Lk 88-Organismi varustamine energiaga 1. Milleks kasutab organism makroergiliste ühendite energiat? Organism kasutab makroergeetiliste ühendite energiat sünteesi protsessides. 2. Milliste orgaaniliste ühendite dissimilatsioonil saab kõige enam energiat? Kõige enam saab energiat lipiidide lagundamisel. 3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust. ATP molekul koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatrühmast 5. Milles seisneb ATP tähtsus? ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, sest osaleb kõikide rakkude matabolismis. 6. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulidesse? ADP (adenosiindifosfaat) liitub juurde üks fosfaatrühm ja sellega koos salvestub 30kJ energiat ja tekib ATP. 7. Kuidas saab ATP energiat kasutada sünteesireaktsioonides? Kui ATP lagundeb ADP'ks või AMP'ks (a...
RETSENSIOON Prangli varustamine elektriga Grupi ülesandeks oli leida lahendus Prangli saare elektriga varustamisele ja analüüsida selleks erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, valides nendest välja mõistlikum variant. Analüüsimisel tuli arvestada elektri hinna, varustuskindluse, tarbimise, keskkonnamõjude, kapitaliinvesteeringute ja seadusandlike riskide osas. Töö teoreetiline tagapõhi, probleemi püstitus ja selle formuleerimine oli selge: ,,olenemata
Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii alalõuga liigutavad mälumis- kui ka emotsioone väljendavad miimilised lihased. Kere lihastiku moodustavad 1)kaela- 2)rinna- 3)kõhu- 4)ning seljalihased. Kuju järgi eristame pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Kõike pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas. Kõige väiksem lihas inimesel on kuulmeluukest. 6.Lihaste varustamine energiaga Lihased vajavad töötamiseks energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi ja rasvade koostisosade lõhustamisel. Selleks kulutab organism hapnikku. Vajaliku glükoosi ja hapniku kannab lihastesse veri. Lihaste verevarustust saab parandada treenides. Lihasväsimus tekib selle tõttu, et lihaste tööks napib energiat ning hakkab kogunema piimhapet. Lihased väsivad seda rutem, mida suurem on lihaste koormus ja kiirem töörütm. Lihaste töövõime ja jõudluse
materjalid õigesse kohta toimetatud. Kuid sellest on vähe abi, sest enamus inimesi viskab kogu oma prügi ühte konteinerisse, osatb iga aasta tagant uue telefoni ning vahetab uued riided vanade vastu nagu igapäevasied sokke. Sellist elu elan ka mina ja enamus inimesi minu ümber. Kurb küll, aga inimesed ei tee sellest välja ja kogu säästlikuse jutt läheb ühest kõrvast sisse ja teisest samaaegselt välja. Kasvava rahvahulga varustamine toidu ja muu hädavajalikuga on muutumas üha raskemaks. Praeguste tootmis- ja tarbimisviiside juures elame tuleviku arvelt. Elame tuleviku arvelt, meie lapsed ja lapselapsed teevad seda, siis ükskord tuleb ka tulevikul lõpp ja samamoodi jätkates, on selline lõpp pea käeulatuse kauguses.
moodustades neuromotoorse ühiku. Neuromotoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud kontraheeruvad korraga ja maksimaalse jõuga (kas kõik või mitte ükski). Seega sõltub lihase kontraktsioonijõud samaaegselt kontraheeruvate neuromotoorsete ühikute arvust. Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad teineteisele, alguskoht jääb liikumatuks
4.2 Organismi varustamine energiaga / 4.3. Glükoosi lagundamine Bioloogia test 10. klassile A. Otsusta kas antud väide on tõene või väär. Väära väite puhul kirjuta tõene. · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. · Aeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel. · Organism kasutab esmalt lipiidide varusid. · Glükoosi oksüdatsioon kulgeb ühtemoodi nii looma- kui ka taimerakkudes. · Anaeroobse glükolüüsi tulemusena moodustub etanool või piimhape. B. Vasta küsimustele. · Mis on ATP? · Nimeta glükoosi lagundamise etapid. · Mis vahe on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? · Mis tekib tsitraaditsükli reaktsiooni tulemusena? C. Kirjuta glükoosi lagunemise summaarne võrrand.
Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. · AUTOTROOFID 1. Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Autotroofid kasutavad vaögusenergiat(nt taimed), või keemilist energiat (nt bakterid) Autotroofide hulka kuuluvad: Taimed, osa baktereod, osa protiste(nt vetikad.)
Mida põhjustab? Inimeste toitumisharjumuste muutmine alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides. Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt /vabatahtliku töö näol). Lahendused Kriisipiirkondade varustamine toitainetega Investeeringud arengumaade põllumajanduse, infrastruktuuride ja üldise ühiskonnakorralduse reorganiseerimiseks. Eesmärk aastaks 2015 vähendada toidupuudust maailmas poole võrra Juba tarvitusel abinõud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Täname Kuulamast!
koostööl!). Differentseerumine: loomadel saagi püüdmine; taimedel - kinnitumine ÖKOSÜSTEEM Populatsioonid Kooslused Toiduahelad 6 Üldbioloogia. 1.-2. ENERGIAVOOG Milleks? Korda luua: Juhuslikkuse kaotamine Korra laiendamine Kuidas? Erinevad energia vormid Stabiilsus Universaalne vahendaja: ATP Kuidas? 1. Heterotroofselt 2. Autotroofselt Heterotroofne energiaga varustamine: 1 Ananeroobne: käärimine s.l. a. + glükolüüs: glükoospüruvaat+2NADH+H b. käärimine s.str.: püruvaatetanool piimhape (butanool, isopropanool, etaandiool) (atsetoon) (äädikhape) Saadakse 2 ATP 2 Aeroobne: keemiline hingamine (hapniku keemiline tarvitamine) a.
Kordamine kontrolltööks 1. millised plastiidid esinevad taimerakus? 2. turgor-taimede siserõhk 3. kes on heterotroofid 4. kes on autotroofid 5. kemosünteesijad 6. assimilatsioon 7. dissimilatsioon 8. metabolism 9. organismi varustamine energiaga 10. mis on ATP? 11. Glükoosi lagundamine 12. suguline paljunemine 13. vegetatiivse paljunemise tähtsus Millised plastiidid esinevad taimerakus? - Rohelised kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis, paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. - Kollased või punased kromoplastid, mis sisaldavad pigmente karotinoide, mis annavad viljale oranzi, punase või kollase värvuse (nt tolmlevatele putukatele paremini nähtav)
Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. (Fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees) 7. Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon? Organismi metabolism koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. 8. Milles seisneb organismi metabolism? Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ORGANISMI VARUSTAMINE ENERGIAGA 1. Milleks kasutab organism makroergiliste ühendite energiat? Makroergilised ühendid osalevad kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. (ATP, GTP, CTP,UTP) 2. Milliste orgaaniliste ühendite dissimilatsioonil saab kõige enam energiat? Lipiidid annavad dissimilatsioonil kõige enam energiat. 3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Organism kasutab energia saamiseks kõigepealt sahhariide siis lipiide ja lõpuks
Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased. Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainema moodustavad koe. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 3. Millest sõltub rakkude kuju? Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? 5. Epiteelkudede tunnused. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti
Membraanide struktuuri lühiiseloomustus Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide struktuur vees: lipiidid moodustava kaksikkihti, kusjuures iga kihi lipiitide (hüdrofiilsed) pead on pööratud vee poole ja (hüdrofoobsed) saabad on pööratud kihi sisse poole (üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam. Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber. Membraanise võivad siseneda ka teised molekulid, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Kui selline molekul siseneb, siis väheneb membraani dünaamilisus, aga just sellised molekulid reguleerivad rakumembraani dünaamilisust. Üheks selliseks ühendiks on kolesterool, mis paikneb lipiidide vahel. Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terv...
