Vararenessanss Vararenessanss on renessansiaja osa, mis vältas umbes aastatel 1430-1500. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Arhitektuur: Keskuseks on Firenze Filippo Brunelleschi toomkirik (Firenze toomkirik) Roietega Matemaatiliste reeglite austamine Palazzo hoonetüüp, millest areneb välja palee Simsid eelduvad ribad korruste vahel Rustikaalne Palazzo 1. korrus, talupoeglik Hakatakse kasutama aknaklaasi kirikutes Skulptuur: Kujutatakse alasti inimest Donatello (1386-1466) ,,Püha Jüri" ja ,,Taavet" Seintel ja laes on palju maale 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst Madonnareljeefid Joon- ja värviperspektiiv Autorid: Sandro Botticelli
Madalad, võlvimata puitlagedega, kuppel sagedasti nelitise kohal, kellatorn eraldi, kaunistuseks fassadil erivärvilised kivisordid, valgmiku aknad ümmargused. Oriento toomkirik 13 saj lõpp 3.Hilisgootika perioodil prantsusmaa eeskujul 5 lööviline Milaano toomkirik Profaanarhitektuur 1.suured lossid, linnusetaolised raekojad. Veneetsia Doodzide palee 14-15 saj. Palazzo Pubblico Sienas 13-14 saj. Ca'd'Oro Kuldne maja Veneetsias 15 saj GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL 1. Levib 13 saj Prantsuse meistrite eeskujul. 1209 Magdaburgi toomkiriku koor. 13 saj Strasbourgi toomkirik. Maarja kirik Lübeckis- eeskujuks Skandinaavia ja Eesti kirikutele 2. 14 saj arhitektuur (kiriku) muutub lihtsamaks. Vahel
1. Mida tähendab renessanss itaalia keelest? Renessass tähendab itaalia keeles taassündi 2. Millised olid renessansi erinevad perioodid? Renessansi perioodid: -14.saj- eelrenessanss e trecento -15.saj- vararenessanss e quattrocento -16.saj- kõrgrenessanss e cinquecento 3. Mis olid tähtsamad keskused Itaalias? Veneetsia, Firenze, Milano, Genova 4. Mis tähendas renessansis eneseteadvus? Inimene sai aru, et ta peab ise ennast arendama, õpiti antiikaja filosoofiat, mütoloogiat. 5. Milline oli humanistide arusaam inimesest? Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. 6. Millised jooned avaldusid vararenessansi arhitektuuris?
Itaalia vararenessansi skulptuur · LORENZO GHIBERTI osales VÕISTLUSEL, kus otsiti Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajat. Paarikümne aasta jooksul tegi 28 KULLATUD PRONKSIST RELJEEFI, mis kujutasid Vana Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA
Aeg: Itaalia 15.saj. Keskus: Firenze Arhitektuur: rohkelt ilmalikke ehitisi. Kuldlõige AC/CB=CB/AB horisontaalse, vertikaalse tasakaal. Pilastrid seinast natuke välja ulatuv sammas. Rustika Jämedalt tahutud kivid. Kirikud: 1) Firenze toomkiriku kuppel Brunelleschi suur tehniline saavutus tsentraalperspektiivi nähtus. 2) Peetri kirik Rooma linnas, mitu arhitekti. Skulptuur: eraldus arhitektuurist. Tinglikkuse vähenemine. Psühholoogia. Pühakud inimese sarnased. Portree ja ratsakujude taassünd. Huvi anatoomia vastu. 1) Reljeef: Ghiberti pronksuksed, põrguväravad. 2) Ümarplastika: Donatello "Taavet", "Gottamolato ratsur". Veraccio "Taavet", Colleoni ratsanik" Maalikunst: 1) Masaccio 2) Fra Angelico 3) Andrea Montegna 4) Sandra Botticelli
Ehitise mõõtmed on tohutud: pikkus 153 meetrit, laius 38 meetrit kitsamas ja 90 meetrit laiemas kohas. Ehitise kõrgus on samuti 90 meetrit. Katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi. 1357 jätkas ja täiustas di Cambio projekti Francesco Talenti. Talenti lõplikud joonised eeldasid tohutusuure kaheksanurkse kupli ehitamist, mille kavandajat asuti 1418. aastal otsima. 1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi lahendus ja alustati kupli ehitamist. Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 18711887. 1436. aastal pühitseti Santa Maria del Fiore katedraali sisse. Brunelleschi kavandi järgi 1420. aastal alustatud kuppel valmis lõplikult 1463. aastal. Kuplikivid on laotud Rooma Pantheoni eeskujul isetoetuvalt marmorribide vahele kalasabamustrisse. Kiriku sisemus jätab üsna lageda, koopaliku mulje. See on taotluslik.
