Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Värvid ja lakid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lakid, reinsoo, sisaldada, lahustit, plastifikaatoreid, lisaaineid, materjalidest, koormav, vananedes, soodsam, õlil, lakkide, happega, sideained, lahustidkollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja helesinine, tumesinine ja lõpuks violett. Iga spektrilõigu lainepikkusele vastab eri värv, mille toon on otseselt seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter. Värve kasutatakse nii sise kui ka välis tingimustes. Lakid Lakk segu, mis koosneb lahustist, sideainest e kilemoodustajast ja enamikul juhtudel ka lisaainetest. Moodustab pinnale läbipaistva läikiva või läiketa kile. Toonitavad lakid sisaldavad vähesel määral ka värvipigmente. Laki omadused: Lakitud pind on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Kriipimiskindluse aste sõltub lakitüübist. Lakkide liigitus: Vee baasil lakid
MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem. Dispersioonvärv (ka vesidispersioonvärv, vesiemulsioonvärv, lateksvärv) värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud
on ettenähtud aja jooksul takistatud. (5) Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Lakk – on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente. Lateks – on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele pihussüsteemile (emulsioonile). Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised. Mõistet "lateks" võidakse mõelda kitsamalt: Lateks ehk piimmahl on botaanikas teatud taimedes olev piimjas vedelik. Lateks on mingist kautšukipuust (näiteks brasiilia heveast) eritunud vedelik (emulsioon), mis koaguleerudes muutub kautšukiks.
järgi. · Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid · Avastati 1930. a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus. · Sideaine alküüdvaik - sünteetiline. · Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. · Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. · Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Lateksvärvid · Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. · Sideainek on vette dispergeeritud polümeer (polüvinüülatsetaat PVAC, polüakrülaat PMMA ja stüreenakrülaatkopolümeer). Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest (1mm). · Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. · Sise- ja välisvärvid.
Viimistlus materjalid Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest, Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks, traindite muutmine kenamaks Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid Liimid:Värvides ja pahtelsegudes sideainena, Maalriliim: Valmistatakse nahajäätmetest nende liimolluse väljakeetmise teel
ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Auto värvid, lakid, koostis ja ajalugu. Koostajad: Johanna Valma Egert Laidsalu Sandra Matsalak 14AM1 10.Klass Juhendaja: Mati Otsing Värvid: SIKKNES Veeslahustuvate baasemailide süsteem Autowave - see on toonide täpsus, suurepärane
....................................................................................................... 11 3.2.1. Üldised käsitlusnõuded........................................................................................11 3.2.2. Kogumine............................................................................................................11 3.2.3. Taaskasutamine ja kõrvaldamine.........................................................................12 4.VÄRVID JA LAKID............................................................................................................. 13 4.1. Mis on värvid ja lakid?................................................................................................13 4.2. Jäätmekäitlus............................................................................................................. 13 4.2.1. Käitlemine................................................................................................
Keemiline- Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav.Kemosorptsioon võib põhjustada adsorbaadi molekuli dissotsiatsiooni. sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 86.Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive (kuivatusaine), tahkesteid jt lisandeid. Liigitus: Veevabad värvid õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid; emulsioonivärvid. 87.Lakid -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Liigitus: Vee baasil lakid, polüuretaanlakid, Õli-polümeerlakid, Happega kivinevad lakid, kruntlakid. 89. Tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant (Kc ka K), mis reaktsioonile aA + bB = cC + dD avaldub järgmiselt: KC=([C]c*[D]d)/ ([A]a*[B]b)