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase, varustamine verega
Tugi- ja Jäsemed, luud, lihased Toetada keha ja kaitsta liikumiselundkond organeid. Vereringeelundkond Süda, veri, veresooned Ainete transport, kõikide elundite ja elundkondade sidumine, viib välja jääkained Seedimiselundkond Suu, neel, söögitoru, magu, Organismi varustamine peensool, jämesool, pärasool ja toitainetega pärak Erituselundkond Neerud, nahk, kopsud ja Eemaldada organismist soolestik kahjulikud jääk- ja mürkained Hingamiselundkond Kopsud Organismi varustamine hapnikuga Närvisüsteem Närvid, peaaju, seljaaju Töödelda väliskeskkonnast ning
EN. tu päikesest vm., keskkonna- sõbralik, N:Island(80%),Uus- Meremaa. + õhksoojus- pumbad(külmkapi põhim.), TÕUSU JA kuu tõmbejõu tõttu,alles tehnoloogia kallis, paludes sobivates kohtades MÕÕNDA E. väljatöötamisel,üksikud on soolane vesi-nõuab spets. tehnoloogiat., LAINEENER. riigid kasutavad,keskkonna- tasemete vahe peab olema mitu m. sõbralik,ühtlane varustamine, esimene ehitati 1995a-UUS, BIOENER. sõnnik,põhk,prügilad-eraldub tehnoloogia kallis(kuid kergem võrreldes eelnevatega) metaani,energiavõsa,pilli- roog,hakkepuit, autokütust (alkohol metanool,etanool) suhkruroost Brasiilias,
Membraaniga Puudub Olemas ümbretsetud tuum Membraansed puuduvad olemas organellid Organellide arv vähe palju Millised bakterid taimed,loomad,seened,pr organismid rühma otistid kuuluvad · RAKK-kude-elund-elundkond-organism · Seedeelunkond-magu-toidu peenestamine ja seedimine · Hingamiselundkond-hingetoru-keha varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi eemaldamin · Erituselundkond-neerud-keha jääkainetest vabastamine · Vereringeelundkond-süda-keha verega varustamine. · Närvisüsteem-närvid-kõikide elundite töö korraldamine · Sigimiseelundkond-järglaste saamine · Tugi- ja liikumiseelundkond-toetada keha ja sooritada liigutusi · Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. · Kude on sarnase ehituse,talituse ja päritoluga rakkude rühm.
remonditööd autojuht/ trantsporditööline transport 6. Rahandus, aruandlus finantsjuhtimine finantsjuht/ pearaamatupidaja aruandlus raamatupidaja kassatöö kassapidaja 7. Personalitöö personalijuht, -töötaja 8. Asjaajamine juhiabi/ sekretär 9. Turvamine turvamees 10. Varustamine varustaja, osak.juhataja, kaubatundja, laojuhataja, laotöölised Tegevjuht Asjaajamine
3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond. Tänu sellele me saame liikuda, sest luud koos neile kinnitunud lihastega toestab ja kaitseb inimese keha. 2) Hingamiselundkond. See kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest, inimkeha varustamine energiaga. 3) Seedeelundkond. Seal toimub toidu löhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine, inimkeha varustamine energiaga. 4) Erituselundkond. Sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked ained. 5) Vereringeelundkond. Kindlustab keha köikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi
gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2
Armee oli küll tunduvalt suurem aga mobilisatsioon võttis aega. Ründas Ida-Preisimaad ( prantsusmaa palvel) Venemaa kokkuvarisemine 1917 aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: · Rahutused sõjaväes- 1917 aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale
MEREVÄEBAAS Ülesanded ja organisatsioon: Mereväebaas on 29. aprillil 1997.a loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri- üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas. Väeosa ülesanneteks on muuhulgas ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: transporditeenistus; materjaliteenistus; remondi- ja hooldusteenustus; haldusteenistus: meditisiiniteenistus; mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine; baasikaitsekompanii. Mereväebaasi organiseerida on ka igakülgne vastuvõtva riigi toetus Eesti vetes regulaarselt
liigõhuteguri väärtused olla = 0 (puhas kütus) kuni = (puhas õhk). Tahma tekib rikaste lokaalsete liigõhutegurite tõttu. Rivipumbaga varustatud toitesüsteem 2...12 silindri töö juhtimiseks Määrimiseks mootori õlitussüsteem või diislikütus. Süsteem koosneb: Eelfilter Etteandepump Filter Mehaaniline või elektrooniline sissepritsekoguse regulaator Sissepritsehetke ajastusseade Kõrgsurvepump Pihustid Etteandepump Kõrsurvepumba varustamine kütusega Kõrgsurvepumba jahutamine Süsteemi pidev õhutamine 1...3,5 bar Elektriline etteandepump Mehaaniline etteandepump Ühepoolne etteandepump Kahepoolne etteandepump Käsipump Süsteemi varustamine kütusega peale hooldus- ja remonttöid Süsteemi varustamine kütusega peale paagi tühjakssõitmist Süsteemi õhutamine Kuumades tingimustes töötav kütusefilter Õhumullide eemaldamine lisatagasivoolu kaudu Rivikõrgsurvepump Pihusti rõhk kuni 1350 bar-i.
