määrab värvi peamised omadused. Sikatiiv aine, mis oksüdeerudes kiirendab värvainete kuivamist Tihedus aine mass jagatud selle ruumalaga. Ühikuna kasutatakse kg/m3 või kg/l Tiksotroopia värvaine viskoossuse alanemine selle segamisel. Viskoossus saavutab endise taseme mõne aja möödudes peale segamise lõpetamist. Tiksotroopsed värvid on mittetilkuvad, zeleetaolised tooted Tolmkuiv pind on tolmkuiv, kui tolm ei jää värvitud pinnale kinni või kui testimisel värvi- või lakipinnale poetatud helmed saab pintsliga ära pühkida ning nendest ei jää värvipinnale jälge Vedeldi haihtuv vedelik, mida lisatakse värvile viskoossuse vähendamiseks, kusjuures see
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. MUST läänemaailmas on leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põ
Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“ 1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest) 2) teiseks oli sisekliima, kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus) 3)passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed) 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. Taimede tähtsus: keskkonna loomine mikroorganismidele, pinnase õhutamine, pinnase dreenimine. Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilised lahendused. Tehism
kõvastub, muutudes veekindlaks kileks, mis ei lahustu vees ega piirituses · Kiiremaks kuivamiseks töödeldakse õlid värnitsateks, mis saadakse õlide kuumutamisel metalli oksiididega(sikatiiv) vüi kuuma õhu läbi põlemisel 150kraadi juures, õlid muutuvad küdelamaks ja kiiremini kuivavateks · Värnitsa liigid: 1. naturaalvärnitsad- helekollased, kõvastuvad 24-30 tunni jooksul, kasutatakse välistöödel ja õlivärvide sideainena(lina- ja kanepiõlidest) 2. poolnaturaalsedvärnitsad- oksoon, segaoksoon ja polümeriseeritud värnitsad 3. tehisvärnitsad- glüthaan värvid Lahustid ja vedeldid Lahustiteks nimetatakse lenduvaid vedelikke, mis on võimelised lahustama kilemoodustajaid ja muutma need pealekantavateks ning laialivalguvateks. Vedeldid ei lahusta kilemoodustajaid, nad vedeldavad töösegusid. Ühed ja
võrreldes sisemistega liiga kiiresti; võib tekkida kaardumine, kõmmeldumine, kuivamislõhed) suure päikesekiirguse kindel (UV- kiirguse toimel hakkab lagunema orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet. Viimistlusmaterjale on pigmendita (värvaineta õlid, lakid, šellakid), läbipaistvaid (vähese värvainega õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega kattevärvid). Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte
muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi asutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli. Looduslikke ja sünteetilisi vaike kasutatakse lakkide valmistamisel ja et värvitud pinnad ei praguneks lisatakse lakkidele plastifikaatoreid.
Lahustaja ja vedeldaja vesi. Pigmendid ooker, umbra, terra, titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisevastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. Sideainet vähe -5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. Kuid sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Avastati 1930.a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus. Sideaine alküüdvaik – sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Lateksvärvid veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Sideaineks on vette dispergeeritud polümeer. Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest.
Tänapäeval lisatakse õlisid. • Õlivärvid-Sideaineks kuivav õli, lahustiks on lakibensiin. Õlivärv kuivab oksüdeerudes ja seega väga aeglaselt. Õlivärvidel on omapärane vananemisviis, pind muutub matiks ja kriidistub, et seda ära hoida, lisatakse koostisesse sikatiive ( plii, tsink jne). Õlivärvid on väga elastsed ja head ilmastikutinimuste suhtes. Kuid need on üsna kallid ja ajapikku kaob läige ära. • Alküüdvärvid- nende aluseks olid õlivärvid, millele lisati alküüdvaiku, see kuivab samuti oksüdeerides, kuid oluliselt kiirmeini kui õlivärv. Lahustiks on orgaaniline lahus(lakibensiin).Neile on omane suur kulumiskindus, ilmastikukindlus, elastsus, kõvadus jne. Kasutatakse roostetõrjevahendina, puitkaitsevahendina, majade seinte värvimiseks. • Liimvärvid: Kriidi, pigmendi ja ca10% liimi segu. Nende eeliseks on odavus ja hingavus ja pärast läikiv pind. Kuid neg on see, et vee toimel kergesti lagunev.