välimuse. 31. Eksootilised puidud võrreldes kodumaistega? Eksootiline puit on vastupidavamad ilmastiku-, putuka- ja seenekahjustustele. Samuti ka huvitavama värvi ning tekstuuriga kui kodumaised. 32. Kork ja tema eelised? On ökoloogiline ja taaskasutatav. 15 a. Jooksul saab 10 korda koorida. Kolmas koorimine on kõige kvaliteetsem. Kasutatakse põrandatel ja seintes. 33. Bambus ja tema eelised? Kasvab tohutult kiiresti, noorena väga paindlik ja kergesti töödeldav, vananedes omandab vastupidavuse ja tugevuse, mida võib võrrelda terasega. Neil on üle 1000 liigi ja saab segada teiste puidu liikidega. METALLID 1. Kuidas metallid jagunevad? Must- ja värvilised metallid. 2. Kuidas mustmetallid jagunevad? MALMIKS toodetakse malmi kõrgahjudes ja malmist saadakse 75% rauamaaki. 3. Kuidas malm jaguneb? 1)VAHUMALM põhiliselt on toodetud vahumalmist valatud. 2)TOORMALM valge, musta pinnaga
polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste, lisatakse neile lisaaineid so
kõva soojuse kindel (et puidu pealmised kihid ei kuivaks soojuse mõjul võrreldes sisemistega liiga kiiresti; võib tekkida kaardumine, kõmmeldumine, kuivamislõhed) suure päikesekiirguse kindel (UV- kiirguse toimel hakkab lagunema orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet. Viimistlusmaterjale on pigmendita (värvaineta õlid, lakid, šellakid), läbipaistvaid (vähese värvainega õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega kattevärvid). Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja
tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt: Teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate. Mitmesuguseid betoonist katusekive. Seinamaterjali, nn Columbia - kivi: fassaadi-,
Sama adsorbenti saab kasutada korduvalt. · Keemiline adsorptsioon tekivad keemilised sidemed adsorbendi pinna ja dsorbaadi vahel, mittepööratav protsess. Kemosorptsioon võin põhjustada adsorbaadi molekuli dissotsiatsiooni. Sama adsorbenti saab kasutada vaid üks kord. Värvid peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, millega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Sisaldavad veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, tahkesteid. · Täiteained parandavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet (pulbrilisel kujul kriit, talk, kaltsiit, vilk). · Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks (värnitsad, vaigud, liimid, emulsioonid). · Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist ning nendega pannakse paika värvi õige viskoossus. Värvide liigitus:
jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Värvainete saamise lugu oli üheks uurimisobjektiks Vana- Rooma ajaloolastele ja kirjanikele. Tänu Lucretiusele ja Pliniusele on teada tol ajal kasutusel olnud pigmendid,
Asfaltbetooni liigitatakse: kuumad, soojad ja külmad. Asgfaltbetooni omadused: • Segu poorsus 11-22 % • Veeimavus poorsel -8% • Marchalli katse- katsekeha diameetriga 101 ja kõrgusega 63,5mm survestatakse pressipindade vahel kuni purunemiseni. Bituumenpaberid ja papid- paber ja papp immutatkse bituumeniga, kasutatakse tuuletõkkematerjalina. Papiga kaetakse katuseid jne, katusekattematerjale ka . Värvid ja lakid 1.Koosulsed, mida kantakse pinnale õhukese kihina ning mis nakkuvad tugevasti pinnaga. 2.Peavad olema sobivad pinnale, sobilikud temperatuurile jne. 3.Värv moodustab värvilise ja alust katva pinna, lakk aga läikiva, mati ja läbipaistva pinna Värvid koosnevad: sideaine, pigment, lisaaine, lahusti Lakid koosnevad: lahusti, lisaaine, sideaine. (sideaine määrab ära nakke, värvi tugevuse ja keemilised omadused, lisaks veel värvi kuivamise jne)
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
Nimeta erinevaid kuivatamise viise. 17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25. Tööohutusnõuded viimistlustöödel( enne tööd, töö ajal, pärast tööd). VASTUSED: 1. Käsitsi lakkimiseks kasutatakse õli-, nitro- ja mõningaid vaiklakke. Lakid kantakse pinnale pintsli, nitrolakke ka veel tampooni abil. Lakipintslid on laiad ja pika karvaga. Tampoonid valmistatakse vati või villtrikotaazi mähkimise teel marlisse või õhukesse linasesse lõuendisse. Veel võib viimistlusmaterjale peale kanda rulliga ja sissekastmise teel. 2. Parima tulemuse saamiseks tuleb pihustamine läbi viia pihustuskambris. Pihustuskambri ülesanne on parandada töökoha sanitaarseid tingimusi, st. eemaldada töökohalt lenduvaid