konkurentsivõimelisemat toodangut siseturule ja ekspordiks. Riikide funktsioonide detsentraliseerimiseks, viies ülesanded ja vahendid kohalike omavalitsuste tasemeni. Põllumajandussaaduste ja teiste maamajandussaaduste kohapealseks töötlemiseks ja turustamiseks. Tagamaks konkurentsipoliitika teke, mis aitab luua tugevaid majandusstruktuure ja aitab vältida ülikasumeid. Maapiirkondade finantseerimise korraldamiseks ning ühistegevuse arendamiseks. Agraarpoliitika eesmärgid elanikkonna varustamine oma maal toodetud põhitoiduainetega (uue toidu tootmine on kallim, kui turul hetkel osta saab); rahvamajanduse kui terviku moodustamine (tööhõives, SKP, investeeringutes); tarbija koormuse vähendamine; külaelu ja maa-asustuse säilitamine; puhkevõimaluste loomine; kultuurmaastiku loomine ja säilitamine; ainulaadse ja huvitava elukutse pakkumine. Põllumajanduse iseärasused pikk tootmistsükkel ja suur kapitali vajadus. Toiduainete nõudluse mitte elastne iseloom
Raku memebraan Koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest. Ühendab rakke omavahel. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Sisaldab pärilikku infot. Kromosoom koosneb kromosoomivaludest ehk histoonidest ja ühest DNA molekulist. Ribosoomid Tegelevad valkude sünteesiga. Golgi kompleks Seal toimub sünteesitud valkude sünteesimine ning edasi suunamine. Mitokonder Ülesandeks on raku varustamine energiaga. See energia talletub ATP molekulidesse. Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsentrosoom (ainult loomsetes rakkudes) Osaleb raku jagunemisel kromatiidide lahku tõmbamises. Vakuool Seal hoitakse varuaineid ja sinna lähevad ka kõik jääkained, mida rakus vaja ei ole. Taime ja looma rakku eristab see, et taime rakkudes on plastiidid (kloroplastid ehk toimub fotosüntees). Veel on taime rakus vakuoolid. Looma rakus on lisaks tsentrosoomid. 0 membraan: ribosoomid
15. Rational- mõistusepärane 16. Initiation- tõuge, aje 17. Odontogenesis- hamba areng 18. Counterpart- teisik, dublikaat 19. Confront- vastu astuma 20. Bone marrow- luuüdi 21. Imperative- kohustus 22. Taciturn- sõnaaher 23. Give rise to- põhjustama 24. Differentiate- eristuma, diferentseerima 25. Odontoblasts- rakud, mis sünteesivad dentiini 26. Enamel- hambaemail 27. Erupt- vallanduma 28. Formation- kujunemine, moodustumine 29. Innervation- närvirakkudega varustamine 30. Extracellular- rakuväline 31. Permanent teeth- jäävhambad 32. Scaffold- tellingud, telling 33. Abrasion- hõõrumisjälg, kulumine 34. Implantation- siirdamine 35. Wisdom teeth- tarkusehambadf 36. Germ- eos, alge 37. Progenitor- eelkäija, rajaja 38. Contribute- kaasa aitama, soodustama 39. Primordium- organi, rakulise struktuuri või koe kõige varajasem arenguprotsess 40. Immunosuppressive- immuunreaktsiooni pärssiv 41. Exfoliate- koorima 42. Shed- välja langema 43
1.Stimuleerib antikehade teket. 1.Puukborrelioos 2.Haigusi ravitakse antibiootikumidega. 2. Tuberkuloos 17. Leidketekstist neli viga ja parandage need. Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- jakaredapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) Tuum on eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga. 2) Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. 3) Ribosoomides toimub valkude süntees. 4) Mitokonderite ülesanneteks on rakuhingamine ja raku varustamine energiaga.