Akrüül värv kuivab veekindlaks, ega nõua välismõjude eest kaitsmist. Värvi kuivamisel tekib kile kiht värvi peale. Dekoratiiv värvimise puhul peab kasutama värvi aeglustit. Värv on veega lahustuv Kasutuskoht: sise-ja välis tingimused. Eelised: lühike kuivamisaeg (5 min). Miinused: Tänu kiirele kuivamisele akrüülvärvidele on väike imamisvõime. Alküüdvärvid: laustina kasutatakse enamasti lakibensiini. Tööstuslikult lisatakse lahustina klüseeni. Alküüd värvid võrreldes õlivärvid kuivavad võrreldes kiiremini. Alküüd värvide puhul kuivamise tulemusena moodustub mitte elastne kile. Kuna oksutiatsiooni protsess jätkub ka pärast lõpliku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks. Sobivad hästi eri tüüpi aluspindadele ( eriti puit ja metall). Kuna värvil on võime imenduda sügavale aluspinda, suur mehaaniline ning ilmastikukindlus, hea kattevõime ja tasanduvus. Lateks värv: tegemist on veega vedeldavate ehitusvärvidega. Värv kuivab ainult siis kui
Tänapäeval lisatakse õlisid. • Õlivärvid-Sideaineks kuivav õli, lahustiks on lakibensiin. Õlivärv kuivab oksüdeerudes ja seega väga aeglaselt. Õlivärvidel on omapärane vananemisviis, pind muutub matiks ja kriidistub, et seda ära hoida, lisatakse koostisesse sikatiive ( plii, tsink jne). Õlivärvid on väga elastsed ja head ilmastikutinimuste suhtes. Kuid need on üsna kallid ja ajapikku kaob läige ära. • Alküüdvärvid- nende aluseks olid õlivärvid, millele lisati alküüdvaiku, see kuivab samuti oksüdeerides, kuid oluliselt kiirmeini kui õlivärv. Lahustiks on orgaaniline lahus(lakibensiin).Neile on omane suur kulumiskindus, ilmastikukindlus, elastsus, kõvadus jne. Kasutatakse roostetõrjevahendina, puitkaitsevahendina, majade seinte värvimiseks. • Liimvärvid: Kriidi, pigmendi ja ca10% liimi segu. Nende eeliseks on odavus ja hingavus ja pärast läikiv pind. Kuid neg on see, et vee toimel kergesti lagunev.
peavad puidu pealmised ja sisemised kihid kuivama ühtlase kiirusega) ➢ Päikesekiirguse kindel (Kuna puit on 90% orgaaniline aine siis hakkab ta UV kiirguse mõjul lagunema ning lisaks kaotab ka värvust.) Viimistlusmaterjale on nii värvituid (Värvaineta õlid, lakid ja šellakid), läbipaistvaid (Vähese värviga õlid, lakid ja šellakid), läbipaistmatuid (rohke värvaine sisaldusega värvid) Viimistlusmaterjalid koosnevad põhiliset värvainetest, pigmentidest, kilemoodustajatest, lahustitest, vedeldajatest, plastifikaatoritest ja täiteainetest. Värvaine lahustub ja kinnitub koheselt, kui kanda teda pinnale. Ta ei lase valgust läbi ja ei varja tekstuuri ning lahustub hästi. Värvained kuuluvad kahte gruppi. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu), või
tööohutus ja kaitsevahendid: sama mis esimeses küsimuses Kvaliteedi kontroll: vaadatakse 10meetri kauguselt 4. värvide liigid ja omadused: Anorgaanilised värvid: on valgus ja ilmastiku kindlad, hea kattevõimega, saadakse neid savidest, maakidest ja kividest mehhaanilise töötluse teel. Näiteks: tsink- ja titaanvalge. Orgaanilised värvid: elusloodusest või organismidelt pärineva aine töötlemise teel saadud värvaine. Neid saab taimedest. Kattevärv: katab pinna enamasti läbipaistmatult, selleks on õlivärv. Lasuurvärv: läbipaistvakihina pinda kattev, vähese pigmendi sisaldusega värv. Akrüülvärv: on vesivärv mida saab veega lahjendada. Sideaineks on akrüülvaik. Alküüdvärv: lahustina kasutatakse lakibensiini. On nii vee kui veevaba koostisena. Emailvärv: kasutatakse puit kui pahteldatud pindadel siseruumides Lateksvärv: on veepõhised Liim ja lubivärv: desinfitseerib