Asfaltbetooni liigitatakse: kuumad, soojad ja külmad. Asgfaltbetooni omadused: • Segu poorsus 11-22 % • Veeimavus poorsel -8% • Marchalli katse- katsekeha diameetriga 101 ja kõrgusega 63,5mm survestatakse pressipindade vahel kuni purunemiseni. Bituumenpaberid ja papid- paber ja papp immutatkse bituumeniga, kasutatakse tuuletõkkematerjalina. Papiga kaetakse katuseid jne, katusekattematerjale ka . Värvid ja lakid 1.Koosulsed, mida kantakse pinnale õhukese kihina ning mis nakkuvad tugevasti pinnaga. 2.Peavad olema sobivad pinnale, sobilikud temperatuurile jne. 3.Värv moodustab värvilise ja alust katva pinna, lakk aga läikiva, mati ja läbipaistva pinna Värvid koosnevad: sideaine, pigment, lisaaine, lahusti Lakid koosnevad: lahusti, lisaaine, sideaine. (sideaine määrab ära nakke, värvi tugevuse ja keemilised omadused, lisaks veel värvi kuivamise jne)
➢ Soojuskindel (Et ei tekiks kaardumist, kõmmeldumist ja kuivamislõhesid siis peavad puidu pealmised ja sisemised kihid kuivama ühtlase kiirusega) ➢ Päikesekiirguse kindel (Kuna puit on 90% orgaaniline aine siis hakkab ta UV kiirguse mõjul lagunema ning lisaks kaotab ka värvust.) Viimistlusmaterjale on nii värvituid (Värvaineta õlid, lakid ja šellakid), läbipaistvaid (Vähese värviga õlid, lakid ja šellakid), läbipaistmatuid (rohke värvaine sisaldusega värvid) Viimistlusmaterjalid koosnevad põhiliset värvainetest, pigmentidest, kilemoodustajatest, lahustitest, vedeldajatest, plastifikaatoritest ja täiteainetest. Värvaine lahustub ja kinnitub koheselt, kui kanda teda pinnale. Ta ei lase valgust läbi ja ei varja tekstuuri ning lahustub hästi. Värvained kuuluvad kahte gruppi. Looduslikud värvained on
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materja
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali koos; Element on kogum ühesuguse tuumala
Värvid Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Parameetreid, mille järgi värve hinnata, on mitmeid. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad värvi füüsikalised omadused nagu viskoossus,
Puudused: suhteliselt nõrk ja habras; temperatuuri muutused põhjustavad paisumist ja kokkutõmbumist; vesi tungib pooridesse ja see põhjustab pragunemist külmas kliimas. Omadusi saab parandada lisanditega. 103. Värvid: mõiste, liigitus. Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid, emulsioonivärvid 104. Lakid: mõiste liigitus. Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli- polümeerlakid, happega kivinevad lakid, kruntlakid 105. Uued keraamilised materjalid. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon;
Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 2. Keemilise elemendi mõiste. Element
............ 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16. Viimistlusmaterjalid ............. 216 16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus ............. 216 16.2. Liimid ............. 217 16.3. Värnitsad ............. 218 16.4. Pigmendid ............. 219 16.5. Lakid ............. 222 16.6. Emailid ............. 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............. 226 16.9. Pahtelsegud ja kitid ............. 228 16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid ............. 230 17. Klaastooted ............
· Plastikud · Polüesterool seinakatte mat. · Vahtplastid polüstoleen kasutatakse seinte soojustamiseks, kerge vahtplast. · Polüvinüülatsetaat PVA kasutatakse liimide koostises · Polüvinüülkloriid PVC kate, väga haisev, ebatervislik · Epoksüüdvaigud kasut. liimides · Polüuredaat · Polüester lakid, värvid · Polüamiid vaipade koostises SOOJUSTUS JA HELISISOLAAT kerged poorsed materjalid, mille ül. on pordekonstruktsiooni sooja ja helitugevaks muutmine. Jagatakse mahumassi järgi: alla 500 kg/m3, soojajuhtivus alla 2 0,2 W/m* C. Tooraine järgi: orgaanilised, mineraalsed. Otstarbe järgi: külmade pindade isoleerimine, soojade pindade isoleerimine. Kuju järgi: jäigad/pooljäigad isolatsiooniplaadid, isolatsiooniplokid,
1.3. Toidulisandite ohutus Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu.Toiduainete ohutus on tänapäeval arenenud riikides paremini tagatud kui veel mõnikümmend aastat tagasi. Igas riigis koostavad tervishoiuorganid lubatavate lisaainete nimekirja, mis ei pea alati olema ühesugune. Enamikes arenenud riikides on seadusega määratud, milliseid lisaaineid ja millistes kogustes on lubatud kasutada. Need peab ära näitama ka pakendil. Ka Eestis on mõningaid lisaaineid kasutatud aastakümneid, kuid tarbijal ei ole sellest aimu. Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E-numbritega/. 4 2. Toiduvärvid 2.1. Mis on toiduvärvid?
Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse
Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse
annaabi.ee 