südamehaiguse vastu kaitset ei paku, kui ei jätkata liikuvat eluviiisi. Kehaline aktiivsus on energiakulu nõudev tahtlik lihastegevus. Süda ja vereringesüsteem varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega, hoolitsedes samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Seevastu küllaldane kehaline aktiivsus aga säilitab elundkondade tegevuse, aitab seda parandada. Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Liikumise ajal töötavate lihaste arterioolid laenevad, seega lihaste varevarustus paraneb. Regulaarse treeningu
Natsi okupatsioon Võimu korraldamine Eesti kui kindralkomissariaat Tsiviilvalitsus Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Repressioonide jätk Kommunistide ja nende liitlaste hukkamine/vangistamine Rahvuslaste, sõjavastaste, anglofiilide ning reegleid rikkunud inimeste kõrvaldamine. Kohalike kui ka välismaalt toodud juutide tapmine Hukkus 7800 Eesti kodanikku Majandus Halb seis majanduses Sõjajõudude suur tarbimine Tööstuskaupadega varustamine puudus Tingitud sõjalisest raskusest Saksa võimud proovisid majanduse paranemisele kaasa aidata. Aitäh kuulamast!
Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüsteem Tsentrosool Tsentrosoomi osa, mis koosneb mikrotuubulitest
Eesti Pank korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) makseteenus; 2) sularaharinglus. Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) kaugküttega varustamine; 2) kohaliku tee sõidetavuse tagamine; 3) veega varustamine ja kanalisatsioon.23. Nõuded toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. 24. Riskialased mõisted elutähtsa teenuse toimepidevuse kontekstis. elutähtsa teenuse toimepidevus (edaspidi ka ETT) – teenuseosutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepidevatoimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. kriitiline tegevus – teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse häire või katkestuse
Järgnev kontroll viiakse läbi sama sagedusega. Rõhu all tulekustuti kontroll sisaldab järgmisi toiminguid: 1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine; 2) reguleerimisklapi ja plommi visuaalne kontrollimine; 3) rõhunäituri kontrollimine või rõhu mõõtmine; 4) tulekustuti kontrollkaalumine (süsihappegaas- ja haloonkustuti puhul); 5) tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine; 6) vooliku kontrollimine; 7) kere väline vaatlus; 8) tulekustuti varustamine kontrollilipikuga. . Survepadruniga tulekustuti kontrollimine sisaldab järgmisi toiminguid: 1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine; 2) survepadruni kaalumine; 3) tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine; 4) reguleerimisklapi puhastamine; 5) tihendite kontrollimine ja vajadusel vahetamine; 6) vooliku kontrollimine; 7) kere väline vaatlus; 8) tulekustuti varustamine plommi ja kontrollilipikuga.
genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalsed tüvirakudembrüoplasti rakud, mis võivad diferetnseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. Embrüosiirdamine embrüotehnoloogiline protsess, mille puhul ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. Energeetiline pidevus organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Energiabilanss kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epigeneetika teadus, mis uurib DNA modifitseerimist, kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Eribioloogia bioloogiaharu, mis tegeleb mingile kitsamale organismirühmale omase nähtuse uurimisega.