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad
Nende poolt välja pakutud klassitsismi uut suunda kutsutaksegi revolutsiooniarhitektuuriks. ITAALIA oli arhitektuuris juhtival kohal baroki ajal. Varaklassitsismi periood oli aga suhteliselt tagasihoidlik. Nimetada võiks Giuseppe Piermarini (1734-1808), kes tegutses Põhja-Itaalias, peamiselt Milaanos. Tema kuulsaim töö on ooperiteater La Scala hoone, mis valmis 1778. Hiljem on seda mitmel korral ümber ehitatud. Samuti ehitas Piermarini Palazzo Belgiojoso ja teostas Palazzo Reale ümberehitused 1771-1778. INGLISMAAL arenes kunstielu veidi omasoodu. Seal ei olnud õiget barokiajastut, samuti ilmnes varaklassitsism varem kui mandri-Euroopas. Jätkus I. Jonesist ja sir Chr. Wrenist alguse saanud palladionismi traditsioon. 18. sajand andis sellele oma varjundi ja mõnikord vendade Adamitega seostatava stiilitähenduse (tuntud nn. adamstiilina). Robert Adami ja hiljem teda aidanud vend Jamesi
edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks tähtsamaid vararenessansi Firenze skulptoritest, kelle töö kujundas paljude kõrgrenessansi stiilide aluseid. Ghiberti teoseid Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne uks. 140125. Kain tapab Abeli. Reljeef idapoolselt ukselt. 142552. Baptisteeriumi idapoolne uks, nn. Paradiisi värav. 142552 Iisaku ohverdamine. Reljeef põhjapoolselt ukselt. 1401. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. 142552.
· Kirikutel pole torne, kiriku kõrval eraldi kellatorn. · Kuppel nelitise kohal. · Gootika jõudis Itaaliasse tsitserlaste vahendusel. Tsitserlaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13. Sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nemad ehitasid kahekorruselise, ühelöövilise San Francesco kiriku Assisis. · Mitmetes põhja- Itaalia tugeva omavalitsusega linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid. Gooti arhitektuur Saksamaal: · Saksamaale jõudsi gootika 13. Sajandi keskel · Esimene ehitis Magdeburgi toomkiriku koor · Eliisabeti kirik Marburgis · Freiburgi toomkirik · Regensburgi toomkirik · Maarja kirik Lübeckis · Alates 14. Sajandist lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi · Saksa hilisgootika ilusaim näide on Püha Anna kirik Annabergis
Renessansi arhidektuur ja skulptuur 15.sajandil Koostanud: Ajalugu: -täpsemalt vararenessanss (1430- 1500) -sai alguse Itaaliast -antiikkunsti taassünd -tähtsamaks keskuseks oli Firenze Sündmused: trükikunst arenes välja trükiti esimene piibel 1428 Tallinnas Oleviste kiriku juures avatakse ladina ehk linnakool 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1500 Karl V sünd Itaalia arhtektuur ja skulptuur: Exterior of Tempio Malatestiana palazzo pitti firenzes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2
See usk innustas saavutsutele kõikides valdkondades ( trükikunst, kirjanduskeeled, maadeavastused jne ) 14) Arhitektuuris võeti eeskujuks antiigi ehituskunst. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. 15) Tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon, ümarkaar ja sambad. 16) Lähtuti kuldlõikest 17) Antiigi eeskujul juurdus kaaristu, mille erivormiks sai lodza ( ühest või mitmest küljest lahtine, sammastele või piilaritele toetud kaarkoda) 18) Profaanarhitektuuri ehitiseks sai palazzo ( põhiplaanilt ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole, keskosas siseõu sammaskäikudega) 19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel
vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594) Mikołaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallisuus- ja kulttuuritutkielmia; Hel
Uusaja kunst & arhitektuur I Barokk II Rokokoo III Klassitsism IV Maalikunst Arhitektuuris, maalikunstis, muuskad ja kirjanduses valitsesid igal ajastul kindlad stiilireeglid, mille järgi anti hiljem nimi kogu perioodile I Barokk ● tähendab ebakorrapärast pärli ● Iseloomulik suurejoonelisus, kergemeelsus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded ● Suur eeskuju Antiik-Rooma ● Eesmärk oli avaldada mõju meeltele ning vaatajat jahmatada I Barokk ● Tähendab ebakorrapärast pärli ● Iseloomulik suurejoonelisus, kergemeelsus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded ● Suur eeskuju Antiik-Rooma ● Eesmärk oli avaldada mõju meeltele ning vaatajat jahmatada Püha Peetruse basiilika Gesú kiriku fassaad Sant'Ivo alla Sapienza Cathedral of Santiago de Compostela Valladolidi ülikooli fassaad Fontana di Trevi Plz
16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus,
Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus · Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid · Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus Gooti kujutav kunst Eestis Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased: · Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika
Mandri-Kreeka ja Väike-Aasia ranniku (nt Trooja) kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Selle pärast räägitakse tihti ka Kreeta-Mükeene kunstist. Kreeta ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega
15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust
2. Renessanss Eestis ja Prantsusmaal 16 saj Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1- korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss
Teine suurlinn Itaalias oli Veneetsia, sealne peakirik on ehitatud romaaniajastul, aga Veneetsia vabariigi eluks ajaks valitud presidendi elupaik on ehitatud gooti stiilis. Doodzide Palee. Seal on kasutatud teravkaart, suur torn puudub Suure võimsa torniga on aga ehitatud mitmed Itaalia keskaja linnavalitsuse hooned, raekojad. 14.saj alguses ilmuvad suured mehaanilised kellad(ajamõõtjad), paigutatakse tornide jalamile Raekodadest tuntumaid Toscanas: Siena Palazzo Publico Teine veel Veneetsias Siena Palazzio Veccio (?) Kirikutel pole Itaalias suurt kellatorni, ehitatud juurde kampaniil Itaalias võib näha ka marmorgootikat, parimaks näiteks on Firenze toomkirik, ehitatud 14.sajandil. Kõrval suur kampaniil. Probleemiks on see, et lõpeb renessanss-stiilis kupliga. Toomkirik ise gooti stiilis Linnused Gooti ajastul kujunes uueks linnusetüübiks ka kastell-linnus, aga linnuseid vähem kui romaaniajastul Suuremad ja võimsamad
· 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472)
ItaaliasRenessansi periodiseering, mida tähendab sõna renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. DONATELLO(Gattamelata ratsamonument Padovas) Monumendis on väga meisterlikult ühendatud realistlik loomutruudus monumentaalse suurejoonelisusega arhitektuur- Palazzod,Firenze aadlike
Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Cluny klooster mõjutas romaani arhitektuuri arengut, kloosterkirikute liikumine Euroopas. 5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam. White Tower- DONJONI'i tüüpi elutorn, kindlus, nelinurkse põhiplaaniga. BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant. Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta. 2. Gootika- gooti katedraali põhitunnused (vertikaalsus) ja abt Suger valguse kontseptsioon; gooti katedraali lääneportaali osised: roosaken, portaal, kuningate galerii, läänetornid, fiaalid Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just
Veneetsias, Genovas, Firenzes. Antiikkultuuri vaimustusega kaasnes inimese igakülgse enesearenduse soov. Õpiti tundma perspektiivi reegleid, inimese anatoomiat. Valdavaks said humanistlikud ideed. Kunstnikud said ühiskonnas tunnustatud positsiooni. 14.ja 15. sajand Kõike kujutati tõetruult ja õpiti tundma tsentraalperspektiivi. Ehitistes võeti eeskuju antiikarhitektuurist, kasutati sambaid, pilastreid, ornamentikat, kolmnurkset viilkatust. Arhitekt Filippo Brunelleschi sai kuulsaks Firenze toomkiriku 8-tahulise kupli kavandamisega. Rikkad lasid ehitada endile palazzosid ehk losse, mis olid kolmekordsed hooned nelinurkse sisehooviga, valitsevalt horisontaasle suunaga jälgides kõiki proportsiooni reegleid. Leon Battista Alberti kujundas kirikutele triumfikaarest inspireeritud fassaade, idealiseeris matemaatilisi reegleid, korrapära ja tsentraalehitisi. Skulptuuris rakendas kontraposti taas Donatello, kes tegi arhitektuurist sõltumatuid kujusid: ,,Püha
Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks liigendamata ruum) -ja kodakirikud (löövid ühe katuse all)
Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt). Kirikus peegeldub gooti maailmapildi asendumine uue, teaduslikel ja esteetilistel otsingutel põhinevaga
Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus" Filippo Lippi (u.1406 1469) ,,Madonna lapsega" · Arhitektuur - Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkirik (kavandatud kuppel toomkiriku nelitise kohale sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Kirik ise pärit gooti ajastust) Firenze hüljatud laste kodu San Lorenzo kirik Firenzes · Medicid Firenze suurimad kunstitellijad · Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet"
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix �
mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri töökoda
Arhitektuur: Firenze toomkirik Brunelleschi. Leidlaste kodu Brunelleschi.Pazzide perekonna Firenzes kabel Benedetto da Maiano