.............................................9 2.2. Mäng ja lapse areng..............................................................................................10 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Varane lapseiga". Referaadi eesmärk on tutvuda varases lapseeas toimuvate arengutega. Varane lapseiga kulgeb läbi arenguperioodide. Õppimine algab sündides. Märkimisväärsed võimed, keerukad emotsioonid ja hädavajalikud sotsiaalsed oskused kujunevad esimeste eluaastate jooksul. Kõrge kvaliteediga õpikeskkond on väikelastele absoluutselt hädavajalik. Stimuleerivad ja rikkalikud keskkonnad julgustavad väikelast ümbritsevat maailma põhjalikult tundma õppima ning sõna otseses mõttes loovad beebi ajus ühendusi. Selline seotus ümbritseva maailmaga aitab kaasa
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
lõpul intermeediumilaadsed antiigikarjuseainelised lavateosed. Pastore = it. k. karjus. · Dramma per musica It. k. muusikaline draama. Mõiste võeti kasutusele 17. saj. paljude libretistide poolt, et iseloomustada dramaatilise ja tõsise sisuga tekste, millele oodati, et heliloojad kirjutavad muusika. Terminit kasutatakse laialdaselt 18. saj. itaalia ooperi iseloomustamiseks. Hiljem vahetas mõiste välja opera seria. · Dramma in musica Ooperi varane määratlus. · Favola in musica (It. lugu), mõiste, mida kasutati 17. saj. alguses legendaarsete isikute tegevust kujutavate libretode puhul. Üks polulaarsemaid teemasid oli müüt Orpheusest. · Libreto (It. k. väike raamat) ooperile, operetile või mõnele muule suuremale vokaalteosele kirjutatud tekst või tekstiraamat. · Prantsuse avamäng 3.-osaline avamänguvorm. Esimesena võttis selle järjekindlalt kasutusele J. B. Lully.
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ I-1 Svetlana Müürsepp VARANE LAPSEIGA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................
Figuurid on üldistatud, kuid ühes stiilis. Uus-Babüloonia müürid peavärav Istarile Kujutav kunst skulptuur-reljeefid ja kujud (enamasti seot. ehitistega) Hammurapi päikesejumala ees steeli ülaosa (seadustekogu) Gudea figuur Preestri või valitseja pea Ninivest Keraamika geomeetriline ornament, maagiline. Hiljem jutustava sisuga Paabeli torn jumal Marduki tsikuraat Babülonis. Egiptus 1) Varane Riik 2) Vana Riik 2600-2200 eKr (püramiidid) 3) Keskmine riik 2050-1750 eKr 4) Uus Riik 1600-1100 eKr 5) Hiline Riik 1100-332 eKr (Aleksander Suure vallutus) Astmikpüramiidid Saharas, vaarao Dsoserile, vanimad. (Memphise linn) Giza püramiidid 26.saj eKr. Suurim Cheopsi e. Hufu püramiid, Chefren (Sfinks) ja Mykerinos. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha, sealt edasi hauatempli juurde. Hiljem Kuningate Org Teebas Tutanhamoni haud
Looduslikud tingimused: Sarnasused:1)suhtlesid ja liikusid mööda merd 2)asuvad poolsaarel 3)on ümbritsetud merega. Erinevused:1)Itaalia on vähem mägine ja põlluharimiseks sobilikku maad on rohkem 2)Itaalia rannajoon on vähem liigendatud 3)Itaalia geog. terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma
Kool Universumi varane evolutsioon Referaat Koostaja: Klass: Koht 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus................................................................................. 3 2. Kosmoloogia
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG. Pronksiaja algus. 1800 eKr. Kui mitmel pool mujal algas pronksi kasutusele tulekuga majanduse ja ühiskondlike suhete kiirenemine, siis Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud, kuna siin ei leidu vaske ja inglistina ning pronksesemed olid liiga kallid, et neid mujalt arvukamalt hankida. Hangiti ainult kõige vajalikumaid tööriistu-eelkõige kirveid. Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, luust, sarvest ja puust. Vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu...
Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - ...
Rooma vabariigi algus ja varane keisririik Mihkel Luikme Karl Kaljuver 10c Vabariigi languse põhjused · Kodanike osavõtt · Kodanike riigikaitse · Rooma kodanikud kolooniates · Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal · Linna elanike arv kasvas (linnad täitusid endistest talupo...
Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele. Kurnavad o...
Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja seetõttu ei saa teadlased - arheoloogilise materjali puudumisel - seda põhjalikult uurida. Üksmeel on enam-vähem saavutatud inimkonna ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses. Kuna primaarseid tsivilisatsioone võib piiritleda mitme eri tunnusega on märkimisväärne, et kõigis viies peamises tunnusjoones avaldub inimühiskonna senisest suurem organiseeritus ning, et varane tsivilisatsioon ja riik on lahutamatult seotud. Peamisi tunnusjooni on viis: viljelusmajandus on koriluse ja küttimise tahaplaanile tõuganud ning tsivilisatsiooni ühiskonna moodustavad põlluharijad ning karjakasvatajad. Ühiskond on varaliselt kihistunud. Ühiskond on organiseeritud mistõttu on välja kujunenud riikluse alged. Väga oluline tunnusjoon on ka kirja olemasolu, mis võimaldas riikliku korralduse. Viimaseks tunnusjooneks on see, et kindlustatus toiduga lõi eeldused
II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeruoopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Varane vabariik 509 265 aastat eKr Esimene kuningas Romulus. Peale seda ertuskidest kuningad. Riigi eesotsas senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas 2 konsulit. V sajandil eKr Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas. etruskitega. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, viimane kuningas maapakku
Pärimuse järgi valitsesid Roomas seitse kuningat, kolm viimast neist etruskid. Arheoloogiliste leidude põhjal võib järeldada, et just etruski kuningate ajal sai Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum, Kapitooliumi künkale aga kindlus. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, millest suur osa säilis hiljemgi. Milline oli varane ühiskond? Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi teenis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikke. Kuidas eristusid Rooma kodanikud? Nende õigused ja kohustused. Maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste üks tähtsamaid kohustusi. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalaväelastena
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
..Eesti aladel puudus ja suuri hüppeid majanduses ja ühiskondlikes suhetes koheselt ei toimunud.Mujalt hankimiseks olid need aga jällegi kallid///esikohal oli tööriistadest kirves(pronksist/tugevam)...muud tööriistad valmistati vanaviisiliselt...kivist,sarvest ja luust... Asva kultuur...u9-5saj. eKr, karjakasvatamine/vb. ka pronksi töötlemine...kõrvaliselt tegeleti veel maaviljelusega..//elatuslisa sai küttimisest ja kalapüügist.(aeg, elanike tegevusalad) Varane metalliaeg...raud, nagu pronkski, ei toonud kaasa kiiret murrangut ja ei suutnud välja tõrjuda luust tööriistu... sellepärast nimetatakse pronksiaega ja varast rauaaega ühiselt varajaseks metalliajaks. Aletamine...metsa põletamine ja samale maalapile põllu rajamine. Maaviljelus...põllukultuuride kasvatamine. Kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid... Aestid...arvatavasti Balti hõimud///vb loeti nende hulka ka eestlaste esivanemaid. Fennid..
Ants Laikmaa looming http://www.laikmaa.eu/looming.html Ants Laikmaa valdavaks teemaks oli portreelooming. Ent tähelepanuväärne oli ka Laikmaa varane huvi rahvuslik-mütoloogilise temaatika vastu. Igal juhul paistab ta huvisuund lahku minevat Düsseldorfi professorite eelistatud religioossest temaatikast, idüllilisest zanri- või pateetilisest ajaloomaalist. Laikmaa töötas palju ja hoogsalt, keskendus üksnes portreezanrile. Pastell kujunes kunstniku meelistehnikaks, mis jäigi tema loomingut valitsema. Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt, veelgi harvem õlivärve
.......................................................................................... 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas....................................................................................................... 5 Varane vabariik....................................................................................................................... 5 Varane ühiskond.................................................................................................................. 5 Vabariik............................................................................................................................... 6 Varajane keisririik.................................................................................................................... 6 Vabariigist keisririigiks................................................................
Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmine- ja hiline täiskasvanuiga Keskmine täiskasvanuiga: 40-60 aastaselt. Langemine ehk allakäik. Ebameeldivuste vähendamine. Hiline täiskasvanuiga: 60 aastane ja vanem. Haigused. Täname Kuulamast
Reeglid: 5 Adekvaatsus – peab hõlmama täpselt kogu termini mahu, ristuvus – kui kahe termini mahus on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – jaatav/eitav lause Definitsioon – korrektne/mitte MUNA ON KANA ELU VARANE STAADIUM Dfd: muna Dfn: kana elu varane staadium Liik: muna Sugu: kana elu Liigierisus: varane staadium Liigierisuse olulisus: jah Adekvaatsus: ei Ringi puudumine: jah Selgus: ei Jaatavus: jah Korrektne: ei 1.2. Liigituse analüüsimine, reeglid (4) Liigitatav – mille kohta on loetelu Alus – tunnus, mille põhjal võrreldakse, seda ei tohi muuta Nt kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks (alus muutub). Adekvaatsus – kas kõik objektid on olemas millel see tunnus on või on neid liiga vähe nimetatud Nt
Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63
Puskini romantilises lüürikas täiendab pettumuse, kibestumise motiivi valmidus hinge ümbersünniks, uueks tundeks. Kõige eredamalt väljendus Puskini romantism"Lõuna- poeemides". Ta lob romantilise-lüürilise poeemi. Puskini poeemide süzeedes on kangelannad aktiivsed osalejad, nende tundemaailm väärib samuti autori tähelepanu. Poeem kui zanr dramatiseerub. Ta lõi värssromaani jaoks olulise värsistusega riimiskeemi. 4)Lermontov: Esitatakse loomingus kahte perioodi- varane noorukiea luule ning küpse loomingu periood.Varasem looming on tugevasti mõjutatud kirjanduslike eeskujude poolt. Teistelt autoritelt omandab tihti valmiskujundeid,... Tema luule keel on traditsiooniline. Noorusluule seostub väga oluliselt konkreetse filosoofia probleemidega nagu moraal, headus, kurjus ja tahtevabadus. Varasem armastusluule on sügavalt autobiograafiline, kindlate adressaatidega, moodustades lüürilise tsüklieid. Armastusluule eripäraks-
Seal tekkis ja hakkas esile kerkima Rooma linn. NB! Teha vahet: 1) Rooma linn, 2) Rooma riik. Rooma kultuuri tähtsus: roomlased võtsid üle kreeka kultuuri, neist omakorda kasvas välja keskaegne Euroopa kultuur. II Rooma ajaloo põhietapid 8.-5. saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel Puunia sõjad: roomlaste ja Kartaago vahel 3.-2. saj eKr · Teine Puunia sõda 216 eKr roomlaste võit Cannae lahingus. kartaagolaste väepealik Hannibal. 146 eKr liideti Makedoonia ja Kreeka 4) 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus kodusõjad väepealike vahel
See toimub aastatel 1622. Murdeea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine. Kõige enam on see iseenese leidmise periood. Tuleb langetada tähtsaid otsuseid. (näiteks, mida õppima minna ja kelleks saada) Nooruk õpib käituma nagu mees või naine. Kasvab huvi filosoofiliste probleemide üle. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse 7. Varane küpsusiga Seitsmes iga on varane küpsusiga. See on 20/2235 eluaastal. Noor täiskasvanu alustab iseseisvat elu. Ta läheb tööle. Jätkub ka teadmiste omandamine. See on siis juba rohkem täiendõppimine. Inimene saab ka lapsi. Inimene õpib säilitama ning looma lähisuhteid ja olema solidaarne. Võimed arenevad maksimumi. Vahel ei õnnestu see iga hästi ja see toob kaasa rahulolematust ja elamata elu tunde
kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a. liigutuste kordinatsioon paraneb ja teeb keerulisemaid tegevusi. Kooliiga 6. kuni 11. a. kirjutab ja joonistab kujundeid. Puberteet 11. kuni 16. a väga kiired bio muutused ja saavutatakse suguküpsus, kasvatakse jälle kiiremini (T 1012) ja (P 12-14). Varane täiskasvanuiga 20-40 füüsiliste võimete kõrgtase. Keskmine ... iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. Hiline ... iga alates 60 kroonilised haigused, vananemisprotsessid. Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastamise hetkest. U 36 tunni pärast hakkab sügoot jagunema, nädalaga on juba 100 rakuline kogum, selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast 8nda nädala lõpuni
täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 5 IMIKUIGA (O-1a). ·ÕRN ·ABITU ·ESIMESED KOGEMUSED ·KUI MAAILM OSUTUB SÕBRALIKUKS, TEKIB USALDUS ·KASVAB JA ARENEB VÄGA KIIRESTI 6 MAIMIKUIGA (1-3a)
VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutab Rooma riik Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
Keldid(galjalased) Sitsiilia Etruskid Latiinid, itaalikud Kreeklased Liguurid Illüürlased Etapid: Kuningate aeg Roomas(753-509 a. eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad.
Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all. -Ro...
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ü...
264-133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk- itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse- keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanikud,neile kuulusid kõik kodaniku õigused. Ülejäänud
juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid
juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid
kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need perekondadeks. Isal oli piiramatu võim kodakondsete üle. Tuntud oli sõltuvusvahekord-vaene klient andis end rikka patrooni kaitse alla. Klient sai maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ja sõjaretkedel käima. Valdavalt talupojaühiskond. Linnriigist Itaalia valitsejaks: Kaks konsulit olid kõrged ametnikud.
ROOMA PÕHIPERIOODID · Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult.
Tõrva Muusikakool Muusika ajalugu Referaat 7. klass Linda Talts Varajane muusika Vanamuusika on varajane muusika ehk varane muusika, millega viidatakse kolmele muusika ajaloo perioodile: keskajale, renessansile ja barokile. Vanamuusika on üldmõiste, millega üldiselt peetakse silmas barokkmuusika ja barokile eelnenud ajalooperioodide muusikat, kuid on tänapäeval saanud järk-järgult tähendas, kui igasugune muusika, mis vajab ettekandjateajaloolise stiili rekonstrueerimist säilinud originaalpartituuride, traktaatide, muusikainstrumentide või teiste kaasaegsete allikate põhjal. ,,Vanamuusikaliikumine" sai
halb hea heasüd hele igav julge kallis kauge keeruline kerge kitsas kurb kõrge lai lihtne lähedane lühike madal noor odav raske (füüsiliselt) raske (vaimselt) rikas rumal soe suur tume tõsine vaene vaikne vana varane väike
Spy, 70ndate lõpus W-coasti esimene bboy, kes viis breaki Californiasse? Break'i liigutused toprock, downrock, powermoves, freezes (windmill, 6 step, 7 step, chair, pike) Locking Kes on esi-isa? Don ,,Campbelllock" Campbell Millal tekkis? - 1973 Kust tuleneb nimetus? Don Campbell pani iga liigutuse fikseerimisele nimetuse LOCK Locking aka ...? - Campbelllocking Esimene lockingu crew, kus & millal? The Lockers, varane 70ndad, Soul train? muusikaline tele programm, kus the lockers üles astus 7 liigutust? Leo walk, lock/double lock, muscleman, pimp walk, stop and go, scooby doo, funky guitar Popping Kellest? Millal? Boogaloo Sam, varane 70 Kust nimetus? - popopo Millal loodi boog-style? - 1975 Esimene crew, kus & millal? The Electronic Boogaloo Lockers, 1977, CA Mitu liiget ja nimed? 7 liiget, boogaloo sam, popin pete, mr. Wiggles, skeeter rabbit, sugapop, jazzy J, Shonn boog
lõikavad dna lõikudeks, nii et tekivad kleepuvad otsad. Selliste otstega dna'd on võimalik liita ja saadakse rekombinatne dna. Geene saab kohale viia bakteri plasmiidiga, viirustega, kullapüstoliga ja taimedele agrobakteriga. 10. GM plussid Geenimutatsiooniga bakterid toodavad inimestele vajalike valke, suurem taimede saagikus, uued ravimid 11. GM miinused Võib olla keskkonnakahjulik, võib inimorganismile kahjulik olla(allergeenid), väheneb looduslik mitmekesisus, varane raukumine, juuste väljalangemine, XY-kromosoome kandev loode ei arene poisiks. 12. Mis on geeniteraapia Geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 13. Milles seisnevad geenimutatsioonid Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi.
