10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
149 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karin753
Õppematerjali autor
suur väike , vana uus, noor u raske(kaalult) kerge u raske(vaimselt) kerge vara hilja porine,mudane puhas, korras pehme kõva aktiivne passiivne rikas vaene lihtne keeruline tugev nõrk c igav huvitav esimene viimane vaikne rahutu magus mõru o öine - päevane tume valge,ere vali vaikne,tasane lahke kuri w hea halb odav kallis külm kuum tore, kaunis õudne, jube suvine talvine c mehelik - naiselik pikk lühike tark rumal lõbus nukker, kurb kitsas lai täis kõhuga, söönud näljane kõrge madal kuiv niiske kuiv märg kõhn paks peen jäme
1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 - - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadne - , alati - ammu - arg - arma
Keskvõrre (mpi) Ülivõrre (in) 1. Paksu paksumpi (paks) 1) Paksu paksuin 2. Iso isompi (suur) 2) Iso isoin 3. suuri suurempi (suur) 3) suuri - suurin 4. Pieni pienempi (väike) 4) Pieni pienin 5. Sininen sinisempi (sinine) 5) Sininen sinisin 6. Halpa halvempi (odav) 6) Halpa halvin 7. Vanha vanhempi (vana) 7) Vanha vanhin 8. Pehmeä pehmeämpi (pehme) 8) Pehmeä pehmein 9. Hidas hitaampi (aeglane) 9) Hidas hitain 10. Terve terveempi (terve) 10) Terve tervein 11. Siisti siistimpi (puhas) 11) Siisti siistein 12. Kaunis kauniimpi (ilus) 12) Kaunis kaunein 13. Uusi uudempi (uus) 13) Uusi uusin 14. Nuori nuorempi (noor) 14) Nuori nuorin 15. Huono huonompi (halb)
Hele-tume Hell-dunkel väike-suur klein-groB paks-õhuke dick-dünn must-valge schwarz-weiB lai-kitsas breit-schmal lühike-pikk kurz-lange tugev-nõrk stark-schwach igav-huvitav langweilig-interessant lokkis-sile lockig-glatt vana-uus alt-neu rikas ja vaene reich-arm vale-õige falsch-recht kiire-aeglane schnel-langsam vähe-palju wenig-viel raske-kerge schwer-leicht tühi-täis leer-voll helesinine-tumesinine hellblau-dunkelblau kallis-odav teuer-billig inetu-kena hässlich-schön halb-hea schlecht-gut sale-paks schlank-dick vara-hilja früh-spät mitte kunagi-alati nie-immer külm-soe kalt-warm tihti-harva oft-selten terve-haige gesund-krank tuntud-tundmatu bekannt-unbekannt vasakul-paremal links-recht sõltuv(matu)-(un)abhängig
Nädalapäevad: Esmaspäev---Lunes Teisipäev---Martes Kolmapäev---Miercoles Neljapäev---Jueves Reede---Viernes Laupäev---Sabado Pühapäev---Domingo Jah --- Si Jah, muidugi ---Si, claro Jah, palun --- Si, gracias Ma olen nõus --- Esto acuerdo Kuidas soovid --- Como quieras Võib olla --- Es posible Ei --- No Tänan, ei --- No, gracias Kindlasti mitte ---En absoluto Tänan --- gracias Suur tänu --- Muchas gracias Väga kena --- Muy amable Pole tänu väärt--- De nada hea/halb---bueno/malo kallis/odav---caro/barato noor/vana---joven/vijeo suur/väike---grande/pequeo pikk/lühike---largo/corto kuum/külm---caliente/frio rikas/vaene---rico/pobre ilus/inetu---bello/feo rõõmus/kurb---alegre/triste avatud/suletud---abierto/cerrado sügav/madal---profundo/poco profundo huvitav/igav---interesante/aburrido Minu nimi on...---Me llama... Mina olen...---Soy... ...õpilane---...estudiante ...üliõpilane---...estudiante(universato) ...õpetaja---...profesor Kuidas on sinu/teie nimi?---
mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? durch-läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch für-jaoks minu jaoks - für mich ohne-ilma sinuta - ohne dich um-ümber ümber minu - um mich gegen-vastu nende vastu - gegen sie entlang-piki ei saa hästi moodustada piki teda? ALATI AKUSATIIVIS! Dativ kellele? millele? mit- -ga, koos sinuga - mit dir bei-juures minu juures - bei mir zu-juurde tema juurde (ns)- zu ihr nach-järel teie järel - nach euch aus- seest minu seest - aus mir von- -st temast(ms) - von ihm ALATI DAATIVIS! an-äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) ei saa hästi moodustada - tema äärde?, minu ääres? auf- peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mir hinter-taha, taga sinu taha-hi
Aastal 1838 sai ta loa naasta. Ta pagendati aastal 1840 uuesti Kaukaasiasse mägilastega võitlevasse jalaväepolku. Lermontov suhtles Peterburi kirjandusringkondadega ja oli vastuolus kõrgseltskonnaga. Tal tekkis tüli kunagise õpingu- ja teenistuskaaslase N. Martõnoviga. Lermontov hukkus nendevahelises kahevõitluses. Teosed ja looming Lermontovi on peetud dekabristide romantiliste ja heroiliste traditsioonide jätkajaks ning nimetatud vene Byroniks. Tema proosa on mõjutanud vene realistliku proosa arengut. Lermontovi loomingut saab jagada varasemaks romantiliseks ja hilisemaks realistlikuks. Varase luule põhiteemad on pessimistlikud: traagiline üksindus, noorena hukkumine, armastuse ja sõpruse reetmine, võimatus tundeid ja mõtteid teistega jagada. Hilisemas loomingus avardub ühiskonna haare kurjuse sotsiaalse olemuse avamiseni ja oma aja inimese kujutamiseni. Pealkiri Teemad, motiivid Meeldejääv katkend, kujundid 1
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid