Median - väärtus, millest on võrdne arv väärtuseid suuremad ja võrdne arv väärtuseid väiksemad aritmeetiline keskmine - väärtuste summa jagatud väärtuste arvuga VARIATIIVSUS (tähtsaim mõiste testimise jaoks!) Näitab, mil määral tulemused keskmise ümber varieeruvad. Sedavõrd, kuivõrd inimesed reaalselt erinevad, saavad nad ka erinevaid skoore. Saame konkreetse arvulise näitaja iga indiviidi jaoks (hälbe keskmise suhtes), mille abil hiljem inimesi võrrelda. Variatiivsuse mõõtmine e karakteristikud: - ulatus ehk haare (range) - suurima ja väikseima väärtuse vahe - dispersioon (dispersioon on tulemuste hälvete ruutude keskmine) (variance); - standardhälve (ruutjuur dispersioonist) (standard deviation) HAJUVUS e DISPERSIOON - Mingi arvuliselt väljendatud tunnuse hajuvus kirjeldab seda, kui suurel määral selle üksikud väärtused hälbivad keskmisest väärtusest. Tulemuste hälvete ruutude keskmine.
• peenmotoorika !! • hammaste vahetuse algus • harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • fundamentaalsed baasoskused - küpsemine • spetsiifilised erioskused - harjutamine ( rattaga sõitmine, ujumine) • füüsiline välimus ja osavus – sotsiaalsed suhted 4. kainik • latentsusperiood - suhteliselt aeglasema ja vähemmärgatava füüsilise arengu periood • oluline enesekontseptsiooni aspekt • võdlemine teistega • variatiivsuse tõus (lapsed on erinevad füüsilise arengu mõttes) • sõltuvus elustiilist suureneb • ülekaalulisuse probleem – mõju tervisele ja enesehinnangule (suhted!) 5. murdeiga • keniston - 11-12a algab – murdeiga 16-17a algab – noorukiiga • brooks-gunn : 11-12 kuni 15-16a – varane murdeiga( ülemineku aeg, füüsilised muutused) 15-16 kuni 19-20 a – hiline murdeiga(kohanemise aeg , „uue mina“ omaksvõtt) 6. noor täiskasvanu
Siia alla käivad ka lühiajalised ostupalavikud: suhkur 2011 (http://uudised.err.ee/index.php?06222341), tatar - 2010, munad 2012. kevad Tajutud riski ja ostukäitumise vahelised seosed. 1. Ebakindlus suurendab ostuotsuse tajutud riski, tarbija muutub ettevaatlikuks ja lükkab harvemini ostetavate ja kallimate toodete ostuotsused kaugemasse tulevikku. Teiselt poolt riskitaju vähenemine soodustab tarbijakäitumises ostuotsuste variatiivsuse kasvu ning proovitakse julgemalt uusi tooteid 2. Kõrge tajutud risk soodustab lähtumist harjumuspärasest (nii nagu eelmine kord), selgelt mõõdetavatest kriteeriumidest (hind jne), traditsioonidest (nii nagu teised seda teevad jne). Majanduskriisi tingimustes tähendab see ettevaatlikkust, kokkuhoidu, säästmist. Ka jõukates riikides, kuigi nad võivad seda nimetada: "kokkuhoid on pop". 3. Madal tajutud risk soodustab vahelduse otsimist, variatiivsust, hägusamat valikute
Sõna „tegevused“ kasutatakse järgmises tähenduses: vaimu toimingud ideedega, mis tekitavad kirgi (rahuldustunne, ebamugavustunne) ehk siis vaimutegevus ja sellele järgnev tegevus tunne. SISU: Kõik ideed saavad alguse välistest materiaalsetest asjadest ja vaimu seesmistest tegevustest. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuidas see on seotud ideede lõpmatu variatiivsuse ja avardamisega? Kogu meie ideede tagavara koosneb, kas meelte objektidest või vaimu tegevustest, mida vaadeldakse tema refleksiooni objektidena. Ja seda kõike analüüsides, saab igaüks väita, et meie teadmised põhinevad nendel kahel allika põhjal ja mitte millegi muu abil pole me omandanud teadmisi. SISU: Inimeste teadmiste allikaks on ainult aistimine ja refleksioon ning muidu allikaid pole. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et
1. Loetlege labori tegevusvaldkonnad. · Eesti keele foneetilised uuringud (eesti häälikusüsteem, prosoodia, aktsendinähtused) · Kõnetehnoloogilised uuringud ja arendustööd (kõnesüntees, kõne analüüs, kõne- ja kõnelejatuvastus, foneetilised andmebaasid) 2. Loetlege praegu käimasolevad projektid ja kirjeldage neid. Riiklik programm "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" Kõne analüüs ja variatiivsuse mudelid Projekti eesmärgiks on uurida ja arendada kõne akustilise/foneetilise analüüsi meetodeid ning luua erinevate kõnevariatsioonide foneetilised kirjeldused ja kõnetehnoloogilisteks rakendusteks sobivad mudelid. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia andmebaasid Projekti eesmärgiks on eesti keele foneetilisteks ja kõnetehnoloogilisteks uuringuteks
Kõrge saavutusvajadusega isik – kaldub püsitama realistlikuma raskusastmega eesmärke, kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid, mõtleb palju tööst ja soovib kohest tagasisidet, tunneb isiklikku vastutust. Vitamiiniteooria – Warr ütles, et keskkond pakub 9 tunnust, mis mõjutavad psühholoogist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha. Võimalus konrollida, kasutada oskusi, väljast loodud eesmärgid, variatiivsuse ülesanded, keskkonna selgus, raha kättesaadavus, füüsiline turvaalisus, inimestevaheline kontakti võimalus, hinnatud sotsiaalne positsioon. Enesekäsitluse teooria – Shamir ütles, et inimesed ei ole ainult eesmärgile orienteeritud vaid ka ennast, oma hoiakuid ja enesekäsitlust väljendavad. Tahavad ennast väärtustada, tõsta oma enesehinnangut, suurendada oma sisemise terviklikkuse tunnet. Enesekäsitlusel tuginev käitumine pole alati seotud selgete
Kõrge saavutusvajadusega isik kaldub püsitama realistlikuma raskusastmega eesmärke, kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid, mõtleb palju tööst ja soovib kohest tagasisidet, tunneb isiklikku vastutust. Vitamiiniteooria Warr ütles, et keskkond pakub 9 tunnust, mis mõjutavad psühholoogist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha. Võimalus konrollida, kasutada oskusi, väljast loodud eesmärgid, variatiivsuse ülesanded, keskkonna selgus, raha kättesaadavus, füüsiline turvaalisus, inimestevaheline kontakti võimalus, hinnatud sotsiaalne positsioon. Enesekäsitluse teooria Shamir ütles, et inimesed ei ole ainult eesmärgile orienteeritud vaid ka ennast, oma hoiakuid ja enesekäsitlust väljendavad. Tahavad ennast väärtustada, tõsta oma enesehinnangut, suurendada oma sisemise terviklikkuse tunnet. Enesekäsitlusel tuginev käitumine pole alati seotud selgete ootustega ega
tuvastussüsteemi prototüüp (Meister 2001, Meister jt 2001). · On uuritud neuronvõrkude rakendamist kõnelejatuvastusülesannete lahendamisel (Altosaar ja Meister 1995), käimas on koostöö Helsingi Ülikooli foneetikaosakonnaga kõnelejaspetsiifiliste tunnuste analüüsi alal (Iivonen jt 2001, Meister 2002). TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labor http://www.phon.ioc.ee/dokuwiki/doku.php?id=start.et · Kõne analüüs ja variatiivsuse mudelid Projekti eesmärgiks on uurida ja arendada kõne akustilise/foneetilise analüüsi meetodeid ning luua erinevate kõnevariatsioonide foneetilised kirjeldused ja kõnetehnoloogilisteks rakendusteks sobivad mudelid. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 · Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia andmebaasid Projekti eesmärgiks on eesti keele foneetilisteks ja kõnetehnoloogilisteks uuringuteks ning arendustöödeks
- Miinimum - Maksimum - Variatsiooniamplituud (max-min) - Kvartiilid Kirjeldav statistika -variatsiooni tunnused: - Hälve - tunnuse üksikväärtuse erinevus väärtuste aritmeetilisest keskmisest (võib olla neg. või pos.) - Keskmine lineaarhälve – üksikute hälvete absoluutväärtuste keskmine - Dispersioon (VARP)– keskmine ruuthälve ehk ruuthälvete aritmeetiline keskmine - Standard hälve (STDEV) – ruutjuur dispersioonist – mõõtühik sama, mis mõõdetaval parameetril - Variatiivsuse koefitsent – hälbivuse suhtnäitaja (standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe), aitab võrrelda erineva suuruse ja skaalaga parameetreid 3) Andmete võrdlemine ja üldistamine – hinnatakse erinevuse eksisteerimise tõenäosust 4) Andmete seostamine Korrelatsiooni analüüs: korrelatsioonikordaja (r) näitab kuivõrd ühe näitaja muutus seostub teise näitaja muutusega. Korrelatsioon näitab lineaarse seose suunda ja tugevust. Korrelatsioonikordaja väärtuse vahemik 1≤r≤-1.
Refelekstiooni ja kujutusliku varieerimise abil püütakse valgustada juhtunu tegelikku püshholoogilist olemust, kuna uuritavate kogemused on tavaliselt esitatud mitmetähenduslikuna ja mitme tegelikkuse võrgustikuna. Neljas etapp. Individuaalse tähendusvõrgustiku moodustamine. See tähendab kõigile sisuvaldkondadele ühiste tähendustihendite väljatoomist ja üksteisega suhestamist. Loodav tähendusvõrgustik peab arvesse võtma nii kogemuse kui ka variatiivsuse. Analüüsi käigus on oluline säilitada kogemuse erinevate üksuste side suuremate tervikutega. Selles etapis ilmneb uurija keelekasutuse kaudu uuritavate kogemus kogu oma variatiivsuses. Viies etapp. Üldise tähendusvõrgustiku loomine, mis peab sisaldama iga uuritava individuaalses tähendusvõrgustikus esile tulnud keskseid tähendusi. Siin käsitletakse nähtusi üldisel tasandil, samas side individuaalse tähendusvõrgustikuga peab kogu
Antud sportliku meisterlikkuse aspektide täiustamine on ühtne. Ujumistehnika areneb pidevalt ja on väga mitmekülgne. Näiteks rinnulibrassi tehnikas lühiaajalise tsüklisisese sukeldumisega, delfiini ujumise suhteliselt tasase õlavöö asendiga ning katkematu nõtkete jalaliigutustega, vabaujumises pika jõulise tõmbega, startide ja pöörete sooritamise tehnikas pika veealuse osaga. Tänapäeval on igal ujumisstiilil mitu erinevat variatsiooni. Variatiivsuse allikaks on pidev loominguline treeneri ja treenitava koostöö, mis arvestab: Sportlase individuaalsete iseärasustega Biomehhaanika seaduspärasustega Võistlusreeglitega Isiklike kogemuste ja uute tendentsidega ujumises Tippujuja tehnika on individuaalne. Liigutuste iseloom sõltub ujuja andekusest, sportlikust kogemusest, kehaehitusest, painduvusest, jõust jne. Kuid individuaalsuse taga on alati tehnika
Reconceptualizing Situations, Dispositions, Dynamics, and Invariance in Personality Structure. Psychological Review, 102, 246-268. Kognitiiv-afektiivne isiksuse süsteem • Isiksuse süsteem koosneb kognitiiv-afektiivsetest vahendavatest üksustest, millle omavaheline seoste võrgustik on isiksuse süsteemi struktuuri aluseks. See süsteem on tihedas koosmõjus olukordade psühholoogiliste omadustega, mis tekitab sotsiaalse taju, afekti ja tegevuse eristuva variatiivsuse mustri— indiviidi isiksuse signatuuri. • Isiksuse seisund viitab taju ja afekti aktivatsiooni mustrile süsteemis antud konkreetsel ajahetkel. Seega sõltub see konkreetsest kontekstist ja psühholoogilisest situatsioonist, mida inimene tol hetkel kogeb. if …. then …. (kui … siis…) 6. Kokkuvõtteks Kokkuvõtteks Liiga kaua on arvatud, et isiksust saab kellegi tahte järgi vormida nii, nagu saab savile anda suvalise vormi.