5. Venemaa kokkuvarisemine Veebruarirevolutsioon ja Oktoobipööre. · 1917 aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: · Rahutused sõjaväes- 1917 aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai
5. Venemaa kokkuvarisemine Veebruarirevolutsioon ja Oktoobipööre. · 1917 aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: · Rahutused sõjaväes- 1917 aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai
väärtusloome keti kõik äriprotsessid, et ennetavalt vältida ettekavatsemata vigu. Protsessid Protsessi võib defineerida kui vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogumit, mis muundab sisendid väljunditeks ressursid sisend protsess väljund protseduurid Protsessid Põhiprotsessid klient Tellimuste menetlemine varustamine ladustamine sisendkontroll tootmine lõppkontroll ladustamine müük Põhiprotsess ja tugiprotsessid ‘ klient p Õ Tellimuste menetlemine H personal I varustamine seadmed
RAKUEHITUS Rakumembraan: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, ainete transport ühest rakust teise Tsütoplasma: ühendab rakuorganellid tervikuks Ribosoomid: yoimub valgusüntees, neid on rakus tuhandeid ja need on ühed tähtsamad rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine Rakutuum: reguleerib kõiki rakkudes toimuvaid protsesse, rakutuumas paiknevad kromosoomid Tuumake: toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustamine Tsütoskelett: raku tugi- ja liikumissüsteem
TURVALINE KESKKOND Jelizaveta Kalinina Õ14-2 LAPSEIGA Peab kaitsma: Õnnetuste eest Nakkuste eest Kuumuse/külma eest Õnnetused kodus NOORUKIIGA Keskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Oma võimete ülehindamine TÄISKASVANUIGA Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastu...
asukohas koolimaja Militaarobje 9 ktid Oma hea strateegilise asukoha tõttu on poolsaarel hulk militaarobjekte nii I kui ka II maailmasõjast ja sellele järgnenud ajast Saaremaa 10 raudtee Ehitati nõukogude armee poolt peale sõda, eesärgiks oli saare kaitsmine tagamine. Mööda raudteed toimus sõjaväe varustamine sest peaaegu iga haru lõpus oli sõjaväeosa
Saksa okupatsioon Eestis Millal toimus ? Saksa okupatsioon Eestis toimus Teise maailmasõja ajal. Aastail 1941-1944 Esimeste vägede ületamine lõunapiiri : 5.juuli 1941. Millised eesmärgid olid Saksamaal? Head väikesed naaberriigid mis asusud Läänemere ääres. Head resurssikogud millelt sai palju nõuda. Mil viisil teeniti Saksamaad? Enameik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega. Linnades seati sisse toidukaardid. Repressioonid elanikkonna suhtes? Sõjakahjude hüvetamiseks nõuti Eestilt palju tooteid. Prooviti sõjapurustusi likvideerida. Prooviti ka majandust edandada. Eestlaste suhtumine okupatsiooni Tekitas Eestlaste sees pahameelt. Okupatsioon aitas kaasa passiivsele vastumapnu kujunemisele ja põrandaaluste gruppide moodustamist. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee vastupanugrupp. Kuidas prooviti iseseisvust taastada?
...................2 2.3. Töö organiseerimine............................................................................................2 2.4. Tööohutus ja töötervishoiu küsimuste lahendamine...........................................2 2.5. Erialase väljaõppe korraldamine.........................................................................3 2.6. Kvaliteediküsimuste lahendamine......................................................................3 2.7. Varustamine ja toodangu realiseerimine.............................................................3 3. PRAKTIKANTI TEGEVUS ......................................................................................4 4. PRAKTIKANDI HINNANG HINNANG PRAKTIKA KOHTA...............................5 4.1.Koolipoolne korraldus..........................................................................................5 4.2. Ettevõttepoolne korraldus.................................................................
Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus
kaalukasv jab maha või koguni peatub. Augustist novembrini (sügisel) on kaaluiive kõige intensiivsem, pikkusekasv seevastu märksa aeglasem. Need kõikumised on suurel määral tingitud toidust, aga ka sellest, kui kaua laps eri aastaaegadel värskes õhus ja päikese käes viibib. Lapse kasvatamist pidurdavad mõned pikldased, eriti kaasa sündinud kahjustused, näiteks kaasasündinud südamerikked. Viimaste puhul on häiritud kudede varustamine hapnikuga. Soodustavalt toimivad kasvule reeglipärane ja mõõdukas sportimine ning kehaline töö. Töötades või spordiharjutusi sooritades hinamine süveneb, sellega tõuseb vere hapnikusisaldus ja elavneb südametegevus, mille tõttu omakorda paraneb elundite ja kudede varustamine hapnikurikka verega ja intensiivistuvad ainevahetusprotsessid. Viimansed virgutavad kasvuprotsessi. Juuste kasvamine Karvatupes asuvast karvasibulast kasvab juuksekarv mitu aastat. See järel karvasibul
Mis on rakk? rakkudest moodustuvad koed Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus
alamüksus), valkude sünteesimine koosneb rRNA ja valkude molekulidest, membraanid puuduvad mitokonder kahe membraaniga (välismembraan, sissesopistunud sisemembraan), välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks tsütoplasmavõrgustik karedapinnaline: membraanidest torukeste valkude süntees ribosoomides,
· Ühekihilise membraaniga põiekesed , mis moodustuvad Golgi kompleksist . · Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja rakku sattunud võõra orgaanilise lõhustumise ja lagundamise . · Nendes toimub ka fagotsütoos . Mitokonder Kahe membraaniga ümbritsetud organellid . Välismembraan sile , sisemembraan kurruline ja väljasopistused moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel maatriks . · Toimub ATP süntees . · Põhiülesanne on raku varustamine energiaga . · Kindlustavad hingamise raku tasandil . Arv sõltub raku aktiivsusest .
Palju organelle Vähe organelle Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja ülesanded Kloroplastides toimub fotosüntees, mille tulemusena annavad kloroplastid taimele värvuse. Ülesanne Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Lüsosoom Ainete lagundamine, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral
Tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. PLUSSID Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed. Kütust (uraani) kulub suhteliselt vähe. Hüdroelektrijaam Põllumajanduse veega varustamine Turism - rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu. (Saab reguleerida veehulka.) MIINUSED Tuumaelektrijaam Tuumajaama ehitamine ja käigus hoidmine väga kallis. Jäägid ülimalt radioaktiivsed, seega keskkonnale kahjulikud. Lagunemiseks kulub palju aega. Selle varjus võidakse töödata välja tuumarelvi. Õnnetused selles elektrijaamas võivad põhjustada suuri katastroofe.
· Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini · Organism on suhteliselt püsivas olekus. Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel lõpevad munarakkude küpsemine ja menstruatsioonid Elatanuiga * 60. kuni 75. eluaastani vanuriiga alates 75. eluaastast * Organismi kehaline ja vaimne taandareng. Aeglustub ainevahetus ja rakkude energiaga varustamine, nõrgeneb immuunsüsteem ja halveneb organismi närvitalitlus.
Rakk ja kude. Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Rakumembraan raku katmine(läbi selle toimub rakku aine ja energia vahetus). Tsütoplasma poolvedel sisekk., kus toimub organellide koostöö kindlustamine. Mitokonder raku varustamine energiaga. Tuum juhib ja kontrollib rakku elutegevust. Tsütoplasmavõrgustik ainete liikumine rakus mööda kanaleid. Ribosoomid valkude sünteesimine e. tootmine. Golgi kompleks valkude sorteerimine. Koed koosnevad rakkudest. 4 koe tüüpi: 1.Epiteelkude rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe.ül. keha katmine, organismi kaitsmine väliskk. mõjude eest. 2.Närvikude koosenb närvirakudest.ül ärrituste vastuvõtmine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