Heliloojad tahavad muusika helidega enam kirjeldada, maalida. (Liszti sümfoonilised poeemid) Ka sümfoonia areneb programmilisuse suunas (Berliz "Fantastiline sümf") Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem. Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon. 4 III. 18501890 hilisromantism Liszti hiline looming, Wagner, R.Strauss varane, Mahler varane l. Hugo Wolf (laulud) muusika areneb monumentaalsuse suunas nii vormis, väljenduslaadis, esituskooseisus. orkester muutub hiigelsuureks (kuni 120 mängijat) äärmuslikud kontrastid pppfff meloodia küllastub kromatismidest. Harm. Väljub tonaalsusest. Wagner jõuab oma muusikas klassikalise harmoonia kriisini. Hilisrper tegutses ka
Eestlaste kujunemine, elu-olu ja suhted naabritega läbi muinasaja Muinasaeg on Eesti ajaloo pikim periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu praegustele Eesti territooriumitele x at. eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13. sajandil. Muinasaeg jagunes järgmiselt: kiviaeg(paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum), pronksiaeg(vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg) ja rauaaeg(varane rauaaeg, vanem ehk rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg). Kiviaeg Paleoliitikum Jää sulamine, inimasutus Eesti alal puudub. Mesoliitikum Esimesed elanikud olid lõuna poolt sisse rännanud Euroopast ehk europiidid. Neid oli tol ajal Eesti alal umbes 1500 inimest, kes elasid kogukondadena 2-4 perekonda koos. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja puust. Kivist valmistati ilma auguta kivikirveid, kõõvitsaid, uuritsaid ja nooleotsasid. Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luus...
Varase keskaja kunst Euroopas Andres Oja juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2010 Varane keskaeg Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks ja see kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Varase keskaja kunst jagunes kaheks: merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 58. saj. eelromaani ehk karolingide kunst (810. saj.) Merovingide kunst Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Tarbekunst Raamatukunst Skulptuur Reljeefsed raamatukaaned Tarbekunst
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7)
Põlluharimine Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük Uskumused Austati loodusjõude nendest sõltus saagikus ja kariloomade elu Päike, vihm ja maapind Jumalad inimestesarnased Jumalatele toodi annetusi, et nende õnnistust saada
Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Tervikli...
ROOMA Rooma Merilin Kuld Mariliis Pallon 10A Itaalia geograafilised olud Apenniini poolsaar Mägine maa Mõjutused teistest tsivilisatsioonidest Alus keskaegse Euroopa arengule Etruskid Elasid itaalia loodeosas Päritolu teadmata Tähestik alfabeedi järgi 7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki Etruskid olid: Head meresõitjad Kardetud piraadid Käsitöölised Etruski religioon Jumalike ennete tõlgendamine Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat Roomast kujunes tõeline linn Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patriooni ja kliendi vahekord Patriitsid ...
Teemad kordamiseks. Vana-Rooma. 1. Õpik kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