Treeningule kui pedagoogilise protsessilne laienevad eelkõige üldises pedagoogilised printsiibid - teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus, individualiseerimine jt. 2) Millised on erinevused ja sarnased jooned teadlikkuse ja teaduslikkuse printsiibil? Teadlikkusel on tegevuse aluseks idee. Teaduslikkusel põhinetakse teaduslikule allikale. Mõlemad peavad olema õpilastele jõukohased. 3) Tooge näiteid variatiivsuse printsiibi rakendatavusest treeningus. Jalalihaste maksimaalse jõu arendamisel kasutatakse kükke maksimaalse raskusega ning koormuse tõstmine on hüppeline. Viimane on oluline ka juhul, kui näiteks ühel ja samal süsteemil arendatakse mingil treeninguetapil kaht omadust - jõudu ja vastupidavust. Mõlemat korraga arendada ei ole otstarbekas. Jõu arendamine nõuab valguainevahetuse intensiivistamist, spetsiaalset toitumist. Kui samal ajal arendada
Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus. • Harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • Fundamentaalsed baasoskused => küpsemine • Spetsiifilised erioskused => harjutamine • Füüsiline välimus ja osavus => sotsiaalsed suhted. Kainik – Latentsusperiood................, • Oluline enesekontseptsiooni aspekt • Võrdlemine teistega • Variatiivsuse tõus • Sõltuvus elustiilist suureneb • Ülekaalulisuse probleem. Murdeiga - • Keniston (1970): 11-12a -16-17a => murdeiga 16-17a - … => noorukiiga • Brooks-Gunn (1988): 11-12 kuni 15-16a => varane murdeiga 15-16 kuni 19-20a => hiline murdeiga. • Varane murdeiga => – üleminekuaeg – suured muutused igas aspektis – füüsilised muutused – suguküpsus! • Hiline murdeiga => – kohanemise aeg, – uue identiteedi
mitmekordistub, ei jätkuks neil varsti Maal ei ruumi ega toitu. Seega on nõrgemate hukkumine põlvest põlve korduvas elu ringkäigus loomulik ja paratamatu. Selle nähtuse kirjeldamisel kasutab Darwin osaliselt kattuva sisuga mõisteid "looduslik valik" Mõjutusi sai: Quetelet (antropoloog) on kõrvalekaldeid, mis aitavad kohaneda. Lyell (geoloog) maailmas toimusid ja toimuvad geoloogilised muutused. Lamarck kaelkirjaku kael kasvab mutatsioonide ja geneetilise variatiivsuse tõttu pikaks, nii et saab puu otsast lehti kätte. Malthus läbi või(s)tluse toimub selektsioon. Toidu hulga piiratus võrreldes võimega anda järglasi John Gould ümbermaailma reisilt tagasi tulles näitas ta üles märgitud linde ornitoloogile John Gouldile, kes pööras tähelepanu lindude nokale (nokk erinev, muidu sarnased). Õnneks laevakapten oli üles märkinud, kust iga lind pärit on
Estonian and Finnish" (1994)
Tüpoloogiline suunitlus ja tekstikorpused: 1996. aastast TÜ eesti keele õppetooli toimetiste allsari: ,,Estonian:
Typological Studies"
Kirjakeele sõnavara: ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (al 1988, aga hoo sai sisse 90ndatel); Asta Õim
,,Sünonüümisõnastik" (1991)
Keele varieerumine, registrid, allkeeled. Tänapäeva murdekeele uurimine: Karl Pajusalu doktoritöö Karksi
murraku verbimorfoloogia variatiivsuse ja selle põhjuste kohta (1996); ühiskõnekeel: L. Keevallik ,,
positiivselt kui negatiivselt), 3. Spetsiifilise juhtumi analüüs juhtum ise ongi huviobjektiks (näiteks programmi mõju hindamine); 4. "Avastuslik" juhtumiuuring vähetuntud nähtuste uurimiseks; 5. Longituudne juhtumiuuring sama juhtumi juurde korduv tagasipöördumine, näiteks protsessi erinevates etappides. Mitmene juhtumiuuring ka võrdlev juhtumianalüüs, ekstensiivne juhtumianalüüs: · Eesmärk juhtumite-üleste mustrite ja variatiivsuse uurimine, teoreetiliste või kontseptuaalsete mudelite arendamiseks. · Juhtumite valik sisuliste kaalutluste põhjal, sarnasuse või kontrastsuse alusel (mitte juhuvalimi loogika). · Reeglina esmane analüüs terviklikult üksikute juhtumite kaupa, seejärel ühe juhtumi järeldusi teis(t)ega kõrvutades. Eritüübiliste primaarsete ja sekundaarsete andmete kombineerimine, lähtuvalt uuringu eesmärgist ja küsimustest triangulatsioon.