Pilet 10 Värvide liigid ja omaduste võrdlus. Värve liigitatakse kelmemoodustaja järgi. Õlivärvid kelmemoodustajaks on kuivanud taimeõlid, kasutatakse puitpindade värvimiseks. Nitrovärvid kelmemoodustajaks kolloksüliin. Kiiresti kuivavad, piisavalt tugev, kuid õhuke kile. Metallide värvimiseks tuleb kasutada krunte. Alküüdvärvid glüftaal või pentaftaalvaikude baasil, odavad, ilmastikule vastupidavad, hea nakkumisega erinevate pindade suhtes. 3 x tugevamad kui õlivärvid, tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvid valged pigmendid vähendavad läbipaistvust (titaan, tsinkoksiid). Ei ole tugevad mehaaniliselt, seina- ja laevärvid. Liimvärvid kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödes, nt laevärvid. Kruntvärvid kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga, poorsete materjalide
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi
gümnaasium Tundmatu JUUSTE VÄRVIMINE Referaat Tallinn 2020 Sisukord Värvipigment Värviring Vastandvärvid Värvi liik ja toime Aktivaator ehk vesinik perotsiid Juuste heledaks värvimine Juuste tumedaks värvimine Blondeerimine Hallid juuste värvimine Eelpigneteerimine Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Juuksevärvi ülevärvimine Juuste värvimise protseduur Ettevalmistused Triibutamine Juuksevärvi maha pesemine Abivahendid Kasutatud allikad Värvipigment Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt teraline. • pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelaniin. Vastavalt
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1
4 Fresko Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Maalitehnika Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik korrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige. Secco Lisaks tuntakse ka "kuiva freskot" , mille puhul töö võib lõpetada kuival pinnal, näiteks temperavärvidega peale maalides. Kuivale lubjapinnale tehtud maali nimetatakse secco. Fresco
Hoida külmumise eest. Töid läbi viia kuivades tingimustes, kui õhu ja töödeldava pinna temperatuur on + 5° kuni + 25°. Orienteeruv materjalikulu: sõltuvalt aluspinna ebatasasusest ja imavusest keskmiselt u 0,3 l/m2, kui kantakse peale kaks kihti. Takistada värvi sattumist silma ja nahale. Kasutada kindaid, kaitsevarrukaid ja -prille. Määrdunud kohti loputada veega. Silma sattumisel loputada rohke veega ja pöörduda arsti poole. Hoida lastele kättesaamatus kohas. 4. Alküüdvärv (lahustipõhine): Puit- ja metallpinnad sise- ja välistingimustes (nt. uksed, aknaraamid, mööblidetailid, konstruktsioonid, radiaatorid). Sobib ka krohv- ja kivipindadele sisetingimustes. Hea voolavus, nakkub ja imendub hästi, jätab tugeva ja vastupidava pinna. Koltub ajapikku, eriti pimedates ruumides. Värvitav pind peab olema puhas ja kuiv. Enne kasutamist värv hoolikalt segada. Värvida 1 2 kihti pintsli, värvirulli või pihustiga. Töövahendite puhastamine lakibensiiniga.
lasta seista nii kaua kui pakendil kirjas, segada uuesti, katta tööpinnal põrand et ei saaks kokku pahtliga, lihvida pinnad kui vajadus, pühkida tolm. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine on pinna siledus ja ühtlus. Ja ka hiljem värvi peale kandmisel tulevad välja vead, kui neid leidub. Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahenditeks on vastav riietus ja lihvimisel respiraator. 2. Värvide liigid ja omadused Peamised värvi liigid on õlivärv, liimvärv, akrüülvärv, alküüdvärv, lateksvärv, lubivärv, emailvärv, emulsioonvärv, polüvinüülatsetaat värv, vesiemulsioonvärvid. Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon, värvus ehk kromaatilisus, värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus, heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teise omaduse tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus, kergus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