kirjaviisidest. Ka ladina keele grammatikad arenesid: eriti selles osas, et hakati jälgima ka hääldust. Kokkuvõttes: renessansi jooksul tekkis nii lingvistiline arusaamine keelelisest paljususest kui ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika autorid on Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt
ortogonaalset pööramist (nt. varimax). Kui aga teooria ütleb, et faktorid on omavahel korreleeritud, on mõistlik valida kaldnurkne pööramine (nt. direct obliminal). Scores -> Saab teha iga faktori tulemustest uue veeru enda andmetesse. Hetkel me seda võimalust ei kasuta. Tulemused: a) Kommunaliteedid - kirjeldavad faktorite algtunnuste variatiivsuse ühist osa. Suur kommunaliteet näitab, et vaadeldav tunnus sobib faktorite leidmise protsessis hästi teiste vaadeldud tunnustega kokku. Communalities Initial Extractio n Sõnavara ,220 ,528 Diagrammid ,378 ,479 Andmed ,290 ,367
piisab isegi ühest tekstist. Sellegipoolest rõhutab Teun A. van Dijk avaldamisväärsete diskursusanalüüside ühe tingimusena piisavalt suurte tekstikorpuste olulisust. Diskursusanalüüsi valimi suurus võib uurimuse käigus muutuda. Kui ilmneb suur variatiivsus diskursuses osalejate hulgas, tuleb valimisse võtta rohkem tekste (või kitsendada analüüsi fookust), ja vastupidi suure tekstisisese variatiivsuse ilmnedes on otstarbekas jätta valimisse vähem tekste. Sarnaselt põhistatud teooriat loovatele uurimustele kehtib ka diskursusanalüüsis küllastatuse põhimõte kui analüüs on põhjalik ning leidub piisavalt andmeid (sh erandeid) piisava arvu järelduste kinnitamiseks, puudub vajadus valimit veel suurendada. Suuremahulisemates, tekstianalüüsi meetodeid kombineerivates uurimustes võib olla otstarbekas viia enne diskursusanalüüsi valimi koostamist läbi kvantitatiivne
suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Murded ja keele varieerumine: William Caxton (1422-1491) oli esimene inglise trükkal ja oli mures selle pärast, et puudus ,,tavaline viis" keelt kasutada e trükkida paljudele loetavaid raamatuid. Ta leidis, et probleeme oli 3: puudub ühine ortograafia; esinevad murdeerinevused; keel muutub, nii et eri generatsioonid räägivad erinevat keelt. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Autorid: Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt
Ja peale valu ja lõbu tundsin eneses ka nälga, janu ja muid sellelaadseid apetiite, samuti mingeid kehalisi kalduvusi rõõmuks, kurbuseks, vihaks ja muudeks seda laadi afektideks; aga endast väljaspool, 8 peale kehade ulatuvuse, kujude ja liikumise, tundsin neis ka kõvadust ja soojust ja muid puudutuskvaliteete; ja peale selle valgust ja värve ja 1õhnu ja maitseid ja helisid, millede variatiivsuse põhjal eristasin üksteisest taeva, maa, mered ja ülejäänud kehad. Ja kõigi nende kvaliteetide ideede tõttu, mis end minu mõtlemisele pakkusid ja mida ma rangelt võttes ainsana vahetult aistisin, arvasin mõningase põhjendatusega, et tajun asju, mis on minu mõtlemisest täiesti erinevad nimelt kehi, millest need ideed esile tulevad; sest ma kogesin, et nad tulevad minu juurde ilma igasuguse nõusolekuta, nõnda et ma ei olnud võimeline ühtki objekti tajuma, isegi kui tahtsin,
· Idee: intelligentsema inimese aju töötab täpsemalt ja kiiremini. Aju efektiivsust on püütud mõõta näiteks sündmuspotentsiaalide, glükoosi metabolismi ja närviülekande kiiruse kaudu. · Hendrickson'id (1982): aju elektriline reaktsioon stiimulitele on intelligentsematel inimestel täpsem.Aju efektiivsus · Hendricksonid mõõtsid keskmistatud sündmuspotentsiaali (AEP) pikkust algul "nööri meetodil". Tegelikult hindab "nööri meetod" ERP variatiivsust. ERP variatiivsuse seos intelligentsusega ei ole alati ühesugune ega igas olukorras olemas, kuid midagi seal taga on. (Batt, Nettelbeck & Cooper, 1999; Stauder et al., 2003; jne) Aju efektiivsus · Sama ülesande puhul kõrgema IQ-ga inimese aju kulutab vähem energiat st tarbib vähem glükoosi kui madalama IQ- ga inimesel (Haier jt, 1988; 1992). · Närviülekande kiirus (mõõdetuna perifeerias nt käes) seostub IQ skooriga (nt Vernon & Mori, 1992; Barrett, Daum & Eysenck, 1990)
CHARLES ROBERT DARWIN (1809-1882) “On the origin of species by means of natural selection, or the preservation of favoured races in the struggle for life”. London: Murray, 1859.pt. VII. “Instinct” a) struktuuride ja protsesside variatiivsus b) struktuuride pidevus c) struktuuride ja protsesside funktsionaalsus Käitumine ja omadused. Olemas füüsikaline ja psüühiline maailm. Pani aluse Darwin. Näitas olelusvõituses välja kujunenud kolme asja. Eksisteerib variatiivsuse ehk paljusus – pole olemas ühte kindla suurusega konti. Protsessid, mis on variatiivsed nt vaimne võimekus on erinevatel inimestel erinevad ja selle taga on pärilikkus. Näitas, et materiaalne pool, mis on päritav, siis sama päritav on ka käitumismuster ja viis kuidas lahendada ülesandeid. Kui struktuurid on pidevad, siis peab olema ka vaimsete võimete puhul sama reegel. Inimeste vaimsed võimed, kui pärinevad eellastelt, siis see ei saa tekkida vaid inimestel.
mitte sportlikus situatsioonis ja seetõttu nad teevad tihti järeldusi, et iseloom, mida lapsed näitavad spordis on selles osalemise tulemus iseenesest. Ekslikult arvatakse, et sport valmistab ette atleetide iseloomujooni, mida demonstreeritakse avalikult ja eeldatakse, et isiksus kujundatud mitme aasta jooksul ja erinevate kogemuste variatiivsuse kaudu; 5. Nende tähelepanu keskmeks on portreteerida meedia kaudu atleete kui teadmistevõimelise ja enesekindlana. Nad teevad järelduse, ilma igasuguste veenvate tõenditeta, et atleeti teadmised ja enesekindlus ulatub kõikidesse valdkondadesse elus, mis on väljaspool sportliku tegevust. Uued teoreetilised suunad spordis ja sotsialiseerumises
bakalaureusetööna valminud metoodilisele materjalile. Et saavutada hinnangu maksimaalne objektiivsus ning kiirus, valiti empiiriline uurimus II meetodiks 22 struktureeritud elektrooniline intervjuu. Laherandi hinnangul tagab uuritava ja uurija kontakti puudumine uurimistulemuste suurema objektiivsuse. (Laherand 2008, 262). Vt ka lisa 6 ja 7. 2.2. Uurimuse valim Empiiriline uurimus I valim moodustati tüüpilisuse, maksimaalse variatiivsuse ja mugavuse printsiibist lähtuvalt. Vaatluseks valiti välja kolme Euroopa ökoküla lasteaiad ning Eestist võrdlevalt ökoküladele sarnaselt toimivad organisatsioonid või lasteaiad, mis teevad vanematega teadlikku koostööd ja juhivad erilist tähelepanu jätkusuutliku eluviisi õpetamisele. Kõigis ökokülades ja lasteaedades käidi kohapeal ning kohapeal intervjueeriti ka lasteaiaõpetajaid.
7) valmistab ette vajalikud tingimused õpetamiseks, 8) valmistab ette õppevahendid ja inventari, 9) juhib õppeprotsessi, 10) hindab omandamise taset tervikuna ja elementide kaupa. Kordamisküsimused: 1. Milliste üldpedagoogiliste printsiipidega puutute kokku igapäevases treeneritöös? 2. Millised on erinevused ja sarnased jooned teadlikkuse ja teaduslikkuse printsiibil? 3. Tooge näiteid variatiivsuse printsiibi rakendatavusest treeningus. 4. Püüdke eristada süstemaatilisuse ja süsteemsuse printsiipi. 5. Kas vastuolu koormuse tõstmise järkjärgulisuse ja hüppelisuse vahel on vaja alati arves- tada? Millised võiksid olla sellise vastuolu ületamise bioloogilised põhjendused? 81 SPORDIPEDAGOOGIKA NB! 82 SPORDI ÜLDAINED I TASE
annaabi.ee 
